kaasa paar kollast võileiba. Ruttasin sellepärast pidin kiirustama. Haarasin kaasa oranzile bussile. Punasesse kooli jõudes kaks võileiba, ühe 0,5cm paksuse vorstiviiluga algas esimene tund. ning teise 5cm² juustulõiguga, ning kiirustasin 7.35 bussile. Bussijaama jõudsin 7 minutiga ning buss tuli 2 minuti pärast. Bussijuht oli 67 TANKA aastane ning kandis sinist jakki ning rohelist särki. Buss sõitis keskmise kiirusega 65 km/h. Ärkan hommikul 1867. aastal ehitatud kooli jõudes nägin 1,72m Sajab vihma, ma jooksen ja 1,75m klassikaaslast, kes mind 2 meetri Sõidan bussiga kauguselt lehvitades tervitasid. Seejärel
Metsa esineb jõeäärsetel aladel ja põhjapoolsetel aladel. Tasandikul kasvab ka harvaesinev taim kaktus. Loomad: Kunagi esines seal rohkesti pühvleid ja harksarvikuid. Teisi rohtlaloomi ja roomajaid: koiott, preeriakoer, -kana, lõgismadu. Põhjapoolsetes metsades esineb põtru, karibuid, ilveseid jaa hunte. Taimestiku ja loomastiku tutvustav video https://www.youtube.com/watch?v=pQKwzhEXLEo Traditsioonid ja uskumused Uskumused: Usuti Püha Vaimu ehk “Wakan Tanka”. Usuti, et kõik asjad on elusad. Traditsioonid: Peeti usutseremooniaid. Tseremooniate tähistamiseks erinevad tantsud. Päiksetantsu tseremoonia võimaldas juhtidel kohtuda, et teha otsuseid, korraldada ning kavandada rüüsteretki. Eluolud Peamiseks ellujäämisviisiks oli piisoni küttimine. Elasid tipides (vigvamides). Naised kandsid pikki kleite, mehed niuderiiet ja mokassiine. Jaotatud soorollid. Traditsioonid ja uskumused Uskumused: Usuti Püha Vaimu ehk “Wakan Tanka”.
-elujaatav hoiak -maailma avastamine -uuenduste toetamine -ränga minevikuga arvete õiendamine 1.2.2. Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: -Artur Alliksaar -Paul-Eerik Rummo -Mats Traat -Jaan Kaplinski -Hando Runnel -Viivi Luik https://www.youtube.com/watch?v=KiocXakwVNk 1.3. Luule Kuuekümnendad oli luulekümnend. Kodumaine Eesti luule arenes modernismi11, XX sajandi moodsate voolude tähe all. Võib täheldada huvi haiku, tanka ja teiste ida luulekunsti võimaluste vastu. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et täiesti 10 võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et ainus ja õige luule on emotsionaalne luule - tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus. *11.moderism- uuenduslikkust taotlev suund 19. saj. lõpu ja 20. saj
4. Stroof (salm) koosneb kindlakujuliselt rühmaks ühendatud värssidest. · loodusluuletusteks jne. tertsiin e. kolmikvärss, katrään e nelikvärss, kvintett (5), sekstett (6), oktaav Vormi järgi eristuvad Jaapanist pärit haiku (5+7+5 silpi), tanka (5+7+5+7+7), (8) jne. akrostihhon (ridade algustähed moodustavad sõna või lause), mesostihhon (nime või lause annavad värsside keskmised tähed), telestihhon (viimased tähed). Lüürika ja eepika vahepealsed zanrid on poeem ja ballaad. Lüürikat uurib värsiõpetus.
