Faustlik ellusuhtumine Maailmas pole vist palju inimesi, kes on sellise ellusuhtumisega nagu oli Goethe kirjeldatud Faust. Kui selliseid inimesi oleks rohkem, oleks arvatavasti maailmas juba leitud ravim vähile või välja mõeldud uus,puhas ja efektiivne energia allikas, sest just need inimesed soovivad inimkonna olustikku parandada. Nad tahavad, et nende tegusid mäletataks. Faust oli ajalooline kuju, ta oli üks saksa humanistidest. Ta oli tegelikult legend saksa rahva seas. Ta oli andunud teadusejünger, kellele oli suureks probleemiks oma mõju teistele inimesele ja maailmale. Faust seadis endale kõrgeid eesmärke. Ta veendumuseks oli,et tähtis on endast maha jätta märk. Faust on ideedest tulvil geenius,kes võib palavalt armastada või vihata kuid seda tehes inimeste muredele osavõtlikuks jääda. Teda ajas vihale,see kuidas inimesed keskendusid ainult enda probleemidele ja ei näinud neist kaugem...
Mis on Faustlik ellusuhtumine? Paljud inimesed ei suuda mõelda oma elu eesmärkide peale ja püüelda millegi poole. Kid Faustile oli suureks probleemiks oma elutegevuse tähtsus ja mõju teistele inimestele. Paljudel pole huvi asjade vastu, mis maailmas aset leiavad, kuid Faust oli erinev. Faust oli tark ja ta oli teadur. Ta tahtis, et inimesed jääksid teda ja tema tegusid mäletama. Ta püüdis alati edasi õppida, kuid lõpuks jõudils järeldusele, et temast pole olnud abi mitte kellegile ja ta hing oli rahutu. Tema suurimaks sooviks oli tunda hinges rahuldust ja olla oma eluga rahul kuna ta ei suutnud seda siis ta kippus oma elu kallale. Ta oli vaimselt ebastabiilne ja nõrk. Fausti tarkus aitas teda teoses tekkindu probleemides. Faustil oli oma elust ükskõik ja ta sõlmis lepingu kuradiga. Lepingu järgi pidi Faust saama oma hinge rahulduse, kuid peale maise elu teekonda pidi ta suunduma põrgu. Mefistoteles vedas ...
Faust Issand ja Mefistoteles sõlmivad taevas kihlveo. Saatan nimelt väidab, et inimene on oma loomult õnnetu ja armetu, igavesti nurjuv ja loodudki kannatama. Jumal aga usub inimese õilsusesse ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Tõe väljaselgitamiseks lähebki Mefistoteles maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Mefistoteles pakub Faustile oma teenistust, andes talle kasutada oma võimed ja lubades talle igasuguseid imesid näidata. Vastutasuks peab Faust andma oma hinge kuradile hetkel, kui tunneb, et on eluga rahul. Kuna Faust on oma ebaõnnestumise tõttu asja tuuma otsingul sügavas depressioonis, on ta kokkuleppega nõus. Mefistotelese tegevus jääb siiski vähetulemuslikuks, sest just tema kurjus ja hävitustöö, eriti Fausti armastanud noore Margarita surm, sunnivad Fausti enda põhimõtetele kindlaks jääma. Ka Mefistoteles ise ...
„Faust“ II 1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.“; „Ma olen kõike eitav vaim
haridusest tõeni jõudmiseks ei piisa, ja otsustab maailma mõistmiseks hoopis maiseid naudinguid kogeda. Seda arusaama toetab ka Enn Kasak, kuid arvab lisaks, et inimene on tegelikult nii rumal, et ei jõua kunagi maailma olemuseni. Tema väitel on arvamus, et millestki on aru saadud, erakordse hälbe märk. Põhjus lasub faktis, et teadmised, milleni küündime, on iseenesestmõistetavalt lihtsad. Seega pole ,,oma aia harimine" midagi muud kui faustlik edasipüüd. Sellegipoolest on teadmiste kogumine oluline, et olla kompetentne ja konkurentsivõimeline. Igapäevaelus on kodanikul kohustud teenida nii ennast kui ka riiki võimalikult kasulikult. Väikesearvulise rahva puhul on indiviidi tähtsus ühiskonnas suurem, näiteks on eestlase väärtus riigile kõrgem kui ameeriklasel või hiinlasel. Uue haridusreformi eesmärk on intelligentsi juurdekasvu tagamine. Andekate noorte
herbert George Wells ,,Nähtamatu'' Herbert George Wells Sündis Londoni lähistel Kentis 21. septembril 1886. a. Suri Londonis 13. augustil 1946. a. Noor Wells töötas kangakaupmehe õpipoisina Asus 17-aastaselt Midhursti gümnaasiumis õppima kui ka nooremaid õpetama Ülikooliõpingute kõrvalt töötas ta õpetajana Lõpetas 1890. aastal kaugõppes Londoni ülikooli zooloogia eriala Olemus Oli inglise romaani ja ajakirjanik Ühiskonna teadlane ning ajaloolane Püüdis teostes ette näha teaduse ja tehnika arengut ning selle mõju Ühendas köitva süzeega ulme ja reaalse maailma. Raamatuid läbib tugev ja hoiatav ühiskonnakriitika Huvitus küsimusest, kuhu viib tehniline progress sotsiaalses elus ja missugust mõju avaldab see inimkonna saatusele ,,Nähtamatu'' Faustlik lugu andekast meditsiini tudengist Griffinist, kes püstitab hüpoteesi, et kui inimese k...
