Kultuurisemiootika - konspekt (õppejõud: Mihhail Lotman) Kohustuslik kirjandus: - Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" - Claude Lévi-Strauss "Structural Anthropology" - Umberto Eco "Roosi nimi" - Juri Lotman "Semiosfäärist" Sõna kultuur pärineb ladina keelest (cultura - haritud ala). Esialgu tähendaski kultuur põllumajandust. Kultuur on piiritletud ala, mille sees asub kultuur ja väljaspool mittekultuur. Mittekultuursus defineeritakse kultuuri kaudu, aga kumbki neist mõistetest ei ole absoluutne. Kultuur on primaarne (avastas mittekultuuri (looduse/metsa) 18. sajandil. :) Kultuur on inimese poolt struktureeritud maailm. Väljaspoole jääv on jumalate ja vaimude ala, inimese jaoks ebasõbralik, ebaturvaline, struktureerimata, ebakindel. (Muide - sõna jumal pärineb samast tüvest (div-, dev-, dik-) kui saatan: Jumal on kultuuri produkt ja sellisena turvaline.) Kultuuri piirid on küll stabiilsed, aga neil on kalduvus laieneda, haarata en...
Märke interpreteerides interpreteerib subjekt ka iseennast. Äratundmine leiab aset: Leiab aset, kui objekt või sündmus, kas looduslikult või inimese tegevusega loodud, satub interpreteerija vaatevälja. Tüübid: Jälg, jäljend (imprint ), nt looma jalajälg Sümptom, nt inimnahal avalduvad haiguse jäljed Juhtlõngad (clues ), nt äratuntavad objektid mõrvapaigal (CSI) 16. Biosemiootika 17. Tähenduse liigid 18. Kultuurisemiootika Kultuurisemiootika põhiküsimus -- tähenduse tekke probleem. Sekundaarseteks modelleerivateks süsteemideks nimetame aga keerulisemaid semiootilisi struktuure: kunstide keeli, rituaalikeelt, rahvuskultuuride ja usundite ning mütoloogia semiootilisi süsteeme -- kõike seda, mida sisaldab endas «kultuuri» keeruline mõiste. Sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika. Kultuurisemiootikast saab "erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust
õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi. Kunsti üheks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus: kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kunst asetseb tähendusruumis, mida piiritleb raam (algus ja lõpp, kulissid vms). Tihti tajutakse kunstina selliseid artefakte, millel puudub praktiline otstarve. Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootika käsitab kunsti sekundaarse modelleeriva süsteemina, mis kasutab primaarse modelleeriva süsteemi (keele, kõne, kujundi jne) vahendeid spetsiifilisel ja tähendusrikkal viisil. Seetõttu on kunstile iseäranis iseloomulik stiilide ja stiilivõtete, zanrite ja kujutluslaadide eristamine ja järgimine. Kunsti suuri harusid nimetatakse kunstiliikideks. Vahel kunstiliigid põimuvad ja liituvad, näiteks teatrikunstis on näitekunst ühinenud kirjandusega ja lavakujunduse kaudu
[Kultuuripsühholoogia, lk 206–207] Kultuur on Lev Võgotski käsitluses (nagu ka Juri Lotmani) semiosfäär ehk sotsiaalselt ühistesse sümbolitesse kodeeritud informatsioon. Kultuur ei ole eraldiseisev nähtus, mis mõjutaks inimese vaimuomaduste kujunemist, vaid on keskkond, millega suhestudes inimesel arenevad uudsed omadused. 10 KULTUURISEMIOOTIKA 23. Kuidas erinevad Charles Sanders Peirce'i ja Ferdinand de Saussure´i märgimudelid? [Kultuurisemiootika, lk 170-174] Ameerika semiootiku Charles Sanders Peirce`i (1839 - 1914) märgimudel on triaad, koosneb kolme elemendi omavahelistest suhetest. Märk koosneb esitisest (representamen, tähistaja), objektist (tähistatav) ja tõlgendist/tõlgendajast (interpretant, tähistis). Peirce`i märk on
- metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista A. Schleiermacher - Arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Paul Ricoeur - arusaamine ei ole täiel määral teadlik protsess. Kui interpreteerija vaatevälja satub objekt või sündmus, leiab aset äratundmine. Tüübid: jälj, jäljend (looma jalajälg), sümptom, juhtlõngad, · Kultuurisemiootika Põhiküsimus - tähenduse tekke probleem Kultuutisemiootikast saab erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus. Kultuuri olemust väljendab kõige paremini Lotmani kultuurisemiootikka võtmemõistest tekst. Semiootika vaatevinklist ;) kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu ehk on teatud teadete hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiplene mehhanism. Kultuuriruum ehk üldise mälu ruum. Põhimõiste on TEKST. Tekst
Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i suunaks. ? 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis.
5. Polünoomidega interpoleerimine. 6. Harilikud diferentsiaalvõrrandid, osatuletistega diferentsiaalvõrrandid, nende ligikaudse lahendamise meetodid. 7. Numbrilised meetodid. Simulatsioonid ja numbrilised eksperimendid. 8. Optimaalse juhtimise teooria elemendid. 9. Dünaamiliste protsesside modelleerimine. MUDEL on (tunnetatava) objekti analoog, mis tunnetusprotsessis seda objekti asendab. [J. Lotman. Kultuurisemiootika http://www.ut.ee/lotman/ee/teosed/kultuurisemiootika/kunstmod.htm] Mudel on meie arusaam sellest, kuidas miski toimub (kuidas mingid protsessid toimuvad). Mudelid võimaldavad mõista reaalelu probleeme imiteerides tegelikke protsesse lihtsustatult. Tegelikult tuleb ülesannete lahendamisel alati eelistada täpseid lahendeid, kuid kahjuks see enamasti ei õnnestu, seda eriti loodusteaduslike ja üldse rakenduslike protsesside uurimisel. MATEMAATILINE MUDEL
süsteemidele · loomulik keel on ainus vahend, mille abil saab kõiki teisi keeli interpreteerida, mällu talletada, indiviidi või grupi teadvusse tuua · Ka arenguperspektiivis eelneb teistele kultuurisüsteemidele Kõik see, mida sisaldab endas «kultuuri» keeruline mõiste, on sekundaarne modelleeriv süsteem ja sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika. (Lotman) Aristotelese järgi a=a (asi on identne iseendaga) o Selleks, et jälge jätta, on vaja 2 asja: 1) seda, mis jälje jätab 2) seda, millele jälg jäetakse · Oluline on, et see, mis jätab jälje, peab olema sellest, millele jälg jäetakse vähemalt minimaalselt eraldatud. o aa' (märk ei ole identne iseendaga) o Charles Morris (1901-1979) : semioos on märgiline protsess, mis koosneb vähemalt 5 elemendist:
identifitseerinud semiosfäärile niisamuti tundmatu kui mittesemiootilinegi) sfääri vahel. Piiritletud semiosfäärile kui homogeensele ja suletule vastandub temale tähenduslikult tajumatu ja võõras ruum. Paralleel Uexkülli subjekti tajumärke kandva objekti ja talle täiesti tunnetamatu (subjekti seisukohast ka olematu) välismaailma vahel on ilmne. 14)Kultuuri mõiste semiootikas (Lotman)- Kultuurisemiootikast saab "erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus" (Kultuurisemiootika teesid 1973). Kultuuri olemus väljendub kõige paremini Lotmani kultuurisemiootika võtmemõistes tekst. Teksti heterogeensus ja polüglotilisus tuleneb semiootilisest algdualismist, maailma kahestumisest keeles ja inimese kahestumisest ruumis. Minimaalne semiootiline mehhanism ongi seetõttu asümmeetriliselt binaarne ja ka seda moodustavad süsteemid on põhimõtteliselt kaht tüüpi -- diskreetsed (verbaalsed, ajaloolised) ja kontinuaalsed (ikoonilised, mütoloogilised).
Biosemiootikat võib määratleda kui teadusharu, mis on pühendunud semiootiliste (üldlingvistiliste) nähtuste uurimisele biosüsteemides. Lühemalt - see on semioosi teooria elusolendeis, ehk märgiõpetus bioloogias. Ehk ka - elunähtuste interpreteerimine ligvistiliste või keeletaoliste nähtustena. Biosemiootika uurib elunähtusi kui märgisüsteeme ning märkide (sealhulgas molekulide) kasutamist elusate märkide poolt, mitte lihtsalt kui molekulide kogumit ja keemilisi reaktsioone. * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke problem. On semiootika valdkond, mis vaatleb kultuuri kui semiootiliste süsteemide kogumit. Kultuurisemiootika kujunes välja 1970. aastail, suurestiTartu- Moskva semiootikakoolkonna ja Juri Lotmani tööde tulemusel. * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu, on inimühiskonna elu eri valdkondi märgiprotsesside vaatepunktist käsitlev semiootika haru
kuritegu üles tunnistab, ,,sest sa oled võõras, sest me ei pruugi enam kunagi kohtuda, sest sa oled tulnud teiselt poolt maakera ega ma tea midagi sellest, mida ma sulle jutustama hakkan : ma võin valetada, välja mõelda, nagu süda lustib !’’ Ilma Angelota ,,Piiririik’’ ei toimiks, kuna minategelane vajab kedagi, kellele oma lugu jutustada, kedagi võõrast ,et määratleda ennast. Oma ja võõras on samas üks kultuurisemiootika baasopositsioone. Lääne- Euroopa materiaalne küllus tekitab minategelases vastikust. Lõpuks mürgitas minategelane Franzi südameravimi abil, mis on mõeldud ainult tilkhaaval võtmiseks, kuigi valab kõik ravimi korraga klaasi. Minategelane ei kahetsenud teise inimese mürgitamist. Ta ainult imestab ,et keegi tema vastu huvi ei tunne, et miks teda kinni ei võetud ega kohtu viidud. Et ta on endiselt eikeegi.
1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest · Kultuuriuuringud (cultural studies) · Postmodernistlikud ja poststrukturalistlikud kultuuriteooriad · Feminism. Postkolonialism. Globaalkultuuri teooriad. · Kultuuripsühholoogia. Kognitiivsed kultuuriteooriad. · Psühhoanalüütilised kultuurikäsitlused · Kultuurisemiootika · Kultuuriökoloogiad Oluline on pöörata tähelepanu käsitletavate autorite erialakeele kasutusele e metakeelele. S.t. siis mitte seda, kas nad kirjutavad ingl, pr, sks vm keeles, vaid milliseid mõisteid ja väljendeid nad kasutavad kultuurist rääkides. Nt peegeldavad kultuuridefintisoonid sageli mingile perioodile omaseid väärtusi ja teistest distsipliinidest pärit mõjutusi: Organisatsioonikultuuri teoreetik Geert Hofstede 1984. National cultures and corporate cultures.
samaks: Isa silitab koera. Kommunikatsioonimudel (Shannon-Weaver, Jakobson): On küsitud kahte kõige tuntumat: Kõige vanem: Shannoni oma ja siis edasiarendus Jakobsoni oma. Kood: Kus on kasutanud ja kes. (Eco, Lotman)(jakobson ka vb) Kommunikatsiooni mudeli kaudu tuleb see mõiste kas sisse. Struktuur: Mida me nimetaksime selleks? Strukturalism: Iseloomusta( Parthes) Primaarsed ja sekundaarsed modelleerivad süsteemid(Tartu moskva koolkond(lotman) Biosemiootika, kultuurisemiootika, sotsiosemiootka: Millega tegelevad, peamised esindajad, olulisemad saavutused, ideed jne.Mille poolest erinevad. Kultuurisemiootika, sotsiosemiootika: Kultuuritekstuaalsus, inimeste suhted teksti Sotsio: inimese ja ühiskonna suhted Minimaalne semiootiline mehhanism(Lotman): Mida on vaja et see toimiks. Tekst , kultuur, semiosfäär: Mille poolest on olulised.?(Lotman) Umwelt(omailm) Uexküll: Biosemiootika
hoiavad püsti märgid. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i suunaks. 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis.
inimesega väga lähedalt, eriti just mõttemootori käivitajana. Kui mulle alguses tundus, et teatri ja ühiskonna suhe on üsna ühesuunaline, siis nüüd arvan, et tegelikult on see relatsioon siiski kahesuunaline: elu on teatri aineseks, aga teater tekitab kõneainet. Kasutatud kirjandus: Kolk, M. (2004). Teater, ühiskond ja identiteet. teater.muusika.kino . Lotman, J. Lavasemiootika. Retrieved from Tartu Ülikool: http://www.ut.ee/lotman/ee/teosed/kultuurisemiootika/lavasem.htm Palu, T. Teatrisemiootika. teater.muusika.kino . Tigasson, K.-R., Vainküla, K., Pihl , K., & Tänavsuu, T. (2015, märts 4). Ühe teatri anatoomia. Eesti Ekspress .
Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika on Peirce/Morrisest lähtuv, semioloogia Saussure'i suunaks. Semioloogia – semiootika valdkond, mis toetub Ferdinand de Saussure'i traditsioonile.
Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu. Sest loomadel ju pole keelt. Signaalid loomadel, aga inimestel tulnud juurde midagi, mis võimaldab ka sümbolilist mõtlemist. (jaguneb zoo-ja inimsemiootikaks). * kultuurisemiootika - eeldab sümbolite kasutamist, põhiprobleem on tähenduse tekke probleem. Lotmani loodud, Tartu koolkond. * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu * antroposemiootika - piiritleb inimese märgisüsteemide kaudu Humanitaarne – Euroopa traditsioon. Tegeleb rohkem ontoloogiliste küsimustega. Saussure, semioloogia, märgid on osa sotsiaalse sfääri mõtestamisest ja mõistmisest. Saussure ja semioloogia, mis olla sotsiaalpsühholoogia osaks, mis uurib märkide
Semiootika formaalne teooria sisaldab situatsioonide algebrat, klassifikatsiooni teooriat ja lingvistilist mõõdet. Lingvistiline mõõde on kombineeritud ähmaste hulkade ja võimalike jaotuste teooriaga. Formaalne semiootika käsitleb teadust teadusest kui semiootiliste süsteemide süsteemi. Teaduse teaduse kirjeldus semiootiliste süsteemide terminites kui kõige adekvaatsem. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - Uurib märgiprotsessi elusolendites * kultuurisemiootika - Kultuurinähtuste analüüs semiootilise analüüsiga. * sotsiosemiootika - piiritleb ühiskonna märgisüsteemide kaudu. Inimeste omavahelise interaktsiooni analüüs 3. Semiootika ja semioloogia. Semiootika ja semantika. Semiootika Teadus kommunikatsioonisüsteemides ja märkidest, mida inimesed (ja loomad ja masinad) suhtlusprotsessis kasutavad. (mõistmise probleem, informatsiooni edastamine) LOOGIKA
Ja alles seejärel peaks teooria hakkama tegema valikut representatsiooni süsteemidest, milles ta hakkab formuleerima oma protseduure ja mudeleid (näiteks, semiootiline ruut või elementaarne väljend). Semiootika liigitus objektist lähtuv Üldsemiootika e teoreetiline uurib märke ja kuidas tekib tähendus. Märkide loomust, päritolu ja arengut. Teised on üldsemiootika rakendused Biosemiootika /zoo-, füto, müko etc/ ökosemiootika Antroposemiootika e kultuurisemiootika laias mõttes Kultuurisemiootika kitsas (Tartu-Moskva koolkond) Sekundaarne modelleeriv süsteem tegelikult see kitsas ja lai sõltub kultuuri määratlemisest. Esimesel juhul määratletakse kui vastandust loodusele ilma inimese kui erilise loomata Võib ka liigitada märgi semiootika Peirce, Sebeok ameerika keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli
Postkoloniaalse teooria uurimuse keskmeks on võimu vahekord. Arusaam kolooniast kui ,,kopeeritust" või originaalist ja selle tõlkest taandab tõlke kirjanduslikus hierarhias palju madalamale positsioonile. Koloonia on märgatavalt väiksema tähendusega kui kolonisaator ehk originaal . ,,Ajalooliselt on tõlkesemiootika nii tõlketeaduse kui ka semiootika osa. Tõlkesemiootika arenguloos on olulisel kohal spetsiifilised seosed semiootika eriti kultuurisemiootika ja tõlketeaduse vahel, mis on loonud eeldused siduda semiootika kasutamine tõlketeaduses ja tõlketegevuse mõtestamine semiootikas ühtsemaks distsiplinaarseks tervikuks. Tõlkeprobleemide vaatlemine tänapäeva teaduse eri distsipliinide ristumispunktis peegeldab teadlaste huvi nihkumist kahe keele ja teksti suhetelt tõlketegevuse sotsiaalse ja kultuurilise funktsioneerimise küsimustele" (Torop 2002: 333).
· Kultuurifilosoofia. Kulturwisshenschaft. Kultuuriajalugu · Kultuuriantropoloogia 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 11 · Kultuuriantropoloogia 2 · Kultuurisotsioloogia 1 · Kultuurisotsioloogia 2 · Kultuuriuuringud (cultural studies) · Postmodernistlikud ja poststrukturalistlikud kultuuriteoo · Feminism. Postkolonialism. Globaalkultuuri teooriad. · Kultuuripsühholoogia. Kognitiivsed kultuuriteooriad. · Psühhoanalüütilised kultuurikäsitlused · Kultuurisemiootika · Kultuuriökoloogiad Oluline on pöörata tähelepanu käsitletavate autorite erialakeele kasutusele e metakeelele. S.t. siis mitte seda, kas nad kirjutavad ingl, pr, sks vm keeles, vaid milliseid mõisteid ja väljendeid nad kasutavad kultuurist rääkides. Nt peegeldavad kultuuridefintisoonid sageli mingile perioodile omaseid väärtusi ja teistest distsipliinidest pärit mõjutusi: Organisatsioonikultuuri teoreetik Geert Hofstede 1984. National cultures and corporate cultures.
(kunstide, religiooni, müütide, kirjanduse vms. keeled). [modelleeriv süsteem = elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur]. Loomulik keel modelleerib maailma. Kultuuri ja teiste keelte alus. Teiste keelte interpreteerimise, talletamise ja esilekutsumise vahend. Kunstide jt. keeled modelleerivad reaalsuse erinevaid aspekte. Sisaldavad endas erinevaid semiootilisi süsteeme. Sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika. Kultuur = erinevatest keeltest / süsteemidest koosnev struktuur. 4. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi: a) kirjalik tekst; b) lavastus (aga ka nt kirjandusteose ekraniseering); 5. Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Kirjandus kasutab erinevaid meediume: - tekst võib olla paberkandjal, - samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt - kuuldemäng kirjanduslikud tekstid
Roland Barthes "Kirja nullaste" (1953) "Mütoloogiad" (1957) "Moe süsteem" (1967) "S/Z" (1970) "Armunute diskursus" (1977) "Camera lucida" (1980) Roland Barthes Müüt kui "sekundaarne süsteem": loomuliku keele märk saab müüdis uue (konnotatiivse, sekundaarse) märgi tähistajaks Mütoloogilised süvastruktuurid kultuuris Tartu-Moskva koolkond J. Lotman, B. Uspenski, V. Toporov jt. Kultuurisemiootika teesid (1973). "Kultuur" ja "mittekultuur" (loodus, tsivilisatsioon, kaos, alateadvus, lapselik, arhailine, patoloogiline) Kontinuaalsed (pidevad) ja diskreetsed (pidetud) tekstid J. Lotmani artiklid argikäitumise poeetikast: "praktiline" (loomulik, spontaanne) ja "rituaalne" käitumine 13. Vene formalistid (Tõnjanov, Sklovski), D. Bordwell "Poeetilise" (mittenarratiivse, mitteklassikalise) kino mõiste A
oskama eesti keelt + mõistma muid elemente, sõnu millel ei ole tavalises eesti keeles kuigi
suurt tähendust või on erinev tähendus. Teovõime juriidilises keeles ei tähenda mitte, et
inimene ei ole võimeline tegudeks vaid ei vastuta nende eest. Iga inimkultuuris suhtleja peab
seega olema semiootiline polüglott. Mingites valdkondades on teisesed kodeeringud laiemalt
levinud nn. köögikeele kodeering, kuid võib raskusi valmistada inimesele, kes ei ole sellega
varem kokku puutunud.
Kultuurisemiootika on algusest peale tähtsaks pidanud kunstilist teksti, mis täidab erinevaid
funktsioone (laul, tants) ja sisaldab elemente ka ajaloost + pakub esteetilist naudingut.
Kunstilistes tekstides ei üritada sekundaarset tähendust liiga lihtsaks muuta.
Omaette küsimus on mõisted ning ka strukturalismi ja semiootika käsitlusviiside suhe, mis omavahel sageli põimivad. Semiootika on teadusala, mis uurib märgisüsteeme, strukturalismi puhul Charles Sanders Peirce - Saussure kaasaegne, tegeles loogika-matemaatikaga; mingil moel mat. lähtuv märgisüsteemide kirjeldus, loogika (kui teadusharu) suur järgija; aluste rajaja! Juri Lotman (19221993): - Tartu-Moskva koolkonnale alusepanija; kultuurisemiootika (semiootika allsuuna) parimaid esindajad; kultuurisem - kultuuril on põhirõhk (poliitiline / soo etc); Lotman on rõhutanud kirjanduse ja kultuuri uurimist (18. saj. vene kirjandus); T-M koolkond tähendab seda, et Tartus tugev semiootikatraditsioon, mis viib selleni, et sem õpitakse eraldi erialana (pole eriti tavaline lähenemine); jätkanud Torop; Lotman jr.; Kull jt. Umberto Eco - 60-70 tegeles suurejooneliselt semiootika uurimisega ning peaks märkama, et ei
Keel: loomulik (primaarne) kunstlik sekundaarne modelleeriv süsteem Tekst: väljendatus piiritletus struktuursus Kood: informatsiooni korrastatuse viis Topeltkodeeritus: väljendus- ja sisuplaan Teksti modelleeriv funktsioon Tekst kui kondendseeritud informatsiooni kandja. Metakeele modelleeriv funktsioon Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja ( nt riitus, kujutava kunsti teos või helitöö); Tartu-Moskva kultuurisemiootika koolkonna järgi kultuuri algelement Pidev tekst vs diskreetsed märgid (selle sees) Sellel põhineb kultuuriloovate semiootiliste opositsioonide süsteem loob võimaluse kombinatsiooniliseks mitmekesisuseks Vastandpaaride alusel liigitamine on arhetüüpne tegevus; sisaldub ka pidevates tekstides Informatsiooni hulk antud tekstis määratakse kogu tekstide hulga (semiosfääri) suhtes, samuti tema koht teiste tekstide seas.
Diskursuse kord. Varrak 2005 · Foucault, Michel. Seksuaalsuse ajalugu 1. Teadmistahe. Valgus 2005 · Freud, Sigmund. Ahistus kultuuris. Sealpool mõnuprintsiipi. Vagabund 2000 · Freud, Sigmund. Inimhinge anatoomiast. Tartu Ülikooli Kirjastus 1999 · Freud, Sigmund. Three Essays on the Theory of Sexuality. BasicBooks 1975 · Kidron, Anti. Oidjärv, Holger. Harrastame joogat. Mondo 1998 · Lotman, Juri. Kultuur ja plahvatus. Varrak 2001 · Lotman, Juri. Kultuurisemiootika. Tekst kirjandus kultuur. Olion 1999 · Lotman, Juri. Semiosfäärist. Vagabund 1999 · Marx, Karl 1845 -- http://www.marxists.org/deutsch/archiv/marx- engels/1845/thesen/thesfeue.htm (Teesid Feuerbachist) (05.06.2006) · Maxwell, James Clerk . A Dynamical Theory of the Electromagnetic Field . Wipf and Stock 1996. · Wittgenstein, Ludwig . Loogilis-filosoofiline traktaat. Tractatus Logico- Philosophicus. Ilmamaa 1996
Ta alustas keele õppimist alati selle keele foneetika põhjalikust tundmaõppimisest. Jaan Sarv matemaatik. Pani aluse eestikeelsele matemaatikaharidusele. Uuris geomeetria ja aritmeetika aluseid. Paul Kogerman keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja Harald Keres füüsikateoreetik, eesti füüsik ja akadeemik Mihkel Kask arstiteadlane Juri Lotman üks maailma autoriteetsem semiootikateadlane. Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, jõudes 1970.1980. aastatel kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisele. Ühendades endas kultuuriloo sügava tundmise ja isikupärase teoreetilise mõtlemise, andis Juri Lotman ainulaadse panuse 20. Sajandi humanitaaria arengusse. ,,Eesti kooli ajalugu" Lembit Andresen ,,Eesti kultuuri ajalugu" Lauri Vahtre
Omaette küsimus on mõisted ning ka strukturalismi ja semiootika käsitlusviiside suhe, mis omavahel sageli põimivad. Semiootika on teadusala, mis uurib märgisüsteeme, strukturalismi puhul Charles Sanders Peirce - Saussure kaasaegne, tegeles loogika-matemaatikaga; mingil moel mat. lähtuv märgisüsteemide kirjeldus, loogika (kui teadusharu) suur järgija; aluste rajaja! Juri Lotman (19221993): - Tartu-Moskva koolkonnale alusepanija; kultuurisemiootika (semiootika allsuuna) parimaid esindajad; kultuurisem - kultuuril on põhirõhk (poliitiline / soo etc); Lotman on rõhutanud kirjanduse ja kultuuri uurimist (18. saj. vene kirjandus); T-M koolkond tähendab seda, et Tartus tugev semiootikatraditsioon, mis viib selleni, et sem õpitakse eraldi erialana (pole eriti tavaline lähenemine); jätkanud Torop; Lotman jr.; Kull jt. Umberto Eco - 60-70 tegeles suurejooneliselt semiootika uurimisega ning peaks märkama, et ei ole vaid vene ja pr keelne
omaette küsimus on mõisted ning ka strukturalismi ja semiootika käsitlusviiside suhe, mis omavahel sageli põimivad, semiootika on teadusala, mis uurib märgisüsteeme, strukturalismi puhul Charles Sanders Peirce - Saussure kaasaegne, tegeles loogika-matemaatikaga; mingil moel mat. lähtuv märgisüsteemide kirjeldus, loogika (kui teadusharu) suur järgija; aluste rajaja! Juri Lotman (19221993): - Tartu-Moskva koolkonnale alusepanija; kultuurisemiootika (semiootika allsuuna) parimaid esindajad; kultuurisem - kultuuril on põhirõhk (poliitiline/ soo etc); Lotman on rõhutanud kirjanduse ja kultuuri uurimist (18. saj. vene kirjandus); T-M koolkond tähendab seda, et Tartus tugev semiootikatraditsioon, mis viib selleni, et sem õpitakse eraldi erialana (pole eriti tavaline lähenemine); jätkanud Torop; Lotman jr.; Kull jt. Umberto Eco - 60-70 tegeles suurejooneliselt semiootika uurimisega ning peaks märkama, et
Barthes uurib ideoloogilisi tähendusi. Tänapäeva müüdid kasutavad oma elementidena tavalisi tänapäeva asju. Seotud kodanluse kriitikaga. Jules Verne'i Nautilus on tegelikult väga kodune kirjanik. Tema maailm on suletud, möbleeritud ja täis asju. Allveelaev Nautilusel on kamin, piip ja toasussid. Verne'i eesmärgiks on maailma asustamine ja mugavustega täitmine. Seevastu Rambeau Purjus laev on tühi. Tartu-Moskva semiootikakoolkond. J. Lotman, V. Toporov, B. Uspenski. Lotman Kultuurisemiootika teesid 1973. Rakendatakse binaaropositsioonide meetodit. Kultuur on alati vastandatud mittekultuurile ja sellega tihedalt seotud. Kultuur-loodus kui 35 tehtu ja mittetehtu, inimese poolt loodud ja loomulikult tekkinud. Kultuur- tsivilisatsioon. Kultuur on loomulik, algne, inimlik; tsivilisatsioon on kunstlik, tehniline. Kultuur-kaos, korrastatud ja mittekorrastatud ruum. Kultuur vajab kaost ja
Vähemalt tollal ei kasutanud ajaloolased oma töödes semiootikat ega huvitunud erinevatest kommunikatsiooni ja tõlgendusviisidest. Ma leian, et just semiootiliste käitumiste, st mõistmise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni analüüs aitab meil paljuski mõista Ameerika vallutamise käiku. Eraldi võiks esile tuua Cortési omalaadset semiootilist geniaalsust, kes leiutas uusaegse semiootilise sõja, mida me praktiseerime veel tänapäevalgi." Kokkuvõte Kultuuriajaloo ja kultuurisemiootika dialoog on üks võimalikke kultuuriajaloo uusi arengusuundi, mis olulisemas osas alles ootab teostamist. Kõige viljakam tundub dialoog Tartu-Moskva semiootikakoolkonna (eeskätt Lotmani ja Uspenski) tööde ja uue kultuuriajaloo vahel. ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Kultuuriajaloo väljakutsetest Metodoloogilised väljakutsed: kultuuriajalugu ei ole enam n-ö
253-259. 5. Huntington, Samuel P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge. Tartu. 1999. (Tsivilisatsioonide kokkupõrge? // Akadeemia 6/1995, lk.1205-1233.) 6. Järvelaid, Peeter. Code civil des Francais - 190 // Juridica 3/1994, lk. 80-81 7. Järvelaid, Peeter. Pihlamägi, Maie. 80 aastat Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi 1918 - 1998. 8. Lotman, Juri. Kultuur ja plahvatus. Tallinn. 2001. 9. Lotman, Juri Semiosfäärist. Tartu. 1999 10. Lotman, Juri. Kultuurisemiootika. Tallinn. 1990. 11. Mägi, Arvo. Euroopa rahvaste ajaraamat. Tallinn.1992 12. Pikamäe, Priit. Eesti võimalustest jääda ellu Euroopa Liidus // Juridica. 8/95,lk.351- 355 13. Piirimäe, Helmut. Suur Prantsuse revolutsioon. Tallinn. 1990. 14. Strömholm, Stig. Juristide Euroopa // Akadeemia 11/1994, lk. 2326-2335. 15. Wies, Ernst W. Karl Suur. Keiser ja pühak. Tallinn. 1999 Antiigileksikon. 1-2. Tallinn. 1983. Võõrkeelne kirjandus: 1. Anners, Erik
annaabi.ee 
