1 KUNST (ESTEETIKA) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Anti-essentsialism III. Anti-essentsialismi kriitika IV. Institutsionaalne kunstiteooria V. Institutsionaalse kunstiteooria kriitika I. Sissejuhatus · Mis on kunst? Kas kunsti on võimalik defineerida? Loengutes käsitleme nelja kunstiteooriat: · Anti-essentsialism · Institutsionaalne kunstiteooria · Esteetiline kunstiteooria · Ajalooline kunstiteooria Vahel on seda filosoofiast raske eristada, kuna neil on palju ühist. Filosoofia opereerib loogika seadustega, kuid kunst kasutab kujundite keelt. II Anti-essentsialism Morris Weitz William Kennick Paul Ziff W. B. Gallie Vaade, mis eitab "kunsti" ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete ("ilu", "esteetiline kogemus") defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmise sajandi keskel
Mõningaid mõisteid (11. klassi kunstiajalugu) Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist: 1) kunstiteooria uurib kunsti olemust 2) kunstiajalugu uurib kunsti arengut, muutumist 3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti On erinevaid kunstiliike. Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb omakorda kolmeks: 1) maalikunst 2) graafika 3) skulptuur 20. sajandil, tehniliste võimaluste laienedes on tekkinud rida uusi kunstiliike, sellised kaasaegsed kunstiliigid on näiteks: · installatsioon
asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas aga, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe (pissuaar on ka kunst, kui seda galeriis näidata). Danto – näha miskit kunstina nõuab midagi sellist, mida silm ei suuda märgata – kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost. Järeldus – isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 1) artefakt – inimese poolt tehtud objekt. Kaks viisi: a) tegemise kaudu: skulptor võtab loodusliku materjali (savi jms) ja valmistab sellest skulptuuri b) omistamise kaudu: jõest leitud looduslik ujuvpalk, mida on galeriis esitatud skulptuurina 2) hindamisele kandideerimine – teatud omaduste esitamine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. NB!
Kordamine kunsti tööks 1. Sissejuhatus kunsti · Kunstiga tegelevad 2 ainet: kunstiajalugu ja kunstiteooria · Kunstiajalugu vaatleb kunsti tekkimist ja selle arengu perioodi. · Kunstiteooria püüab uurida kunstiolemust ja püüab vastata küsimusele mis on kunst ja kunstiolemus. · Väga olulised otsused teeb inimesed ilu põhjal. · Ilu on mitmesugust · Kunst ja ilu on vaataja silmades · Inimese näoilme määravad ära silma- ja suunurkade asetus. 2. Eelajalooline kunst · Puhraram Veenus oli teadaolevalt esimene inimese kätega tehtud kunstilooming. · Eelajaloolises kunstis olid kõik naisekujud Veenused · Tan-tan Veenus nais jumala kultus
kunsti püsiväljapanek. Sealt võib leida: Sõjajärgsete aastate kunsti Sotsialistlikku realismi Erinevaid suundumusi rahvuslikus maalikoolis ja graafikas ning Privaatselt toimunud kunstieksperimente Eesti Kunstimuuseumi raamatukogu kogub eesti kunsti tutvustavaid väljaandeid. Eelistatavamad suunad raamatute komplekteerimisel: Maailma kunstiajalugu stiilide ja voolude kaupa Uuem kunstiteooria Fotograafia ajalugu, kaasaegne kunstiline foto Graafika kõige laiemas mõttes Graafiline disain Maalikunst Skulptuur Intermeedia Moekunst Kumu hariduskeskus Kunsti ja muuseumihariduse metoodiline keskus Hariduskeskuse töö jaguneb kaheks: Muuseumiõpe Kumu kunstikool Muueumi õppes on: Kunstiharidusprogrammid,
3.Seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2) Visuaalselt eristamatud paarid Isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 1.Artefakt- inimese poolt tehtud objekt.Valmistamine või omistamine. 2.Hindamisele kandideerimine- Teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. 3.Kunstimaailm- Isikud, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku. 4.Liigitav tähendus- Väita “see on kunst” liigitavas tähenduses, tähendab , et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on “hea” või “halb”. 6
Videokunsti esindajaks on 1960 aastatel videoeksperimentidega alustanud korea päritoluga ameerika kunstnik Nam Jun Paik. Videokunsti alaliikideks on: 1. VIDEO-PERFORMANCE - video tehnoloogia või video piltide kasutamine 2. VIDEOSKULPTUUR - nimetame videotehnika (monitorid, kassetid jms) eksponeerimist iseseisva skulpturaalse objektina või skulpturaalse objekti modelleerimist nende abil 3. VIDEOINSTALLATSIOON - videopildi installeerimine kunstiteooria ühe osana. Happening on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. Teatrietendusest eristab häppeningu tavaliselt süžee puudumine, mingid sündmused kunstniku juhtimisel lihtsalt juhtuvad, mõjutades sellega publiku reaktsioone, mis omakorda mõjutavad häppeningu kulgu. Fotokunst on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. Edukaid
See on filosoofiline küsimus, kuid samas osa kogeda pappkasti kui kunstiteost kunstiarmastajal. “Kunstimaailm” pakub sellele vastuse. Danto arvates on tavapärased objektid saavutanud võimaluse olla kunst, kuid samas on see vajalik ka uuele ajale. Arthur arvab, et filosoofia peaks aksepteerima, mitte parandama kunstimaailma fenomeni. Täpsemini läbitöötatud positsioon avaldub “The Transfiguration of the Commonplace”(1981) kirjutises. Kunstiajalugu ja kunstiteooria aitavad kaasa eksperimentaalsete objektide omadustele. Nähes sarnasusi Danto fookusele kunstimaailma praktika ja oma isikliku vaatepunkti vahel, kus kunstnikud, kriitikud ja kuraatorid deklareerivad, milliseid objekte tuleks võtta kui kunstiteoseid, koostas George Dickie institutsionaalse kunstiteooria. Siin aga erinevad Danto ja Dickie vaated. Näiteks võtmeidee Danto, kuid mitte Dickie kirjutises on mõte, et kunst kehastab selgesti tähendust,
mõiste. Liigitavates definitsioonides kirjeldatakse kunsti kui kunstiteoste klassi, kusjuures kunstiteoseks olemine ei tähenda 1656 Margit Sutrop veel väärtuslik olemist. Hinnangulised kunstiteooriad mõistavad kunstiteoseks olemist kui teatud väärtuse omamist, mistõttu kunstidefinitsioon peab ütlema midagi vaid nende teoste kohta, mis on väärt kunsti nimetust. Dickie arvates pole õige rääkida kunstist ainult millegi väärtusliku tähenduses. Kunstiteooria peab tema sõnade järgi hõlmama kogu kunsti, pidades võimalikuks, et kunstiteoste klassi satuvad nii head kui halvad, nii väärtuslikud kui väärtusetud kunstiteosed. Kuigi sõna "kunst" tarvitatakse sageli väärtuse kandjana (arutletakse ju selle üle, kas miski on väärt nimetamist kunstiteoseks), pole kunstifilosoofia ülesandeks Dickie meelest öelda, mis on hea kunst, vaid mis on ühist kõigel, mida nimetatakse kunstiks. Dickie
Millistel motiividel on kunsti defineeritud? Metafüüsiline: kunsti koht maailmapildis Heuristiline: intellektuaalne väljakutse Episteemiline: kunsti tuvastamine Evalveeriv: hindamisstandardi leidmine Selgitage antiessentsialismi põhiteese. Kunst jm esteetika defineerimine ei ole võimalik ega mõttekas. Kuidas kritiseerida antiessentsialismi? "kunst" tavakasutus ja kunstiteoste klass Visuaalselt eristamatute paaride argument Duchampi galerii etteheide Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhisisu. Kunsti saab defineerida. Põhimõisted artefakt, hindamisele kandideerimine, kunstimaailm, liigitav tähendus. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne ja mitte-formaalne nn "Wollheimi dilemma" Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? Selgitage esteetilise kunstiteooria põhimõisteid. Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega." Kitsamalt: kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu.
Duchampi loomingu pidamine kunstiks eeldab teadmisi kunstiajaloost. 4. Arthur Danto argument põhineb Marcel Duchampi töödel, kes esitles kunstina oma loomulikust keskkonnast eraldatud tehasetoodangut. Võhiklik kunstihindaja ei pruugi Duchamp'ist midagi teada ning võib tema kuulsa purskkaevu töö puhul arvata, et tegemist on lihtlabase pissuaariga. Danto tõestab sellega, et kunsti defineerimine nõuab ka teadmisi kunstiajaloost. 5. Institutsionaalse kunstiteooria järgi on kunstiteos liigitavas tähenduses artefakt, millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Liigitav tähendus viitab Dickie järgi sellele, et see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse. Liigitav tähendus ei hinda kunstiteost heaks ega halvaks. Artefakti all tuleb mõista inimese poolt tehtud objekti vastandina loodusobjektile.
Duchamp aga näitas, et seda erinevust silmaga ei näe. Danto kirjutab, et kunsti nägemine pole võimalik silmaga ja selleks on muid teadmisi vaja. Järeldus on et isik Kennicki kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult. 4. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Kennicki näites tuvastab isik kunstiteosed ainult juhuslikult, sest erinevust puhtalt silmaga ei näe ning kunsti nägemine nõuab rohkemat kui silm. 5. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. Artefakt inimese poolt tehtud objekt. Tegemise kaudu(võetakse looduslik materjal ja tehakse sellest kuju) või omistamise kaudu(leitud objekt looduses, mida esitletakse kunstina). Hindamisele kandideerimine teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks(hindamiseks esitatakse artefakti teatav tahk; omadused ei pruugi olla esteetilised; kandidaadistaatuse omistamine ei ole ainult esitamine, sest kätkeb autoriteeti.
Mõningaid mõisteid Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist: 1) kunstiteooria uurib kunsti olemust 2) kunstiajalugu uurib kunsti arengut, muutumist 3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti On erinevaid kunstiliike. Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb omakorda kolmeks: 1) maalikunst 2) graafika 3) skulptuur 20. sajandil, tehniliste võimaluste laienedes on tekkinud rida uusi kunstiliike, sellised kaasaegsed kunstiliigid on näiteks: · installatsioon
( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad 2) ekspressiooniteooriad 3) formalistlik teooria 4) antiessentsialistlik kunstiteooria 5) institutsionaalne kunstiteooria 6) kontseptuaalne kunstiteooria ANALÜÜTILINE esteetika tegeleb küsimusega missugune on mõiste “kunst” ja kuidas seda kasutatakse, mitte ei proovi otsida vastust küsimusele “mis on kunst”. See on 2 NEOWITTGENSTEINLIK lähenemine, mis ütleb, et kunst on avatud mõiste ja opereerib PEREKONNASARNASUSE mudelil
ei taha X-i, ei taha sa seda ainult oma rumaluse tõttu, tegelikult peaksid sa tahtma midagi peale tõstetuna võib olla kunst. Kas definitsioon väistab loomingulisuse? Peter Lamarque: muud. Nt. pead sa koolis käima, sind sunnitakse vabaks, aga sundi võiks pidada vabaduse kunstidefinitsioonil saab olla hoopis ergutav mõju. vastandiks. 4.Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 3.Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele. 1.Artefakt inimese poolt tehtud objekt. Kaks viisi: 1)Tegemise kaudu: Skulptor võtab MacCallum arvas, et väita, nagu oleks tegu pelgalt kahe vabaduse liigiga, on eksitav. Kogu loodusliku materjali (savi jms ) ja valmistab sellest skulptuuri artefakt par excellence. vabaduse diskussiooni saab selgitada ühte tüüpi vabaduse kolme aspekti kaudu
Algus kunstis Van Gogh suhtus oma eesmärki saada kunstnikus suure otsustavuse ja tõsidusega. Peamiselt õppis ta ise, kuid traditsiooniliselt kohaselt harjutas ta suurte meistrite, peamiselt Jean Francoise Millet' ja tolle õpilase Israelsi töid jäljendades. Värv van Goghi käes oli meisterlik väljendusvahend, mille võimalus erinevaid pealekandmisviisi, segamist ja vormimist ta oma lühikese loomeperioodi jooksul palju kasutas. Ta näitas üles huvi kunstiteooria vastu, kuid siiski näib tema värvikasutus olevat rohkem katsetuste ja vanade meistrite tööde jälgimise tulemus. Ta rääkis alatasa õige värvi leidmisest kui võitlustest. Ta on tuntud kui postimpressionist. Ta maalis oma lühikese kunstniku perioodi ajal kokku 2196 tööd. Nendes maalid 864 ja graafilisi töid 1039. Üksildase elu lõpp 1888. aasta lõpus satub ta haiglasse oma halvenema tervise tõttu. Ta vabaneb haiglast alles 1889. aasta 7 jaanuaril
Tantsu saadab mõnikord laul, mõnikord ka vaikimine. Vaikimine on sellepärast, et selle ajal hing suhtleb kõrgema tasandiga. Lisan rituaalse tantsu kohta ühe video: https://www.youtube.com/watch?v=cGfDcsrFOE8 KASUTATUD KIRJANDUS ,,Idamaade usundid ja salaõpetused", Joogi Ramtsaraka ,,Sufism, lühike usundilooline sissejuhatus", Haljand Udam http://et.wikipedia.org/wiki/Sufism http://old.artun.ee/Oppekorraldus/Oppeainetekat/Mag/yldained/Kunstiteooria/3loeng.html http://www.patheos.com/Library/Sufism.html
suuda töid tähtajaks lõpetada. Tema tööd tõid maalikunsti mitmeid uuendusi: sfumato pehmete värvus- ning sujuvate valgus- ja varjuülekannetega maalimisviis terava joone asemel; püramidaalne kompositsioon ("Madonna kaljukoopas"); ilu ja harmoonia ning elulise väljendusrikkuse ühendamine; joon- ja õhuperspektiivi koos kasutamine. Leonardo proovis kätt väga paljudel elualadel: peale maalikunsti ja skulptuuri tegeles veel kunstiteooria, arhitektuuri, mehaanika, loodusteaduste, sõjanduse ja astronoomiaga, oli hinnatud vaatemängude lavastajana. Leonardole oli iseloomulik vaimustuda uutest töödest, kui eelmised olid alles algusjärgus. Mitmed suurepärased teosed jäidki lõpetamata, samuti jäi süstematiseerimata kogutud teaduslik materjal, u. 30 000 lehekülge märkmeid ja jooniseid (tänaseks on enamik neist kaduma läinud). Leonardo arvukatest leiutistest olid mõned oma ajast
vastuollu tema eelnevate seisukohtadega, tekitab lugejas umbusaldust teoreetiku pihta. Ka ilmneb viimases lõigus autori seisukoht, mis pigem ei ühti Dickie omadega. Olgu öeldud, et kunstipraktika kui süsteemi punktid, mis Dickie välja tõi, on siiski autorile vastuvõetavad ja mõjuvad. Kokkuvõtteks teeb Margit Sutrop kõiki eelnevalt väljatoodud uurimusi arvesse võttes järelduse, et kuigi kunsti intitutsionaalne definitsioon eeldab, et öeldakse mis on kunst, satub intstitutsionaalne kunstiteooria ka ise pidevalt selle koha pealt kimbatusse. Analüüsi tulemusena võib öelda, et kõiki need katsetusi kunstidefinitsiooniks võiks vaadelda pigem kui lihtsalt katseid öelda, mis on kunst kõikides eri kunstipraktikates. Kui unustada pidev vajadus defineerida kunsti igal pool ja igal ajal võiksid need kõik teooriad olla hoopis apiks erinevate kunstipraktikate identifitseerimisel. - Iseloomusta artikli keelekasutust ja stiili. Mis eristab seda teistlaadi tekstidest (näiteks
madala katusega ja jämedatest robustsetest kiviplokkidest). Uksed, aknad on nelinurksed või ümarkaarsed, valitseb horisontaalne ehitussuund, hooned ei pürginud enam kõrgustesse. Alumine korrus oli massiivsem, ülemised kergemad. Leo Battista Alberti 15. saj. Andekas, mitmekülgselt haritud, tema oskustest räägiti legende. Samas tema poolt loodud kunstiteoseid on vähe. Saabus Firensesse 1434 ja mängis sealses kunstielus suurt rolli. Koostas Euroopa esimese kunstiteooria. Kirjutas raamartud arhitektuurist, skulptuurist ja maalikunstist. " ilu on üksikute osade harmoonilise sobivus tervikuga, mille osad nad on". Lorenzo GHIBERTI (14/15 sajand) Võitis Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuste konkursi. Põhja poolsete uste jaoks kavandas 28 kullatud pronksist relieefi ja ida uste jaoks 10 Vana Testamendi teemalist relieefi. Nimetatakse paradiisiväravateks. DONATELLO (14/15 sajand) Kuulsaim renesansi skulptor
· Milline on kujutluse roll kunsti tegemisel ja vastu võtmisel? Kas kunstikriitiku hoiakud on objektiivsed. Põhinevad teoreetilistel teadmistel või kõhutundel? · Esteetika üritab lahti mõtestada ilu olemust. · Meelelisi naudinguid võivad esile kutsuda ka teistsugused asjad inetud. Võivad meid sama moodi erutada. Ei saa öelda, et kõik, mis on ilus, tekitab meis meelelisi tundeid. · Esteetika ei ole ka pelgalt kunstiteooria. · Esteetika kui kunstiesteetika. Mängivad rolli üksikud esteetikad. Filmi, arhitektuuri jne. Kunstnikuesteetika tema esteetiliste vaadete manifestatsioon (teatud laadi kunstnikuprogramm oma taotlused, soovid, kunasti loomise põhialused sõnastatud). Kunstnikuesteetika on üldfilosoofilistest harudest eemaldunud. Võib olla kirja pandud ka retsensioonina. Kunstnikuesteetikaid on väga palju · Esteetika kui filosoofia · Alates 20
ja liikumisintensiivsuse. Van Gogh kasutas kontuure igas oma loomefaasis. Van Goghi värvikasutus Värv on maalikunstis peamine, ebatavaliselt mitmekülgne ja väljendusjõuline vahend, mille abil tekitatakse vaatajas erinevaid muljeid. Van Goghi käes oli värv meisterlik väljendusvahend, mille võimalusi-erinevaid pealekandmisviisi, segamist ja vormimist-ta oma lühikese loomeperioodi jooksul ka kasutas. Ehkki van Gogh ilmutas õpiaastate jooksul kunstiteooria vastu huvi, näib tema värvikasutus olevat siiski pigem isiklike katsetuste ning vanade meistrite ja kaasaegsete jälgimise tulemus, sest ta rääkis alatasa õige värvi leidmisest kui võistlusest. Erandiks oli komplementaarvärvide kasutamine, mita ta uuris Eugene Delacroix`tööde ja kujutiste põhjal ning mis mõjutas teda üha rohkem. Kolmest põhivärvist- punasest,kollasest ja sinisest-ühe kõrvutamine kahe ülejäänu seguga loob erilise helenduse ja maksimaalse kontrasti.
tajutavate pinnaliste või ruumiliste kunstiliste kujundite kaudu. Väljendusvahenditeks hele-tume, valgus- vari, joon, värv, vorm, perspektiiv, rütm. Kk liigid- graafika, maal, skulptuur. Laiemas ka arhitektuur, tarbekunst, tööstuskunst, ruumikujundus ja fotokunst. Kunstiteadus teadusharu, mis käsitleb kunsti olemust ja arenemist ning hindab kunstiloomingu kunsiväärtust, hõlmab kunstiteooria, kunstiajaloo, kunstikriitika Kunstiajalugu uurib ehitus- ja kujutava ja tarbekunsti ajaloolist arengut ning kunsti seoseid teiste kultuurialadega ja ühislondliku eluga Kunstiteraapia kunstiteoste ja kunstiloomingu kasutamine inimese psüühhiliste ja somaatiliste protsesside ja nende kaudu tervikliku seisundi diagnoosimiseks ja mõjutamiseks. Kunstivool ühiste põhimõtetega kunstnike rühma käsitluslaad, loomingumeetodid, kunstisuuna avaldumisviis
eesmärk on reaalsuse avaliku tõlgendamise õigus. Võitlus käib väljade pärast, aga ka väljadel leiduva kapitali pärast. Kultuurituumikut raha ei huvita, periferiat aga küll. Kuulsad tema kunstimuuseumi publiku uuringud, intervjuud inimestega. Inimesed märkavad erinevaid asju. Vähese haridusega inimesed vaatavad, mis on pildi peal kujutatud. Teised kihid teevad juba vahet vooludel jne. Abitus on üksikisiku omapära, mis on kujunemiskäigus omaseks saanud. Institutsionaalne kunstiteooria: vajalikud ja piisavad tunnused ära määrata, definitsioon peab seda suutma. Wittgenstein: avatud mõiste – ei saa defineerida, sest nähtus on pidevas muutumises. Ei ole võimalik tuua mängu vältimatuid ja piisavaid tunnuseid. Kõikidel mängudel ei ole ühiseid tunnuseid. Mandelbaum: kunsiteosete piire peaks tõmabama funktsiooni järgi Austin: teda huvitas ütluste ja praktika vahekord, sellised ütlused, millel on praktiline tagajärg. On palju
suuda töid tähtajaks lõpetada. Tema tööd tõid maalikunsti mitmeid uuendusi: sfumato pehmete värvus- ning sujuvate valgus- ja varjuülekannetega maalimisviis terava joone asemel; püramidaalne kompositsioon ("Madonna kaljukoopas"); ilu ja harmoonia ning elulise väljendusrikkuse ühendamine; joon- ja õhuperspektiivi koos kasutamine. Leonardo proovis kätt väga paljudel elualadel: peale maalikunsti ja skulptuuri tegeles veel kunstiteooria, arhitektuuri, mehaanika, loodusteaduste, sõjanduse ja astronoomiaga, oli hinnatud vaatemängude lavastajana. Leonardole oli iseloomulik vaimustuda uutest töödest, kui eelmised olid alles algusjärgus. Mitmed suurepärased teosed jäidki lõpetamata, samuti jäi süstematiseerimata kogutud teaduslik materjal, u. 30 000 lehekülge märkmeid ja jooniseid (tänaseks on enamik neist kaduma läinud). Leonardo arvukatest leiutistest olid mõned oma ajast
silmapaistvast koosmõjust. 7 VÄRVIKASUTUS Värv on maalikunsti peamine, ebatavaliselt mitmekülgne ja väljendusjõuline vahend, mille abil tekitatakse vaatajas erinevaid muljeid. Van Goghi käes oli värv meisterlik väljendusvahend, mille võimalusi erinevat pealekandmisviisi, segamist ja vormimist ta oma lühikese loomeperioodi jooksul ka kasutas. Ehkki van Gogh ilmutas õpiaastate jooksul kunstiteooria vastu huvi, näib tema värvikasutus olevat siiski pigem isiklike katsetuste ning vanade meistrite ja kaasaegsete jälgimiste tulemus, sest ta rääkis alatasa õige värvi leidmisest kui võitlusest. Erandiks oli komplementaarvärvide kasutamine, mida ta uuris Eugene Delacroix' tööd ja kirjutiste põhjal ning mis mõjutas teda üha rohkem. Kolmest põhivärvist punasest, kollasest ja sinisest ühe kõrvutamine kahe ülejäänu seguga loob erilise helenduse ja maksimaalse kontrasti
seadusandlusest? Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marksistlik kirjandus- ja kunstiteooria "Kunst on alati ja kõikjal pihtimuse saladus ning samaaegselt selle ajastu surematu liikumine". K. Marx Nõukogude marksistliku esteetika järgi eristab kunsti teistest inimtegevuse liikidest (eriti rõhutatakse teadust) kujundilisus kui tegelikkuse peegeldamise ja esteetilise üldistamise eripärane vorm. Seega on kirjanduse (ja laiemalt kunsti) keskne mõiste kujund. Vene nõukogude marksistlik kirjandusteadus tugines marksismi klassikute kultuuri- ja kirjandusarutlustele ning lisaks 19