Tema raamatuid läbib tugev ja hoiatav ühiskonnakriitika huvitudes küsimusest, kuhu viib tehniline progress sotsiaalses elus ja missugust mõju avaldab see inimkonna saatusele. Loometöö Rohkem kui saja raamatu ja neist viiekümne romaani autorina kuulub Wells ulmezanri klassikute tippu. Kuulsamad teosed on: ,,Ajamasin" ,,Doktor Moreau saar" ,,Nähtamatu" ,,Maailmade sõda" ,,Esimesed inimesed Kuul" ,,Õhusõda" ,,Nähtamatu" "Nähtamatu" on faustlik lugu andekast meditsiini- tudengist Griffinist, kes püstitab hüpoteesi, et kui inimese keha ei neela ega peegelda valgust, võib ta muutuda nähtamatuks. ,,Nähtamatu" on ühtaegu nii traagiline kui ka koomi- line romaan, mille taustal kerkivad pinnale eetilised küsimused võimust, sallivusest, inimlikkusest. Griffini tegelaskuju kaudu saab Wells kritiseerida eelarvamuste küüsis vaevlevat ühiskonda, kelle jõud on suunatud erinevuse lämmatamisele.
,,The Star short story, Graphic, Christmas" (1897) ,,The Red Room" (1896) ,,The Wheels of Chance" (1896) ,,The Plattner Story, and Others" (1897) ,,The Wonderful Visit" (1895) ,,The Stolen Bacillus and Other Incidents" (1895) ,,The Chronic Argonauts" (1888) ,,Textbook of Biology" (1893) ,,Honours Physiography" (1893) ,,Select Conversations with an Uncle" (1895) 8 Nähtamatu 1897. a ilmunud "Nähtamatu" on faustlik lugu teadlasest, kel õnnestub paremate katsejäneste puudumisel iseend nähtamatuks muuta. Paraku tundub meetod olevat ühesuunaline ning sel on kehv mõju teadlase niigi õrnale vaimsele tervisele. Korduvalt ekraniseeritud ulmepõnevik ilmus esmakordselt eesti keeles juba 1908. aastal Päevalehes Marta Bekkeri tõlkes pealkirjaga "Nägemata inimene". 9 ,,Nähtamatu" sisuülevaade
1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim
evolutsioon" Kultuuritüpoloogiad Mütoloogilised pseudotüpoloogiad (Wilhelm Scherer, William Yeats) Oswald Spengler "Õhtumaa allakäik" (1918-1922) O. Spengler Kultuuritsükkel: sünd, õitseng, surm Põhikultuurid: antiikkultuur, büsantsi-araabia (maagiline), egiptuse, india, semiidi- babüloonia, hiina ja maiade kultuur Kultuuri saatus ja vaim. Kultuur ja tsivilisatsioon. Apollolik ja faustlik alge Suurte stiilide teooria (Wölfflin, Curtius) Renessanss (XIV-XVI saj) Barokk (XVII) Klassitsism (XVII-XVIII) Romantism (XVIII saj lõpp-XIX saj algus) Kirjandusloo vastu Benedetto Croce (1866-1952) Uuskriitika (New Criticism; J.C. Ransom, M. C. Beardsley, W. K. Wimsatt, C. Brooks) Vene vormikoolkond (V.Sklovski, J. Tõnjanov, R. Jakobson) Puhtimmanentne, formaalsele alusele tuginev kirjanduslugu
Selle muutuse üheks osaks oli pööre suurema julmuse, brutaalsuse ja verejanulisuse poole, sest metsikus moodustas vapruse ja mehisuse kujutelmades olulise tahu. Ja seda barbaarset imidzit kultiveeriti hoolikalt. Normannid olid igast küljest sisse piiratud vaenlastest, keda leidust neist enestest palju arvukamalt, võis tasakaalu alal hoida vaid oma metsikuse kuulsuse levitamisega._ terrori eesmärgiks oli vara ja võim. * Vaprus, visadus, brutaalsus ja saamahimu see oligi faustlik keedus, millest vallutaja koosnes. Vallutused ja ettekujutus: aeg, mälu, minevik * Lääne sõjajõudude võidukas edasiliikumine kõrgkeskajal, mis viis väikese vallutate eliidi Palestiinasse, Kreekasse, Andaluusiasse, Ulsterisse ja Preisimaale, ning seda saatev linna. Na maauusasunike immigratsioon tõi kaasa väga enesekindla maailmavaate tekkimise. Nad aimasid ette veel suuremat ekspansionistlikku tulevikku ning kujundasid välja vaimu- ja
Püüdis luua immanentset kirjanduslugu. Kultuuritüpoloogiad tekivad sajandivahetusel. Mõned on poeetilised või pseudotüpo- loogiad. Kõige kuulsam on Oswald Spengleri ,,Õhtumaa allakäik" (1918-22). Iga kultuur on elusorganism, millele on omane sünd, õitseng ja surm. Seitse kultuuri on need faasid juba läbinud (antiik ehk apollolik, araabia maagiline kultuur, egiptuse, india, babüloonia, hiina ja maiade kultuurid). Viimane, Lääne-Euroopa faustlik kultuur, läheneb samuti oma lõpule. Kultuuri areng on tsükliline; mõttetu on rääkida progressist ja igavestest tõdedest. Igal kultuuril on oma saatus, mis väljendub kultuurikandjate mentaalsuses. Üks kultuur ei mõista kunagi teist kultuuri. Kultuur sureb siis, kui on ammendatud kõik tema võimalused. Viimane faas on tsivilisatsioon, mis kestab 200-300 a. Roomlaste kultuur on kreeka kultuuri mandumise periood: kreeka kultuuri ja rooma tsivilisatsioon
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
