Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 (2)

3 KEHV
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine
    Techne - oskus, meisterlikkus
    Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik
    Tehnoloogia areng- kaob autorlus
    dehumaniseerimine
    Kirjanduse” etümoloogia Euroopa keeltes: lad. litterātūra
    Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus
    Kirjanduse” mõiste ajalooline kujunemine
    Kirjavara (Schrifttum, письменность)
    Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj
    Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos ; narratiiv ) / nonfiction
    Nonfiction (mittefiktsioon)
    Emmanuel Carrčre “L’Adversaire” (2000), eesti k. “ Vaenlane ” (2002)
    Jean- Claude Romand
    Kirjanduse määratlused
    Neoplatonlik esteetika - kunst kui ülev ja kaunis
    Formalism, strukturalism - kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon
    Funktsionaalne määratlus (J. Mukařovski)
    Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks )
    Kirjanduse funktsioonid
    Hedonistlik - kumsti võime naudingut pakkuda
    Informatiivne-
    Modelleeriv-kunsti võime maailma luua
    Prohvetlik-ennustav
    Sotsiaalne- suunatud inimese mõjutamisele
    Kirjanduse kriitiline funktsioon- kirjandus asub pühendumuse(lojaalsus olemasolevale süsteemile) ja vabaduse(vastandub seotud autoriteedi vaba valikuga) alge vahel, nende vahele tekib kunst, mis leevendab 2alge vahelist pinget
    Northrop Frye - kirjandus pühendumuse ja vabaduse vahel
    Kirjandusteaduse koostisosad
    Kirjanduse ajalugu (diakroonne vs. sünkroonne)
    Kirjandusteooria- tegeleb teksti ülesehitusega
    Kirjanduskriitika- vahendaja roll, uurib kaasaegseid tekste, soodustab teksti kohanemist kultuuris,
    Kirjandusteaduse abiharud
    Bibliograafia (jooksev või retrospektiivne, täielik või valitud, personaalia, jne)- trükiväljaannete fikseerimine
    Historiograafia- kindla teadusharu v teadusliku probleemi uurimine
    Tekstoloogia kui 1) rakendusteadus (tegeleb teksti toimetamise põhimõtetega)
    või 2) tekstikriitika (uurib teksti loomelug,u autori intentsioone, võrdleb mustandeid lõpliku tekstiga )
    Heuristika- uurib kindla teadusliku probleemi lahendamise viise ja teid
    Kirjanduskaanoni traditsionalistlik mõistmine
    • Kaanon kui klassika sünonüüm
    • Väärtus
    • Kvaliteet (semantiline tihedus,

    avatus , tõlgenduste rohkus )
    Harold Bloom “Lääne kaanon”, “Mõjutuse äng”
    Core Curriculum ” USA ülikoolides

    Kirjanduskaanoni relativistlik mõistmine
    • Kaanoni konstrueeritus
    • Kirjanduskaanon kui ühiskondliku kokkuleppe vorm
    • John Guillory “Kultuuriline kapital : kirjanduskaanoni kujunemise probleem”

    Jan Assmann . Kanon und Zensur (1987)
    • “Hiiliva muudatuse” mõiste
    • “Kanoniseeriv tagasipöördumine”

    Kirjanduskaanoni probleem Eestis
    • Epp Annus . Kirjanduskaanon ja rahvuslik identiteet (KK 2000, N 1)
    • Tiit Hennoste . Kaanon (rmt: Eurooplaseks saamine)


