Vastus leiad õppematerjalist: Filosoofia eksami kordamisküsimused

Filosoofia eksami kordamisküsimused (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

MIS ON FILOSOOFIA?
Mida tähendab et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised?
Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia?
Mis on teadmise ulatus?
Mis on teadmise allikas?
Mis on teadmise objektid?
Mis on teadmise subjekt ?
Mis on teadmine?
Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel?
Millised on teadmise kriteeriumid?
Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks?
Mida me teame Mida on üldse võimalik teada?
Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla ta kuulub?
Mis on olemas täpsustada Mis liiki asju on olemas?
Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt sõltumatult?
Mis puudutavad järgmisi mõisteid mina peetakse silmas ego Kas minu mõtlev vaim on olemas?
Mida inimene peab tegema?
Mida ei tohi teha?
Mis on õiglus mis on inimese kohustused?
Millised on tõelised väärtused?
Mis on riik Milline riik peaks olema?
Kes peaks valitsema?
Mille järgi kõik asjad on suhtelised 5 esteetikaline relativism ükski asi pole iseenesest ilus või inetu Kas ilu siis on või ei ole suhteline?
Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?
Kes ei ole printsessid Mida lisada �kuninglikpäritolu?
Mida õpetab filosoofia Russelli arvates?
Milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod?
Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi?
Mida võib silmas pidada mõistega tõeteooria�?
Milles seisneb nn tõekandjate küsimus?
Milles seisneb valetaja antinoomia paradoks?
Kuidas me teeme kindlaks mineviku kohta käiva väite tõesuse?
Milles seisneb siis vastavus tegelikkusega?
Mis on maailmas mis teeb tõeseks et 235?
Kuidas seda teha?
Milles seisneb tõe koherentsusteoori ja mis kõneleb koherentsusteooria poolt?
Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel?
Mis uskumuste süsteem?
Mida tähendab et �tõene on see uskumus mis töötab?
Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi?
Kuidas suhtub James absoluutsetesse tõdedesse?
Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest?
Millega tegeleb epistemoloogia?
Mida tähendab küsimus teadmise ulatusest�?
Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale?
Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks?
Mis on propositsiooniline teadmine?
Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus?
Mida lisas põhjuslik teadmisteooria ÕTU-le?
Milles seisneb nn vihmanäide põhjusliku teadmisteooria vastu?
Mida me ütleme teise või enda kohta kui omistame teisele või endale teadmise?
Mida me teema kui ütleme et tapmine on väär?
Mis kõneleb utilitarismi kasuks?
Kes ja kuidas otsustab kas sadisti poolt kogetud heameel kaalub üles kannatja kannatused ?
Kes vaatab jalgapalli või kes vaatab kunstiteost?
Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed?
Kuidas me teame teiste inimeste naudingust?
Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik?
Milles seisneb kategooriline imperatiiv?
Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv?
Mida peab siis tegema?
Mis on demokraatia?
Kes on see rahvas� kes demokraatias valitseb?
Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi?
Kuidas kritiseerib Platon demokraatiat?
Milles seisneb volitatud esindaja teooria erinevus sõltumatu esindaja teooriast?
Kes teda esindama saatsid 11 Milles seisneb demokraatia paradoks?
Milles seisneb võimude lahususe idee?
Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub?
Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini?
Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon?
Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks?
Kui palju vabadust peab riik indiviidile andma?
Kesmis on vaba?
Milles seisneb küsimus vabaduse väärtuseststaatusest?
Milline on vabaduse staatus teiste väärtuste suhtes?
Mis tingimusel võib inimest karistada purjusoleku pärast?
Kuidas põhjendas Mill seisukohta et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik?
Kuidas põhjendab Mill vabadust?
Milles seisneb Milli vabaduse e kahjuprintsiip ja kuidas ta seda õigustas?
Kellele rakendub vabadus e kahjuprintsiip Milli järgi?
Mida saab väita Milli progressiusu vastu?
Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile?
Mis on jaotava õigluse põhiküsimused?
Mis hüvesid tuleks jagada saaks jagada?
Millekelle vahel jagada?