probleem, sest kunsti tuvastamine ei käi definitsiooni järgi ehk teame kuidas kasutada korrektselt sõna „kunst“ (Kennicki kaubalao näide, kus kaupa täis laos suudab inimene ära tuvastada kunstiteose). 3. Kriitika anti-essentsialismile: kunstiteosed ja tavaobjektid on silmaga eristamatud ning et näha kunsti on vaja teadmisi kunstiajaloost/maailmast, kunstilisest atmosfäärist (Danto) 4. Institutsiooniline kunstiteooria: Kunsti ikka on võimalik defineerida (George Dickie) Kunstiteosel on kaks tingimust: on artefakt; mõni isik on kindla institusiooni ehk kunstimaailma toimise nimel kunstiteosele omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Artefakt ehk inimese poolt tehtud (kas tegemise:võtab-savi-teeb-skulptuuri või omistamise:leiab-kivi-ja- nimetab-kunstiks kaudu) objekt. Hindamisele kandideerimine ehk teatud omaduste (ei pruugi olla esteetilised) presenteerimine,
Kennicki argument oli selline: 1)me oskame kasutada mõistet kunst, 2)see kasutusoskus määrab ühtse kunstiteoste kogumi, 3)seda kogumit vaadeldes ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2. on aga vale, sest kasutus ei määra ühtselt kunstiteoste klassi. - visuaalselt eristamatud paarid. Duchamp tegi tavalisest asjast kunstiteose. Järelikult Kennicki kaubalaos tuvastab inimene kunstiteosed juhuslikult. III Institutsionaalne kunstiteooria *Dickie, Diffie, Davies Väidavad, et kunsti saab küll defineerida. Institutsionaalne kunstidefinitsioon: Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2)millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. – Dickie. Põhimõistete selgitus: - liigitav tähendus – vastandina kunsti väärtustavale tähendusele - artefakt – inimese poolt tehtud asi
" William Kennick (1958/2003) 195. "Kennicki kaubaladu" "Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igasuguseid asju ... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon ... sest ühtki sellist definitsiooni pole leitud."William Kennick(1958/2003) 196. INSTITUTSIONAALNE KUNSTITEOORIA George Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies Dickie astus vastu anti-essentsialistide väitele, et kunsti ei saa defineerida! Lähtekoht: Danto/Mandelbaumi idee: "kunstisus" ei pea olema silmaga nähtav omadus (vaid objekti seos millegagi). Dickie pakkus (a. 1969-1984) välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone (vt Dickie 2000). Käsitleme varasemaid! Institutsionaalsele kunstiteooria kriitikat 1. Formaalne versus mitte-formaalne: Dickie iseloomustab kunsti justkui see
Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lähtus Wittgensteini “perekondliku sarnasuse” mõistest). Anti-essentsialismi kriitika 1. Ühtne kunstiteoste klass: 2. Visuaalselt eristamatute paaride argument. Keelelise pädevuse tees. Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi! INSTITUTSIONAALNE KUNSTITEOORIA George Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies. idee: “kunstisus” ei pea olema silmaga nähtav omadus (vaid objekti seos millegagi). Institutsionaalsele kunstiteooria kriitikat 1. Formaalne versus mitte-formaalne: Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon! (“kellegi nimel …staatuse omistamine”) AGA kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. 2. nn “Wollheimi
eesoleval suurel ekraanil liigub virtuaalne linn, kus majad koosnevad sõnadest ja tänavad on sõnadevaheline ruum Postmodernistliku või poststrukturalistliku filosoofia maailmapildis oli tubli annus nihilismi, ent eetikaks või positiivseks programmiks oli seni allasurutud ühiskonnakoosluste esiletoomine ja neile rohkema võimu andmine (naised, mittevalged, emigrandid, gay’d, vähemusrahvad, invaliidid jt). Sel pinnal tekkisid kunstiteooria kesksed suunad – feministlik kunstiteooria, postkolonialistlik kunstiteooria jt. Kui lääne modernistlik kunstimaailm oli mänginud paljuski reaalteaduste reeglite järgi (optika, füüsika, matemaatika), pidades niisugust kunsti sama universaalseks nagu on reaalteadusedki, siis postmodernistlik kunst lähtus pigem sotsiaalteadustest, antropoloogiast, etnograafiast jms, kuna sellist tausta esindasid need filosoofid. Seetõttu hakati varasemat modernistlikku kunsti, eriti abstraktsionismi vaatama 1980ndatel eriti