personifitseerimine millelegi mitte inimlikule isikuomaduste omistamine Sümbol-võrdkuju,pilt või märk,mis esindab mõnd nähtust või mõistet eriti abstraktselt Allegooria-e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luuletuses Palindroom-mõistatuse liik mida võib lugeda mõlemat pidi Haiku-riimideta luuletus e.ajviite- lõbuluuletus Tanka-riimideta luuletus e.lühiluuletus Sonett-14 realine kinnisvormis luule Itaaliasonett -4+4+3+3 värs inglinesonett-4+4+4+2 värssi Alliteratsioon-e. Algriim sõnade esihäälikute kunsti kavatsuslik kordus assonants-e.algriim sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis Onomatopöa-e.jäljendused (mull,mull,mull) Salmid-e.stroofid sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Onegini stroof-luuletus mis sisaldab 14 rida Poeem-lüüriline või eepiline jutustav luuletus
sekka ka traagikat ja kurvameelsust. · Märksõnadeks on kujundlikkus, samas leidub ka väheste kujunditega loomingut. Populaarseks saab vabavärss. Jaan Krossi, Ellen Niidu ja Ain Kaalepi kirjutised vallandavad nn vabavärsipoleemika: Osa kirjanikkonnast väidab, et riimitu luule on kodanlik, osa kiidab uue vormi heaks. Lõpuks antakse vabavärsile nö "õigus elada". Luule · Mõjutusi tuleb Läänest: kasutusele võetakse haiku, romanss ja tanka, luuletekste kasutatakse tihti ka muusikas (progerokk, folkmuusika). · Murdeluule kirjutamine elavnes. · Tekib varjatud dialoog pagulasluulega. · Alates 1960. aastate teisest poolest hakkab luulet mõjutama inglise-, prantsuse- ja soomekeelne modernism ja sürrealism, eriti kasutas seda Andres Ehin. Artur Alliksaar · 1923-1966. · Kassetipõlvkonna vaimne isa, kuid tsensuuri tõttu tema luulet ei avaldatud. Kasutab palju keelelist
Žanr – kirjanduse (või muu) kategooria, mis põhineb teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil Žanri areng – lihtsamatelt vormidelt keerukamatele, žanripuhtus – tänapäeval žanridünaamika Žanri tähtsus – esteetiliste võtete summa, arusaam struktuurist ja ainesest Antiikaja põhižanrid: lüürika, eepika, draama Lüürika o Sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka o Tähtsus suurenes romantismiperioodil o Luuletaja kogemuse vahendus o Sisemaailma elamused o Subjektiivne, isiklik Lüüriline luule – 1 mulje, idee, sündmus Narratiivne – süstemaatiliselt arendatud süžee Dramaatika o Tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, erinevate ajastute tragöödiad
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on
Bashô Edo perioodi kuulsaim luuletaja, kuulsaim haiku tegija Teosed: "Kojiki" Muistsete aegade kroonika, loomise müüt, ilmumise ajaks peetakse 712 a "Man'yôshû" Vanim luuleantoloogia, koostaja on Otomo no Yakamochi, ilmus umbes 770 a-l "Kokinshû" Luuleantoloogia, mis sisaldab tankasid, koostas Ki no Tsarayuki, ilmus 905 a-l "Genji monogatari" Murasaki Shikibu poolt Heiani perioodil kirjutatud õukonnaromaan Mõisted: kambun jaapanis kirjutatud hiinakeelne proosa tanka lühike jaapani luuletus (5+7+5+7+7) haiku lühike jaapani luuletus, loodus- või armastusteemaline (5+7+5). monogatari suulise traditsiooniga tihedalt seotud vested või jutud, tihtipeale üleloomulikest asjadest renga 14. sajandist pärit seosvärss, mis tekib mitme inimese koostöös. ARAABIA, TURGI, PÄRSIA qasda pikk stroofita ood, koosnes baytidest. ghazal (gazeel) lüüriline armastusluule, sellest kasvas välja linnaluule ja luule lootusetust armastusest
