Eristusid kolm põhilist zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte teemad saadi traditsioonilisest mütoloogiast ja reaalsestest ajaloolistest sündmustest. Rüütliromaanide temaatika ammutati muistsetest pärimustest. Algselt olid need luulevormis. Armastusluule väljendas rüütlikultuuris juurdunud daamikultust. Leian, et rüütlikirjanduse varajane tekkimine on üks aspekt, tänu millele tekkisid uued riimi- ja stroofistruktuurid ning värsimõõdud. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Kuid nende voorused kehtisid vaid oma seisuse raames, võõraste ja alamate suhtes olid need kehtetud. Keskaja ideaalne rüütel oli mees, kes võitles kiriku eest ning paganate vastu, kaitses nõrku, naisi ja orbe. Rüütlite jaoks kõige tähtsamal kohal olid iseenda ja lähikonna huvid. Iseloomult oli rüütel õiglane, vapper ja helde.
2) vabaorganum: 11.saj. Peameloodiat dubleeritakse ükskõik millise intervalli võrra kõrgemalt 3) kaunistatud ehk melismaatiline organum: põhimeloodiaks ühe noodi juurde lisatud palju erinevaid intervalle *gooti ajastu silmapaistvam koolkond Pariisis NotreDame, sealt heliloojad: 1)Leoninus 12.saj. teine pool, kirjutas kahehäälseid organume, ülemine hääl rütmiliseeritud ning jätab alumise varju, pikk ja lühike noodivältus, värsimõõdud, kiriklike ja ilmalike elementide segamine 2)Perotinus 12.saj. lõpp, kolme ja neljahäälse organumi ilmumine, gregooriuse koraal jäänud aeglasemaks ning muutus staatiliseks ja formaalseks vundamendiks, kasvas dekoori tähtsus Motett 13.saj Prantsusmaal *mitmehäälne ja mitmetekstiline kirikumuusika zanr *teises hääles kõlas ladinakeelne vaimulik laul, kolmandas hääles(tenoris) prantsuskeelne armastuslaul
Muinasjutt- väljamõeldis (pole tõepära), hea võidab halva, 3, 7 ja 12, "Elas kord...", "Kui nad surnud pole...". Anekdoot- lühike, vaimukas, üllatava lõpuga, stereotüübid, ülevõimendus. Lüürika jaguneb: Haiku- 5+7+5 värsisilbid. Ood- pidulik, ülistus-/mälestuslaul, pühendusega, sinavorm. Sonett- 14 värsirida, värsimõõdud (nt 6+8, 4+4+4, 3+3+3+3). Lüroeepika jaguneb: Ballaad- põhineb legendil/rahvajutul, mitmestroofiline/salmiline. Poeem- jutustav luuletus, värsivormis jutustus. Valm- õpetliku/pilkava sisuga lühiteos, loomad kujutavad inimtüüpe. Dramaatika jaguneb: Tragöödia- traagiline lõpplahendus, konfliktil põhinev Komöödia- lõbusa lõpplahendusega, kergekaalulised
Underi luule on väga julge ning elujaatav, mis tegi temast kaasajal šokeeriva ja samas väga erilise luuletaja. Marie Under tõi oma sonettidega vabameelsust, armastust looduse vastu ning enesemõistmist. 9.Mis on sonett? Mis on ballaad? Autorid, pealkirjad Sonett on luulevorm, millel on väga kindlad reeglid. Sonetil on 14 värsirida, värsiread paigutatakse stroofidesse. Rõhulis-silbilistes värsisüsteemides kasutatakse tavaliselt viisikjambi, kuid levinud on ka muud värsimõõdud. Esimene teadeolev sonett on M.J Eiseni „Õnnesoov isamaale“. Samuti on Eesti tuntumateks soneti kirjutajateks Under, Visnapuu, Semper, Kärner jpt. Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos. Ballaadis käsitletakse peamiselt legende ja rahvajutte, mille tegelased on sageli kangelaslikud. Eesti tuntuim ballaadide kogumik on Under „Õnnevarjutus“. Samuti on tuntud ballaadi kirjutajad Bergmann, Sööt, Enno, Visnapuu jpt. 10
Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum, millega liituvad rõhuta silbid. Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsi tõusud e värsirõhud, rõhuta silpidega aga värsi langused e värsirõhkude vahed. Värsi tõusude ja languste e värsijalgade korrapärane vaheldumine tekitabki mõõdetud kõnerütmi. Kuna värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. 2. Värsimõõdud koosnevad üht või mitut tüüpi värsijalgadest liht või liitmõõtudest. Peamised värsijalad on järgmised: 1. Trohheus on värsijalg, milles ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb üks rõhutu või lühike silp 2. Jamb on värsijalg, milles ühele rõhutule või lühikesele silbile järgneb üks rõhuline või pikk silp 3. Daktül on värsijalg, milles ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb kaks rõhutut või
täidavad värsilangused e värsirõhkude vahed c) Kuna värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulist luulet ühtlustatud silbiarv d) Ühesilbilise sõnaga saab täita nii värsi tõuse kui langusi e) Silprõhulises luules on nii mitu värsijalga, kui palju seal on tõuse i. Vahel rõhutatakse mõnda tõusu tugevamini kui teisi. f) Värsi lõpus võib rõhuta silp ka puududa või üle olla g) Värsimõõdud koosnevad üht või mitut tüüpi värsijalgadest liht- või liitmõõtudest. h) Meetrumi muudatustega elavdatakse rütmipilti ja tõstetakse esile mis on loomulik i) Värsimõõt kajastab värsi, salmi või luuletuse kui terviku rütmi (mitte üksiksõnade oma) -> sõnapiirid ei lange tihti värsijala piiridega ühte. · Rõhuline värsisüsteem a) Rõhulised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude
Poeetiline keel: Luuletus on vormisidusalt/stiilselt väljendatud sisu (A. Merilai). J. Wainright määratles keele viipelisuse: keele kõlalised ja rütmilised omadused aitavad edastada teatud rõhuasetust; keele areng on kahetine (funktsionaalne info edastamiseks ja poeetilis-viipeline kujundite ning kõlamustrite tarbeks). Vt Luule poeetika – Poeetiline stiil. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus,
eeldustest. VÄRSISÜSTEEMID JA -MÕÕDUD Silbirõhulise luule värsimõõdu e meetrumi kujundavad värsijalad (kõnetaktid). Värsijala loob rõhuline silp- värsijala tuum, millega liituvad rõhuta sibid. ! Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsitõusud e värsirõhud, rõhuta silpidega aga värsi langused e värsirõhkude vahed. ! Kuna värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. Värsimõõdud--> lihtmõõdud ! ! -> liitmõõdud Ühes luuletuses esineb vahel mitmeid värsimõõte, neid võib ka erineval tõlgendada. Peamised värsijalad on järgmised: ( värsi tõus, langus) (/üks värsijalg/) TROHHEUS!! ! ! ! ! ! ! ! I-gav liiv ja tü-hi vä-li! ! ! ! / / / " tae-vas pil-vi-ne,! ! ! ! ! / / ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ... JAMB!! ! ! ! ! ! ! ! ! Ju too-me hel-bed jät-nud ju-ma-la-ga! ! / / / / /
Jerome Bruner: kognitiivne narratoloogia- mõtlemise seostumine jutustamisega Paradigmaatiline (teaduslik-loogiline) ja narratiivne mõtlemine- Psühholoogiline narratoloogia Traumateooria ja jutustamise terapeutiline tähendus- inimene kaotab kriitilistes olukordades võime jutustada, teraapia aitab inimesel vabaneda pealesurutud narratiividest, et inku saaks keskenduda oma narratiividele, haiged inimesed vajavad võimalust end väljendada 6.Luule. Värsisüsteemid ja värsimõõdud- riim, meedium, rütm Vabavärss Sõnad naasevad sõjatult, sest nad on vahepealt muutnud meelt. Väehulgad sirutavad käepulgad. Nende peopesad on täis munast kooruvaid punapäikesi. Nad tõmbavad taeva tumedat tekki katma ja salgama oma kalduvust kalguvusele (A. Alliksaar) Värss "rida"; "pööre" Vanagermaani alliteratsioonvärss (Stabreimvers) Beowulf waes breme blaed wide sprang Scyldes eafera Scadelandum in. Swa sceal geong guma gode gewyrcean, Fromium feogniftun on faeder bearme.
vaid kujundlik, rütmiline kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Luule - Luule on kuulamiskunst. Luule e poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. Värss - rida. Värsipiir kattub süntagma (sõnavormid, mis omavahel ühilduvad) või lause lõpuga.
sõnaga Daktül: -UU/-UU/-UU/_U, sõi-da-vad mu-tid ja sõi-da-vad hii-red Amfibrahh: U-U/U-U/U-U, ja ta-han su kan-da-de kau-du, algab enamasti 1silbilise sõnaga Vabavärss: eelistatud tänapäeval, vaba rütmilistest ettekirjutustest. Samas hea luuletaja ikkagi ise tajub rütmi (võib olla varieeruv, vabavärsis rütm pigem lausetasandil), üldiselt riimi ei esine Rõhuline värsisüsteem Rõhulised e aktsendilised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude poolest ning seega ühtlase rütmi poolest. Värsilanguste arv aga muutlik, seetõttu korrastatud värsijalgu ei teki. Vabavärss Kui luuletus on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu, on tegu vabavärsiga. Proosakõnest eristab vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. Riimideta luule ei ole vabavärss alati, vaid valge e blankvärss.
värsiõpetuse seisukohalt)? (A. Merilai, “Poeetika”, lk 33) rütmiline kõne. keeleline heakõla. kordused. kõne- ja lausekujundid. tähendusühtsus. koondumine määrava mõtte ümber. kontrast. uudsus Väljenduse eneseleosutav ehk poeetiline tegevus ilmneb alati, kui keel ehk suhtlusvahend muutub igapäevase tööriista asemel omaette eesmärgiks – loova tähelepanu, mängu objektiks. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta 8 silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Luule on kuulamiskunst. Tema ürgses aluskihis on itkud, hällilaulud, joiud, arbumissõnad. See tähendab, et kirjutatunagi on luule mõeldud kõigepealt kuulamiseks. Luule on loomisetegu
võrdse silbiarvuga värssidel. Seda kasutatakse keeltes, kus sõnarõhud on alati kindlatel kohtadel. Näiteks prantsuse keeles on rõhk alati viimasel silbil. Vene silbilises värsisüsteemis oli tavaliselt 13 silpi ning rõhutati 6 või 7 silpi ning värsi eelviimast silpi. silbilisrõhuline värsisüsteem värsisüsteem, mis põhineb rõhkude järjekindlal jaotusel, seejuures on riimuvates värssides silpide arv võrdne. Silbilisrõhulise värsisüsteemi põhilised värsimõõdud on jamb, trohheus, daktül ja anapest. Näiteks: Kes neid teab, kuis kõik see algas, (8 silpi) +/+/+/+ peiu vaikib, neiu salgab. (8) +/+/+/+ Juhtus, mis peab juhtuma: (7) +/+/+/+ läki pulmi pidama. (7) + / + /+ / + (Juhan Smuul.) siseriim vt riim. skandeerimine luuletuse rütmiskeemi rõhutav lugemisviis. Skandeerimisel allutatakse sõnarõhud värsirõhkudele, seega skandeeritakse värsimõõdu rõhkude mitte
Enesele osutav Sisuühtsus ja väljendusühtsus Stiil o Väljendusvahendite korrastatus o Ajastu, autori, kunstivoolu loome- ja maailmanägemise viis Rütmiline kõne Keeleline heakõla Kordused Kõne- ja lausekujundid Tähendusühtsus Koondumine määrava mõtte ümber Kontrast Uudsus Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Poeesia ehk luule on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses.
