KIRJUTUS ALBUMISSE Just nagu hauakivi pealt Kui veerenud on aastad ja mõnd nime möödakäija loeb siit loed mu nime, mõtle siis su pilku mõtlikku mu read kui surnule mu peale sa, sel lehel köitku samal moel. sest süda maetud on mul siin. George Gordon Byron LAULJA Nii kui vahuse jõe Mürisevad lained, Mis kalju pealta Langevad oru sisse ; Nii kui taeva pikne Musta pilvede alla Hirmsasti kärgatab: Nõnda on jooksmas laulu Ilus tuline oja. Nii kui valguse allikas Seisab austatud laulja Oma vendade keske'ella. Kärgatab pikne, Ja metsad on vait: Laulja on tõstamas Oma häält,valamas Suusta laulukastet, Ja tema ümber Vait kui mere kaljud Rahvad on kuulamaies. Kristjan Jaak Peterson ERINEVUSED George Gordon Byron Kristjan Jaak Peterson Luuletused riimuva...
kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks · Trubaduurid on luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus · Luuletamine ja luuletuste ettekandmine oli väga auväärne tegevus Rüütliluule vormid · Luulevormidest olid juhtivad: · Kantsoon armastusteemaline luuletus · Sirventees teenistuslaul, sõttaminekulaul · Tensoon kahe poeedi vaidlus · Itk konkreetse isikuga seotud leinalaul · Alba koidulaul · Sereena õhtulaull · Pastorell rüütli ja karjuseneiu armastuslaul · Romanss rüütli ja daami armastuslaul · Ballaad tantsulaul Rüütliromaan · Alguse said Prantsusmaal · Enamasti kirjutatud värsivormis · Rääkisid ajaloolistest pärimustest ja legendidest · Põhilised teemad · Armastus · Sõda · Tegelasteks tihti kuningad ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid · Tihti esineb rüütliromaanides üleloomulikke motiive
novell, lühijutt) Lüürika (ood, hümn, eleegia, epigramm, sonett) Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) J.Tõnjanov, R.Jakobson, B.McHale Zanri dominant kunstiline võte või struktuuriprintsiip, mis määrab ära terviku ülesehituse. Ood Pindarose epiniikionid (võidulalulud) ja koorilalulud: stroof antistroof epood (nt Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') Rooma armastuseleegia 16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia (Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben Jonson, Milton, Pope) prantsuse klassitsismi eleegia 18.-19.saj sentimentalismi ja romantismi eleegia (surma ja kalmistu teema: Thomas Gray) Epigramm Algselt mälestusmärgi või kingi pealdis, hiljem lühike luuletus Väike maht Satiirilisus Puänt Mihhail Bahtin (1895- 1975) "Eepos ja romaan" Romaan
Rüütlikultuur Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis rüütlilaulikute esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Rüütlilaul on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse, see...
satiiriline arveteõiendamine vaestega. TENSOON vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhtes, kaasa arvatus ka suhteliselt riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib. ITK leinalaul, pühendatud austatud surnule. ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teisest lahkuda. SEREENA õhtulaul, milles on välja kujunenud serenaad. PASTORAAL karjalaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab
- peenekombeline kultuur - keskne kuju on daamid - ülistab armastuse kaudu maist elu, millisena ühiskond tahab end näha - sõltub poeedi isikusest- platooniline, kirglik, daamikultus Leinalaul, nutulaul Romanss - Armuseiklused daamiga Linnakirjandus: - rahvalähedane - tegelased keskklassist(käsitöölised, kaupmehed) - protest ebavõrdsuse vastu(pilge mungad,kohtunikud) - moraal e. õpetussõna valm Renessanss Taassünd
sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaama loodusnähtudest ja ühiskonnast. 10. Lüürika üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab elamuslikkus ja mõtete, tunnete ja meeleolude vahetu esitamine. 11. Sonett 13.sajandil itaalias loodud luulezanr, mis koosneb 14 värsireast. Sonett jaguneb riimiskeemi järgi kolmeks:itaalia, prantsuse ja inglise sonetiks. 12. Eleegia antiikkirjanduse leinalaul, mis hiljem muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. 13. Ood - Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele. 14. Värss luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset 15. Riim häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade lprdamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. 16. Stroof salm. 17
· KANTSOON o Laul, ood · SIRVENTEES o Poliitilise või ühiskondliku sisuga · ALBA o Koiduaegne laul, mis ülistab daami homikul, laulab kannupoiss · SERENA o Õhtulaul · ITK o Leinalaul, nutulaul · SENTSOON o Vaidlus kahe luuletaja vahel, teemaks armastus, kirjandus, poliitika,usk · PASTORAAL o Karjaselaul(rüütel ja karjaseneid) · ROMANSS o Armuseiklused daamiga Linnakirjandus: - rahvalähedane - tegelased keskklassist(käsitöölised, kaupmehed)
ILMALIK LAUL KESKAJAL Varakeskaegsest ilmalikust laulust ja luulest on vähe andmeid. Mõningane ettekujutus on meil I aastatuhande lõpu kangelaseepikast, aga seegi põhiliselt hilisemate kirjapanekute põhjal. üleskirjutuste puudumine on loomulik, kui arvestada kultuurisituatsiooni, kirjaoskuse levikut ja seda, et eurooplased õppisid paberit valmistama alles 12. saj. Koos põhiliselt 18. saj. pärit legendiga "pimedast keskajast" on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna. Rikkaliku keskaegse ilmaliku luuletraditsiooni eksistentsis pole põhjust kahelda. Teame, et hiljemalt 6. saj. tegutsesid kutselised õue- ja rändlaulikud (keltidel bardid, germaanlastel skopid, skandinaavlastel skaldid), rahvalik laul on kõikjal oluliselt suunanud kirikulaulu arengut, alates 8.-9. saj. näeme vaimulikke laule selgelt jäljendamas rahvalikke lauluvorme ning on võima...
SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib. ITK - leinalaul, pühendatud austatud surnutele. ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda. SEREENA - õhtulaul, millest on välja kujunenud SERENAAD. PASTORAAL (rahvaluule ja rüütliluule ühtesulamine) - karjaselaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu
kroonika, - kronoloogia. Heinrich Schulmann (1822 1890) 1871.aastal korraldas väljakaevamised, avastas trooja asukoha. Eleegiline distihhon Simonidese epigramm Thermopylai kangelastele Rändaja tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: taitsime tõotuse siin // langenud viimseni me. Meelika Apolloni lüüra saatel esitatavad laulud (nt hümnid). Jaguneb monoodiliseks ja koorilüürikaks. Eleegia antiiklüürika liik, algselt oli leinalaul, mida esitati matusetalitusel või lahkunut meenutades. Jamb lüürika liik, mida esitati ilma muusikalise saateta, skandeerides (silma rõhutades). Dionysos veini-ja viljakusejumal. Protagonist esinäitleja, kõige tähtsam mees. Aischylos ,,Oresteia" (Kassandra) Agamemnon - Klytaimestra (Aigisthos) Iphigeneia Orestes Elektra
3) SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. Sõttaminekulaul. 4) TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel, mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib. 5) ITK - leinalaul, pühendatud austatud surnutele. 6)ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkude. 7) SERENA - õhtulaul, millest on välja kujunenud SERENAAD.(õhtulaul daami akna all).
1. kantsoon- armastustemaatiline luuletus 2. sirventees- sõttaminekulaul 3. pastoreel- rüütli kohtumine karjuseneiuga.Enamasti rüütli võrgutuskatse luhtus. 4. romansis- rüütli püüd võluda aadlineidu 5. tentsoon- dialoog luuletus.Kahe poeedi vaidlus. 6. alba- hommikulaul.Sõber tuletas rüütlile meelde, et aeg on armastatud daami juurest salakohtingult lahkluda. 7. sereena- õhtulaul daami akna all 8. itk- leinalaul 9. pastoral- (rahvaluule ja rüütliluule ühinemine) karjaselaul Tähtsus. 1. Luule ja luuletamine muutus auväärseks tegevusalaks. 2. Tundmatu rahvalauliku asemele asus loov isiksus oma loominguga. 6.Linnakirjandus. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma kirjandus s.o.linnakirjandus. Linnad olid peamised kultuuri ja hariduskeskused.Arenes kauplemine ja käsitöö
daktül silbilis-rõhulises värsiehituses kolmesilbiline värsijalg, kus rõhk langeb kolmest silbist esimesele. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist ( + +). Näiteks: Viltjalu mehed on rippu +++++ koormate pääl ++ hingeaur lehvitab lippu +++++ habemein jää. ++ (Juhan Sütiste.) distihhon kahevärsiline stroof. Vt ka stroof. eleegia antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. Eleegia sisendab kõrgeid ideaale ja ülev-traagilisi tundeid. Kõiki eleegia liike ühendab üks värsimõõt, eleegiline distihhon, mis koosneb heksameetrist ja pentameetrist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios (7.6. sajand e.Kr) ja Archilochos (umb. 700 645 e.Kr). Tänapäeval lüürika zanr, nukrasisuline, leinameeleoluline luuletus. Eesti kirjanduse parimad eleegiad on saanud ainet autorite isiklikest
(lugemik 120-121) · SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. · TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib. · ITK - leinalaul, pühendatud austatud surnutele. · ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda. (paberil) · SEREENA - õhtulaul, millest on välja kujunenud SERENAAD. · PASTORAAL (rahvaluule ja rüütliluule ühtesulamine) - karjaselaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu
Nt oodis suulise sõnakunsti võtted Ood päritolult suuline, esitati õukonnas, pidustustel Pindarose epiniikionid (võidulalulud) ja koorilalulud: stroof antistroof epood (nt Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood on tänapäeval tuntud, seda isel lüh salmid, read- kammerood; pühend taval rõõmudele, viaksele elule, tuleb vältida vaesust ja ülemäärast rikkust Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') isel nukrus,kurbus, filosoofilisus Rooma armastuseleegia 16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia (Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben Jonson, Milton, Pope) prantsuse klassitsismi eleegia 18.-19.saj sentimentalismi ja romantismi eleegia (surma ja kalmistu teema: Thomas Gray) EpigrammAlgselt mälestusmärgi või kingi pealdis, hiljem lühike luuletus Väike maht;Satiirilisus-sageli vägivaldne;Puänt-üllatuslik terav mõte
saatega. Kreeka lüürika tekkis kultuslikust ja rituaalsest rahvalaulust, laulu sisu säilitas pika aja kestel tiheda seose laulu traditsiooniliserütmilis-meloodilise tüübiga ja tema ettekandmise laadiga. eleegia flöödisaade, distihhionidest koosnenud luuletus, algselt kaebelaul, hiljem mitmekesise sisuga epitalaamion säilitas hulga folkloorseid motiive (jumalagajätt neiupõlvega; peigmehe ja mõrsja ülistamine) partheneion tütarlastekoorilaul, neiulaul treen(os) itk, leinalaul, nutulaul surnu juures; hiljem arenes sellest koorilüürikaliik hüporheem tantsulaul koori esituses keelpilli saatel; algselt Kreeta sõjatants enkoomion inimestele või jumalatele pühendatud kiidulaul või -kõne; lauldi pidulikus 17 http://www.infoplease.com/ce6/people/A0803851.html 18 http://www.infoplease.com/ce6/people/A0839079.html 13
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
Lesbose saare lüürikute luutused olid määratud ettekandmiseks teatavas kindlas keskkonnas. Koorilüürika lätted on folkloorsed, koor oli rituaalne- nii tantsis kui ka laulis. Alaliigid: Hümn, ood, epniikon (kiidulaul võitjate auks nt spordis), tüüpiline oli dooria murre. Lihtsamad lüürika liigid on eleegia ja jamb. Nüüdisaja kirjandusteaduses nimetatakse eleegiaks (tavaliselt saadeti puhkpilliga) kurvatoonilist luuletust mis tahes värsimõõdus; antiikajal aga, olnud ürgselt leinalaul, kujunes see teatavas vormis, nimelt nn. eleegilistes distihhonides kirjutatud mitmesuguse sisuga luuletute üldnimetuseks. Selline distihhon koosneb heksameetrist ja pentameetrist (sisaldab nagu heksam.-gi kuus värsitõusu, ent mille kolmas ja kuues värsijalg on mõlemad kahanenud üheks pikaks rõhusilbiks; kolmanda värsijala järel asub tsensuur, mis jagab värsijala pooleks (kummaski 2,5 daktülit). Pentam.-i esimeses pooles võivad daktülid asenduda spondeustega. Skeem lk 49))
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
Oodi zanris on dominandiks kõnekunsti võtted. Ood. Antiikajal nimetati oodideks kõiki laule. See oli oraatorlik kunst. Kaks oodi põhiskeemi: 1) Pindarose epiniikionid (võidulaulud) ja koorilaulud. Ülistuslaul. Kolm osa: stroof, antistroof ja epood. 2) Horatiuse ,,Carmina". Lühikesed luuleread. Teemaks eraelu, kuldne kesktee, mõõdukus, elu sõprade ja raamatute keskel, üksildus looduse rüpes; heaolu, aga mitte üliküllus, tagasihoidlikkus, teatud filosoofilisus. Eleegia. Algselt leinalaul, hiljem omandas mitmekesise temaatika. Sageli poliitilised, filosoofilised teemad. Mõtisklus ja nukrus püsivad (Anna Haava). 16-17. sajandil levib pastoraalne eleegia, kus kujutatakse ideaalsete, tundeliste karjuste elu. 17. sajandil on teemaks õnnetu armastus. Romantismiajal kalmistueleegia. Epigramm. Lühike luuletus. Alguses tähendas pealdisteksti mälestustahvlitel, kingitusel, hauasambal. Hiljem lisandusid satiirilised jooned. Väga oluline on puänt.
ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (18981956) ning Franz Kafka (18831924) loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelenud Mait Metsanurk (18791957) ja Marie Under (18831980). eleegia antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. Eleegia sisendab kõrgeid ideaale ja ülev-traagilisi tundeid. Kõiki eleegia liike ühendab üks värsimõõt, eleegiline distihhon, mis koosneb heksameetrist ja pentameetrist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios (7.6. sajand e.Kr) ja Archilochos (umb. 700 645 e.Kr). Tänapäeval lüürika zanr, nukrasisuline, leinameeleoluline luuletus. Eesti kirjanduse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