Algselt esitasid seda afroameeriklased. Rhythm and blues'st on välja arenenud rock'n'roll, soul, funk ja reggae. Artistid/ bändid: *Brainstorm *Chris Brown Alternatiiv-rock Alternatiiv-rock on (ka alternatiivne muusika või lihtsalt alternatiiv ) rock muusika zanr, mis sai populaarseks üheksakümnendatel. Algselt ilmus vara kaheksakümnetes Inglismaal ja USAs. Koosneb paljudest alazanridest nagu grunge, Britpop, gothic rock, ja indie pop.Tuntd bändid Somnus, Tanka, Balderdash, Wochtzchée Heavy rock ja soul Heavy rock on muusikastiil, mis on välja kujunenud rock'n'rollist. Selles on varjatud psühhedeelilise rocki ja garaazi bändide sugemed. Soul ühendas endas ilmaliku, sageli jumalvallatu sisuga rütm- ja bluusi ning vaimulikku, palavast ekstaasist kantud gospelilaulu Elektrooniline rock ja Britipop Elektroonilise rocki muusika on tehtud peamiselt süntesaatorite, sämplerite ja trummimasinatega
esimest kroonikat, pandi kirja ka kogu ülejäänud Jaapani ajalugu. Ning tänu sellele teame ka nii täpselt kõigest sellest, mis sealt toimus. umbes 800. aastal pKr. Asendus keisri õukonnas Hiina kultuur ehtsa Jaapani omaga, arenes hiina kirjakeelest jaapani tähestik ja kirjaviis ning Jaapanist sai midagi hoopis muud kui Hiina. 894. aastal aga katkevad kõik sidemed Hiinaga. Jaapani oma kirjakeele teke andis suure tõuke sellele, et tekkisid erinevad kirjanduszanrid, arenesid välja tanka- ja haikustiil. Hakati avaldama päevikuid, jutustusi, rohkem luulet ja isegi näidendeid. Paljud tolle aja kõige kaunimad ja geniaalsemad teosed pärinesid õukonna rikaste daamide sulest. Üks kuulsamaid neist daamidest oli Sei Shonagon, õudaam, kelle teravad ja vaimukad mõtterad ja avameelitsemised on siiamaani tuntud. Tema kuulsaim teos, mida ka tänapäeval hinnatakse, on "Padjaraamat". Aastal 1000 kirjutas rikas daam, kelle pärisnimi on
arvukalt tunnustatud kirjanikke ja luuletajaid. Elavalt kirjeldab XI saj. aristokraatide igapäevaelu ka teise õukonnadaami Sei Shonagon'i kirjutatud Makura-no Soshi (Padjaraamat). See romaan torkab silma oma teravmeelsuse ja huumoriga ning on märksa realistlikum, kui Genji Monogatari. Kokinshu Samal Heian'i perioodil oli õukonnadaamide, aristokraatide ja preestrite hulgas populaarne 31-silbiline luulevorm tanka (5-7-5-7-7 silpi). 905.a. valmis imperaatori käsul esimene tanka'de kogumik Kokinshu (Vana ja uue luule kogu) ning tanka'st sai klassikaline jaapani luulevorm, mida harrastatakse ka tänapäeval. Tanka lühidus sundis poeete kasutama oma mõtete väljendamiseks vihjeid, mis sestsaadik iseloomustab ka kõiki uuemaid jaapani luule vorme. Heike Monogatari ja Taiheiki 9 Heian'i kultuurilise õitsengu perioodile järgnes sõdade periood, mil ühiskonnas
Siire (enjambement) ...Ja väga õnnelik olla on väga raske.Isegi raskem kui kurb olla (Alliksaar) Kuidas, kuidas mitte raisa- ta nüüd aega ega raha (M. Under) Meetrum nõrkade ja tugevate silbipositsioonide seaduspärane vaheldumine värsis Värsisüsteemid · Silbiline (süllaabiline) · Prosoodilised · Silbilis-prosoodilised Silbiline (süllaabiline) süsteem · Jaapani süllaabika (haiku 5+7+5, tanka 5+7+5+7+7) · Itaalia 11-silbik (4./6. ja 10.silp rõhulised) · Prantsuse 12-silbik (aleksandriin; 6. ja 12. silp rõhulised) Haiku (5+7+5) Mihklipäike, hapu nagu jõhvikas irvitab soo peal. (P.-E. Rummo) Tanka (5+7+5+7+7) Öine tormiulg varjude vappumine hirmuunenäod Äkki toas nagu laevas must kodutuse tunne (M. Nurme) Prosoodilised süsteemid · Välteline ehk kvantiteeriv- korrastatud pikkade ja lühikeste silpide arv