Mis on õige� jaotus?
Millised probleemid seonduvad Lockei omandiõigusega?
Millised printsiibid valitakse tingimusel et nende printsiipide järgi tuleb korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist?
Millised õigluse printsiibid valitakse?
Mis on ühitatav ühsesuguse vabadussüsteemiga kõigi jaoks-miks valitaks?
Kes on kõige halvemas olukorras miks valitaks?
Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte?
Kui teadmatuse loor on eemaldatud?
Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone?
Kes ei ole andekad ei oma head töökohta või ei saagi üldse t ööd teha?
Mis siis kui algne omandamine on olnud ebaõiglane?
Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone?
Miks ei näita tuluparaad ebaõiglust Wolffi järgi?
Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?
Mis tüüpi �asjad on kunstiteosed ?
Mis on tõlgenduse allikaks?
Milles seisneb hinnangute ja põhjendite staatus?
Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed?
Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused?
Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile?
Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega?
Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
Mis teeb Warholi teosed kunstiks kuid mitte selle originaalsed koopiad?
Milles seisneb nn Wollheimi dilemma�?
Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon?
Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus?
Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi esteetilise hoiaku teooriat?
Miks võib Danto kunstiteooriat nimetada anti-esteetiliseks?

MIS ON FILOSOOFIA?
1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat!
Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi : reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisukohtade tähistamiseks: elufilosoofia, äri-, usu- jne.
2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised?
Seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi/ filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla.
3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia ?
Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria.
Põhiküsimused: 1.Mis on teadmise ulatus?
2.Mis on teadmise allikas?
3.Mis on teadmise objektid?
4.Mis on teadmise subjekt ?
5. Mis on teadmine?-
1.Tuttavolek-tutvus kellegagi või millegagi. Teadmiste omandamine kellegagi või millegagi kokkupuutudes. Tean, mis on valu;
2. Mida me teame- oskusteadmine –kuidas Teadmised ilmnevad teatud tegevuses/ oskuses tegevuste kaudu. Tean kuidas praekartuleid tehakse;
3.Teadmine kui teatud informatsiooni omamine e teadmine – et- propositsiooniline . Tean, et minu ema nimi on Vaike. Teadmine-et jaguneb kaheks:
3.1. Aprioorne st kogemuse eelne, sellest sõltumatu teadmine •mõistuspärane (loogiline) •konventsionaalne ekokkulepe. N: aprioorne teadmine taandub kokkuleppele: ükski vanatüdruk ei ole abielus.
3.2.Empiiriline teadmine- tuginevad meelelisele kogemusele- Päike tõuseb idast. Teadmised sõnastataksE, neid saab omandada lugedes või kuulates. Näited igapäevases elu: antakse edasi õpetajalt õpilasele- oskus rääkida emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu.
Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel?- Teadmine peab olema põhjendatud- pime usk ei ole teadmine… Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? KAs see on kogemus või inimmõistus või mõistus….Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada?- teadmistel on igasuguseid allikaid , kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi.
Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust.
Äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism.
Skeptitsism on kahtlemise filosoofia st, et tark inimene kahtleb kõiges .
Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust-oluliseim religion -mille järgi inimessel on võimatu teada, kas jumal on olemas. Epistemoloogia on filosoofia osa, mis tegeleb teadmise probleemidega. Termini “epistemoloogia” vermis 19, saj keskel šoti mõtleja James F. Ferrier. “Epistemoloogiaga” kõrvuti kasutatakse ka termineid “gnoseoloogia”, “tunnetusteooria”, “teadmiseteooria”, “tedmusteooria” ja “episteemika”. Uusajal on epistemoloogia olnud filosoofia domineerivamaid valdkondi.
4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla ta kuulub?
Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimus. Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Fundamentaalseteks küsimusteks peetakse näiteks neid, mis puudutavad järgmisi mõisteid: mina (peetakse silmas ego, Kas minu mõtlev vaim on olemas?); nemad (siin küsib “mina”, kas teised teadvused on olemas, Kas mina olen ainuke mõtlev vaim maailmas või mitte? Solipsist- see, kes usub, et tema ise on ainuke teadvusega olend maailmas); välismaailm(see, mis on väljas-pool mõtteid, Kas väljaspool minu mõtteid, kujutlusi ja teadvust on miski? Kas kead on olemas või see ainult näib nii ja olemas on ainult mõtted ja kujutlused?-idealism); Jumal (Kas on olemas ülimalt täiuslik olend? Kas on olemas kõige oleva algpõhjus? need on religioonifilosoofia küsimused); arvud (Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Arvud leiutati - kaob inimene, kaob arv); propositsioonid (asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud).
On metafüüsika haru.
5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi!
Praktilise filosoofia alla käivad:
1. esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu?
2. eetika (moraaliõpe) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus ? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi?
3. poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord ? Kes peaks valitsema ?
4. relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised)
5. esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline?
6. Õigusfilosoofia 7. Haridusfilosoofia
6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust!
1. Filosoofia on kriitiline. Ta kritiseerib ja argumenteerib. Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selle poolest erineb filosoofia religioonist. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes:
1.1.Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise-enesestmõistetavuste, eelarvamuste, “loomulikkuste” suhtes.
1.2.Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, (varjatud) eelduste, järelduskäikude jms suhtes.
1.3.Oma enese eelduste suhtes. See võib viia hukkamisteni: Sokrates–mõisteti surma Ateenlaste poolt
2. Filosoofia abstraheerib (eraldamine). Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist abstraktsesse. nt. Kas USA-l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?)
3. Filosoofia analüüsib (mõisteid) aga ka väiteid, teooriad jms–nende varjatud eeldusi. See ei tähenda et filosoofid jõuavad samadele tulemustele. Nad kritiseerivad vastastikku üksteise analüüse. Analüüsitakse mõisteid ja teooriaid jne... Millised on printsessiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? “naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus leidub naisi kes ei ole printsessid. Mida lisada, “kuninglikpäritolu”? - Seega, “naissus” ja “kuninglik päritolu” on eraldi võetuna tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. “Miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on (1) naine ja (2) kuningliku päritolu.”
7. Selgitage mõtet, et filosoofia on kriitiline!
Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selles mõttes erineb filosoofia religioonist.
8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes!
“Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof , kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.
Filosoofia on valdkond , mis paneb mõtlema, arutlema. Siin ei ole absoluutset tõde. Uute vastusteni jõutakse omades ülevaadet maailmast - teadvusest, objektidest , eksistentsist ja tõest, maailmast tervikuna ja meie suhtest sellesse tervikusse. Iga filosoof läheneb asjadele oma vaatenurgast annavad uusi definitsioone/seletusi.
9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide!
Bertrand Russell on öelnud , et “filosoofia” definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse. Kas Jaanika võib rünnata Tiinat? Kas üks inimened võib rünnata teist inimest? E kas A võib rünnata Bd?
10. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Konstrueerige näide!
? Teadmise defineerimiseks püüame selgusele jõuda, mida tähendab, et S teab, et p (S on teadmise subjekt ehk see, kes teab). Et fikseerida , mis tähendab, et S teab, et p, püütakse leida tarvilikud ja piisavad tingimused selleks, et S teaks , et p. Olgu need tingimused A1, A2, …, An. Siis igaüks neist on tarvilik selleks, et S teaks, et p: kui S teab, et p, siis kehtib A1; kui S teab, et p, siis kehtib A2; …; kui S teab, et p, siis kehtib An. Ja kõik tingimused kokku on piisavad selleks, et S teaks, et p: kui kehtivad tingimused A1, A2, …, An, siis S teab, et p. Kokkuvõttes: S teab, et p, siis ja ainult siis (ehk: parajasti siis), kui kehtivad tingimused A1, A2, …, An. Üks tarvilik tingimus selleks, et S teaks, et p, on see, et p oleks tõene. Ei ole võimalik teada seda, mis on väär. Kõik, mida teatakse , on tõene. Kuid see tingimus ei ole piisav selleks, et S teaks, et p on tõene. Kõike, mis on tõene, kõik ju ei tea.
11. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi!
Need on väga mitmekesised : ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil.
Negatiivne vabadus Sunni puudumine, vabadus millestki. Sund ja vabadus on vastandid, inimese vabadus peab võimaldama tal teha ka enda jaoks kahjulikke tegusid . N-vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteedi kärpimine.
Positiivne vabadus Toimimine endast lähtudes, vabadus millekski. P- vabadus viib üldiste tegevuse printsiipide põhjendamiseni, see omakorda poliitilise autoriteedi põhjendamiseni. Inimene, kes ei järgi üldisi mõistuslikke tegevusprintsiipe, ei ole vaba — seega on lubatud sund n.ö. "sunnitava enda heaks" P-vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteet endale saada.
12. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi?
Ininmteadmiste ajaloo moodustab suures osas katkematu püüd nihutada kõik küsimused emma-kumma alla neist kahest kategooriast. Sest niipea kui mõni peamurdmist tekitav, “imelik” küsimus osutub sõnastavaks nii, et sellega saab tegelema hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin , lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele.
Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud vaatlusest, katsest ja arvutusest, vaid võrsusid sellistest mitte-empriirilistest arusaamadest, nagu näiteks see, et täiuslikul kehal on jumalikust või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones.
13. Iseloomustage filosoofi kui meta -teadlast!
F.uurivad kuidas teadus toimib, teiselt poolt aga koos teadlastega, kuidas asjad on. Tagatipuks panevad nad erinevate teaduste saavutustest koos olemise õpetuse kaalutlustega kokku teadusliku pildi. Eesmärgiks peeti ideaalse keele loomist ning filosoofiliste probleemide lahendamist eksplikatsioonide või parafraaside abil – definitsioonide abil, mis elimineerivad probleemse osa mingi mõiste tavatähendusest jättes alles oluliseks peetava osa. Näiteks „kala“- peeti ka algselt delfiine ja vaalu, aga teadlased selgitasid, et on imetajad ja sarnasemad maismaa loomadele-hakati kutsuma imetajad ja seniajani.
14. Iseloomustage filosoofi kui kartograaf või grammatikut!
filosoof peab olema kui kartograaf, kes kaardistab tavakeele mõistelist geograafiat. meie igapäevasele mõtlemisele iseloomulik teatud hulk mõisteid mis ei muutu ja on kõikidele inimestele ühised: näiteks samasus, reaalsus , tõde, teadmine, tähendus, taju, seletus, olemasolu, aeg, tegu, vastutus jne. filosoof on kui grammatik, kes paneb kirja meie tavamõtlemise grammatikareeglid, millest inimesed küll mõeldes ja rääkides implitsiitselt lähtuvad, kuid mida nad ise ei suuda eksplitsiitselt sõnastada.
15. Iseloomustage filosoofi kui terapeuti!
Terapeudi juured lähtuvad L.Wittgensteini hilistest töödest. Ta jaoks on filosoofia „võitlus nõiduslummusega, millesse meie aru meie keele mõjul satub“ . Filosoofia eesmärgiks on „Näidata kärbsele teed välja kärbsepudelist“– näidata haigele mõistusele, kuidas probleem, mis teda piinab on tegelikult olematu. Seda tehes „filosoof ravib/käsitleb küsimust kui haigust“, kõigepealt diagnoosib selle ning seejärel ravib, „suunates sõnad metafüüsilisest kasutusest tagasi igapäevasesse kasutusse“ ning „kogudes meelespeasid kindlate eesmärkide tarvis“. Filosoofia tulemuseks on „ühe või teise mõttetuse paljastamine nagu ka nende muhkude paljastamine, mida aru on saanud, joostes vastu keele piire “.
Tänapäeval võib sellise Wittgensteinist lähtuva metafilosooflise kontseptsiooni toetajateks pidada näiteks John McDowelli, Paul Horwichit ja Barry Stroudi.É Kõik nad jagavad arvamust, et filosoofa eesmärgiks ei ole luua uut teadmistmaailma kohta, vaid pigem lahendadamõtlemise ette kerkivaid probleeme, mis tekivad keele väärast kasutusest või selle toimimise väärast mõistmisest.
2. TÕDE
1. Mida võib silmas pidada mõistega „ tõeteooria “?
Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus , kuid mitte teadmine.
Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Kass on katusel on tõene tõepoolest siis, kui mõni kass on katusel.
Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti loomulik matemaatikas. Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga lendamas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest.
Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetuse haigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib.
2. Milles seisneb nn tõekandjate küsimus?
Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Väärad ideed on need, mida ei saa. See on tõene, mis on meile kasulik. Absoluutselt tõene on olemas, tähendades seda, mida meie mingi edasine kogemus kunagi ei muuda
3. Milles seisneb valetaja antinoomia ( paradoks )?
Väide. Ma valetan on tõene siis ja ainult siis, kui ma tegelikult valetan; aga kui ma nüüd tegelikult valetan, siis ma räägin ju tõtt, aga kui ma tegelikult räägin tõtt, siis ma valetan. Tuleb välja, et väide p on tõene siis ja ainult siis, kui väide p on väär.
4. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele!
Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. N: Must kass on katusel on on tõene tõepoolest siis, kui mõni must kass on katusel. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegelikkusega'. Väide (otsustus) on mõte ning tegelikkus on näiteks mingi fakt. Väide või usk ehk uskumus on tõene, kui ta on tõsiasjadega (faktidega) kooskõlas. Kas väite ja tegelikkuse vastavus on samasugune kui poldi ja mutri vastavus?
Kui vastata, et siin polegi midagi seletada - me lihtsalt oskame seda vastavust kindlaks teha, siis tekiks omakorda näiteks küsimus: kuidas me teeme kindlaks mineviku kohta käiva väite tõesuse? Ütelda, et olemasolevat ei ole või mitteolemasolev on olemas, on väär. Olemasolev on olemas ja mitteolemasolev ei ole, on õige. Väide, et lumi on valge on tõene siis ja ainult siis kui lumi on valge. Väide, et ma valetan on tõene siis ja ainult siis kui ma valetan.
1)Moraalifaktid: on väidetud, et kuigi on olemas moraalsed tõed, ei ole olemas moraali-fakte (millega saaksid need vastavuses olla). Vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdede olemasolu. Tapmine on moraalselt väär .
2) Aprioorsed tõed: Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5? Inimesed leiutasid numbrid - kaob inimene, kaob number. Või öelda, et kõik tiigrid on lihasööjad, siis peaksime kõik maailma tiigrid minevikus, olevikus ja tulevikus kontrollima.
3)Väidete ja maailma ühtesobimatus- Hempel- väiteid ei võrrelda kunagi“reaalsusega, „faktidega“. Kuidas seda teha? Me saame võrrelda asju mis kuuluvad ühte kategooriasse, aga väited ja maailm kuuluvad eri kategooriatesse.
5. Milles seisneb tõe koherentsusteoori ja mis kõneleb koherentsusteooria poolt?
Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest või mitte. Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. N:räägin, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest.
1) Pole vastavus-teooria probleeme, mis seisnes faktidele vastavuse näitamisega.
2) Mineviku kohta tehtavate väidete puhul, hindame mingi väite usutavust selle järgi kuivõrd ta on kooskõlas meie seniste tõekspidamistega. (Ajaloolise väite tõesust teame ajalooraamatute, teksti vms kaudu)
3) Ka uut infot hindame selle järgi, kas see on kooskõlas me seniste tõeste väidete hulgaga . (Väite, et keegi X nägi kummitust, tunnistame vääraks, sest ei ole kooskõlas tõeste tava-arusaamlike või teaduslike uskumustega)
6. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel?
Erinevus seisneb selles, et vastavusteooria koha pealt on tõene väide, mis on kooskõlas tegelikkusega. Koherentsusteoorias on tõene väide, mis on kooskõlas teiste väidetega. Vastavusteooria kompetentsi kuulub tõe mõiste definitsioon, koherentsusteooria pädevusse selle rakendamise kriteeriumid.
7. Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust!
Mis uskumuste süsteem? Uskumuste hulga määratlemise probleem. Kelle uskumustega peab väide olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene? (Kõikide tarkade inimeste? Suure juhi? Enamuse? Ühiskonna? Kirikuisade? Teadlaste ?) Näiteks: Jane Austeni probleem
Võtame kaks uskumust/väidet: “Jane Austen poodi mõrvari poolt”; “Jane Austen suri oma voodis”
Mõlemad uskumused on koherentsed mõne uskumuste hulgaga! Ent keegi ju ei eelda , et (1) on tõene. Aga koherentsusteooria pooldaja ei saa ütleda, et (1) on väär ja (2) on tõene.
8. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni!
Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla mingi käegakatsutav asi, selleks võib olla ka näiteks emotsionaalne rahuldus, heaolu vms. Näiteks on usk sellesse, et elu väärib elamist, tõene siis, kui sellest usust lähtudes inimene tunneb elust rahuldust. Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust.
Tõesed on sellised uskumused...
...mis “töötavad”
...millest lähtudes saab sihipäraselt töötada
...mis ennast õigustavad
...millesse on kasulik uskuda
9. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile!
1. “Töötama” kahemõttelisus, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad.
A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis töötab”? Sõna “töötama” on kahemõtteline:

mingi uskumus prognoosib juhtuvat
mingi uskumus varustab meid energiaga

2. Kasulik väärus/kasutu tõde. - Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud.
10. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi?
Nad on erineval arvamusel, mida täpselt võiks tähendada termin “Sobivus” ja mida termis “tõelisus”, ütluses, et tõde on sobivuses tõelisusega. Neile küsimustele vastates on pragmatistid analüütilisemad ja süvitsi minevamad, intellektualistid on lohakamad ja vähem tõhusad.
11. Kuidas suhtub James absoluutsetesse tõdedesse?
Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Väärad ideed on need, mida ei saa. See on tõene, mis on meile kasulik. On küll... Absoluutselt tõene, tähendades seda, mida meie mingi edasine kogemus kunagi ei muuda.
12. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest?
Erineb selle poolest, et tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu kõik teised voolud on arvanud.
13. Selgitage tõefraasi üldistavat, performatiivset ja ekspressiivset funktsiooni?
Tõefraasi üldistav funktsioon
Quine (1995) ja Ramsey (1999): tõefraas on üleliigne, omistatuna ühele antud lausele:
—“on tõene, et Caesar mõrvati” = “Caesar mõrvati”
—Ent tõefraasi on vaja lause puhul, mis pole antud. Võime tahta öelda, et kõik, mis keegi mingil juhtumil ütles, oli tõene:
—“kõik mida Newton ütles on tõene” ≠ “Kõik mida Newton ütles”
„on tõene“ performatiivne väljend ? Seda öeldes sooritab inimene mingi teo.
„tõe/tõesuse“ ekspressiivne otstarve? Strawsoni järgi on fraasil “on tõene” lisaks nõustumise ja kinnitamisele veel ka ekspressiivne otstarve:
“on see tõsi, et...”
“on see ikka tõene, et...”
“kui see on tõsi no siis ma küll ei tea”
Sarnastes väljendites funktsioneerib “tõene” üllatuse, kahtluse ja mitteuskumuse väljendajana.
14. Esitage deflatsionismile vähemalt kaks etteheidet!
1. Tõefraasi pimekasutus. Tõe omistamine pole objekti p teadmine tingimata tarvilik – mingile väitele omistatakse tõesust nö pimesi. Keegi ütleb, et ta ei usu kellegi ütlemist ja soovib seda kontrollida. Mina, kes tunnen ütlejat, ütlen, et see väide on tõene, sest tunnen ütlejat
2. Tõe tähtsus. Viimaks võib deflatsionismile esitada ka niisugune etteheite, mis ei ole otseselt seotud tõefraasi kasutamisviisidega. deflatsionistlik tõeteooria ei suuda ära seletada seda, et tõde on normiks. Sellest, kas mingi väide on tõene või mitte, näib tõesti üpris palju sõltuvat.