  • Retoorika - tehniliste oskuste ja võtete kogu, reeglid, kõrgelt kodifitseeritudAntiikretoorika
    Retoorika vs. poeetika (proosakõnekunst vs. luulekõnekunst)
    Kunstlik, ilustatud kõne vs. tavaline, ilustamatu kõne
    Retoorika vs. hermeneutika eesmärgiks enese väljendamine, keshtestamine ühiskonnaelus
    (J. Lotman . Retoorika)
    Kõne ettevalmistamine
    Inventio: materjali kogumine, seisukohtade kindlaksmääramine
    Dispositio: kõneosade asetuse kavandamine
    Elocutio: stiili ja väljendusviisi leidmine
    Memoria: päheõppimine
    Pronuntiatio: ettekandmine
    Kõne koostisosad
    Sissejuhatus (exordium)
    Jutustus (narratio)
    Argumentatsioon (argumentatio): oma väidete põhjendamine (conformatio), vastase väidete kummutamine (refutatio)
    Kokkuvõte (peroratio)
    Topoi: kindlad kohad
    Tänapäeva retoorika-uurimisobjekstiks on kirjalik kõne
    Troopide ( kujundite ) uurimine lingvistiliste meetodite abil
    Tekstiretoorika (neoretoorika, kognitiivne retoorika jne)- teksti uurimine, üldine tekstiteooria, täpis- ja loodusteaduste keelte retoorilisus
    Kõlakujundid
    Eufoonia ”- ilukõne, kõlakujundlikkus/ hääliku, ühendi esiletungimine, koondumine , esilenihkumine
    “kakofoonia”- kole, inetu, kõle
    Alliteratsioon- kaashäälikute kordumine
    Assonants- täishäälikute kordumine
    Mets oli helde , laas oli lahke ,
    Mets oli helde andemaie,
    Laas oli lahke lubamaie...
    (K. Merilaas . Laul ühe jalaga härjast)
    Koit mu rinda raius
    Õhetava haava,
    Üle laante laius
    Vere aurav laava
    (H. Talvik . Hommik)
    Onomatopöa (helijäljendus)
    ...röökiva öö pöörastes pööristes
    visklevate ja väänlevate välkude
    virvavalguses
    sünnivad laulud.
    (A.Alliksaar. Laul lauldest)
    Vääretümoloogia-tähenduse samastamine kõla sarnasuse või kokkulangemise põhjal
    Iga maja ei ole majakas ,
    iga kaja ei ole kajakas ,
    iga kasu ei ole kasukas .
    Kõik viisad ei ole viisakad .
    (A. Alliksaar. Prelüüd rüütlirüüs)
    Kalambuur - sõnamäng, poeetiline sõnapaaride ümberjaotus/nihkumine
    Kana nahas, seisavad nad kananahas
    (A. Alliksaar. Prelüüd rüütlirüüs)
    Kõnekujundid
    Epiteet: poeetiline täiend, kirjeldab, kaunistab, rõhutab põhisõnas sisalduvaid tunnuseid
    lai meri, pime öö, hõbepalgeline kuu
    Võrdlus: sõnade kõrvutamine mingite ühiste tunnuste abil
    “Peeglid süvenesid otsekui järved” (Tuglas. Taevased ratsanikud); “Sa oled külm ja karsk kui väike viidikas ” (H.Visnapuu. Viidikas)
    Metafoor varjatud võrdlus, sõna kasutamine ülekantud tähenduses
    Öö suhkrusaias tüdrukud kui väikesed rosinad (H. Talvik. Simmanil)
    Metafoor: laev
    Noa laev (kiudpilvemoodustis)
    Õhulaev (dirižaabel)
    Kõrbelaev (kaamel)
    Elulaev (saatus, elukäik)
    Riigilaev (riik)
    (M. Mäger. Stilistika )
    Metonüümia ülekanne külgnevuse kaudu
    • Põhjus tagajärje asemel või tagajärg põhjuse asemel (autor tema tööde, aine asja asemel jne): Raud ja teras külvasid surma. Lugeda Kafkat
    • Koht selle asemel, mis asub selles kohas: Siis läks tema juurde välja Jeruusalemm ja kõik Juudamaa
    • Aeg sündmuste või sellel ajal elavate inimeste asemel: Keskaeg uskus nõidust
    • Anum selle sisu, märk märgitava asja, isik talle kuuluva asja, omadus isiku või eseme asemel: Meie naaber põleb.