luule taas arbujaliku paradigma keskme suunas. Loobuti vabast vormist ja kujundite pillavast küllusest ning koos nendega ka sotsiaalsest optimismist. Luule muutus uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks (nt. Betti Alveri "Korallid Emajões"). Luule Kuuekümnendad oli luulekümnend. Kodumaine Eesti luule arenes modernismi, XX sajandi moodsate voolude tähe all. Võib täheldada huvi haiku, tanka ja teiste ida luulekunsti võimaluste vastu. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et täiesti võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et ainus ja õige luule on emotsionaalne luule - tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabaävrsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep).2. Stroofi ja värsivormid läänest -
erakukirjandus Kenkô - Jõudeaja võrsed" 13.saj jaapani mõttetark Bashô - 16 saj. jaapani luuletaja, haikustiili välja mõtleja, ,,Viis armastust ihkavat naist". Kawabata Yasunari jaapani kirjanik, ,,Lumine maa", katsetas sürrealismiga. ". Räägib Jaapani 'müstilisest tarkusest' , zenist. Murakami Haruki- jaapani romaani kirjanik, esikromaan "Kuula tuule laulu" Mõisted: kambun - hiina märkidega jaapani kirjandus. Meeste kirjaviis. Selles on kirjas seadused, faktid,suutrad tanka - vormi skeem 57577 lühike luuletus haiku - zen-budismist ja taoismist mõjutatud loodusluule (575) monogatari - jutustus (otsetõlge on 'asjadest vestma') renga - seosvärss Araabia, pärsia, turgi: Qasda - araabia vanim kirjandus zanr, leiutaja Imru-ul Quais 6.saj Ghazal (gazeel) islami kirjanduszanr 7 saj. põhiteemaks on lootusetu, idealistlik armastus, enesepiinamine surmani. Nt. Hazif, Jamil Qur'n - islami pühakiri, pärineb 7saj Muhamedi jutlustest, koosneb 114 ptk e suuradest
Sel ajal sündinud luule on ehe ja vahetu (spontaanne) eneseavaldus, pihtimuslikult siiras. Liivi luule põhiosale on omane kujundi pingsus ja värsi musikaalsus. Traagilise tundevärvingu kõrval leidub ka huumorit ja satiiri. Kujundeist eelistab Liiv personifikatsiooni, arendatud metafoori ja võrdlust. Kasutab ka kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Säilinud on üle 300 luuletuse. [2,4] Liivi luules oli uudne vorm - lühike, selles on nähtud jaapani haiku ja tanka mõju. Liiv nõuab, et kirjanikul tuleb rahvakeelt tundma õppida, tuleb kasutada keelt, mida "kõik mõistavad ja kirjutavad", nõuab, et eesti keel tuleb "rahvale arusaadavaks hoida". [2,4] Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda ääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu võimalus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasugustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti
Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Näitab, milline tekst on, teksti liiki. Ajalooliselt on olnud oluline žanripuhtus, tänapäeval ž anrid ünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett , ballaad , ood, hümn , pastoraal , eleegia , haiku , tanka . Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘ minavorm ’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine ); lüürilise mina vaatepunkt , ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia , komöödia , draama ,
viimane verd elu jaoks kadents kants Fujii Sadakazu Poeet ja õpetlane, Genji monogatari uurija, Debüütkogu ''Kohanimed maa sisse tagasi'' Viimane luulekogu ilmus 2005. aastal ''Kami no koinu''. Eesti keeles luulekogu ''Titt maksab kätte'' Masaoka Shiki (Kaasaegne luule)-haiku ja tanka moderniseerija. Nägi luule ja loodusesuhetes 3 liini- ¤shasei(tekstid elust) ¤selektiivne reaalsus ¤makoto(tõelisus). Arvas, et poeet peab keskenduma uurimisele. Impulssi peab saama lihtsatest asjadest ja samuti lihstalt need lugejale ära seletama.
iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Zanr kategoriseerib kirjandust (ka teisi kunstiliike), määrab teatud tunnuste-sarnasuste põhjal, mis kategooriasse teatud teos kuulub. Antiikkultuurist pärit põhižanrid: 1) lüürika(sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka) Tähtsus suurenes romantismiperioodil Luuletaja kogemuse vahendus, Sisemaailma elamused, Subjektiivne, isiklik, Lüüriline luule: üks mulje, idee või sündmus), Narratiivne luule (lüroeepika): süsteemselt arendatud süžee 2) eepika (proosa). Nii proosa kui värsivorm Žanrid: nt. eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast, Proosažanrid: romaan, novell, laast, essee, autobiograafia, Klassikaliselt värsivorm, tegelased: kangelased
· Epigramm (pilkeluuletus) Luule zanrid vormi alusel: · Sonett: itaalia e. Petrarca sonetti, inglise e. Shakespeare'i sonetti, prantsuse e. Ronsard'i sonetti. Klassikaliselt sonetilt nõuti ranget kinnipidamist vormireeglitest, nõutav oli kõlav, puhas, selge, sünonüümiderikas keel. Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis. · Tanka ja haiku (5+7+5+7+7, 5+7+5) · Gaseel araabia kaksikvärss Proosateksti olemus: · Proosas puudub rütmi regulaarsus · Proosas domineerib teatud loogiline ja grammatiline kord · Proosat kirjeldatakse stiili eripära kaudu · Proosa kirjanduslik esteetika tekib pikkamisi. Euroopa kirjanduse proosat on mõjutanud ladina keeles kirjutet rooma klassika stiil ja lauseehitus. Selle kõrval oluline stiililine eeskuju Piibel.
teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil. Tähtsus: Esteetiliste võtete summa. Arusaam struktuurist ja ainesest Päritolu → Aristoteles, Planton, mimeetiline printsiip a) imiteerimise laad, kes kõneleb b) objekt, mida LÜÜRIKA: jäljendatakse, Lüürika (luule), žanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka c) esitamise meedium Tähtsus suurenes romantismiperioodil Luuletaja kogemuse vahendus (sõnad, žestid või Sisemaailma elamused Subjektiivne, isiklik luule) Lüüriline luule: üks mulje, idee või sündmus) Narratiivne luule (lüroeepika): süsteemselt arendatud süžee Aristoteles – DRAMAATIKA: Luulekunstist (1448b44)
Jutustus Satiir Draama Olukirjeldus Epigramm Valm Epitaaf Rahvajutt: Mõttesalm · muinasjutt, naljand, Läkitus anekdoot, muistend, legend, pajatus, Pastoraal vanasõna, mõistatus, aforism Sonett Kroonika Reisikirjeldus Haiku Memuaarid Tanka Marginaal Referaat Traktaat EEPOS lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepostele iseloomulikke jooni: 1. Eepos on absoluutsete tõdede maailm, milles on hinheline ja hingetu pool. 2. Ajakategooria on subjektiivne, eksisteerib vaid minevik, tulevikku ei ole, on ainult
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioon.
