STIILIÕPETUS Jutustus Esmaspäeva Hommik Hommikul ärgates sadas vihma. Ma olin jälle sisse maganud ning sellepärast pidin kiirustama. Haarasin kaasa paar võileiba ning jooksin bussile. Kooli jõudes nägin klassikaaslasi, kes mind naeratades tervitasid. Seejärel suundusin esimesse tundi. VIKERKAAR TÄPSUSTUSED Violetsel hommikul ärgates sadas Esmaspäeval, 15. novemberil, kell 7.15 indigovihma. Ma olin jälle siniselt sisse hommikul ärgates oli sadanud juba 2 mm maganud. Rohelusse kiirustades haarasin vihma. Ma olin maganud 45 minutut sisse ning kaasa paar kollast võileiba. Ruttasin sellepärast pidin kiirustama. Haarasin kaasa oranzile bussile. Punasesse kooli jõudes kaks võileiba, ühe 0,5cm paksuse vorstiviiluga algas esimene tund. ning teise 5cm² juustulõiguga, ning kiirustasin ...
Suur tasandik Elukeskkond ja loodus Elukeskkond: Suur tasandik on mägede-eelne lavamaa USA-s ja Kanadas Kaljumäestikust ida pool. Tasandiku kõrgus on umbes 700—1800 m üle merepinna, pikkus on umbes 3000 km ja laius 500 kuni 800 km. Ilm on varieeruv, talved on külmad ja suved soojad ning niisked. Tuule kiirus on tihti väga kõrge, eriti talvel. Igal aastal esinevad tolmutormid. Väga suur pindala on põllumaade all. Loodus: Suurem osa sellest on kaetud preeria, stepi ja rohumaaga. Taimed ja loomad Taimed: Tegu on rohtlaga, kus esineb rohkesti rohumaid. Metsa esineb jõeäärsetel aladel ja põhjapoolsetel aladel. Tasandikul kasvab ka harvaesinev taim kaktus. Loomad: Kunagi esines seal rohkesti pühvleid ja harksarvikuid. Teisi rohtlaloomi ja roomajaid: koiott, preeriakoer, -kana, lõgismadu. Põhjapoolsetes metsades esineb põtru, karibuid, ilveseid jaa hunte. Taimestiku ja loomastiku tutvustav video https://www.youtube.com/watch?v=pQKwzhEXLE...
-elujaatav hoiak -maailma avastamine -uuenduste toetamine -ränga minevikuga arvete õiendamine 1.2.2. Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: -Artur Alliksaar -Paul-Eerik Rummo -Mats Traat -Jaan Kaplinski -Hando Runnel -Viivi Luik https://www.youtube.com/watch?v=KiocXakwVNk 1.3. Luule Kuuekümnendad oli luulekümnend. Kodumaine Eesti luule arenes modernismi11, XX sajandi moodsate voolude tähe all. Võib täheldada huvi haiku, tanka ja teiste ida luulekunsti võimaluste vastu. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et täiesti 10 võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et ainus ja õige luule on emotsionaalne luule - tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus. *11.moderism- uuenduslikkust taotlev suund 19. saj. lõpu ja 20. saj
4. Stroof (salm) koosneb kindlakujuliselt rühmaks ühendatud värssidest. · loodusluuletusteks jne. tertsiin e. kolmikvärss, katrään e nelikvärss, kvintett (5), sekstett (6), oktaav Vormi järgi eristuvad Jaapanist pärit haiku (5+7+5 silpi), tanka (5+7+5+7+7), (8) jne. akrostihhon (ridade algustähed moodustavad sõna või lause), mesostihhon (nime või lause annavad värsside keskmised tähed), telestihhon (viimased tähed). Lüürika ja eepika vahepealsed zanrid on poeem ja ballaad. Lüürikat uurib värsiõpetus.
Lüürika-sõnakunsti üks põhiliike,eepika ja dramaatika kõrval Eepika-kui põhiliigi zanrid keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele Dramaatika-zanre liseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog Luule-e.poeesia mõiste tähistab kõiki värss kõnes teoseid võibolla eepiline ja dramaatiline Stiil-autori,ajastu,kunstivoolu ühise loome ja maailmanägemise viis,mis väljendab teose igal tasandil Epiteet-kirjeldav või kaunistav lisandsõna e.poeetilinetäiend Võrdlus-kõrvutamine ühise tunnuse alusel Meta ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel Isikustamine-e.personifitseerimine millelegi mitte inimlikule isikuomaduste omistamine Sümbol-võrdkuju,pilt või märk,mis esindab mõnd nähtust või mõistet eriti abstraktselt Allegooria-e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luul...
sekka ka traagikat ja kurvameelsust. · Märksõnadeks on kujundlikkus, samas leidub ka väheste kujunditega loomingut. Populaarseks saab vabavärss. Jaan Krossi, Ellen Niidu ja Ain Kaalepi kirjutised vallandavad nn vabavärsipoleemika: Osa kirjanikkonnast väidab, et riimitu luule on kodanlik, osa kiidab uue vormi heaks. Lõpuks antakse vabavärsile nö "õigus elada". Luule · Mõjutusi tuleb Läänest: kasutusele võetakse haiku, romanss ja tanka, luuletekste kasutatakse tihti ka muusikas (progerokk, folkmuusika). · Murdeluule kirjutamine elavnes. · Tekib varjatud dialoog pagulasluulega. · Alates 1960. aastate teisest poolest hakkab luulet mõjutama inglise-, prantsuse- ja soomekeelne modernism ja sürrealism, eriti kasutas seda Andres Ehin. Artur Alliksaar · 1923-1966. · Kassetipõlvkonna vaimne isa, kuid tsensuuri tõttu tema luulet ei avaldatud. Kasutab palju keelelist
Žanr – kirjanduse (või muu) kategooria, mis põhineb teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil Žanri areng – lihtsamatelt vormidelt keerukamatele, žanripuhtus – tänapäeval žanridünaamika Žanri tähtsus – esteetiliste võtete summa, arusaam struktuurist ja ainesest Antiikaja põhižanrid: lüürika, eepika, draama Lüürika o Sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka o Tähtsus suurenes romantismiperioodil o Luuletaja kogemuse vahendus o Sisemaailma elamused o Subjektiivne, isiklik Lüüriline luule – 1 mulje, idee, sündmus Narratiivne – süstemaatiliselt arendatud süžee Dramaatika o Tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, erinevate ajastute tragöödiad
positsioonist (viimik) - rõhutu osa värsitüvest ülejääk intervall - värsitüve sisesed nõrku positsioone (rõhutud) (klausel) - luule seisukohast tähtis viimane silp? värsirõhk (nb! - on arsis; u on teesis binaarmõõdud x' x trohheus u x x' jamb u ternaarmõõdud x' x x daktül uu x x' x amfibrahh uu x x x' anapest u u 1. Silbiline ehk süllaabiline värsisüsteem (näiteks aleksandriin, haiku (5+7+5), tanka (5+7+5+7+7)) 2. Silbilisrõhuline ehk süllaabilistooniline värsisüsteem trohheus x' x Vaikne kena kohakene, kõige kallim surmani. Armas isamajakene minu meeles alati
INDIA AUTORID (teos ja zanr, dateetingut pole vaja) Kautilya - ,,Arthastra" - riigijuhtimise, majanduse ning sõjalise strateegia alane raamat Klidsa "Mlavikgnimitram", "Abhijñnaskuntalam", "Vikramrvasyam"- tuntuimad on tema kirjutatud näidendid; kirjutas ka eepilisi poeeme. Dandin - ,,Daakumracarita" ('kümne printsi seiklused) , ,,Kvydara" (' luulepeegel') kirjutas luuletusi ja proosa-romansse. Bna - ,,Haracarita" ('Hara teod') -India valitseja Hara biograafia Subandhu - Vasavadatta luule, stiil klassikalises sanskriti kirjanduses. Kalhana - ,,Rjatarangi" ('kuningate jõgi') Kasmiiri ajaloo kirjeldused Varahamihira - ,,Pañcasiddhntik" ('teos viiest astronoomilisest kaanonist) - astronoomia-alane teos Vtsyyana - ,,Kamasuutra" - lisaks seksuaalelule käsitleb Kama Suutra India ühiskonna paljusid aspekte, andes Vana-India ühiskonnast detailse pildi ryabhata - ,,ryabhatya" - matemaatika ja astronoomia alane teos TEOSED (a...