    Alaliike :
    Sünekdohh: Ainsus mitmuse või mitmus ainsuse asemel, osa terviku asemel või tervik osa asemel: “Inglid on langend Jumala järile maha:// neil on nii hale noorest voolavast verest” (M. Under. Verivalla)
    Hüperbool: kõnekujund, liialdav suurendamine mõju ja intensiivsuse saavutamiseks
    Veri voolas jõgedana,
    Jõgi paisus järve' eksa .
    Litootes väljendamine teatud nähtuse tähenduse,osa, tulemuse vähendamine, alahindamine
    • Võluraamatukogudes võivad sündida sellised asjad, mille kõrval kellegi pea küljestkaksamine [...] tundub ainult kerge massaažina (T. Pratchett. Mort )

    Oksüümoron näiline vasturääkivus
    Magus kurbus, kõnelev vaikus, elav laip
    Antropomorfism ehk inimestamine
    Tuul otsis enesele kodu... Kodu, kus ta natuke võis istuda, mõtelda või ka magada.
    (J. Liiv. Tuul)
    Personifikatsioon ehk isikustamine
    Laisad lained, rannad ärkavad, pilved suiguvad
    Tänapäeva metafooriteooriad
    Kognitiivne ehk interaktsionaalne teooria (interaction theory)
    • Ivor Richards . The Philosophy of Rhetoric (1936) metafoori moodust alati 2 välja, tekib 2 välja vaheline interaktsioon
    • Max Black . Models and Metaphors (1962): põhisubjekt ja abisubjekt (principal subject/subsidiary subject) ehk fookus ja filter. Nt: The man is a wolf (See inimene on hunt)

    M. Black’i mudelid ja metafoorid :
    • Skaalamudelid- teatud nähtuse, protsesside imitatsioonid
    • Analoogmudelid- originaalse nähtuse v struktuuri taasloomine uues meedias
    • Matemaatilised mudelid- mudeldamine mat meetodite abil
    • Teoreetilised mudelid (metafoorid) ühe vähemtuntud valdkonna mõistete tõlge teise enamtuntud valdkonna mõistetesse ntx aatom võrreld päikesesüsteem

    G. Lakoff ja M. Johnson keeles toimub pidev süstemaatiliste tähenduste ülekanne, tekivad uued mõisted
    • Väitlus on sõda (su väited ei pea vastu; ma purustasin ta vastuväited; oponent taganes)
    • Aeg on raha (sa raiskad mu aega, see viivitus maksis mulle terve tunni)
    • Ideed (teadmised) on toit (las ma seedin seda uudist; raamatuid neelama; toored mõtted; teaduse graniiti närima)

  • Kirjanduse põhiliigid ja žanrid.
    Žanriteooria
    Kirjandus ja müüt
    • Mütoloogilised VS. olmelis-ajaloolised (kirjanduslikud) tekstid
    • Muinasjutt kui müüdi “ satelliit ” (Claude Lévi- Strauss ) või vahelüli müüdi ja kirjanduse vahel
    • Muin maailm on väljamõeldud, fiktsionaalne, inimlik- olmeline, stiihia + fantastika ; kangelane sageline kultuurikangelane, tootemkangelase jäljed, müüdi jäljed- kangelane lahkub kodust, ajutine viibimine eemal; umbmäärane aeg; pearõhk kandub kangelase saatusele, ta on individualist,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #1 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #2 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #3 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #4 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #5 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #6 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #7 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #8 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #9 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #10 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #11 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #12 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #13 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #14 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #15 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #16 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #17 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #18 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #19 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #20 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #21 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #22 Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007 #23
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 107 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor caroliy Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Sissejuhatus kirjandusteadusesse loengute põhjal tehtud konpsekt.
    retoorika , kirjanduse põhiliigid ja zanrid , luule , värsimõõdud

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    play7up profiilipilt
    play7up: Nii ja naa. Teatud kohtades oli mul sellest materjalist abi.
    13:35 19-10-2011
    kkirsi profiilipilt
    kkirsi: väga põhjalik
    15:29 24-11-2009


    Sarnased materjalid

    62
    pdf
    Kirjandus- ja teatriteaduse alused
    42
    docx
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse
    20
    rtf
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse
    18
    docx
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015
    9
    odt
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse eksamiks kordamine
    20
    doc
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse
    34
    docx
    Kirjandusteaduse alused
    31
    docx
    Sissejuhatus kirjandusteadusesse kordamisküsimused eksamiks - Tartu ülikool



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun