EESTI VABARIIK - VABA RIIGI EEST 93 Konstantin Päts 1874 1956 Eesti Vabariigi president 1938-1940 Jüri Vilms 1889-1918 Eestimaa Päästekomitee liige Konstantin Konik 1973-1936 EESTI POLIITIK JA RIIGITEGELANE, EESTIMAA PÄÄSTEKOMITEE LIIGE Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.02.1918 Vabadussõda 28.11. 1918 2.02.1920 Johan Laidoner 1884 1953 Kaitsevägede ülemjuhataja Tartu rahu 2. veebruar 1920 Iseseisev Eesti riik 1920 -1940 . Nõukogude okupatsioon . Taasiseisvumine 20. august 1991 . Eesti Vabariigi sünnipäev 93
Kõne aktuseks Jälle on alanud uus kooliaasta, meile uues koolis, uute inimestega. Mitte keegi ei ole meile lubanud, et see teekond, mida me sel sügisel alustasime, saab olema kerge. Meie rada on raske, aga see juhib meid paremasse kohta, meie tee on pikk aga me läbime selle kõik koos. Meil puudub taganemistee, ja loodetavasti ei jäta me kedagi sellel teekonnal maha. Peame hoidma üksteist tugevana, et saaksime viia lõpuni selle, mida üheskoos alustasime. Loodan, et meie kursuset jääb maha meeldiv mälestus ja et ka pärast meie lõpetamist suudame naeratuse näole tuua nii mõnelegile õppejõule.
Lõpuaktus Tegelased: Juta Peep, õppealajuhataja Sepik, Hannes, Volli, rohelise patsiga arvutiõpetaja J Raamat räägib üheksanda klassi lõpuaktusest. Direktor peab kirjutama kõne, aga laseb seda teha hoopis õppealajuhatajal (Sepikul). Sepik kirjutab kõne mälupulgale ja viib selle direktori laua nurgale. Volli ja Hannes vahepeal täiendasid õppealajuhataja igavarkõnet, lisades sinna mõned naljakad sündmused. Kätte jõudis aeg, mil aktus pidi algama, aga director ei jõudnud kõne läbi lugeda. Drektor Peep luges kõne ette, kuid samal ajal kui direktor kõnet luges siis õppealajuhataja vehkis kätega, et ära loe edasi, aga direktor ei saanud sellest aru ja luges enesekindalt edasi. Vahepeal jagati kätte lõputunnistused ja kiituskirjad. Peale aktust helistas Volli Hannesele ja ütles ,,Oli ju lahe aktus?" ja Hannes oli sellega nõus. Sepik läks tööle Haridusministeeriumi osakonnajuhatajaks.
KÕNE KÕNE ALUSTAMINE Oluline on luua kontakt kuulajatega. Alustatakse viisaka pöördumisega kuulajate poole e KÕNETUSEGA . Alustada auväärsematest. Ülesanne Koosta 2-3 erinevat kõnetust. Kõnesituatsioonid: esimene koolipäev, kooli lõpupidu, emadepäeva aktus, 18. sünnipäev. Sissejuhatuse eesmärgid luua positiivne suhe publikuga, äratada huvi, juhatada teema sisse, esitada kõne põhiidee. SISSEJUHATUS Õnnestunud sissejuhatusest sõltub, kas kõne vastu huvi tuntakse. Mõtle sissejuhatus korralikult läbi. Väldi keerukust ja vabandusi. Kasuks tuleb aktuaalsus. („Kuulsin tänastest uudistest…“, „Tänastes ajalehtedes on huvitavalt
Õpetajate päev Türi Põhikoolis 5.oktoobril peeti rahvusvahelist õpetajate päeva, mille raames andsid tunde iga kooli kõige vanemad õpilased. Türi Põhikoolis andsid seega tunde üheksandikud, ning appi tulid ka Türi Ühisgümnaasiumi kaheteistkümnendikud. Tunnid Türi Põhikoolis olid sel päeval lühendatud ning sellele järgnes aktus õpetajatele. 5.oktoober on ülemaailmasetele haridusasutustele tähtis päev, see on päev, mil väärtustatakse õpetajaid ja nende tööd. Türi Põhikoolis olid 1.-6. klassile tunde andmas Türi Põhikooli üheksandikud ja 7.-8. klassile andsid tunde Türi Ühisgümnaasiumi kaheteistkümnendikud. Hommikul tulid kooli nn libaõpetajad (üheksandikud ja kaheteistkümnendikud), kes pidid hakkama oma kooliõdesid-vendi õpetama. Toimus kuus
Sisukord 1. Meediazanrid 1.1. konspekt 2. Arvamuslugu 2.1. konspekt 2.2. “Vihavaba vigurisuusk” 2.3.“Eluleohtlikud koolikotid” 3. Uudis 3.1. konspekt 3.2. “Tallinna-Pärnu maantel sõitis 30 inimesega buss kraavi” 4. Reportaaz 4.1. konspekt 4.2. “Kui midagi teha, siis suurelt! Võru noored korraldasid maskiballi” 4.3. “Parim Eesti sünnipäeva aktus” 5. Intervjuu 5.1. konspekt 5.2. “Koolipsüholoog: konfliktist peab alati rääkima” 6. Kuulamine 6.1. ”Vikerhommik. Laura Remmel. Muusikast.” 6.2. ”Intervjuu matkajatega”
................................................................................................................... 3 Aktus .............................................................................................................................