kasutatavaid termineid: sugu (ingl.k gender), Teine, võim, keel, diskursus, ideoloogia jne, kuid samas luuakse ka postkolonialistlliku teooria raames uusi mõjukaid mõisteid ja töötatakse välja mitmeid just postkoloniaalsest kogemusest lähtuvad tõlgendus- ja lugemisviisid. Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak 7. Mis on ,,kummastus" (uncanny) kirjanduses? 8. Luule värsisüsteemid ja värsimõõdud Meetrum ehk värsimõõt. Trohheus- Värsijalg, milles ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb üks rõhuta või lühike silp. Nt. As-tu-si-me lä-bi lu-me, Pil-ves o-li tae-vas tu-me. Jamb- Värsijalg, milles ühele rõhuta või lühikesele silbile järgneb üks rõhuline või pikk silp. Nt. On soe ja sä-de-lev kui va-se lõi-ge Daktül- Värsijalg, milles ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb kaks rõhutut või lühike silp.
Jumalaid ei kujutata alati aupaklikult ja soodsas valguses (nt pilkelaul Lokasenna, Loke riiukõned). Kangelaslaulud räägivad germaani rahvaste ühistest muinaskangelastest, kellest tuntuim on Sigurd Fafniritapja. Sigurdi lugu jutustavad ka Saksa eepos Nibelungide laul ja Islandi Völsunga saaga. Mõned Vanema Edda kangelaslaulude prototüübid pärinevad rahvasterändamise ajast, näiteks peetakse üheks prototüübiks hunnide juhti Attilat Atlit. Edda-luule tähtsamd värsimõõdud on Fornyrislag, "vanade sõnade värsimõõt" ja Ljoaháttr, "nõiduslaulude värsimõõt". Mõlemas kasutatakse alliteratsiooni ja assonantsi. -14- Edda-luulet iseloomustab napp, lihtne väljendusviis. Kasutatakse kenningeid ja heitisid, kuid keel on suhteliselt ilustamata. Edda-laulud on skaldiluulest lihtsamad, sageli põneva sündmustikuga ja tunduvalt kergemini mõistetavad. Tõenäoliselt olid nad ka skaldiluulest laiemalt tuntud.
Seda võib saavutadda nii sisetundele toetudes kui ka värsimõõtu teadlikumalt jälgides. Kuna värsirõhkude ja ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. 14. Silbilisrõhuline värsisüsteem eesti luules. a. Silprõhulistes mõõtudes on kirjutatud valdav osa eesti kunstluulest. Sellele järgnevad vabavärss ja rõhulised värsimõõdud. 15. Teisi võimalusi luules lisaks silbilisrõhulisele värsisüsteemile (vabavärss, rõhuline värsisüsteem jm). a. Vabavärss i. Silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu ii. Proosakõnest eristab aga vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine b. Rõhuline värsisüsteem i. Sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ka
kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. • J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. • Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). • Luule e poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. • Värss – rida. Värsipiir kattub süntagma (sõnavormid, mis omavahel ühilduvad) või lause lõpuga). • Siire – süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires.
Kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik. Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline. Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine, kõige olulisema kordamine, teisendamine, läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh, anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Värss - lad. k. kirjarida. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire (enjambment) - süntaktilise ühiku või lause lahutamine värsirea piires (mõte jätkub järgmisel real). Värsisüsteemid:
Värsisüsteemid kujundavad luule rütmi, eristatakse järgnevaid süsteeme: SILBILIS-PROSOODILINE, PROSOODILINE, SILBILINE, SILBILISRÕHULINE, RÕHULINE, VABAVÄRSS, VÄLTELINE. Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid – värsi tõus, v värsi langus. Värsimõõt: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel, koosneb värsijalgadest (kõnetaktididest). Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus , jamb, daktül. Trohheus kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike silp: Tere, laine! mere laine! – v / – v/ – v/ – v Daktül kolmesilbiline värsijalg, rõhk esimesel silbil, järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist.