Algselt esitasid seda afroameeriklased. Rhythm and blues'st on välja arenenud rock'n'roll, soul, funk ja reggae. Artistid/ bändid: *Brainstorm *Chris Brown Alternatiiv-rock Alternatiiv-rock on (ka alternatiivne muusika või lihtsalt alternatiiv ) rock muusika zanr, mis sai populaarseks üheksakümnendatel. Algselt ilmus vara kaheksakümnetes Inglismaal ja USAs. Koosneb paljudest alazanridest nagu grunge, Britpop, gothic rock, ja indie pop.Tuntd bändid Somnus, Tanka, Balderdash, Wochtzchée Heavy rock ja soul Heavy rock on muusikastiil, mis on välja kujunenud rock'n'rollist. Selles on varjatud psühhedeelilise rocki ja garaazi bändide sugemed. Soul ühendas endas ilmaliku, sageli jumalvallatu sisuga rütm- ja bluusi ning vaimulikku, palavast ekstaasist kantud gospelilaulu Elektrooniline rock ja Britipop Elektroonilise rocki muusika on tehtud peamiselt süntesaatorite, sämplerite ja trummimasinatega. Teisiti võib nimetada seda
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Sten Raadel 10.B Referaat ,,Jaapan" Juhendaja: Ülle Piibar Tallinn 2013 Sissejuhatus Jaapan (jaapani keeles Nihon või Nippon, ametlikult Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwan- ini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on ,,päikese allikas", mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. Jaapan on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Suuri saari on 4: Honsh, Hokkaido, Kysh ja Shikoku. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel. Jaapani suutlikkus muganduda ning jääda ...
arvukalt tunnustatud kirjanikke ja luuletajaid. Elavalt kirjeldab XI saj. aristokraatide igapäevaelu ka teise õukonnadaami Sei Shonagon'i kirjutatud Makura-no Soshi (Padjaraamat). See romaan torkab silma oma teravmeelsuse ja huumoriga ning on märksa realistlikum, kui Genji Monogatari. Kokinshu Samal Heian'i perioodil oli õukonnadaamide, aristokraatide ja preestrite hulgas populaarne 31-silbiline luulevorm tanka (5-7-5-7-7 silpi). 905.a. valmis imperaatori käsul esimene tanka'de kogumik Kokinshu (Vana ja uue luule kogu) ning tanka'st sai klassikaline jaapani luulevorm, mida harrastatakse ka tänapäeval. Tanka lühidus sundis poeete kasutama oma mõtete väljendamiseks vihjeid, mis sestsaadik iseloomustab ka kõiki uuemaid jaapani luule vorme. Heike Monogatari ja Taiheiki 9
Siire (enjambement) ...Ja väga õnnelik olla on väga raske.Isegi raskem kui kurb olla (Alliksaar) Kuidas, kuidas mitte raisa- ta nüüd aega ega raha (M. Under) Meetrum nõrkade ja tugevate silbipositsioonide seaduspärane vaheldumine värsis Värsisüsteemid · Silbiline (süllaabiline) · Prosoodilised · Silbilis-prosoodilised Silbiline (süllaabiline) süsteem · Jaapani süllaabika (haiku 5+7+5, tanka 5+7+5+7+7) · Itaalia 11-silbik (4./6. ja 10.silp rõhulised) · Prantsuse 12-silbik (aleksandriin; 6. ja 12. silp rõhulised) Haiku (5+7+5) Mihklipäike, hapu nagu jõhvikas irvitab soo peal. (P.-E. Rummo) Tanka (5+7+5+7+7) Öine tormiulg varjude vappumine hirmuunenäod Äkki toas nagu laevas must kodutuse tunne (M. Nurme) Prosoodilised süsteemid · Välteline ehk kvantiteeriv- korrastatud pikkade ja lühikeste silpide arv
luule taas arbujaliku paradigma keskme suunas. Loobuti vabast vormist ja kujundite pillavast küllusest ning koos nendega ka sotsiaalsest optimismist. Luule muutus uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks (nt. Betti Alveri "Korallid Emajões"). Luule Kuuekümnendad oli luulekümnend. Kodumaine Eesti luule arenes modernismi, XX sajandi moodsate voolude tähe all. Võib täheldada huvi haiku, tanka ja teiste ida luulekunsti võimaluste vastu. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et täiesti võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et ainus ja õige luule on emotsionaalne luule - tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabaävrsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep).2. Stroofi ja värsivormid läänest -
Antud nimekirjale lisaks vaadake üle ka erinevate kirjanduste perioodid. India: AUTORID (teos ja zanr, dateetingut pole vaja) Kautilya -,,Arthasastra" Manu seaduste peegel, vastand. (ind.kirjanik) Klidsa- india kirjanik, luule ja lavateosed. ,,Kumara sünd" Dandin - india kirjanik ja kirjandusteoreetik; ,,Luulepeegel" sansk. Poeetika käsiraamat; romaanjutustuse vormis romaan ,,Kümne printsi seikslused". Bna Subandhu- Kalhana - india kirjandjuses histolograafia tähtsaim esindaja ,,Kuningate kosk" Varahamihira - Ind.astoloogia suurkuju."Brhatsamhita"-värsivormis. Vtsyyana - inida kirjanik, ,,Kaamasuutra", proosa ryabhata - Ind.astroloogia isa. ,,Aryakhatiya"värssides teaduskirjandus. TEOSED (autor kui on, zanr ja dateering) Rgveda loodud II a tuh. e Kr induse jõekonnas, sanskriti keeles, veedade ( india kirjanduse vanima kirjavara, hinduismi õpetuslik lähtealus) vanim osa. Koosneb muinasindia jumalate pühendatud hümnidest.1028 hümni...