15. Selgitage tõefraasi pimekasutuse probleemi!
Tõe omistamine pole objekti p teadmine tingimata tarvilik – mingile väitele omistatakse tõesust nö pimesi. Keegi ütleb, et ta ei usu kellegi ütlemist ja soovib seda kontrollida. Mina, kes tunnen ütlejat, ütlen, et see väide on tõene, sest tunnen ütlejat
3. TEADMINE
1. Millega tegeleb epistemoloogia?
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist . Vaata lisa Iosa punkt 3.
2. Mida tähendab küsimus „teadmise ulatusest“?
Inimesed mõtlevad valesti, et nende teadmise ulatus sõltub teadmise enese loomusest ja teadmise objektide teadasaamise võimest. Teadasaadut ei mõisteta mitte vastavalt selle loomusele, vaid vastavalt inimese võimele teadmise tekitajatest aru saada. Näiteks kuju ümarust tuntakse nägemise kaudu ära ühtviisi (distantsilt näeb tervikut korraga), kompimise kaudu teistviisi. Inimene märkab meeletaju, kujutluse , mõistuse ja taibu kaudu erinevalt. Meeled peavad kuju aineliseks, kujutlus vaatleb ilma aineta. Mõistus ületab kujutluse ja vaatleb üksikliike üleüldiselt. Taibu silm on veelgi ülendunum ning jätab üleüldisuse valdkonna maha, et teadvuse puhta nägemisega saada kätte lihtne idee ise.
3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale?
Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne.) õigustamatult tahaplaanile (varjatult on teadja valgenahaline keskealine mees).
4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses!
Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll.
5. Iseloomustage I. Kanti tunnetusteooria põhisisu!
Kanti arvates on olemas objektiivne maailm (meist sõltumatu), mille kohta me aga ei saa midagi konkreetset väita. See on “asi iseeneses”. See tundmatu asi iseeneses mõjutab inimese meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda, kuidas asi iseeneses meile nähtub, nimetab kant “asjaks meie jaoks”. Tunnetada saab ainult nähtumusi, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Miks? Asi on sellel, et tunnetuses eristab Kant kahte aspekti:

tunnetuse mateeriat- aistinguid
tunnetuse aprioorset vormi- inimese mõistus vormib tunnetuse mateeria .

Tunnetuse mateeria ei sisalda endas mingit korrapärasust. Nähtustele annavad korrapära inimmõistuse aprioorsed vormid.
6. Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks?
Kuna ta leiab, et kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ta arvab , et ainus tõeline teadmiste allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest.
7. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust!
Tutvusteadmine e. kogemus-teadmine kui tuttavolek: - “Ma tean, mis on kõhuvalu ” (olen seda tundnud ); “Ma tean mis on kaotusvalu” (olen lähedase inimese kaotanud);
Oskusteadmine e. kuidas-teadmine: - “Ma tean, kuidas füüsikas seda valemit kasutada” ; “Ma tean, kuidas õmmelda sellikut”
8. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide!
Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. nt. Ma tean, et 2+2=4
9. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus ?
Traditsiooniliseks on kujunenud arusaam teadmisest kui põhjendatud tõesest uskumusest. Seega: teadmine on õigustatud (põhjendatud) tõene uskumus. ( ÕTU ).
1) Õigustatud tingimus: Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud st et ma usuksin õigel alusel. Oletame, et ma usungi, et P on HIV posit.ja mu usk on tõene. Kui mu käest küsitakse, kuidas ma selle teadmise sain, siis pean tunnistama, et nägin unes. Hääled unenäost ei saa olla teadmise õigustuseks. Sellele tuginev usk võib osutuda tõeks, kuid ei saa anda alust teadmisele.
2) Tõesuse tingimus: “Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, peab ta tõesti olema HIV positiivne.” Tuttav on täiesti veendunud, et P on HIV pos.ja ütleb, et tean täiesti kindlalt, et P on HIV pos.Kui asi nii ei ole, kuigi inimene usub kindlalt, et tema väide on tõene, siis ei hakka keegi ütlema, et see inimene teab, kuidas P tervis tegelikult on.