(Juusjuuksed) 114. Mille poolest erineb lüürilise luule määratlus tänapäeval ja antiikajal? Milline seos on Rooma luules luulezanri nimede ning värsimõõtude nimede vahel? 1) tänapäeval: lüürika = igasuguses vormis (ka vabavärsis) luule, milles on keskne autorile omistatavate tunnete väljendamine. VÄGA LAIAS TÄHENDUSES 2) antiikajal: lüürika = lüürilistes värsimõõtudes luule (Roomas Horatius). KITSAS TÄHENDUS. Lüürilised värsimõõdud: kreeka lüürikute poolt oma luules kasutatud värsimõõdud. 115. Millises järjekorras võttis Rooma luule kreeka luulest üle erinevaid zanre? Milliste luulezanride puhul olid roomlased võrreldes kreeklastega originaalsed? · Epigramm - Kõige vanem kreeka luulest üle võetud luulevorm (3./2. saj. eKr) · Eeskuju: kreeka hellenistlik epigramm · Värsimõõt: eleegiline distihhon · Sisu: hauaepigramm; poliitiline, seltskondlik, kirjanduslik,
ilmumiseks kadusid) Keskaegsed ilmutusjutud "muutusid" väljamõeldusteks tõsilugude kõrval. 11.10.11 Rahvausund Usundiuurimine ajaloolises ja tänapäevases võtmes. Igasugune vaade minevikku on problemaatiline usund ei ole tekstidekogum, pigem on mingi vaade või paradigma eesti rahvaluule uurimine on olnud väga soome-keskne 50ndatel ja 60nendatel hakkas laugaste ja tema õpilased On paradoksaalne, et püsivad motiivid, värsid, värsimõõdud, kui tekst minevik on meile veel fragmentaalne, kuna minevikust valitakse ja uuritakse neid, mis on olevikus hetkel oluline, aktuaalne. Peale valikulisuse on minevik mälu tõttu. Osad dokumendid on ladinakeelsed, saksakeelsed lisaks sellele on see gooti kirjas ja siis veel käekirjade desifreerimine. 19. saj gooti kiri on veel eriti isikupärane. Usund - inimeste rühma pärimuslik ja ühelaadne suhtumine üleloomulikku maailma, mis korraldab ja seab inimeste käekäiku
Värss- luuleteose rütmiline üksus, mis on värsimõõdu ja mõtte poolest suhteline tervik, luulerida. Siire- sõnarühma poolitus värsi piiril v. mingi värsiosa eraldamine kirjapildis uuele reale Värsisüsteemid- kujundavad luule rütmi Värsijalg- rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. – värsi tõus, v värsi langus Värsimõõt - värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinuimad värsimõõdud: trohheus- 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silp (– v). Nt : Tere, laine! mere laine! – v / – v/ – v/ – v Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul! Jamb- 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil. Eesti luules esineb puhtal kujul harva, kuna eesti keeles on pearõhk traditsiooniliselt esisilbil
silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. VABAVÄRSS silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. 9.3.Värsijalg rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid värsi tõus, värsi langus. 9.4.Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh, anapest) (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhutute silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Värsimõõt on värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinumad värsimõõdud on: Trohheus 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silm (-v). (- värsi tõus, v värsi langus)
keskaegsete pühakute ilmumiseks kadusid) o Keskaegsed ilmutusjutud ,,muutusid" väljamõeldisteks (fabulae) tõsilugude kõrval 11. oktoober Rahvausund Usundiuurimine ajaloolises ja tänapäevases võtmes - Igasugune vaade minevikku on problemaatiline - Usund ei ole tekstidekogum, pigem on mingi vaade või paradigma - Eesti rahvaluule uurimine on olnud väga soome-keskne - On paradoksaalne, et püsivad motiivid, värsid, värsimõõdud kui tekst Minevik on meile veel fragmentaalne kuna minevikust valitakse ja uuritakse neid, mis on olevikus hetkel oluline, aktuaalne. Osad dokumendid on ladinakeelsed, saksakeelsed lisaks sellele on see gooti kirjas ja siis veel käekirjade desifreerimine. Usund inimeste rühma pärimuslik ja ühelaadne suhtumine üleloomulikku maailma, mis korraldab ja seab inimeste käekäiku. Midagi mis on üldisem, kui see elu, millega me igapäevaselt kokku puutume.