Sel ajal sündinud luule on ehe ja vahetu (spontaanne) eneseavaldus, pihtimuslikult siiras. Liivi luule põhiosale on omane kujundi pingsus ja värsi musikaalsus. Traagilise tundevärvingu kõrval leidub ka huumorit ja satiiri. Kujundeist eelistab Liiv personifikatsiooni, arendatud metafoori ja võrdlust. Kasutab ka kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Säilinud on üle 300 luuletuse. [2,4] Liivi luules oli uudne vorm - lühike, selles on nähtud jaapani haiku ja tanka mõju. Liiv nõuab, et kirjanikul tuleb rahvakeelt tundma õppida, tuleb kasutada keelt, mida "kõik mõistavad ja kirjutavad", nõuab, et eesti keel tuleb "rahvale arusaadavaks hoida". [2,4] Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda ääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu võimalus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasugustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti
Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Näitab, milline tekst on, teksti liiki. Ajalooliselt on olnud oluline žanripuhtus, tänapäeval ž anrid ünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett , ballaad , ood, hümn , pastoraal , eleegia , haiku , tanka . Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘ minavorm ’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine ); lüürilise mina vaatepunkt , ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia , komöödia , draama ,
viimane verd elu jaoks kadents kants Fujii Sadakazu Poeet ja õpetlane, Genji monogatari uurija, Debüütkogu ''Kohanimed maa sisse tagasi'' Viimane luulekogu ilmus 2005. aastal ''Kami no koinu''. Eesti keeles luulekogu ''Titt maksab kätte'' Masaoka Shiki (Kaasaegne luule)-haiku ja tanka moderniseerija. Nägi luule ja loodusesuhetes 3 liini- ¤shasei(tekstid elust) ¤selektiivne reaalsus ¤makoto(tõelisus). Arvas, et poeet peab keskenduma uurimisele. Impulssi peab saama lihtsatest asjadest ja samuti lihstalt need lugejale ära seletama.
Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus, sõnamängud Keele loov paindlikkus > keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne. vahel. Keel on oma olemuselt poeetiline/viipeline, rütmiline Millele pööratakse kirjandusteaduses tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)? Värsisüsteemidele – rõhuline, välteline, vabavärss, silbiline(värssidel kindel arv silpe-haiku 5+7+5, tanka 31 silpi). Luule. Tuntuimad värsijalad - v trohheus; v- jamb ; - vv daktül; vv- anapest; - - spondeus; v- v amphibrahh; - v- kretikus Värss- luuleteose rütmiline üksus, mis on värsimõõdu ja mõtte poolest suhteline tervik, luulerida. Siire- sõnarühma poolitus värsi piiril v. mingi värsiosa eraldamine kirjapildis uuele reale Värsisüsteemid- kujundavad luule rütmi Värsijalg- rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid
· Epigramm (pilkeluuletus) Luule zanrid vormi alusel: · Sonett: itaalia e. Petrarca sonetti, inglise e. Shakespeare'i sonetti, prantsuse e. Ronsard'i sonetti. Klassikaliselt sonetilt nõuti ranget kinnipidamist vormireeglitest, nõutav oli kõlav, puhas, selge, sünonüümiderikas keel. Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis. · Tanka ja haiku (5+7+5+7+7, 5+7+5) · Gaseel araabia kaksikvärss Proosateksti olemus: · Proosas puudub rütmi regulaarsus · Proosas domineerib teatud loogiline ja grammatiline kord · Proosat kirjeldatakse stiili eripära kaudu · Proosa kirjanduslik esteetika tekib pikkamisi. Euroopa kirjanduse proosat on mõjutanud ladina keeles kirjutet rooma klassika stiil ja lauseehitus. Selle kõrval oluline stiililine eeskuju Piibel.
teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil. Tähtsus: Esteetiliste võtete summa. Arusaam struktuurist ja ainesest Päritolu → Aristoteles, Planton, mimeetiline printsiip a) imiteerimise laad, kes kõneleb b) objekt, mida LÜÜRIKA: jäljendatakse, Lüürika (luule), žanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka c) esitamise meedium Tähtsus suurenes romantismiperioodil Luuletaja kogemuse vahendus (sõnad, žestid või Sisemaailma elamused Subjektiivne, isiklik luule) Lüüriline luule: üks mulje, idee või sündmus) Narratiivne luule (lüroeepika): süsteemselt arendatud süžee Aristoteles – DRAMAATIKA: Luulekunstist (1448b44)
Jutustus Satiir Draama Olukirjeldus Epigramm Valm Epitaaf Rahvajutt: Mõttesalm · muinasjutt, naljand, Läkitus anekdoot, muistend, legend, pajatus, Pastoraal vanasõna, mõistatus, aforism Sonett Kroonika Reisikirjeldus Haiku Memuaarid Tanka Marginaal Referaat Traktaat EEPOS lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepostele iseloomulikke jooni: 1. Eepos on absoluutsete tõdede maailm, milles on hinheline ja hingetu pool. 2. Ajakategooria on subjektiivne, eksisteerib vaid minevik, tulevikku ei ole, on ainult
(2) silbiarv (meesriim (1 silp) ja naisriim (2 silpi) ...) (3) asend värsis (eesriim, siseriim, lõppriim ...) (4) asend stroofis (paarisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab) ...) Stroofika (1) kaksikvärss ehk distihhon (2) kolmikvärss ehk tertsett (3) nelikvärss ehk katrään Euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused (1) aleksandriin, haiku, tanka (2) eleegiline distihhon (heksameeter + pentameeter) uu uuuuuuuuu u u u u // u u u u u (3) sonett (14 värssi, silbiline süsteem (11 silpi värsis ja 154 tekstis); silbilisrõhulises süsteemis viisikjamb; 3 sonetiliiki : (3.1) Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3). Katrääne ühendavad riimid ja tertsette ühendavad riimid ning kindlad riimiskeemid
algusesse. Mõnikord kujutelm endaga, viib su läbi maailma, mis magab. A. Alliksaar Kuidas, kuidas mitte raisa- 21 ta nüüd aega ja raha... M. Under Värsiskeemid kujunevad meetrumi ja rütmi alusel. Rütm on individuaalne, meetrumist kõrvale kaldumise skeem. Värsisüsteemid 1. silbiline ehk süllaabiline süsteem. Korrastatud silpide arv. Haiku (5+7+5 silpi) ja tanka (5+7+5+7+7 silpi), jaapani süllaabikat on raske tõlkida. Prantsuse aleksandriin. 2. prosoodilised süsteemid a. välteline ehk kvantiteeriv. Pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine. Vanakreeka, ladina, araabia, sanskriti keeles. Klassikaline on heksameeter, mille tõlkimisel kasutatakse silbilis-rõhulist värsisüsteemi. b. rõhuline ehk aktsendiline. Korrapärastatud pearõhu silpide esinemus
Elavalt kirjeldab XI saj. aristokraatide igapäevaelu ka teise õukonnadaami Sei Shonagon'i kirjutatud Makura-no Soshi (Padjaraamat). See romaan torkab silma oma teravmeelsuse ja huumoriga ning on märksa realistlikum, kui Genji Monogatari. Geisa Kokinshu Samal Heian'i perioodil oli õukonnadaamide, aristokraatide ja preestrite hulgas populaarne 31-silbiline luulevorm tanka (5-7-5-7-7 silpi). 905.a. valmis imperaatori käsul esimene tanka'de kogumik Kokinshu (Vana ja uue luule kogu) ning tanka'st sai klassikaline jaapani luulevorm, mida harrastatakse ka tänapäeval. Tanka lühidus sundis poeete kasutama oma mõtete väljendamiseks vihjeid, mis sestsaadik iseloomustab ka kõiki uuemaid jaapani luule vorme. Heike Monogatari ja Taiheiki
