jas II pool) toob kaasa polüfoonilise fuugaga ülesehituselt samalaadse vprmi tekke homofoonilises muusikas. Sonaat-allegro (kõlama) koosneb ekspositsioonist, töötluses ja repriisist, kuid teemasid on kaks. Peateema on põhihelistikus ja kõrvalteema mõnes kõrvalhelistikus. Tavaliselt on kõrvalteema laulev ja lüüriline. Muusikaline areng tervikuna kasvabki välja nende kahe kontrastse alge vastandamisest. Sissejuhatuse ja lõpetava, epiloogi funktsioonis kooda(saba) olemasolu sõltub helilooja soovist. Sonaat-allegro't kasutatakse reeglina mitme osalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumantaalkontsert, keelpillikvartett jasüfoonia. Sissejuhatus ekspositsioon(peateema ja kõrvalteema) töötlus(peateema ja kõrvalteema) kooda. Klassikaline sonaat on 3- või 4-osaline instrumentaalteos, mille esimene osa reeglina on sonaat-allegro vormis. Esineb ka 1-osalisi sonaate, mile puhul säilitatakse S-A vorm
St eesti keeles ei ole d ja t erinevad foneemid, vaid on allofoonid. Võib küll leida sõnapaare, nagu "lagi" ja "laki", kus kirjapildi järgi tundub, et g ja k (või d ja t) on erinevad foneemid (eristavad ju sõnade tähendusi), aga tegelik vastandus on üksikklusiil vs. geminaatklusiil, st transkribeeritakse [laki] ja [lakki] vastavalt. 3. Silbistruktuuri erinevad esitusviisid · Moorade abil Silbi algus pole kunagi omaette mooraga seotud, aga tuum on alati mooraga seotud, kooda võib olla mooraga seotud. Kui kooda on omaette mooraga seotud, siis on raske silp. Raske silp on 2-mooraline. Kerge silp on 1-mooraline. 4. Moorateooria (moora ja hääliku pikkus, silbi kaal) Moora pikkus: · 2 moorat = pikk + raske silp · 1 moora = lühike + kerge silp Hääliku pikkus: Kooda kadudes jääb moora vabaks ja see ühineb eelneva vokaali, vokaal pikeneb. Pikk konsonant (geminaat) on ühemorraline, lühike ilma moorata
esimese ilmumiseni *orkestrilt rõõmu-teema neljakordne esitus *sissejuhatuse materjal Presto *bassi retsitatiiv „O Freunde, nicht diese Töne“ *koorilt-orkestrilt rõõmu-teema „Freude, schöner Götterfunken“ 4- kordne varieeritud läbiviimine, pikk orkestri interluudium (topeltfuuga) ja veel kord rõõmu-teema *uus kooriteema „Seid unschlungen, Millionen!“ Andante maestoso *topeltfuuga mõlemile teemale Allegro energico - teose sisuline kõrgpunkt *Prestissimo kooda kooriga Kärntnertori teater Viinis, kus „Suurel muusikaakadeemial“ toimus 9. sümfoonia esiettekanne 7. mail 1824 Beethoveni sümfonismi tunnusjooned kokkuvõtvalt: *ühendas jõulise väljenduse ja loogilise vormiskeemi • täitis kõik vormiosad, sh kooda, pingelise arendusega, seetõttu sümfoonia osade mõõtmed kasvasid tunduvalt • *pikkade meloodiate asemel kasutas meeldejäävaid motiive, mida oskuslikult töötles
Organum- Mitmehäälne kirikumuusika Motett- Alumine hääl Gregoriuse laul ja ülemine mõnes muus keeles laul Missa- Liturgilise muusika zanr Protestantlik koraal- tekkis koos protestantliku liturgia kujunemisega Passion- Koorile, solistile või orkestrile kirjutatud teos Oratoorium- vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum Süit- instrumentaalmuusika vorm Sonaat allegro skeem: sissejuh; ekspositsioon; töötlus; repriis; kooda Sonaat- kolme- või neljaosaline intstrumentaalmuusikateos instrumentaalkontsert- muusikateos soolopillile orkestri saatel keelpillikvartett- see zanrinimetus määrab ära mängijate arvu ja kooseisu avamäng- sissejuhatav muusikapala ooperile, balletile või oratooriumile Sümfoonia- 4 osaline suurteos sümfooniaorkestrile Rondo- muusikavorm, kus põhiteema ja selle kordused vahelduvad episoodidega Variatsioon- muusikavorm, milles üht ja sama teemat korratakse muudetud kujul
Muusika Sonaat-allegro vormiskeem: Sissejuhatus Ekspositsioon Töötlus Repriis Kooda -peateema -arendatakse -peateema -kõrvalteema teemat -kõrvalteema Sonaat on kolme- või neljaosaline instrumentaalteos. Sonaati esitab soolopill, võib kaasneda ka saade. Klassikalise kuju saavutas sonaat Haydni ja Mozarti loomingus. Instrumentaalkontserti esitavad soolipill (või pillid) sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Kontsert, milles soolopill on oboe, on oboekontsert. :D Keelpillikvartetis mängivad 1. viiul, 2