algusesse. Mõnikord kujutelm endaga, viib su läbi maailma, mis magab. A. Alliksaar Kuidas, kuidas mitte raisa- 21 ta nüüd aega ja raha... M. Under Värsiskeemid kujunevad meetrumi ja rütmi alusel. Rütm on individuaalne, meetrumist kõrvale kaldumise skeem. Värsisüsteemid 1. silbiline ehk süllaabiline süsteem. Korrastatud silpide arv. Haiku (5+7+5 silpi) ja tanka (5+7+5+7+7 silpi), jaapani süllaabikat on raske tõlkida. Prantsuse aleksandriin. 2. prosoodilised süsteemid a. välteline ehk kvantiteeriv. Pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine. Vanakreeka, ladina, araabia, sanskriti keeles. Klassikaline on heksameeter, mille tõlkimisel kasutatakse silbilis-rõhulist värsisüsteemi. b. rõhuline ehk aktsendiline. Korrapärastatud pearõhu silpide esinemus
Elavalt kirjeldab XI saj. aristokraatide igapäevaelu ka teise õukonnadaami Sei Shonagon'i kirjutatud Makura-no Soshi (Padjaraamat). See romaan torkab silma oma teravmeelsuse ja huumoriga ning on märksa realistlikum, kui Genji Monogatari. Geisa Kokinshu Samal Heian'i perioodil oli õukonnadaamide, aristokraatide ja preestrite hulgas populaarne 31-silbiline luulevorm tanka (5-7-5-7-7 silpi). 905.a. valmis imperaatori käsul esimene tanka'de kogumik Kokinshu (Vana ja uue luule kogu) ning tanka'st sai klassikaline jaapani luulevorm, mida harrastatakse ka tänapäeval. Tanka lühidus sundis poeete kasutama oma mõtete väljendamiseks vihjeid, mis sestsaadik iseloomustab ka kõiki uuemaid jaapani luule vorme. Heike Monogatari ja Taiheiki
· Suurt mõju omasid provintsieliidist pärit sõjaväelased, eesotsas vägede juhataja sogun. · Shinoto positsioonid tugevnesid · Uut jõudu kogus jaapani traditsiooniline kultuur lihtne ja tagasihoidlik arhitektuur; shinoto jumalusi kujutav raidkunst; maastike ja fauna aineline kunst · Õistes jaapani klasikaline poeesia, mille domineerivaks vormiks oli 5-realine ja 31- silbiline tanka · Ilmus suur ametlik antoloogia ,,Vanema ja praeguse jaapani luule kogu" · Kirjutati esseesid; ilmus esimene jaapani romaan 7 · Keisrite puhkepaik ehitati traditsioonilises jaapani stiilis värvimata puust seinte ja põrandaga ning küpressikoorest viilkatusega, mida toetasid ümmargused postid. Rüütlikultuur Provintsieliidi mõju kasv viis 12
Siire (enjambment) - süntaktilise ühiku või lause lahutamine värsirea piires (mõte jätkub järgmisel real). Värsisüsteemid: a) silbilis-rõhuline: kindel arv rõhulisi ja rõhuta silpe - värsitõusud ja -langused b) prosoodiline: välteline, rõhuline. Rõhuline: Kindel arv rõhulisi silpe, aga langused muutlikud, korrastamata värsijalad. Välteline: pikk silp + lühemad silbid. (nt. heksam.) c) silbiline - värsside kindel silbiarv (nt. haiku, tanka, hispaania romanss, prantsuse 12- silbik) Värsijalg - rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhuga ja rõhuta silbid. Värsimõõt - värsipikkus, põhineb silpide vaheldumisel. Levinumad värsijalad: ( - värsi tõus, v- värsi langus) * trohheus: - v/ - v Kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike (rõhuline ja rõhuta) silp. * jamb: v - / v - Kahesilbiline, lühike ja pikk, rõhk langeb teisele. Eesti keeles seega harva.