· Suurt mõju omasid provintsieliidist pärit sõjaväelased, eesotsas vägede juhataja sogun. · Shinoto positsioonid tugevnesid · Uut jõudu kogus jaapani traditsiooniline kultuur lihtne ja tagasihoidlik arhitektuur; shinoto jumalusi kujutav raidkunst; maastike ja fauna aineline kunst · Õistes jaapani klasikaline poeesia, mille domineerivaks vormiks oli 5-realine ja 31- silbiline tanka · Ilmus suur ametlik antoloogia ,,Vanema ja praeguse jaapani luule kogu" · Kirjutati esseesid; ilmus esimene jaapani romaan 7 · Keisrite puhkepaik ehitati traditsioonilises jaapani stiilis värvimata puust seinte ja põrandaga ning küpressikoorest viilkatusega, mida toetasid ümmargused postid. Rüütlikultuur Provintsieliidi mõju kasv viis 12
Siire (enjambment) - süntaktilise ühiku või lause lahutamine värsirea piires (mõte jätkub järgmisel real). Värsisüsteemid: a) silbilis-rõhuline: kindel arv rõhulisi ja rõhuta silpe - värsitõusud ja -langused b) prosoodiline: välteline, rõhuline. Rõhuline: Kindel arv rõhulisi silpe, aga langused muutlikud, korrastamata värsijalad. Välteline: pikk silp + lühemad silbid. (nt. heksam.) c) silbiline - värsside kindel silbiarv (nt. haiku, tanka, hispaania romanss, prantsuse 12- silbik) Värsijalg - rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhuga ja rõhuta silbid. Värsimõõt - värsipikkus, põhineb silpide vaheldumisel. Levinumad värsijalad: ( - värsi tõus, v- värsi langus) * trohheus: - v/ - v Kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike (rõhuline ja rõhuta) silp. * jamb: v - / v - Kahesilbiline, lühike ja pikk, rõhk langeb teisele. Eesti keeles seega harva.
Keeleteoskus ja võime tajuda intertekstuaalseid seoseid ja kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid. 4. Mis on žanr? Näitab, milline tekst on, teksti liiki. Ajalooliselt on olnud oluline žanripuhtus, tänapäeval žanridünaamika.Areng lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘minavorm’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine); lüürilise mina vaatepunkt, ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia, komöödia, draama,
Siire (enjambment) - süntaktilise ühiku või lause lahutamine värsirea piires (mõte jätkub järgmisel real). Värsisüsteemid: a) silbilis-rõhuline: kindel arv rõhulisi ja rõhuta silpe - värsitõusud ja -langused b) prosoodiline: välteline, rõhuline. Rõhuline: Kindel arv rõhulisi silpe, aga langused muutlikud, korrastamata värsijalad. Välteline: pikk silp + lühemad silbid. (nt. heksam.) c) silbiline - värsside kindel silbiarv (nt. haiku, tanka, hispaania romanss, prantsuse 12-silbik) Värsijalg - rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhuga ja rõhuta silbid. Värsimõõt - värsipikkus, põhineb silpide vaheldumisel. Levinumad värsijalad: ( - värsi tõus, v- värsi langus) * trohheus: - v/ - v Kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike (rõhuline ja rõhuta) silp. * jamb: v - / v - Kahesilbiline, lühike ja pikk, rõhk langeb teisele. Eesti keeles seega harva.