HÄÄLIKUÜHENDI ÕIGEKIRI Häälikuühendis (kaashäälikuühend või diftong) kirjutatakse iga häälik ühe tähega: kupli, linlane, aktus, värske, kausjas, kaslane, harf, peitsid, veidi, kauplus, veinid, seinad jne. Erandid 1. l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kähe tähega: valss, simss, kirss, kurss, ressurss, seanss. 2. Rõhuliitte -gi, -ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski, tammgi. 3. Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liide, jäävad mõlemad püsima: kompleks+seid, modern+ne, õhk+kond., 4
Hetkel on repertuaaris näidendid, nagu näiteks: "Mitte praegu, kallis!", mis on tragikomöödia ning kus külalisesinejana teeb kaasa kas Kersti Kreismann või Juta Ild, "See asi", mida mängitakse Endla teatri eri ruumides ning publikul tuleb etenduse jooksul läbida palju erinevaid kohti teatris ja "Kopsud", mis on ökoloogiline armastuslugu ja toimub kõik ühes vaatuses..22. oktoobril 1911 aastaltoimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub “Libahundi” esietendus. Pärast esimesi etendusi komplekteeritakse 7-liikmeline püsitrupp, punktitasu eest teeb kaasa veel 5 näitlejat. Külalistruppide vastu võtmiseks ehitati Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui “Planwagen”.Maja asus tol ajal Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu
.............. ÕHKKOND - ....................... MATTKLAAS-....................... ÜMBRUS - ....................... Kas -gi või -ki? kann...., salk...., laud...., varn...., saag...., harv...., parkett..., pill...., kamm...., kaup...., kurb...., lapp...., kiirus...., kolm...., pilt...., silp...., tark...., tants...., sõna...., hammas...., kumb...., mitmed...., töö...., poiss...., garaaz...., kõrs...., vask...., keskpäev...., kala...., Mikk...., linn...., kägu...., kass...., kuum...., aktus...., hommik...., tuli...., värv...., pood...., niiskus...., sina...., lause...., noor...., jalgpall...., küsimus...., rong...., jaam...., kärbes.... Kirjuta kriipsu asemele s või ss. Küll on maitsvad kir__id! Kir__ide otsas sädistavad varblased. Orkester mängis hoogsat mar__i ja sõdurid mar__isid paraadmar__i sammul mööda. Õhtul tantsisin ühe val__i. Publikule meeldis väga val__ balletist "Luikede järv". Arst luges haige puls.....ilööke. 8. Mitu korda lööb puls..... minutis?
omasõnades) p, t, k, Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. TÄHEORTOGRAAFIA b, d, g, p, t, k õigekiri Sõna sees: Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir (helitud häälikud: k p t g b d f h s š z ž). Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel ki, teiste, s.o heliliste häälikute järel on liidepartikkel gi. Nt haabki, suppki, vendki, tuttki, sangki, helkki, paaski, šahhki, šeffki, dušški, Almazki, beežki; aga kanagi, mahlgi, vihmgi, käsngi, koorgi, krohvgi. TÄHEORTOGRAAFIA
ÕIGEKIRJA KORDAMINE: 9. KLASSI EESTI KEELE TÖÖ NR 1 (häälikuõigekiri, poolitamine) Õppematerjal: „Eesti keele käsiraamat“ (klõpsa lingil), ÕS (klõpsa lingil), „Eesti ortograafia“ (Tiiu Erelt) Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3
Kordamisküsimused 1. Mis on eetika? Eetika jagunemine Filosoofia haru, mis õpetab vahet tegema õige ja vale, hea ja halva vahel. Aristoteles Eetika jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks (eetika rakendamist praktiliste probleemide kästilemisel). Teoreetiline jaguneb meta- (uurib eetika mõisteid. Nt Mis sisaldab endas ,,Õige"?) ja normatiivne-eetika (teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb). Praktiline eetika jaguneb kutse- (piirdub kindla elukutse eetikaga) ja rakenduseetikaks (erinevate ühiskondade probleemid). 2. Mis on korruptsioon (nimeta ja iseloomusta kolme korruptsiooni vormi) Korruptsioon ametiseisundi ärakasutamine omakasu eesmärgil. 1) Altkäemaks/pistis altkäemaksuna on vaadeldav nii rahaline kui muu hüve(kingitused, reisid, soodustused jms), mida ametiisik saab teenistusülesannete rikkumise eest. Eesmärgid on väga erinevad nt et kiirendada teatud protsesse, ku...
Lisa täht, kui vaja. tah_-_tsin süüa, sügasin sea kärs_s_a, töö saadeti konkurs_-_ile, konkurs_s_ kuulutati väl_-_ja, ei saanud neid värs_s_e pähe, läk_-_sin poodi, õpin kesk_k_oolis, pean sin_-_d sun_-_dima, etteüt__luse tek_-_st, kiirustasin õh_-_tusele seans_-_ile, kors_-_tnast tõusis pak_-_su suit_-_u, pikutasin võrk_k_iiges, õhk_k_ond oli ärev, pal_l_gi oli õuele vedelema jäänud, keerutati vals_s_i, polnudki õhtust seans_s_i, mak_-_sti avans_s_i, puls_s_ tagus kiiresti, võttis äm_-_bri, õpin hom__seks, koh_-_tusime rist_t_eel, vesi oli kristal_l_selge, kihutas asfalt_t_eel, ehk_k_i tah__tsin koju jääda, hüp_-_lik jutt, saabumas oli kõrgrõhk_k_ond, läikis metal_-_selt, suh_-_tus lep_-_likult, kesk_k_üte lülitati sisse, kap_p_ki tassiti tuppa, panin metal_l_raha plekk_-k_arpi, mait_-_sev lil_l_kapsas, sõime kirs_s_e, kuulsad meresõit_-_jad, hüp_-_lesime Täida vajaduse korral lüngad. 1. Klassis peab valitsema töine õhkkond. 2. ...
demokraatia, looka, kõike; kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pea-rõhuline: sinep, piiskop, salat, kotlet, ahelik, mäestik, kompvek, händikäp, kabinet, katelok. Pearõhulises silbis kirjutatakse kaks tähte: galopp, kvartett, ballett, saslõkk, hopakk. Häälikuühendid Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga värske, varsti, farslik.
Tartu Ülikooli peahoone ja Kunstimuuseum Tallinn 2005 Tartu Ülikooli peahoone valmis aastatel 1803-1809 ning on klassitsismi kõrgperioodi üks mõjusamaid näiteid Eestis. Peahoone arhitektiks oli Johann Wilhelm Krause, kes oli Eesti üks silmapaistvamaid arhitekte. Krauset aitas ustav abiline J. A. S. G Kranhals, kes projekteeris peahoonele alusparve ja kavandas keldrikorruse, mis hoidsid ära niiskuse tungimise hoone maapealsetele korrustele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Sellest ajast alates tähistatakse aulas kõiki ülikoolielu suursündmusi ja pidupäevi Kogu peahoone fassaadi raskuskeskme moodustab selle sammasportlikus. Kuus siledapinnalise tüvega ja lihtsate kapiteelidega toskaana sammast kõrgetel postamentidel kerkivad kolme majakorruse ees. Esimest ja teist korrust eraldab lai simss, millelt kerkivad ülemiste korruste siledad seinad. Tihedalt reastatud suurte akende rütm on
Eesti lipupäevad Elis Pihelpuu PK15-PV Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev Lipupäev: 3 jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Tartu ruhulepingu aastapäev Lipupäev: 2 veebruar Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa Eestit esmakordselt iseseisva riigina. Sellele järgnesid peagi ka teiste riikide tunnustused. Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid. Emakeelepäe...
saadik meeldib mul kalal käia, mida ma ka see suvi ette võtsin. Üheks toredaks päevaks kujunes esimene koolipäev. Kõik oli uus ja huvitav, uued sõbrad, uued inimesed mu ümber. Õde oli mulle rääkinud küll kui paha ja raske koolis on, koguaeg peab õppima ja vara ülesse tõusma. Mulle tundus kõik aga teisiti. Pidime kell 11 koolis olema, ema tuli minuga klassi kaasa, kus kohtasin enda uusi klassikaaslasi. Sugulased ja pereliikmed läksid aulasse, kus aktus toimuma pidi. Kui kell sai 12, tulid suured õpilased ja võtsid meid endaga kaasa. Mind viis aulasse üks poiss, keda ma näinud olin. Ma tundsin end nii suurena, ülikond seljas ja juuksed korras. Mõtlesin koguaeg, et ma ei ole enam väike, ma käin juba koolis ja uhkustasin sellega sugulaste ees. Nad aga aina naersid mu üle. Koju tagasi minnes, ootas mind ees suur peolaud. Ema oli tordi teinud, õde valmistas salati. Tuba oli
Kubermangugümnaasiumis kuni 1844. Aastani juunis, hiljem detsembris. Tartus aga nii juunis kui ka detsembris. Lõputunnistusele kantud seitmse eksamiaine hinded määrasid tunnistuse üldnumbri ning sellega kaasnevad õigused. Tunnistus 1 eeldas ülekaalukalt väga häid hindeid, number 2. Puhul võis olla väga heade hinnete kõrval ka rahuldavaid kuid mitte vene keeles. Tunnistused 1 ja 2 lubasid astuda edasi ülikooli ilma eksamiteta. Ülemineku- ja lõpueksamitele järgnes aktus. Sellele koolielu pidulikumale sündmusele kutsuti lastevanemaid, ametiisikuid ja teisi külalisi. Traditsiooni kohaselt kuulati aktusel ära ühe õpetaja pikem teaduslik ettekanne ning paremate lõpetajate referaadid, esitatuna kreeka, ladina, saksa, vene ja prantsuse keeles. Aktusel tehti teatavaks üleviidute ja ülikooli astujate nimed . Direktor andis lõpetajatele tunnistused.
Järgmisel aastal algatas Maria lahutusprotsessi, kuid Carl ei andnud talle lahutust. Aastal 1920 lahkus Carl Hacker ühisest kodust ja Artur Adson kolis samal aastal Maria juurde elama.1923.aasta lõpuks sai Maria lõpuks oma lahutuse Carl Hackerist. Lapsed jäeti ema juurde. Maria Underi vend Christfueld suri 1934.aastal tiisikusse ja tema tütar Dagy jäi Underi ja Adsoni hoole alla.1933.aastal 27.märtsil pidas Maria juubelisünnipäeva. Sel puhul oli 28.märtsil Tütarlaste kommertskoolis aktus ja ,,Estonias". Tallinna Naisklubi ja Akadeemiline Naisklubi ja Akadeemiline Naisühing valisid Underi oma auliikmeks. 2 1934.aasta 13.novmbril suri Underi ema Leena Under.1939.aasta kevadel elas Maria poolteist aastat koos Adsoniga Berliinis ja Pariisis. Underi viimased luuletused ilmusid vabas Eestis 1940.aastal ajakirjas ,,Varamu" viimases, kuuendas numbris.1944.aastal
Sel moel seavad üldkultuuriliselt väärtuslikud hooned TÜ ebavõrdsesse olukorda ülikoolide rahvusvahelises konkurentsis. 3 Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809.Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. Aastal 2007 käib hoone katuse, pööningu ja välispiirete uuendamine.Tartu ülikooli arhitekt on Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziemorowice) 10. august 1828 TartuAastail 18031828 oli ta Tartu Ülikooli põllumajanduse, tehnoloogia ja tsiviilarhitektuuri professor.Alates 1797. aastast oli Johann Wilhelm von Krause
NEUROLINGVISTIKA HARJUTUS Neurolingvistiline programmeerimine--1970ndate alguses Ameerikas loodud teadusharu sellest, kuidas mõtlemine mõjutab keelt ja muid väljendusviise. NLP loojateks peetakse John Grinderit (keeleteadlane) ja Richard Bandlerit (matemaatik ja psühholoog). Nad nimetasid loodut "Ajude kasutamise juhendiks". Väga lihtsustatult tugineb teooria järgnevale: meie käitumine tuleneb sellest, kuidas meelte abil tajume maailma (neuroloogilistest protsessidest); iga inimene annab saadud infole tähenduse ja omapoolse tõlgenduse läbi nö filtrite; mõtete korrastamiseks, suhtlemiseks kasutame keelt (lingvistika); ka keel on üks filter nagu keskkond, kultuur jm; soovitud tulemuse saamiseks peab teadma, kuidas õigesti reastada tegevust (programmeerimine); aju üldiselt ei tee vahet tegelikult kogetul ja kujutluspildi läbi saadud infol (nt kujutletav hirmupilt vallandab ka vastavad protsessid inimeses: lihaspinge, kiirenev hingamine jm...
· e-ma -> poolitada e isaa · ühesilbilisi ei saa Nt: laud · kors-ten, vars-ti Lühendamine: PUNTKE POLE · Erandina : see on -> s.o enne meie aega -> e.m.a · Mitmesõnalised väljendid või nimed esitähed · Sõna osa : kuupäev -> kuup. · Kaashäälikud -> mnt, krt, nr, tn jne. Kõne -suuline mõtteavaldus, aga kirja pannakse paremaks ettekandeks või on tegu olulise isiku mõtetega, mida on vaja säilitada Alaliigid: 1. pidulik kõne Nt: pulm, aktus, sünnipäev 2. teaduslik kõne ettekanne tööst vms uurimusest. Nt: referaat 3. kohtukõne Ülesehitus: 1. Sissejuhatus kuulajate tervitamine võimalikult täpselt, kõnelemise põhjus 2. kõne sisu antud teemal võimalikult lühidalt ja olulisemalt 3. kokkuvõte onkreetsus, põhiidee väljatoomine, kuulajate tänamine samamoodi nagu sissejuhatuses
keelatud. · Keeld kestis 55 aastat kuni 1867. aastani. · 1857. a hakkas Carl Theodor Nielitzil korraldama Valge Hobuse kõrts ehk ,,Novum", 600 kohta, mängiti 12 suve. teatrietendusi väljaspool Tartu piire. Rahvusliku teatri algus Et eesti teater sünniks, oli vaja: 1) eestlastest teatrihuvilisi 2) eestikeelset algupärast repertuaari 3) eestlastest publikut 1870. jaanipäeval, Vanemuise 5. aastapäeval kell 16 toimus aktus, kus kõnelesid Jakobson ja Jannsen. Kell 8 õhtul mängiti täissaalile eesti teatri esimene etendus - Koidula näitemäng ,,Saaremaa onupoeg". Katkend Koidula enda käega kirjutatud käsikirjast Wiera teater · 33 aastat (1870-1903) oli Vanemuine amatöörteater, mida juhtis 25 aastat August Wiera, kelle juhatusel toodi lavale 1613 etendust. · oli esimene eesti kutseline teatritegija, teatridirektor
Propelleri esinemine keelati ära. See tekitas tänavarahutusi, miilits suri maha. Osalt see pani koostama 40 kirja (40 haritlast kirjutasid alla). See oli adresseeritud ühelt pool ajakirjale ,,Rahvahääl" teiseks ka ,,Pravda"le. Selles juhiti tähelepanu nagu venestamine, konfliktid immigrantidega. See loeti ette välismaistes raadiojaamades ja ka levis kiri ka käest kätte. 1980-ndate aastate suvel tähistati suvel ka ENSV-e 40. ndat aastapäeva. Kui oli pidulik aktus, siis kõik kõned toimusid vene keeles. Vangi neid 40. kirja allakirjutajaid ei pandud, kuid nad ei leidnud enam erialast tööd, rakendati ka väljasõidu keeldu. Sinna kirjutasid alla nt Rummo, Tarand, Lauristin. Nõukogude Liidu sõjavägi viibis kohapeal. Väga suured alad olid antud ENSV-s antud Nõukogude sõjaväe kasutusse. Nt Paldiski linn oli tervenisti sõjaväe kasutuses. Kohal viibis u 100 tuhat sõjaväelast. Poliitika oli see, et ENSV-st võetud sõjaväelased teenisid kaugemal
KÄÄNAMINE Ainsuse nimetavas (kes? mis?) on õiged vormid puder, kohv, kehv, kiik, arvuti, kuivati, osuti, küps, pliit, pluus, mõis, nukk, palitu, angiin, (sõrme)küüs, (poti)kaas. Ainsuse omastavas (kelle? mille?) on õiged reisi, tanki, raporti, peenra, küünla, õudse, kümmekonna, sadakonna, vilu, nüri, mõru, südi, tragi, kurioosse, grandioosse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) on õiged viit, kuut, üht(e), kaht(e), au, (vande)nõu, Tallinna, ohtlikku, nüri, vilu. Mitmuse omastavas on õiged kontsertide, teemantide, ohtlike, akende, peenarde, peente, paeste, videote. Mitmuse osastavas küüsi, kaasi, ohtlikke, kontserte, nürisid, videoid. mitu – parem ainsuses (mitmeid autoreid, mitmetel juhtudel > mitut autorit, mitmel juhul) ohtlik lapik kontsert ohtliku lapiku kontserdi ohtlikku lapikut kontserti ohtlikusse e ...
Kirjandusteose analüüs Wikmani Poisid Jaan Kross Tallinn 1998 1. Teose sisu lühikokkuvõte Wikmani poisid alustasid kümnendat klassi edukalt. Aktus algas direktori igava jutuajamisega. Posid sattusid selles teoses mitmetesse probleemidesse. Esimene probleem oli magneesiumi kera plahvatamine, mille tagajärel oli Pukspuu Juss hädas ning talle tulid appi teised poisid. Jaagu ja Virve vahel oli enamat kui ainult sõprus. Nad käisid pidudel koos. Kümnenda klassi keskel suri Hr. Wikman maovähki. Tema asemele tuli Ambelm kes lahkus üheteistkümnenda klassi alguses
Suure-Jaani Gümnaasium Suure-Jaani Muusikafestival Referaat Koostaja: Marelle Viilup 11B Suure-Jaani 2009 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Suure-Jaani Muusikafestivali ajalugu lk 4 Festivalist kirjutatakse lk 5 Rahvusvaheline Artur Kapp'i Ühing lk 6 Viimaste aastate festivali toimumisest lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Sissejuhatus Suure-Jaani on oma kauni loodusliku asukoha ja rikkaliku kultuuripärandi tõttu ideaalselt sobiv paik suvisteks kultuurisündmusteks. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali, mille kunstiliseks juhiks on Andres Uibo. Suure-Jaani Muusikafestival toimub traditsiooniliselt igal suvel j...
Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru. Ando, kes oli alati sünge. Üllar, kes käis paralleelklassis ning oli kooli komsomoli sekretär. Aarne käis kinos sõpradega. /-/ Tööpäev. Kuna oli kolhooside aeg, siis pidid ka koolilapsed minema appi saaki korjama. Nii läks Aarne koos klassiga nii kartulivõtule kui ka maisipõllule appi. Käidi ka õunaraksus. /-/ Peatükk ´poliitiline päev´, kus Aarne ja Arno räägivad maailma asju ja ka Jutast. /-/ Tantsupäev
Järgmisel vihmasel hommikul saabus Aarne Tartusse oma tädi Ida juurde. Ida luges taaskord Aarnele ette reeglid ja korra mis peab majas valitsema. Seal kollases majas elasid veel: suur kollane kass, Linda (samuti kooli ajal) ja tädi Amalie, kes oli peaaegu pime. Samal päeval läks Aarne veel sõber Indreku juurde, kes oli suvega vägagi pruuniks päevitunud. Too oli kirjutanud luuletuse Kornelist, kes omakorda oli nende kirjandusõpetaja ja klassijuhataja. /-/ Esimene koolipäev. Aktus. Seal nägi Aarne peale pikka suve oma vanu sõpru. Ando, kes oli alati sünge. Üllar, kes käis paralleelklassis ning oli kooli komsomoli sekretär. Aarne käis kinos sõpradega. /-/ Tööpäev. Kuna oli kolhooside aeg, siis pidid ka koolilapsed minema appi saaki korjama. Nii läks Aarne koos klassiga nii kartulivõtule kui ka maisipõllule appi. Käidi ka õunaraksus. /-/ Peatükk ´poliitiline päev´, kus Aarne ja Arno räägivad maailma asju ja ka Jutast. /-/ Tantsupäev