monoodia - ühehäälne meloodia missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos reekviem - leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks libreto - ooperi või mõne muu suurema vokaalhelitöö tekst; balleti sündmustiku kirjeldus koraal - kirikulaul, roomakatoliku kirikus ühehäälne liturgiline koorilaul, protestantlikus kirikus rahvuskeelne koguduselaul kooda - heliteose või selle osa lõpulõik numbriooper - ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest lõpetatud lõpetatud etteastetest e numbrites; käibel eelkõige 17. ja 18. sajandil
saj. I v Võrdlus BAROKK KLASSITSISM barokk (klassitsism)kirikulaadide järelmõju (funktsionaalharmoonia: duurmoll, toonikadominant, kolmkõlad), mitteperioodiline meloodika (perioodiliselt liigendatud laululine meloodia), eelistatud vokaalmuusika (instrumentaalmuusika), valdavalt vaimulik muusika (ilmalik), valdavalt polüfooniline (homofooniline) Sonaadivormi skeem ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa) Muutused instrumentaalmuusikas: kammermuusikas tekib klaveri trio, keelpillikvartet, klaveri kvintett; orkestrimuusikas klassikaline sümfooniaorkester Ooperiliigid: Opera seria G.F.Händel, tegevus toimub antiiklegendis; Opera buffa räägib linnaühiskonnast, tegevustoimub reaalelus, tegelasteks on vanahärra, teener; Singspiel Saksamaa, Austria, oopereid etendati saksa keeles, W.A.Mozart "Võluflööt", "Teatri direktor"
18. Instrumentaalkontsert - muusikateos soolopillile sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Esimene osa on sonaat-allegro vormis. 19. Fuuga Polüfoonilise väljenduslaadi kõige täiuslikum vorm. Mitmehäälne vokaal-või instrumentaalteos. 20. Sonaat-allegro homofooniline mitmehäälne muusikateos, kooseb 3-st põhiosast: ekspositsioon, töötlus ja repriis, helilooja võib nendele lisada juurde veel sissejuhatuse algusesse ja/või kooda lõppu. 21. Rondo meelelahutuslik ringtantsu laul. Põhiteema ja selle kordused vahelduvad kõrvalteemade ehk episoodidega. 5-osaline rondo vormistus on ABACA 22. Variatsioon - muusikavorm, milles üht ja sama muusikalist teemat korratakse muudetud kujul.
Fuuga vorm jaotatud kolmeks, fuuga on fuuga vormis, 1 teema kõikides häältes ekspositsioon, 2. osa töötlus, lõpus jälle teema alghelistikus repriis Süit 4-osaline instrumentaalmuusika vorm, osad: allemande, courante, saraband, gigue Sonaat kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, esimene osa on reeglina sonaat- allegro vormis Sonaat-allegro vorm, mis koosneb peateemast ja kõrvalteemast, osad: sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, kooda Instrumentaalkontsert muusikateos soolopillile sümfoonia- või kammerorkestri saatel, 3-osaline, kujunes 18. sajandil Keelpillikvartett instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist; 4- osaline sonaaditsükkel nt J.Haydni ,,Keisrikvartett" Avamäng sissejuhatav muusikapala, mis eelneb suuremale teosele nt L. van Beethoveni ,,Egmont" Sümfoonia 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile Rondo muusikavorm, milles põhiteema ja selle kordused vahelduvad
sajandil o 4 tantsust koosnev allemande-aeglane 4/4 courante-algul kiire 2/4;hiljem mõõdukas 3/4 saraband-aeglane, pidulik 3/4 gigue-inglise päritolu, 6/8 või 3/8 o Händel, Bach · Sonaat-allegro o homofooniline o teemasid on 2 o Ülesehitus: Sissejuh Ekspositsioon Töötlus Repriis Kooda · Sonaat o kolme/neljaosaline instrumentaalteos 1. osa sonaat-allegro vormis · Peateema-c-mollis · Kõrvalteema-Es-mollis o 17. sajandil sai alguse o Haydn ja Mozart o Beethoven ,,Pateetiline sonaat" · Instrumentaalkontsert o soolopillile sümf/kammerork. saatel o 1. osa sonaat-allegro vormis o kiire-aeglane-kiire
''Stepihunt'' H. Hesse Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned häirivad Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi. Kõrtsis kohtub ta tütarlapse...