Keeleteoskus ja võime tajuda intertekstuaalseid seoseid ja kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid. 4. Mis on žanr? Näitab, milline tekst on, teksti liiki. Ajalooliselt on olnud oluline žanripuhtus, tänapäeval žanridünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘minavorm’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine); lüürilise mina vaatepunkt, ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia, komöödia, draama,
Siire (enjambment) - süntaktilise ühiku või lause lahutamine värsirea piires (mõte jätkub järgmisel real). Värsisüsteemid: a) silbilis-rõhuline: kindel arv rõhulisi ja rõhuta silpe - värsitõusud ja -langused b) prosoodiline: välteline, rõhuline. Rõhuline: Kindel arv rõhulisi silpe, aga langused muutlikud, korrastamata värsijalad. Välteline: pikk silp + lühemad silbid. (nt. heksam.) c) silbiline - värsside kindel silbiarv (nt. haiku, tanka, hispaania romanss, prantsuse 12-silbik) Värsijalg - rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhuga ja rõhuta silbid. Värsimõõt - värsipikkus, põhineb silpide vaheldumisel. Levinumad värsijalad: ( - värsi tõus, v- värsi langus) * trohheus: - v/ - v Kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike (rõhuline ja rõhuta) silp. * jamb: v - / v - Kahesilbiline, lühike ja pikk, rõhk langeb teisele. Eesti keeles seega harva.
modifitseerivad (teisenema, muutma), neile vastu hakkavad jne. Valitseb ka zanrite paljusus. Üldiselt areneb zanr lihtsamatelt vormidelt keerukamatele, nt romaani eelkäijad kiri, päevik reisikirjeldus, memuaar. 7.2. Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned? Kirjanduse põhizanrid pärinevad juba antiikkultuurist: lüürika, eepika ja dramaatika. Lüürika: Lüürika liigid ehk vormid on luuletused, nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19.sajandini peeti vähem oluliseks zanriks, tähtsus suurenes romantismiperioodil. On tugevalt seotud luuletaja kogemuse vahendamisega, sisemaailma elamustega, tunnetega ning sageli ,,minavormis". Üldiselt on väga subjektiivne ning isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Eepika: nii proosa kui värsivorm. Zanrid on nt eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast. Proosazanrid: romaan, novell, laast, esse, autobiograafia.
heksameetris värsile järgneb kahest poolvärsist koosnev värss, mida lahutab kohustuslik paus. ///// // //// SILBILINE VÄRSISÜSTEEM Harvem kohtab eesti luules SILBILIST e SÜLLAABILIST värsisüsteemi, mille tunnuseks on värsside kindel silbiarv. Heaks näiteks Jaapanist laenatud Haikud: 17 silpi- 5-7- 5. ! ! ,,A Haiku about finals'' !! ! ! I am real-ly fucked ! ! where did the se-mes-ter go ! ! fuck fuck fuck fuck fuck Teine hea näide on TANKA ! ! "Kas võin?" ! ! Ees-rii-de tak-ka ! ! va-len-dab Su val-ge säng... ! ! Su pad-jas-se, mis ! ! täis Su juus-te lõh-na, kas ! ! võin hei-ta kuu-ma pal-ge? RIIM JA KÕLAKUJUNDID Rütmi kõrval on RIIM luule teine silmapaistev tunnus. Riim on oluline luuletuse rütmi ja kõlavuse e EUFOONIA kujundaja. KÕLAKUJUND e INSTRUMENTATSIOON - riimid seovad tähenduselt erinevaid väljendusi ühtsesse kõlatervikusse ja loovad selle abil uusi tähendusseoseid. ALGRIIM
2. Irdriim, kus sarnaste kõrval esineb ka erinevaid häälikuid (müts:kets) 3. Paarisriimid (aabb, aabbcc) 4. Ristriimid (abab, abcabc) 5. Süliriimid (abba, abbba) 6. Ahelriimid (aba bcb cdc) 7. Lausriimid (aaaa) 8. Segariimid (aaca, ababcc) Euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused: (1) aleksandriin, haiku, tanka (2) eleegiline distihhon (heksameeter + pentameeter) uu uuuuuuuuu u u u u // u u u u u (3) sonett (14 värssi, silbiline süsteem (11 silpi värsis ja 154 tekstis); silbilisrõhulises süsteemis viisikjamb; 3 sonetiliiki : (3.1) Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3), katrääne ühendavad riimid ja tertsette ühendavad riimid ning kindlad riimiskeemid, sisus