helilise hääliku (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, J, L, M, N, R, V) järel -gi kanagi, mahlgi, vihmgi Hääldust ei arvestata: KAASHÄÄLIKUÜHENDI ÕIGEKIRI · Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid: Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) · ERANDID! Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte: 1. liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; 2. sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; 3. liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane,
ü järel ei kirjutata i, j, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, müüa, müüake, lüüa, lüüakse, hüüa, püüa, hüüe, püüe i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse: siia, laiad, riiul, minia, preemia, keemia, ioon tegijanime liide -ja: müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija lühike sisseütlev: majja, ojja, ajju 16.KAASHÄÄLIKU ÕIGEKIRI Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) ERANDID: liide -gi, -ki ees (tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki) sõnade liitumisel (keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, allkiri) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane), portugallane, modernne, suveräänne, sünkroonne, kompleksseid, kurioosseid, religioossed, õhkkond, keskkond
Õpilaste ülalpidamises ja elukombetes tuli ette kurvastavaid nähtusi, iseäranis V kl. poisslaste seas. Tuli ilmsik, et V kl. õpilane J. Mihkelson tarvitab liikvat ja oli seda ka kaasõpilastele pakkunud. Pedagoogika nõukogus oli asi harutusel, kus jaoskonna arst toonitas, et liikva tarvitamine ei ollagi kahjulik 1936-1937 Edasi anti hea Riigivanema Konstantin Pätsi kingitus koolile "Täielik Entsüklopeedia". 1937-1938 Vabariigi Aastapäeva Aktus õpilasile peeti 23. veebruarul. Aktus kujunes ülevaks, kuna osavõtjaks peale õpilaste ja nende vanemate, oli kutsutud veel Suure-Kõpu vallas elutsevad Vabadusristi Kavaleerid, nimelt praegune vallavanem Märt Meet, Lohu talust; Tõnis Saarepera, Aratsaare veski omanik; Viktor Vilmann, Suure-Kõpu meiereist, ja Juri Seitman, talupidaja Vanamõisas. Vabaduseristi kavaleeridele annetati rohelisi oksakesi ja elavaid lilli. Aktuse kõnega esines kooli juhataja V. Koor. Suure-Kõpu vallast langenute auks oli N
kahekordne tugev sulghäälik(kk,pp,tt): tup-pa, rut-tu -Kahekordne v(vv) ja j(jj) võivad esineda vaid kolmandas vältes. -s ja f õigekiri allub sulghäälikute õigekirja reeglitele, mistõttu teises vältes kirj s ja f ühekordselt, hääldatakse aga ikkagi pikalt. - Pika täishääliku või diftongi järel kirj üks k, p, t: koopad, vaatab, kooki, auku -Häälikuühendi õigekirja 1.reegel: - Häälikuühendis(kaashäälikuühend või diftong) kirj iga täishäälik ühe tähega: kupli, aktus. -4 erandit, mil kaashäälikuühendis kirj üks häälik kahe tähega: - l,m,n,r järel olev ülipikk s kirj kahe tähega: valss, simss, kirss - Rõhuliite-gi,-ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski - Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liige:kompleksseid - Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks:keskkool, võrkkiik, allkiri - Häälikuühendi õigekirja 2.reegel:
Ühtlasi algas nn stalinlik nõiajaht kultuuritegelastele. Üldised sõimusõnad"kodanlik natsionalist" ja ,,kosmopoliit" 60-tel aastatel hakkab tulema uus rahvuskommunistide põlvkond, 70-te lõpus taas võimuvõitlus ja venestuspoliitika uus laine internatsionalismi ja nõukogude rahvusluse sildi all. Kakskeelsuse propageerimine, mis sisuliselt tähendas vene keele pealesurumist. 1980 ENSV 40. aastapäeva pidulik aktus peeti vaid venekeelsete kõnedega! III Majanduselu ENSV ühtse tsentraliseeritud majandussüstemi osa, juhiti Moskvast Liiduliste ministeeriumide ja Plaanikomitee kaudu, ENSV ministeeriumidel põhiliselt vahendajaroll tootmisplaanide määramisel ja kinnitamisel. Eraomand puudus(mitte segi ajada isikliku omandiga) Varad kas riiklikus ehk ,,üldrahvalikus" omandis või mingis kollektiiv-kooperatiivses omandis. Oluline sisuline vahe neil tegelikult puudub TÖÖSTUS