midagi helendab, helgib ja tuikab) amfibrahh - kahe rõhtut või lühkese silbi vahel on üks rõhuline või pikk silp (nt liigume loogeldes loojangu poole) anapest - kahele rõhutule või lühikesele silbile järgneb üks rõhuline või pikk silp (nt suveöö sumestav valu) 14. Silbilisrõhuline värsisüsteem eesti luules. Silprõhulistes mõõtudes on kirjutatud valdav osa eesti kunstluulest. Sellele järgnevad vabavärss ja rõhulised värsimõõdud. 1. trohheus - x' x 2. jamb - x x' 3. daktül - x' x x 4. amfibrahh - x x' x 5. anapest - x x x' 15. Teisi võimalusi luules lisaks silbilisrõhulisele värsisüsteemile (vabavärss, rõhuline värsisüsteem jm). 1. Vabavärss Silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu Proosakõnest eristab aga vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine
4. Kuidas toimus mitmehäälsus? Vox principalis-peahääl Vox organalis-teine hääl Esimesed näited mitmehäälsusest on päris 10. sajandist-sellest ajast teame mitmehäälsuse tüüpi organum. Pariisi Notra-Dame koolkond 1150-1250 organum saavutab oma õitsengu. Notra-Dame koolkonnast on teada esimesed heliloojad- Leoninus ja Perotinus. Leoninus(tegutses 1180-1201)-lõi kahehäälseid organumeid, kirjaviis eristab kahte noodivältust-longa ja brevis. Peamised värsimõõdud 1. trohheus – v, 2. jamb v --, 3. daktül –v--, 4. arapest v-- -- 5. -- -- -- 6. v v v Leoninuse laulud on koondatud „Magnus liber organi“. Perotinus tegutses 12. saj lõpul. Kolme-ja neljahäälse organumi ilmumine. 13. sajandi prantuse muusikas ilmus prganumi kõrvale motett. Kõige tüüpilisemas gooti motetis on 3häält-alumises teksti vähe, esitati sageli pilliga, keskmine hääles oli ladinakeelne vaimulik tekst ja kolmandas prantsuskeelne ilmalik tekst.
SILBIILNE SILBILISRÕHULINE > värsimõõt koosneb värsijalgadest (kõnetaktididest) Värsijalg > rõhuline silp (värsijala tõus) + rõhuta silbid (värsilangused) Silprõhulised luuletused > ühtlustatud silbiarv Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. värsi tõus, v värsi langus - VÄRSIMÕÕT: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus, jamb, daktül. RÕHULINE > sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, AGA värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-, daktüli-, anapesti-, amfibrahhilaadsed VABAVÄRSS: silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata
SILBIILNE SILBILISRÕHULINE > värsimõõt koosneb värsijalgadest (kõnetaktididest) Värsijalg > rõhuline silp (värsijala tõus) + rõhuta silbid (värsilangused) Silprõhulised luuletused > ühtlustatud silbiarv Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. – värsi tõus, v värsi langus - VÄRSIMÕÕT: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus, jamb, daktül. RÕHULINE > sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, AGA värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-, daktüli-, anapesti-, amfibrahhilaadsed VABAVÄRSS: silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata
põhineb võrdse silbiarvuga värssidel. Seda kasutatakse keeltes, kus sõnarõhud on alati kindlatel kohtadel. Näiteks prantsuse keeles on rõhk alati viimasel silbil. Vene silbilises värsisüsteemis oli tavaliselt 13 silpi ning rõhutati 6 või 7 silpi ning värsi eelviimast silpi. silbilisrõhuline värsisüsteem värsisüsteem, mis põhineb rõhkude järjekindlal jaotusel, seejuures on riimuvates värssides silpide arv võrdne. Silbilisrõhulise värsisüsteemi põhilised värsimõõdud on jamb, trohheus, daktül ja anapest. Näiteks: Kes neid teab, kuis kõik see algas, (8 silpi) +/+/+/+ peiu vaikib, neiu salgab. (8) +/+/+/+ Juhtus, mis peab juhtuma: (7) +/+/+/+ läki pulmi pidama. (7) + / + /+ / + (Juhan Smuul.) sisemonoloog vt monoloog. siseriim vt riim. situatsioonikoomika olukorrakoomika. Koomikavõte, mis põhineb tegelaste asetamisel naljakatesse olukordadesse. Näiteks klassikaline mehest
annaabi.ee 