Säilinud kirjas oma isale räägib ta loetud raamatutest, tohutu hulga läbiuuritud materjali süstematiseerimise katsetest, iseseisvatest teoreetilistest otsingutest. Kiri näitab, kui aiad ja mitmekülgsed olid Marxi huvid juba neil aastai, annab tunnistust tema erakordsest töövõimest, suurest nõudlikkusest enda vastu ja kriitilisest suhtumisest oma järeldustesse. ( Fedossejev et al. 1972: 25) Paralleelselt õigusteaduse, ajaloo, kunstiteooria ja võõrkeelte õppimisega hakkas Marx Berliinis järjest põhjalikumalt uurima filosoofiat. Esialgseks ajendiks sellele oli tema katse kirjutada suur teos õiguse filosoofia alalt, kuid ilmset süvendas tema huvi 7 filosoofia vastu ka püüe lahti mõtestada tolleaegset tegelikkust koos kõigi selle vastuoludega. (Sealsamas: 22) 1.3 Doktoriväitekiri 1839. aasta alguses hakkas Marx põhjalikult uurima filosoofia ajalugu. Ta õppis
Selle tekkele aitas kaasa globaalne majandustõus, külma sõja lõpp, rassiküsimused, feminismi esiletõus. Postmodernismi iseloomustab kõrgtehnoloogiline ja tarbimisele suunatud ühiskond. 1980-ndad: postmodernistliku teooria ja kunsti läbimurre Läänes. Philip Johnson. AT&T (Sony) Building. 1984. Feministlikud näited: Mare Tralla Louise Bourgeois (Veneetsia biennaali elutööpreemia) Guerilla Girls 1989 Postkolonialistlik kunstiteooria- legitimeeris mittevalgete kunstnike loomingu Lääne maailmas. Y.Shonibare ,,Kuidas kaks pead korraga minema lüüa" 2006 1980-ndate alguse debati peateemaks oli KONSENSUS. Van Gogh, Picasso ja Pollock said märklauaks angoameerika kunstiteaduses. E.Ahling (Rootsi kunstnik) tõlkis Picasso kubismi ,,realismi" keelde 1993- 94. Ida-Euroopas sattus märklauaks Malevits Irwin ,,Kunsti laip" installatsioon 2003-04
Tema kirjutisi iseloomustab ühiskondlike ja kultuuriliste protsesside läbinägelik analüüs ning oskus väljendada universaalseid ideid ajaomasest laiemas kontekstis. Tihti esitas ta oma mõtteid vaimukates ja mänglevates seostes, pakkudes paradokse ja ootamatuid järeldusi. A. H. Tammsaare vaimseid otsinguid toestas hea võõrkeelte oskus, mis avas talle maailmakultuuri varasalved loodusteaduse, sotsioloogia, kultuuriajaloo, filosoofia, psühholoogia, eetika, kunstiteooria jm aladel. Parim osa tema publitsistikast muutub aastatega üha väärtuslikumaks. 14 Lisa Anton Hansen Tammsaare Muuseum Vargamäel, Albu vallas avati esmakordselt 30. jaanuaril 1958.a. kirjaniku 80 sünniaastapäeval. Kirjaniku sünnikodu Albu vallas Vetepere külas sai kirjandussõpradele tuntuks juba pärast romaani "Tõde ja õigus " I osa ilmumist 1926
Viljeles ka maastikumaali. Lemmiktehnikaks oli pastell (,,Talvemaastik") 1932.a. lõpetas kool oma tegevuse ja Laikmaa asus elama Taeblasse (praegu seal majamuuseum). Tartus asutas ateljeekooli 1904.a. KRISTJAN RAUD (1865-1943). Sündis Viru- Jaagupi lähedal taluniku peres. Ka Kristjani kaksikvend Paul on tuntud eesti kunstnik. Õppis vabakuulajana Peterburi KA-s, täiendas ennast Düsseldorfi ja Müncheni KA-des. Töötas Düsseldorfis ja Tartus. Oluline on tema tegevus kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana. Pani aluse Eesti Rahva Muuseumile. Osales ka ,,Noor- Eestis". Loomingu enamiku moodustavad söe- ja pliiatsijoonistused, vähem on teinud õli-ja temperamaali. Tegi olustiku- ja tööainelisi pilte. Illustreeris ,,Kalevipoja". Töid iseloomustab selge ja monumentaalne käsitluslaad. 1906.a. toimus esimene eesti kunsti ülevaatenäitus Tartus.
Viljeles ka maastikumaali. Lemmiktehnikaks oli pastell (,,Talvemaastik") 1932.a. lõpetas kool oma tegevuse ja Laikmaa asus elama Taeblasse (praegu seal majamuuseum). Tartus asutas ateljeekooli 1904.a. KRISTJAN RAUD (1865-1943). Sündis Viru- Jaagupi lähedal taluniku peres. Ka Kristjani kaksikvend Paul on tuntud eesti kunstnik. Õppis vabakuulajana Peterburi KA-s, täiendas ennast Düsseldorfi ja Müncheni KA-des. Töötas Düsseldorfis ja Tartus. Oluline on tema tegevus kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana. Pani aluse Eesti Rahva Muuseumile. Osales ka ,,Noor- Eestis". Loomingu enamiku moodustavad söe- ja pliiatsijoonistused, vähem on teinud õli-ja temperamaali. Tegi olustiku- ja tööainelisi pilte. Illustreeris ,,Kalevipoja". Töid iseloomustab selge ja monumentaalne käsitluslaad. 1906.a. toimus esimene eesti kunsti ülevaatenäitus Tartus.
