inimese, eesti keele ja selle tuleviku ning meie maa saatuse pärast. ´´Kolm kõla ehk 3 kõla´´ Valitud pealkiri omab tähendust mitmel tasandil. Ühest küljest viitab see teose sisule, milles räägitakse perekonna kolme liikme kokkukõlast ehk harmooniast, samas on iga indiviid siiski eraldiseisev isiksus oma enda mõtete ja probleemidega. Teisalt viitab pealkiri raamatu alateemale, milleks on filoloogia, võõrsõnade eestistamine ning kalambuur. Miljöö Raamat on kirjutatud selle sajandi esimesel dekaadil. Teose tegevus leiab aset paari päeva jooksul Tartu linnas ja selle ümbruses. Suur osa tegevusest toimub perekonna mõnetoalises korteris, kus kõik tegelased püüavad keeruliste omavaheliste suhete tõttu oma kohta ja privaatsust leida. Tegelased Autori suhtumine oma tegelastesse on igati mõistev. Raamat koosneb kolmest
h) vastandväljendus ehk oksüümoron N : kuum lumi i) metonüümia - ülekantud tähendus mingi muu suhte alusel, mitte välime sarnasus. N : Lugesin Vildet j) lausekujund - figuur, mõttekordus N : teele, teele kurekesed k) antitees - vastandlike mõtete kõrvutamine N : rõõm:mure l) gradatsioon - tegevuspinge tõus või langus N : must, sinine või punane m) metooriline küsimus - n) inversioon - sõnada ebaharilik kasutamine lauses o) kalambuur - sõnamäng N : arvus 11 ühed ei saali üksteist p) akrostihhon - iga rea esimene tähe moodustav sõna, lugedes teda ülevalt alla r) kõlakujund ehk onomatopöa N : tiu-tiu, liu-liu
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. Laiemalt hõlmab kirjandus erinevaid erialasid puudutavate tekstide kogumit. Sinna kuulub nt ajakirjandus. Kitsama definitsiooni järgi on kirjandus ilukirjandus (belletristika). Eestlastel mahutab sõna ,,kirjandus" rohkem, kuna sõnakunsti alla lähevad ka rahvaluule ja draamakirjandus (mida tajutakse kirjanduslikuna). 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus tegeleb peamiselt kommunikatsioonimudeli uurimisega (autor tekst lugeja). Kirjandusteaduse raamistik (paradigma) koosneb üldtunnustatud mõistetest. Kirjandusteooria kese on meetodid: positivism, psühhoanalüüs, uuskriitika, strukturalism, poststrukturalism, feministlik kriitika, postkolonialistlik kriitika ja nii edasi. Kirjandusteooria komponendiks on ka poeetika (käsitlus kirjandusteksti ülesehitusest). Narratoloogia uurib, mis tingimusel lugusid jutustatakse, samuti jutustamise ja aja vahelisi seo...
hüüatus b. saavutatakse lauseliikmete ümbertõste ehk inversiooniga c. lauseliikmete väljajätt ehk ellips ning lausekatkestus ehk hälve d. sidesõnatus, selle vastand sidesõnakus e. kuhjamine iv. kolmas rühm 1. tähendusmärgid a. sõnamäng ehk kalambuur tekitab sõnade (eriti homo- ja sünonüümide) ootamatul ja naljakal kõrvutamisel 2. paradoks ehk vastuoksus vastuolu sisaldav kummaline ütlus, mis toob esile sügavamaid tõdesid a. nt raske on kergeks saada (Kaplinski); Vana ja kulunud/ kui noore inimese luuletus (A. Suuman) 3. ristlause ehk kiasm
Tuntumad on tundeväljenduslik retooriline küsimus, pöördumine või hüüatus. Ilukõnelauseid saavutatakse lauseliikmete ümbertõste e inversiooniga. Sagedased võtted on ka lauseliikmete väljajätt e ellips ning lausekatkestus ja hälve. Kohata võib sidesõnastust või selle vastandit sidesõnakust. Luulele on iseloomulik sarnaste sõnade ja tähenduste kuhjamine. Kolmas rühm lausekujundeid on tähendusmängud nt sõnamäng e kalambuur, mis tekib sõnade eriti homo- ja sünonüümide ootamatul ja naljakal kõrvutamisel. Paradoks e vastuoksus on vastuolu sisaldav kummaline ütlus, mis toob esile sügavamaid tõdesid. Ristlause e kiasm Luules sageli tarvitatud lausekujund on siire e anzambmaan ütluse jätkumine järgmises värsis või salmis. 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondade alusel (vorm, kompositsioon, maht,
Troop Retoorilised vahendid Eufoonia · Ret küsimus · Metafoor · Ret hüüatus Kakofoonia · Personifikatsioon · Ret pöördumine · Perifraas · Sümbol · Allegooria Anakoluut · Metonüümia Ellips · Sünekdohh · Hüperbool Antitees · Litootes · Oksüümoron Kalambuur Kiasm Troop on kõnekujund, milles sõnu ja väljendeid kasutatakse ülekantud tähenduses. Metafoor ühe olendi, eseme või nähtuse omadused omistatakse teisele sarnasuse põhjal. Sisult on metafoor kaudne võrdlus. Kui võrdluses esineb see, mida võrreldakse ( põhikujutlus ) ja see, millega võrreldakse, siis metafooris jääb põhikujutlus ära. Metafoori on mõnikord võimalik määrata ainult aimamisi. Sõnade ja väljendite metafoorne tähendus
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? a. Kirjandus on seotud keelega b. Tavaliselt kirjalik c. Ilukirjandus kuulub kunstide hulka d. Ilukirjanduslikul teosel on esteetilised või poeetilised funktsioonid e. Kunstiline fenomen tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA f. Ilukirjandus - Lugeja poolt tekib lisaväärtus g. Kirjandus on keele funktsioon (poeetiline ja integreeritud keel). Kirjandus on fiktsioon. Kirjandusteos on objekt, mis kannab esteetilist väärust. Kirjandus on intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? 141 a. Autor - tekst - lugeja - see trio...
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
Lausekujundeid: *kordus: loob rütmi, süvendab meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul. *parallelism: sama mõtte kordus erineva väljendusega *antitees: vastandlike mõtete kõrvutamine *astendus: tähenduslik tõus või langus *retooriline küsimus/hüüatus vm: väljendab emotsiooni, mitte seda, mis otse öeldi/küsiti. *ellips: väljajätt või katkestus (saksad sandid, majad madalad, puudub sõna on) *sõnamäng: e. kalambuur tekib sõnade, eriti homo- ja sünonüümide ootamatul kõrvutamisel. *paradoks e. vastuoksus: vastuolu sisaldav kummaline ütlus (mehele läksin, mees ei võta, koju jääksin, poiss ei võta) *ristlause e kiasm: nt. jääb tulemeri - tuleb jäämeri, malehobused valetavad ja valehobused maletavad. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Salm e. stroof - sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid.
suuremat Lausekujundid ehk figuurid Lausekujundid mängivad sõnastusega. Kõige levinumad on kordused - sõnakordused, värsikordused (refrään), mõttekordused (parallelism). Vastandlike mõtete kõrvutamist nimetatakse antiteesiks (vastuseade). Astendus mõttekordus, kus esineb tähenduslik tõus või langus Retoorilised lausestused hüüatused, pöördumised, retoorilised küsimused Sidesõnatus vs sinesõnakus Tähendusmängud kalambuur (homo- ja sünonüümide ootamatu kõrvutamine) Paradoks vastuolu sisaldav ütlus, mis toob välja sügavamad tõed Kiasm ristlause Siire ütluse jätkamine järgmises lauses või salmis Lausekujundid võivad tihtipeale seguneda Piltkujundid Tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mittetäheliste sümbolite kasutamine ja pildi ja kirja ühendamine taotleb kunstilist mõju. Akrostihhonid värsside algul, sees või lõpus olevatest sõnadest luuakse uusi.
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, ...
Lausekujundeid: *kordus: loob rütmi, süvendab meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul. *parallelism: sama mõtte kordus erineva väljendusega *antitees: vastandlike mõtete kõrvutamine *astendus: tähenduslik tõus või langus *retooriline küsimus/hüüatus vm: väljendab emotsiooni, mitte seda, mis otse öeldi/küsiti. *ellips: väljajätt või katkestus (saksad sandid, majad madalad, puudub sõna on) *sõnamäng: e. kalambuur tekib sõnade, eriti homo- ja sünonüümide ootamatul kõrvutamisel. *paradoks e. vastuoksus: vastuolu sisaldav kummaline ütlus (mehele läksin, mees ei võta, koju jääksin, poiss ei võta) *ristlause e kiasm: nt. jääb tulemeri - tuleb jäämeri, malehobused valetavad ja valehobused maletavad. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Salm e. stroof - sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid.