Georg Friedrich Händel Franz Joseph Haydn Henry Purcell Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 3. Sonaadi-vorm on muusikavorm, mille skeem on: sissejuhatus, ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa). Kasutatakse tsüklite kiiretes osades, aeglastes osades, ooperiavamängudes. Eelkõige instrumentaalvorm, kuid esineb mõnikord ka vokaalmuusikas (ooperiaariad, missade Kyrie-osad). 4. Sonaaditsükkel on mitmeosaline teos, milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. I osa kiire (allegro, tihti sonaadivormis) II osa aeglane (andante, adagio või largo) III osa tantsuline (menuett) IV osa kiire (tihti rondo) 5
Lõpuks leiab Harry oma armastatu Hermine Pablo embusest ja tapab neiu. Pablo teeb Harryle selgeks, et too pole osanud käituda maagilises teatris ning poleks pidanud valla laskma hundilikku poolt ta polnud osanud aktsepteerida kõige võimalikkust ja enda lahustumist selles. Selles romaanis on Hesse osanud kirjeldada inimhinges toimuvat võitlust. Romaan on mitmekihiline, Hesse ise võrldeb seda ülesehituselt sonaadivormiga muusikas, kus teemad lahenevad ja kooda. 5 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Stepihunt http://miksike.ee/docs/lisa/stepihunt_veroonika.htm http://www.peoples.ru/art/literature/prose/roman/hesse/ http://creativejournal.ru/stepnoj-volk-i-zhiznennaya-filosofiya-ot-gesse http://www.online-literature.com/forums/showthread.php?t=36798&goto=nextoldest 6
kalmistul). Teos on väga terviklik oma teemade ja motiiviliste seoste tõttu: I ja III osas b-c-des, lisaks on kõik osad mollis. Kesksel kohal on "Leinamarss". Teos on huvitav klassikalise sonaadi edasiarendus (eriline vormi ja harmoonia käsitlus). Neli osa: I osa on kiire ja sonaadivormis, II osa on skertso, III osa on aeglane "Leinamarss", IV osa on kiire finaal (sisuliselt nagu kooda). 2
peapartii toonika (jõuline) sidepartii (seob peapartii ja kõrvalpartii) kõrvalpartii dominant (lüüriline) lõpupartii (dominant) 2) Töötlus – pingestatuma väljendusega keskosa; dramaturgiline kõrgpunkt e kulminatsioon 3) Repriis – tasakaalustav lõpuosa, kordab ekspositsiooni, kuid väldib helistike vastandamist Lisaks võib olla veel sissejuhatus ning lõpetav kooda. Ekspositsioon Töötlus Repriis Peapar Sidepa Kõrva Lõpupar Peapar Sidepa Kõrval Lõpupar tii rtii l- tii tii rtii - tii partii partiii Toonik T→D Domi Domina Ebapü Toonik T Toonik Toonika a n. nt siv a a
osa, milles esitatakse teemad. Töötlus Sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatum keskosa. Sonaadivormi kõige pingelisem osa, mida iseloomustavad helistike vaheldumised. Siin kasutatakse ekspositsioonis kõlanud teemade iseloomulikke motiive ja nende vastandamist või põimumist. Repriis Heliteose algmaterjali kordav vormiosa. Ekspositsiooni kordus, kus nii pea- kui ka kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivorm võib alata sissejuhatusega, lõpus on sageli kooda (coda it.k.- saba). See on lühike lõpuosa, mis kinnitab peahelistikku. Flöödiõpik Johann Joachim Quartz kirjutas selle õpiku 1752. aastal, mis oli esimene selletaoline õpik. Klaveriõpik Bach kirjutas selle õpiku 1753. aastal, mis oli esimene selletaoline õpik. Viiuliõpik Mozart kirjutas selle õpiku 1756. aastal, mis oli esimene selletaoline õpik. Flööt Puupuhkpillirühma kuuluv pill, mis oli ka esindatud klassikalises orkestris; Quartzi lemmikpill.