Kommunaalprojekt ). Tööde ajal teostatud arheoloogilise järelevalve käigus fikseeriti keskaegse linnamüüri asukoht platsi loodepoolse tee all. Von Bocki maja Varem kutsuti seda Markuse majaks. See hoone kuulub Tartu ülikoolile. See maja on varaklassitsistlikus stiilis. Selle laskis ehitada raehärra D. H. Wilcke pärast 1775. aasta suurtulekahju ja see valmis 1780. 1802. aastal andis Bock maja ühe korruse ülikoolile tasuta kasutada. Ülikooli taasavamise aktus peeti Bocki majas. 1839 aga ostis maja endale ära Tartu ülikool. 1839 hakkas majas tegutsema õppejõudude ja üliõpilaste ajaviiteklubi Akademische Musse. Selles majas sai endale ruumid ka Õpetatud Eesti Selts 1840. aastal. 1845 1847 asusid majas ka kliinikud, sest parasjagu renoveeriti Toomemäe kliinikuid. 1848 aastal asus hoones ka Veterinaariakool aastaks ajaks. 1856 remonditi hoone jälle Akademische Musse tarbeks. Peale klubi oli hoones 19. sajandi teisel poolel
Moodustatakse seltsidevaheline teatrikomisjon, kuhu kuulub 16 liiget kõigist Pärnu seltsidest. "Vanemuise" juurest kutsutakse tagasi Aleksander Teetsov, kes on "Endla" Seltsi palgal sinna kogemusi hankima saadetud - temast saab Endla teatri palgaline näitejuht. Avanäidendi saamiseks kontakteerutakse August Kitzbergiga, kes loovutab oma vastvalminud "Libahundi". 1911-1944 1911. 22. oktoobril toimub Endla kutselise teatri maja avamise pidulik aktus. 23. oktoobri päeval korraldatakse uues majas kontsert solistide, koori ja orkestri osavõtul, õhtul toimub "Libahundi" esietendus. Pärast esimesi etendusi komplekteeritakse 7-liikmeline püsitrupp, punktitasu eest teeb kaasa veel 5 näitlejat. 1911 - 14. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. Teetsovil ei õnnestu teatritöös rakendada oma õpetaja Karl Menningu kunstiprintsiipe, sest enamik trupi liikmeist on asjaarmastajad, tulevased esinäitlejad Liina Reiman ja Eduard Türk alles algajad
Ta ootas Silverhielmi metsa all ning lähenes talle järsult. Ta lõi teda puuroikaga ning meenutas Silverhielmile, kuidas ta oli talle rooja suhu kallanud – Silverhielm hakkas oksele. Seejärel ähvardas Erik teda tappa ning kirjeldas, kuidas ta peidaks laiba nii, et mitmete aastate jooksul ei leiaks keegi surnukeha. Ähvardused aga jäidki ähvarduseks, Erik lahkus ning vaatas tagasi maas konutavale Silverhielmile. Kool lõppes, oli aktus, Eriku hinded olid Stjärnsbergis käimise jooksul paranenud märgatavalt ning ta teenud kiituskirja ja raamatu, mis anti kõige parema hindega õpilasele. Hiljem, olles kodus, saatis ta selle raamatu oma sõbrale Pierrele, kuna ta leidis, et raamatu tegelik omanik ongi just tema. Erik kogus koolis isegi nii palju punkte, et ületas vajaliku kahekümnepunkti piiri ja soovi korral oleks isegi Norra saanud õppima asuda. Koju naastes ei
Karl Ristikivi "Rohtaed" Esimene jagu Esimene peatükk Märts 1890 kroonugümnaasium. Oli õpetaja Semmulni ladina keele tund. Elmar pidi vastama, kuid ta ei osanud. Tema selja taga istuv Kilimit sosistas talle valesti ette. Sellise vale vastuse eest pandi Elmar nurka. Järgmisena pidi vastama Julius Kilimit, kes teeskles, et temagi ei oska vastata. Kilimit pääses karistuseta. Pinginaaber Sagrits ei mõistnud, miks Julius ei vastanud, kuigi ta tegelikult oskas. Julius Kilimit elas kindlate põhimõtete alusel. Ta ei võtnud tavaliselt kunagi kellegi abi vastu ning püüdis õilsalt käituda. Peale matemaatika tunni lõppu tõi Landmann junior talle raamatu, mida Julius oli ihanud. Vastutasuks soovis noormees, et Kilimit ta matemaatika ülesande ära teeks. Julius läks koju koos Sebedeus (Sebastian) Koik`uga. Teine peatükk Lapsena elas Julius külas, kus kolme kihelkonna peale oli vaid üks kool. Tema isa Aleksander Kilimit ...