! Olen... olen Merineid. (M. Under) Kohata võib SIDESÕNATUST või selle vastandit SIDESÕNAKUST. !! ! ! Tulin linnast, lumesadu. ! ! Tööd ei leidnud kusagilt. ! ! Lumesadu- Jalad väsind. ! ! Läbi, läbi näljane. ! ! ja liigub ja loob ja lehvitab ! ! ja kauneid radasid rajab. KUHJAMINE ! ! Kodu poole, kulla poole ! ! elu poole, hella poole ! ! maja poole, marja poole. (rl) !! ! ! Elu tuli helgib ja sähvab ja lööb (G. Suits) Kolmas rühm on TÄHENDUSMÄNGUD, näiteks SÕNAMÄNG ehk KALAMBUUR ! Sõnade - eriti homo- ja sünonüümide - ootamatul ja naljakal kõrvutamisel. !!! ! ! Õhtu jõuab õnne kaasa ! ! ! videviku vilja kaasa ! ! ! ! millal jõuab minu kaasa? (rl) !!! ! ! Tuumaplahvatus paiskab pähklitangid taevani (A. Alliksaar) PARADOKS e VASTUOKSUS - vastuolu sisaldav kummaline ütlus, mis toob esile sügavamaid tõdesid. !! ! ! Mehele lähäksin- mies ei võta, ! ! ! koju jääksin- poss ei jätä (rl) !!! ! ! Ta armus endasse, vastuarmastust leidmata; !
sa, kurivaim, meie lipuga lähed! Lipp siia! Ma su naha nülin!" Siis viskas vaeneke enne püssi maha, siis pudenes sapka maha, siis viskas ta oma suure pussnoa maha ja viimaks viskas veel lipu maha. Ma karjusin talle veel järele: "Hoia sa end, sina durak, kui ma su Konstantinoopoli linnas kätte saan!" Võtsin siis lipu, tulin tagasi, ja kindral ütles: "Horosoo, Aabram Andrejevits!" Vot tebe ras! Jälle raha rinnas! Vaat niisugune mees olen mina, Kadri!" sõnamäng vt kalambuur. sõnastusstiil ühe kirjandusteose või kirjaniku loomingu sõnastuslik ompära. süliriim vt riim. sülisonett vt sonett. süllaabiline värsisüsteem vt silbiline värsisüsteem. süllabotooniline värsisüsteem vt silbilisrõhuline värsisüsteem. sümbol võrdkuju, mis tekib abstraktse mõiste asendamisel seda kujutava märgiga. Näiteks: koit nooruse, vabaduse sümbol; loorber kuulsuse sümbol. Ei siin haljast loorberipärga vajuta keegi lauliku pähe.