zurnalistika ajakirjandusteadus. Zurnalistika uurib ajakirjanduse ajalugu, sisu, vorme ja eesmärke. T Taara ka Tooru; muistse eesti rahvausundi jumal. Taara seostub muinasskandinaavia jumala Thoriga. tabu uskumuslik sõnakeeld; sõnad, mida mingil põhjusel ei tohi kasutada. Näiteks arvasid kütid vanasti, et jahile minnes ei tohi sellest otse rääkida, sest muidu jaht ebaõnnestub. Seepärast nimetasid näiteks Sõrve hülgekütid püssi liiperiks, kuuli tinaks, hüljest kalaks. tanka jaapani klassikaline luulevorm, mis koosneb viiest värsist silpide arvuga 5, 7, 5, 7, 7, kusjuures kolmandale värsile järgneb paus ehk tsesuur. Eesti kirjanduses oli tanka populaarne 1960. aastatel.Näiteks: Öine tormiulg varjude vappumine hirmuunenäod Äkki toas nagu laevas must kodutuse tunne (Minni Nurme.) "Tarapita" kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19211922. Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert
Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust Kirjandus kui keel(e funktsioon), poeetiline keel, intergreeritud keel Kirjandusteos kui esteetilist väärtus kandev objekt Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika: luule, zanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks zanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli `minavorm' Sisemaailma elamused v. tunded Subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Lüürilise mina vaatepunkt, ei = autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane Dramaatika zanrid: nt. tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto,
Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust Kirjandus kui keel(e funktsioon), poeetiline keel, intergreeritud keel Kirjandusteos kui esteetilist väärtus kandev objekt Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika: luule, žanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘minavorm’ Sisemaailma elamused v. tunded Subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Lüürilise mina vaatepunkt, ei = autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane Dramaatika žanrid: nt. tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto,
Luik, Traat, Vetemaa, Rimmel) õhkkond helge, ootusärev, lootusrikas, existeeris edasi ka vanem põlvkond. 60ndatel pop: vabavärss (existeeris ka riimluule); loobuti kirjavahemärkidest ja suutest algustähtedest; lakoonilisus (võimalikult nappide vahenditega võimalikult palju ära öelda); ootamatud epiteedid (marraskil pimedus, soolane valgus); palju personifitseerimist; palju erinevaid, esialgu harjumatuid vorme (tihti sümpatiseeris Ida haiku, tanka); üldtemaatika on väga optimistlik. Tekkis uusi luuleväljaandeid "Väike luuleraamat", võeti ette ka E.aegseid autoreid, tõlgiti (20.saj luule, Onegin). 70ndatel algas stagnatsioon: uusi tegijaid enam avaldada ei tahetud ('69,'70 ei ilmunud ühtegi esikkogu)hakkasid t ööle noorte autorite koondised, natuke parandas olukorda "LR" (Liiv, Üdi, Sang, Isotamm), 70ndate alguses vaikus jätkub kuid siiski olukord pisut pare
Rimmel). Õhkkond helge, ootusärev, lootusrikas, eksisteeris edasi ka vanem põlvkond. 60ndatel popp: vabavärss (eksisteeris ka riimluule); loobuti kirjavahemärkidest ja suurtest algustähtedest; lakoonilisus (võimalikult nappide vahenditega võimalikult palju ära öelda); ootamatud epiteedid (marraskil pimedus, soolane valgus); palju personifitseerimist; palju erinevaid, esialgu harjumatuid vorme (tihti sümpatiseeris Ida haiku, tanka); üldtemaatika on väga optimistlik. Tekkis uusi luuleväljaandeid “Väike luuleraamat”, võeti ette ka eestiaegseid autoreid, tõlgiti (20.saj luule, Onegin). 70ndatel algas stagnatsioon: uusi tegijaid enam avaldada ei tahetud (’69,’70 ei ilmunud ühtegi esikkogu) hakkasid tööle noorte autorite koondised, natuke parandas olukorda “LR” (Liiv, Üdi, Sang, Isotamm), 70ndate alguses vaikus jätkub, kuid siiski olukord pisut halb.
annaabi.ee 