Reegel kehtib ka võõrsõnades, nt ro-jalist, ra-joon; aga ratsi-onaalne, konfidentsi-aalne. Kõige enam erineb hääldusest i ja j kirjutamine ü järel. Kaashäälikuühendi õigekiri ·Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. ·Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) ·Erandid Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte · liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; · sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; · liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall +
Ratio decidenti / orbiter ... Imperatiivne või heteronoomne kohustus Moraalinormid Korporatiivnormid Õigusnormid Tavanormid Kanoonilised normid Õigusallikas Aarnio lk 172-175 (kuni 194 võik ka lugeda) õigusaktide prima facie kohustuslikkus Tugevalt kohustav õigusallikas Nõrgalt kohustav õa Lubatud õa On seadusega vastuolus, on seadus õigusjõult ülimuslik On vastuolus seadusega, võib VV selle kehtetuks tunnistada On vastuolus seadusega, võib asjaomane volikogu aktus contrarius selle kehtetuks tunnistada määrusega/otsusega? H-D / H-S / H-D-S / Kehtestada AC linnas alates 1. jaanuarist 1999 1,3 % maa maksustamise hinnast. JAH: -Avaliku õiguse valdkond, finantsõigus, maksuinstituut -Regulatiivne (H-D) -kohustav -viitav (ei pruugi olla täielik!) -erisubjektne -aktiivne -lihtõigussuhe Kui kehtestada AC linnas alates 1. Jaan. 1999 kohaliku maamaksu määr, siis on see 1,3% maa maksustamise hinnast. Määrus kehtib 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. 1
Sealsed talupojad said ka maad, kuigi väljaostuga. Aleksander II viis ellu veel rea edumeelseid reforme: passiseadus andis talurahvale liikumisvabaduse, kohtuseadus vabastas mõisnike kohtuvõimu alt ja keelas neil kohtuta talupoegadele ihunuhtlust anda, omavalitsuse reform vabastas valla mõisnike eestkoste alt. HILJEM. Mahtra sõja 75. aastapäev Pidustused algasid pühapäeval, 4. juunil 1933 rongkäiguga Juurust Mahtrasse. Ausamba juures toimus pidulik aktus, mille avas korraldava komitee esimees Johannes Tutt. Pärast lühikest kõnet eemaldas riigikogu esimees K. Einbund sambalt katte. Raksatasid kogupaugud ja kõlas hümn. Samba õnnistasid Kose pastor Richard Jõgis ja Juuru õpetaja, IdaHarju praost Christfried Brasche luteriusu kombe kohaselt ning Harjumaa praost J. Ümarik õigeusu tavade alusel. Peokõne pidas politsei peavalitsuse peasekretär Konstantin Lepp. Järgnes Mahtra
Mis tunne oli esimesel koolipäeval siia majja tulla? Esimest korda kõndisin LÜG-i ruumides ringi küll sisseastumiskatsetel, ent ega sellest lühikesest retkest midagi suuremat vist meelde ei jäänud, kui et käimas olid veel viimased viimistlused koolimaja avamiseks - juhtmed polnud veel kõik ühendatud klassiruumis jne jne. Esimene september võimaldas tiba rohkem avastada ja tunne oli selline, noh, positiivset kogemust tõotav. Aktus oli vähe teistsugune - viibisime õues, kuulasime õpilasi esinemas (Anita Rotberg esitas seal vist Birgit Õigemeele "On nii täiuslik see") ning lasime heeliumiga täidetud õhupalle lendu, et tähistada ühisgümnaasiumi avamist. Seda kanti vist üleriigiliselt üle, samal ajal avati ka mõned teised riigigümnaasiumid - mingi ühisaktuse stiilis asi. Mis tunne oli siin koolis lõpetada? Väheke muserdav, samas meeletult ootusärev. Kool ise oli
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
Reegel kehtib ka võõrsõnades, nt ro-jalist, ra-joon; aga ratsi-onaalne, konfidentsi-aalne. Kõige enam erineb hääldusest i ja j kirjutamine ü järel. Kaashäälikuühendi õigekiri Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) Erandid Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte · liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; · sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; · liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Kristlin Kallas TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI KOHVIK JA Maxima Eesti OÜ Praktikaaruanne Juhendaja: Eda Sõõru Grupp: Mko212 Tartu 2013 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ülesannete lühikirjeldus Kopli kohvik Esimese kursuse esimese praktika läbisin ma Tartu Kutsehariduskeskuse Õppekohvikus. Ajavahemikul 17.12.2012-01.02.2013. Hommik algas kohvi keetmisega kui ka tee vee keetmisega. Tõime ette piima. Vaatasime ka...
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE KOPLI ÕPPERESTORAN JA TARTU KAUBAMAJA AS Praktikaaruanne Juhendaja: Vetka Vaike Grupp: MY08 Tartu 2009 1. Püstitatud praktikaeesmärkide ja ülesannete lühikirjeldus Kopli õpperestoran Teise kursuse esimese praktika läbisin ...
Reegel kehtib ka võõrsõnades, nt ro-jalist, ra-joon; aga ratsi-onaalne, konfidentsi-aalne. Kõige enam erineb hääldusest i ja j kirjutamine ü järel. Kaashäälikuühendi õigekiri Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) Erandid Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte · liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; · sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri; · liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall +
See avastati Pärnu külje all Pulli külas 1967. Kunda asula - Kunda Lammasmägi: Enne Pulli asula avastamist tunti seda vanima asulana Eestis. Nüüd teatakse veel mitut Kundaga sama vana või veidi nooremat asulat. Kunda kultuur: Selle elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida jooma tulnud loomi. Need pakkusid ka paremaid liikumisvõimalusi. Arvatavasti elati ritvadest püsti pandud püstkodades, mille aktus oli kaetud okste, nahkade, mätaste ja puukoorega. Püstkoja keskel aus tulekolle, mis andis soojust ja valgust. Elanike päritolu: See küsimus pole veel täielikul lahendatud. Oletatavasti tulid Kunda kultuuri esindajad lõuna poolt Euroopast (tänu tulekivile, mida Eestis ei leidu). NT: Lõuna-Leedust ja Valgevenest. Tegevusalad ja tööriistad: Töö- ja tarberiistad olid tehtud kivist, lust, savist või puust. Tähtsal kohal oli jaht ja kalapüük
I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e ma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