) 16. Hüperbool -kunstiline liialdus (ääretu meri) 17. Litootes - kunstiline vähendamine (maja oli marjasuurune) 10. Lausekujundid. 1. Anafoor ehk alguskordus (a---/a---) 2. Epifoor ehk lõpukordus (---a/---a), sh lõppriim ja refrään (Oh ma vaene Tarto liin! K.H.) 3. Parallelism ehk mõttekordus 4. Antitees ehk vastuseade 5. Allusioon - varjatud vihje teisele kirjandusteossele, tuntud isikule, sündmusele etc (Juuda tegu) 6. Kalambuur ehk sõnamäng (sõna kahemõttelisel arusaamal põhinev möödaräärikine) 7. Paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus) 8. Ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L.) 9. Inversioon - sõnajärje vahetus( helk hõbedane sillutisel) 10. Siire ehk anzambmaan (Ema tahab reisida ja isa kodus istuda samuti ei ihka alati ) 11. Kumulatsioon ehk kuhjamine 12. Gradatsioon - tähenduslik tõus või langus 13. Kiasm ehk ristlause 14
10. Lausekujundid. (1) anafoor ehk alguskordus (a --- / a ---) (2) epifoor ehk lõpukordus ( --- a / --- a) sh lõppriim ja refrään (Oh ma vaene Tarto liin! K.H) (3) parallelism (4) perifraas ehk ümberütlus (5) tsitaat (6) allusioon varjatud vihje teisele kirjandusteosele, tuntud isikule, sündmusele etc (Juuda tegu) (7) sentents (8) allegooria e mõistukõne (9) iroonia (10) kalambuur ehk sõnamäng (sõna kahemõttelisel arusaamal põhinev möödarääkimine) (11) paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus) (12) .ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L) (13) inversioon sõnajärjevahetus (helk hõbedane sillutisel) (14) kiasm (Malehobused valetavad ja valehobused maletavad A.A) (15) siire ehk anzambmaan (Ema tahab reisida ja isa kodus istuda_samuti ei ihka alati J.Ü (16) antitees ehk vastuseade
../Põleb kuusk ja põleb tuba, / lapsed rõõmsalt leekides. / Kuulge, kuulge, tuleb juba / laste sõber pritsumees!). Naljategemine kuulub ka retooriliste põhifunktsioonide hulka ja naljamõõde osaleb regulaarselt kõnekäändudes, fraasides, slängi- väljendites, vahel väga esileküündivalt ja jõuliselt (nt. Edeneb nagu koeral sibulasöömine; Hädas nagu koer keskmise julga peal või Tule peale, imik!, st. Come on, baby! parodeeriv otsetõlge). Paradoks, oksüümoron, kalambuur, absurd -- need nähtused asuvad eriti tunnuslikult retoorika (troopide) ja nalja puutealal. Naljad tavatsevad kududa ainetest, milles pole sisuliselt mingit korrapära, ka mitmesuguseid üldistav-aforistlikke mustreid, mis samuti ei kuulu tegelikult enam jutustavasse anri. Nagu paljud muudki folkloorsed kompositsioonid, on needki tihti üles ehitatud kolmarvule. Paar näidet sotsialismiaegsest repertuaarist: · Enne revolutsiooni oli tsuktsidel kaks tunnet -- näljatunne ja külmatunne
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöörd...
· Tagasipööre: anafoor=epifoor Kõlakujundeid kasutatakse kas suurte tähenduste loomiseks (semantika). Meelas meede neelab neete. · Onomatopöa. Helijäljendus. Röökiva öö pöörastes pööristes · Vääretümoloogia: pelgalt kõla kokkulangemine võimaldab tähendust samastada: Iga maja ei ole majakas Iga kaja ei ole kajakas Iga kasu ei ole kasukas Kõik viisid ei ole viisakad Artur Allikas · Kalambuur. Sõna piiride ümberjaotamine: kana nahas, seisavad nad kananahas. Viit viit viivad viiskümmend virtinat. 8. Kõne- ja lausekujundid. Metafoor ja metonüümia Kõla-, sõna- ja lausekujundid on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest. Kõlakujund hälbib häälikute tavatu esinemissageduse poolest, sõnakujund harilikust erineva, ülekantud tähenduse, lausekujund erilise struktuuri poolest. 1. kujund on markeeritud keelend. Oma olemuselt ei ole kujundlikkus keele
· Antitees e. vastuseade või vastandlike mõtete kõrvutamine(Kõrgel sääl asuvad surematud jumalad, madalal sääl sumavad surelikud rumalad.G.Suits) · Gradatsioon- tegevusinge tõus või langemine kogu luuletuse ulatuses. · Retooriline küsimus- küsismus millele ei oodada vastest(Miks sa nutad, lillekene.L.Koidula) · Inversioon-Sõnade vale järjekord lauses, ümbertõste(Ju lapsena igatsesin merd, ääretult mina.F.Tuglas) · Kalambuur e. sõnadega mäng(Arvus 11 ühed ei salli üks teist. I.Raag) · Homonüümid- tähenduselt erinevad(Üksteist, üksteist) · Paradoks- kummaline vastuolu sisaldav ütlus, mis toob esile sügavamad elutõed(Surm ühel silmad suleb, teasel kisub valla. M.Under) Piltkujundid: · Akrostihhon-eriline luuletus. Iga rida peab algama järgmise tähega nii, et ülevalt alla ainult esimesi tähti lugedes saadakse kokku mingi kindle sõna või lause.