Visuaalne eristamatute paaride argument. Danto. Nt peldikupott vetsus on praktiline, laua peale tõstetuna võib olla kunst. Kas definitsioon väistab loomingulisuse? Peter Lamarque: kunstidefinitsioonil saab olla hoopis ergutav mõju. 6. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Danto. Nt peldikupott vetsus on praktiline, laua peale tõstetuna võib olla kunst. 7. Selgitage institutsionaalse kunstidefinitsiooni põhisisu! · Institutsionaalne kunstiteooria: Georg Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies. Dickie astus vastu Witzi ja Kennicki väitele, et kunsti ei saa defineerida. Institutsionaalse kunsti definitsioon (1971) artefakt (inimese poolt tehtud objekt. Artefaktuaalsus saavutatakse kahel viisil: peamiselt lihtsalt tegemise kaudu. Skulptor võtab loodusliku materjali nt savi ja valmistab sellest skulptuuri. Teine viis: teooria varasemas versioonis väitis Dickie, et
Weitz- kunst on defineerimatu. Aja jooksul kukutab kunst , mis tahes definitsiooni. Weitz ja teised ohutavad loobuma ettekujutusest , et kunsti tuvastamine käib definitsiooni alusel. Wittgenstein–„ perekondlikud mängud“ vaatleme mänge-lauamäng, kaardumäng, pallimändge. Peale vaadates nagu pole midagi ühist, aga näha on sarnasusi, sugulusi iseloomustas neid perekondlike sarnasustega. 53.Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle puudusi. Institutsionaalse kunstiteooria esindajateks on ka S. Davies ja T. J. Diffey . Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust: 1) Artefakt’ – (inimese poolt) tehtud asi 2) millele mõni isik või isikute grupp toimivad kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. klassifikatoorne tähendus: kunsti liigitav tähendus, vastandina väärtustavale tähendustele. kunstimaailm – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. 54
Loomevaimu kunst M.C. Beardsley, W.K. Wimsatt Intentional Fallacy (intentsionaalne eksitus) Affective Fallacy (tundmuslik eksitus) John Crowe Ransom "Uuskriitika" (New Criticism, 1941) Kunstiteose tajumise kolm tasandit: meeleline, praktiline (pragmaatiline), sümboolne Struktuur VS. tekstuur 10.Vene vormikoolkond 1910-20.aa.: Peterburi Luulekeele Uurimise Selts (J. Tõnjanov, V. Sklovski, B. Eichenbaum) Sümbolismi ja avangardi kunstiteooria ja praktika Ferdinand de Saussure'i strukturaallingvistika: "Üldise lingvistika kursus" (1916, Charles Bally, Albert Sechehaye) Ferdinand de Saussure (1857-1913) Sünkrooniline (strukturaalne) ja diakrooniline (ajalooline) keeleteadus Keele ja kõne eristamine: langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem; parole üksik kõnesündmus, keelesüsteemi praktiline rakendus (malemängu metafoor) F. de Saussure
Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine.Selle vajaduse tingis rahvusküsimuse teravus tolle aja Eestis.19 saj lõpus oli Eestis sakslasi vaid 3,5% elanikkonnast.Tallinnas oli rahvusliku kunstielu eestvedajaks Laikmaa,kes 1903 aastal hakkas andma kunstiharidust oma ateljeekoolis,korraldas näitusi ja tõstatas eesti kunstnike organisatsiooni idee. Tartus asutas ateljeekooli Kristjan Raud 1904 aastal,eriti oluline oli tema tegevus aga kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses,eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana,Eesti Rahva Muuseumi alusepanija ja näituste organiseerijana.Esimese Eesti kunsti ülevaatenäituseni jõuti 1906 aastal Tartus. Pilet4 2.Maal iseseisvas Eestis 1919-1940. Keskse tähtsusega revolutsioonieelse kunstnike põlvkonna hulgas on maalijad Mägi,Triik ja Jansen(ning skulptor Koort).Konrad Mägi(1878-1925)-loomingut iseloomustab erksate toonide rakendamine ja stiliseeriv tendents
Peamiseks koostöö takistajaks oli siiski erinev kunstiorientatsioon. Edasipürgivas eesti seltskonnas oli eeldusi olla avatud uuenevale kunstile, baltlasi aga pidurdas nende seisundist tulenev alahoidlik meelelaad. Tallinnas oli innukas rahvusliku kunstielu eestvedaja Ants Laikmaa. 1903.a. hakkas ta andma kunstiharidust oma ateljeekoolis, korraldas näitusi ja tõstatas eesti kunstnike organisatsiooni idee. Tartus asutas ateljeekooli Kristjan Raud 1904.a., aga eriti oluline oli tema tegevus kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana, Eesti Rahva Muuseumi alusepanijana ja näituste organiseerijana. Laikmaa korraldas 1903.a. jõuluvaheajal Tallinna Provintsiaalmuuseumis enda ja oma õpilaste tööde näituse. 1904.a. alates hakati Tartus Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatud põllumajanduse ja käsitöö aastanäituse osana Kristjan raua eestvõttel ka kujutavat kunsti eksponeerima
Mis on tõlgenduse allikaks? 4)Kunstiteose hindamine: Milles seisneb hinnangute ja põhjendite staatus? On tunnuseid, mis alati teevad kunsti heaks või vähemasti panustavad headust? 2. Selgitage küsimuse ,,mis on kunst" vähemat kahte tähendust? -Kunstiteose tuvastamise mõte: Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? -Kunsti defineerimise mõte: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? 3. Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega?
10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 noori sümbolismi, juugendstiili ja impressionismi esindajaid ning lõi akademismile vastanduvate kunstinäituste traditsiooni. Raud asutas oma ateljeekooli 1904. aastal Tartus, aga eriti oluline oli tema tegevus kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustaja ja kogujana, Eesti Rahva Muuseumi aluspanijana ja näituste organiseerijana. Arhitektuur Eesti sajandivahetuse arhitektuuris olid jätkuvalt ülekaalus historitsism ja eklektika. Juugendstiil hakkas Eestis levima alles pärast 1904. aastat. Tartus püstitati esimene programmiliselt rahvuslik hoone- Eesti Üliõpilaste Seltsi maja, mille kavandas 1900-1902 Georg Hellat (1870-1943). 3.