modifitseerivad (teisenema, muutma), neile vastu hakkavad jne. Valitseb ka zanrite paljusus. Üldiselt areneb zanr lihtsamatelt vormidelt keerukamatele, nt romaani eelkäijad kiri, päevik reisikirjeldus, memuaar. 7.2. Millised on kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned? Kirjanduse põhizanrid pärinevad juba antiikkultuurist: lüürika, eepika ja dramaatika. Lüürika: Lüürika liigid ehk vormid on luuletused, nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka. Kuni 19.sajandini peeti vähem oluliseks zanriks, tähtsus suurenes romantismiperioodil. On tugevalt seotud luuletaja kogemuse vahendamisega, sisemaailma elamustega, tunnetega ning sageli ,,minavormis". Üldiselt on väga subjektiivne ning isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Eepika: nii proosa kui värsivorm. Zanrid on nt eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast. Proosazanrid: romaan, novell, laast, esse, autobiograafia.
heksameetris värsile järgneb kahest poolvärsist koosnev värss, mida lahutab kohustuslik paus. ///// // //// SILBILINE VÄRSISÜSTEEM Harvem kohtab eesti luules SILBILIST e SÜLLAABILIST värsisüsteemi, mille tunnuseks on värsside kindel silbiarv. Heaks näiteks Jaapanist laenatud Haikud: 17 silpi- 5-7- 5. ! ! ,,A Haiku about finals'' !! ! ! I am real-ly fucked ! ! where did the se-mes-ter go ! ! fuck fuck fuck fuck fuck Teine hea näide on TANKA ! ! "Kas võin?" ! ! Ees-rii-de tak-ka ! ! va-len-dab Su val-ge säng... ! ! Su pad-jas-se, mis ! ! täis Su juus-te lõh-na, kas ! ! võin hei-ta kuu-ma pal-ge? RIIM JA KÕLAKUJUNDID Rütmi kõrval on RIIM luule teine silmapaistev tunnus. Riim on oluline luuletuse rütmi ja kõlavuse e EUFOONIA kujundaja. KÕLAKUJUND e INSTRUMENTATSIOON - riimid seovad tähenduselt erinevaid väljendusi ühtsesse kõlatervikusse ja loovad selle abil uusi tähendusseoseid. ALGRIIM
2. Irdriim, kus sarnaste kõrval esineb ka erinevaid häälikuid (müts:kets) 3. Paarisriimid (aabb, aabbcc) 4. Ristriimid (abab, abcabc) 5. Süliriimid (abba, abbba) 6. Ahelriimid (aba bcb cdc) 7. Lausriimid (aaaa) 8. Segariimid (aaca, ababcc) Euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused: (1) aleksandriin, haiku, tanka (2) eleegiline distihhon (heksameeter + pentameeter) uu uuuuuuuuu u u u u // u u u u u (3) sonett (14 värssi, silbiline süsteem (11 silpi värsis ja 154 tekstis); silbilisrõhulises süsteemis viisikjamb; 3 sonetiliiki : (3.1) Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3), katrääne ühendavad riimid ja tertsette ühendavad riimid ning kindlad riimiskeemid, sisus
tabu uskumuslik sõnakeeld; sõnad, mida mingil põhjusel ei tohi kasutada. Näiteks arvasid kütid vanasti, et jahile minnes ei tohi sellest otse rääkida, sest muidu jaht ebaõnnestub. Seepärast nimetasid näiteks Sõrve hülgekütid püssi liiperiks, kuuli tinaks, hüljest kalaks. tanka jaapani klassikaline luulevorm, mis koosneb viiest värsist silpide arvuga 5, 7, 5, 7, 7, kusjuures kolmandale värsile järgneb paus ehk tsesuur. Eesti kirjanduses oli tanka populaarne 1960. aastatel.Näiteks: Öine tormiulg varjude vappumine hirmuunenäod Äkki toas nagu laevas must kodutuse tunne (Minni Nurme.) "Tarapita" kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 19211922. Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Rühmituse sünd ja tegevus langeb kokku elulähedusotsingutega kirjanduses
Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust Kirjandus kui keel(e funktsioon), poeetiline keel, intergreeritud keel Kirjandusteos kui esteetilist väärtus kandev objekt Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika: luule, zanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks zanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli `minavorm' Sisemaailma elamused v. tunded Subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Lüürilise mina vaatepunkt, ei = autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane Dramaatika zanrid: nt. tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto,
Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust Kirjandus kui keel(e funktsioon), poeetiline keel, intergreeritud keel Kirjandusteos kui esteetilist väärtus kandev objekt Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika: luule, žanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘minavorm’ Sisemaailma elamused v. tunded Subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Lüürilise mina vaatepunkt, ei = autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane Dramaatika žanrid: nt. tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto,
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