: : : : Toonik T D Domi- Domi- Ebapüsiv Toonik T Toonik Too- a nant nant a a nika Nendele kolmele lõigule võidi lisada veel alustav sissejuhatus ning lõpetav kooda (ld k coda). Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel, milles vähemalt üks osa on sonaadivormis (tavaliselt on sonaadivormis tsükli esimene osa, tihti ka viimane). Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1) kolmeosaline sonaaditsükkel tempodega kiire- aeglane- kiire: seda kasutatakse kammersonaatides ja instrumentaalkonstertides; 2) neljaosaline sonaaditsükkel osadega kiire- aeglane- menuett/ skertso- kiire (kaks
: : : : Toonik T →D Domi- Domi- Toonik T Toonik Too- a nant nant Ebapüsiv a a nika Nendele kolmele lõigule võidi lisada veel alustav sissejuhatus ning lõpetav kooda (ld k coda). Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel, milles vähemalt üks osa on sonaadivormis (tavaliselt on sonaadivormis tsükli esimene osa, tihti ka viimane). Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1) kolmeosaline sonaaditsükkel tempodega kiire- aeglane- kiire: seda kasutatakse kammersonaatides ja instrumentaalkonstertides; 2) neljaosaline sonaaditsükkel osadega kiire- aeglane- menuett/
aastal harmooniatraktaadi (õpetussõnade kogum). See rajab klassikalise õpetuse harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. On ka klassitsistliku stiili aluseks. Tema loodud on ballettooper "Galantne India" ja lühiballett " Pygmalion" Fuuga- polüfoonilise muusika kõige täiuslikum vorm. 1 TEEMA, PALJU HÄÄLI. Võib olla ka 2-3 teemat, sel juhul on tegu topeltfuugaga. Sissejuhatus Ekspositsioon- Töötlus Repriis-kokkuvõte Coda/Kooda teema kõikides helistik muutub nagu Kokkuvõtte häältes ekspositsioon kokkuvõte. c-duur c-duur 1 teema ...................................... ...................................... ......................................
Sümpaatiat tundis Hesse ida filosoofiate vastu, siit budismimõjuline Harry "minatus" ja isiksuste paljusus maagilises teatris. Saksa ekspressionismist on pärit kurtisaanide romantiseerimine. Freudi mõjud on märgata Hermann-Hermine dualismis ja Harry igatsuses lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Ülesehituselt on romaan mitmekihiline; Hesse ise võrdles selle ülesehitust sonaadivormiga muusikas (ekspositsioon vastanduvate teemadega, töötlus, repriis, kus teemad lahenevad, ja kooda. -Autor on oskuslikult paigutanud ühte elusolendisse mitu hinge. Neist domineerivad on hunt ja inimene, kuid hiljem selgub, et määratlus ei saa olla nii kindlajooneline, sest sisemaailmas on peidus rohkem olevusi. Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võimuvahetus hinges ei lase nautida tavaelu ning toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes. Harrys peituv
Sümpaatiat tundis Hesse ida filosoofiate vastu, siit budismimõjuline Harry "minatus" ja isiksuste paljusus maagilises teatris. Saksa ekspressionismist on pärit kurtisaanide romantiseerimine. Freudi mõjud on märgata Hermann-Hermine dualismis ja Harry igatsuses lapseea kõikehõlmava sootu armastuse järele. Ülesehituselt on romaan mitmekihiline; Hesse ise võrdles selle ülesehitust sonaadivormiga muusikas (ekspositsioon vastanduvate teemadega, töötlus, repriis, kus teemad lahenevad, ja kooda. "Stepihundi" kõige tänulikumaks publikuks olid 1960. aastate hipid ja teised noored mässumeelsed, kes kasutasid seda teejuhina oma psühhedeelsetel retkedel. Harry Heller (Max von Sydow) vihkab 1920date pealiskaudset ühiskonda, kuid ei suuda oma seotust sellega katkestada. Iseennast kogeb ta kahestunud olendina, poolenisti inimene (kaastundlik, kultuurne), poolenisti hunt (järjekindel, instinktide ori). Ainukeseks leevendust pakkuvaks asjaks on mõte enesetapust 50. sünnipäeval,
Sisult lähtuvalt eelistatakse kergemat ja ,,igapäevasemat" stiili. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Cristoph Willibald Gluck. Ta ühendas erinevate maade ooperistiilid uueks ja üldmõistetavaks kunstiliseks tervikuks. 17)Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas. Neist olulisim on sonaadivorm, mis koosneb peamiselt kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Neile võidi veel lisada alustav sissejuhatus ning lõpetav kooda. Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: kolmeosaline ja neljaosaline sonaaditsükkel. 18. Sajandi keskel toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisudes. Basso Continuo asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli-partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Ka keelpillikvartett oli levinud koosseis. Kujunes välja klassikaline
Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Cristoph Willibald Gluck. Ta ühendas erinevate maade ooperistiilid uueks ja üldmõistetavaks kunstiliseks tervikuks. 18) KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKAZANRID Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas. Neist olulisim on sonaadivorm, mis koosneb peamiselt kolmest lõigust: ekspositsioon, töötlus ja repriis. Neile võidi veel lisada alustav sissejuhatus ning lõpetav kooda. Sonaadivormiga on seotud klassikaline sonaaditsükkel milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: kolmeosaline ja neljaosaline sonaaditsükkel. 18. Sajandi keskel toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisudes. Basso Continuo asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli-partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Ka keelpillikvartett oli levinud koosseis. Kujunes välja klassikaline orkester, kus oli esindatud keelpilli-, puupuhkpilli- ning
Moon, Fr. Kuhlbars, K. Ruut, M. Körber, A. Reinvald, G. Wulff-õis, E. Wöhrmann) "Karja kojukutse/ Karjan kotiinkutsu" lastekoorile/ naiskoorile ja sopranile ("Kalevala") "Ütles Lembitu", poeem segakoorile/ meeskoorile ja lugejale (Fr. Tuglas) "Väinämöise venesõit" naiskoorile/ lastekoorile ("Kalevala") "Kaheksa revolutsioonilist laulu" segakoorile 1986 "Rahuloits" segakoorile ja samaanitrummile (A. Heinsalu tekst ja muusikaline materjal) "Vanavanemate viisivakk", 29 laulu ja kooda naiskoorile/ lastekoorile (tekstid erinevatelt autoritelt) 1987 "Kalevalan alkusanat/ Kalevala algussõnad" segakoorile ("Kalevala") "Eesti mees ja tema sugu" meeskoorile ja lokulauale (Lea Tormis) "Virumaa ja Pandivere" naiskoorile/ meeskoorile/ segakoorile (Hando Runnel) "Üheksa eesti lõikuslaulu" segakoorile (rahvaluule) 1988 "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile 1989 "Ilmiantajan tarina/ Äraandja lugu", ballaad meeskoorile (Eino Leino)
Jutustaja F + Tegelase H Genette: narratiivne aeg Kord (anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) W. Labov: suulised isikukogemuse narratiivid Sisukokkuvõte Kuulaja orienteerumine (kes, kus, millal) Komplitseeriv tegevus Hinnang Tulemus, lõpplahendus Kooda (lõpetamine) Performance'i mõiste suuliste narratiivide uurimisel Paralingvistika-puhtalt kõlalised nähtused Kineesika- kehakeel Okuleesika- nägemis, silmakontakt Taktiilne kommunikatsioon- puudutamine Prokseemika- kommunikatsiooni distants Poliitilise ja ideoloogilise diskursuse kriitika (R. Fowler, G. Kress, T. van Dijk jt) Võimustruktuuride peegeldumine keeles Informatsiooni edastamise ja mitteedastamise (varjamise) vormid
tonaalsus. Muusika tellijaks sai haritud kõrgkodanlus, kes pidas üleval orkestreid ja tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses. Kammermuusikas tekib klaveri trio, keelpillikvartett ja klaveri kvintett; orkestrimuusikas klassikaline sümfooniaorkester. Zanrid: Sonaadivormi skeem ekspositsioon (teema tutvustus) -> töötlus (teema arendus) +kulminatsioon -> repriis (teema esitlus algkujul) -> kooda (lõpuosa) Sonaat - instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile (saatega või ilma) kirjutatud sonaaditsükkel, mis saab nime soolopilli järgi (nt. Klaverisonaat, viiulisonaat jne.). Sonaadil on tavaliselt kolm osa: 1. osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2. osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3. osa on kiire, tavaliselt rondovormis Sümfoonia - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa
süsteemi. - Esmased kultuurikoodid elukogemus, igapäevased käitumisnormid (riietus, zestid, keel, kombed) - Teisesed kultuurikoodid kultuurikogemus (kirjandus, kunst, mütoloogia, religioon). Oluline on viidatav, tuleb tunda intertekstuaalsust. Kui palju peab vaatama tundma etenduse koode? Kas etendusel tohib teda võõras keeles kõnetada? Kas etendus võib õpetada vaatajale oma kooda? On lavastusi, mis loovad oma sisekoodid, mida vaataja suudab mõista, juhul kui ta saab piisavalt infot. Teatrifenomenoloogia vaatab lavale ja püüab näha ainukordset, püüab tuttavlikkusest läbi näha ,,Tagasi asjade endi juurde!" Teatrifenomenoloogia analüüsib atmosfääri, kehalisust (kohalolu või selle puudumist), sündmuslikkust (etendus kui elav akt, mille osalised oleme). Analüüsi alus ja lähtepunkt on üksiku vaataja taju etendusest
annaabi.ee 