Saksamaal kõige uuenduslikum kunstikeskus. Sealne õhkkond aitas tal loobuda realismist ja pöörduda filosoofilisemate teemade juurde, mis olid juugendlikumad ja sümbolistlikumad. („Inimene ja öö“, „Puhkus rünnakul“) 1903 kodumaale, - siin hakkasid üldinimlikud teemad seostuma kohalike rahvuslike probleemidega. 1904-14 Tartus Alates 1914 Tallinnas Asutas 1904. aastal Tartusse oma ateljeekooli. Oli üks eesti rahvusliku kunstielu aluspanijaid. Eriti oluline oli tema roll kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eest ajakirjanduses. Ta oli lisaks veel eesti rahvakunsti väärtustaja ja koguja ning Eesti Rahva Muuseumi aluspanija ja näituste korraldaja. Kristjan (22. oktoober 1865 – 19. mai 1943) ja Paul (23. oktoober 1865 – 22. november 1930) Raud on eesti kunstnikud. Kristjani loomingus on valdav kodumaa ainestik ja laiemalt tuntud on ta 1935. aasta “Kalevipoja” illustratsioonidega. Paul tegutses portree- ja
loominguliste katsetuste üle. Läbilöögiteoseks ,,Röövlid" tekitas vastuolusid, aga kogus tuntust. Schiller saadeti sõjaväelisele ametikohale, aga ta jätkas seal loomingulist ja publitsistlikku. Järgneb teine teos: ,,Luisa Miller". Selles on armastus ja salakavalus.Schiller asub tegevusse teatrialal ja ajakirjanduses. Sinna aega jääb veel draama ,,Don Carlos" . Schiller jõuab Weimarisse ja kirjutab hulga omas ajas olulisi teoseid, mis on mänginud rolli Euroopa kunstiteooria ajaloos, nt ,,Traagilises kunstis", ,,Graatsiast ja väärikusest", ,,Pateetilisusest" jne. Schilleri esseede väike valik on ka Eestis välja antud. Arvab, et ühiskond läheb aina paremaks ja muutused ei kaota vastuolusid. Osa vastuolusid kaovad, uued tulevad asemele. Schillerilt pärineb ka vaade, idee inimesest, kelle kõlbelisuse ja kehalise mina vahel on vastuolu. Schilleri meelest on inimese põhiliseks muutvaks jõuks esteetiline-kunstiline kasvatus
Ons tunnuseid , mis alati teevad kunsti heaks või vähemasti panustavad headust? 2. Selgitage küsimuse „mis on kunst“ vähemat kahte tähendust? M.Weitz Kunsti mõistega on sama mis Wittgnenstein väitis seoses mängu mõistega( kaardi , palli võitlusmängud) neid vaadates leidub sarnasusi, sugulusi terve rida ehk perekondlikud sarnasused. M.Weitz kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Kunst on avatud mõiste. 3. Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Kunst on avatud mõiste. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. M.Weitz õhutasid loobuma ettekujutusest ,et kunsti tuvastamine käib definitsiooni alusel. 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti mõiste samastamine mängu mõistega. Mängud moodustavad ühise mõiste ühiste sarnasustega, sugulastega. Kunstil samad omadused. 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega
Dickie jaoks oli kunstimaailm teatud institutsioon. Dickie meelest ei omista artefaktidele kunstiteose staatust mitte kunstimaailma ametnikud või kriitikud, vaid ikka kunstitegijad ise. Nendeks isikuteks, kes kunstimaailma nimel tegutsedes võivad omistada artefaktidele kunstiteose staatuse, on kunstnik või kunstnike grupp, nagu see on tavaks näiteks filmi tegemisel. 15. Miks võib Danto kunstiteooriat nimetada anti-esteetiliseks? Danto kunstiteooria Ühelt poolt on sellised teosed, mis tahavad ületada esteetilise objekti piiri, sageli tõepoolest suutnud olla provokatiivsemad, sest kunst, nagu ütleb Arthur C. Danto, "...niikaua, kui seda tapetakse kui kunsti, on kategooriliselt välja arvatud ohtlike tegude hulgast."I (Selline olukord on olnud iseloomulik just lääne demokraatlikule ühiskonnakõnele. Kunsti ja kogu esteetilise sfääri väljaarvamist elupraktikast on seostatud turumajanduse võiduga 18. sajandil. Suure
visuaalselt eristamatu mittekunstiline paarik.Mis siis eristab kunstiteost neist tavalistest asjadest?On ju arvatud, et kunstiteosedpeavad erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest on neid kerge eristada.Siis tähendab on olemas filosoofiline erinevus – et näha miskit kunstina, on vaja midagi sellist, mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmisi kunstiajaloost.See, mis eristab tavalisi asju kunstiteostest on kunstiteooria.See on teooria, mis võtab teose kunstimaailma ja hoiab seda tagasi langemast tegelikuks objektiks, mis ta on.Danto kunstiteooria on olnud toetuspunktiks näiteks George Dickie institutsionaalsele kunstiteooriale.Erinevus on, et Dickie teoorias on kunstimaailma asukateks (kunstimaailma) agendid, Danto teoorias on neiks aga kunstiteooriad.Dickie maailmas on agentidel piiritu, midaslik võime muuta kunstiks ükskõik mida, Danto maailmas on kunstimaailma
L õi teadlikult anti kunsti, hõõrus, kratsis, suitsutas maale. Kuulus maal Kuningas Ubu prantsuse kirjanduse tegelane, pealtnäha pehme ja rumal, tegelikult kaval ja võimuahne. Paul Klee- Sürrealist vaid osaliselt. Sveitslane. Klee loo mingule on o mane lastejoonistuste naiivsus, kujundite grotesksus, fantaasiarikkus. Imelised värvikooskõlad! On osalt sürrealist, osalt abstraktsionist. Mõningaid mõisteid Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist: 1) kunstiteooria uurib kunsti olemust 2) kunstiajalugu uurib kunsti arengut, muutumist 3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb maalikunst 1) graafika 2) skulptuur. Kaasaegsed kunstiliigid on: a) installatsioon b) häppening c ) perfor mance d) maakunst f) kehakunst g ) videokunst. Arhitektuur jaguneb: 1) sakraalarhitektuur e
annaabi.ee 