3) Uskumise tingimus: “Et võiksin teada, et P. on HIV posit. pean ka uskuma, et P. on HIV pos.” Oletame, et tõesuse tingimus on täidetud. P. on HIV positiivne, kuid mingil põhjusel ma ei usu seda. Seega on küllalt ilmne, et kui ma ei usu, siis ma ka ei tea. Kas uskumine on ikka tarvilik?
10. Selgitage traditsioonilise määratluse „uskumise“ ja „tõesuse“ tingimust!
Tõesuse tingimus: “Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, peab ta tõesti olema HIV positiivne.” Tuttav on täiesti veendunud, et P on HIV pos.ja ütleb, et tean täiesti kindlalt, et P on HIV pos.Kui asi nii ei ole, kuigi inimene usub kindlalt, et tema väide on tõene, siis ei hakka keegi ütlema, et see inimene teab, kuidas P tervis tegelikult on.
Uskumise tingimus: “Et võiksin teada, et P. on HIV posit. pean ka uskuma, et P. on HIV pos.” Oletame, et tõesuse tingimus on täidetud. P. on HIV positiivne, kuid mingil põhjusel ma ei usu seda. Seega on küllalt ilmne, et kui ma ei usu, siis ma ka ei tea. Kas uskumine on ikka tarvilik?
11. Selgitage traditsioonilise määratluse „õigustatuse“ tingimust!
Õigustatud tingimus: Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud st et ma usuksin õigel alusel. Oletame, et ma usungi, et P on HIV posit.ja mu usk on tõene. Kui mu käest küsitakse, kuidas ma selle teadmise sain, siis pean tunnistama, et nägin unes. Hääled unenäost ei saa olla teadmise õigustuseks. Sellele tuginev usk võib osutuda tõeks, kuid ei saa anda alust teadmisele.
12. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil!
Teadmise juhtum, kus pole kas tõesust, uskumist või õigustatust e ühte neist tingimustest pole tarviski. N: Saabun koju ja maja on maha põlenud (tõsi): ütlen „ma ei usu seda“ (uskumine). Olgugi, et ütlen, et ei usu seda, on tegemist uskumisega, ainult ma ei tahaks seda uskuda, see on ju nii kole, seega on tegemist teadmise juhtumiga ja kahe tingimuse täitmisega.
Kas leidub juhtum, kus tõesus, uskumine ja õigustatus, aga pole teadmist. N: Õpetaja küsib, millal Jüriöö lahing toimus. Paanikas õpilane vastab, et 1343(tõsi), aga pole absoluutselt kindel ja ei saa öelda, et ta usub, et jüriöö lahing 1343 toimus. Kuid ta ju teadis vastust. See juhtum on kaheldav teadmise juhtum, sest teadmine puudub, aga muud tingimused olid täidetud.
13. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria ÕTU-le?
Pakkus täiendust. Alvin I. Goldman tegi ettepaneku:
S teab, et p, siis ja ainult siis kui:

p on tõene
S usub et p
S on õigustatud uskuma, et p
p põhjustab S-i uskumuse, et p

14. Milles seisneb nn vihmanäide põhjusliku teadmisteooria vastu?
Selles analüüsis on uskumus ->subjekti->proportsiooni vaheline seos; tõesus->proportsiooni ja fakti vaheline seos; põhjustamine->fakti ja subjekti vaheline seos. Kui ma usun, et viham sajab ja sajabki ning minu uskumeus on põhjustatud vihmast, mille kohta minu uskumus käib. Kõik tingimused on täidetud, sealhulgas ka põhjuslikkusetingimus, kuid kas see inimene ka tõesti teab, et vihma sajab? Tekib küsimus, kuidas välistada uskumuse õigustusest juhuslikkust, et saaks rääkida teadmisest. N. arvan, et sajab, sest kuulen pladinat, aga samas on kogemata keegi käivitanud plaadi vee pladinaga aga päriselt ka sajab->see põhjuslik ahel on väga ebatõenäolineja võiks öelda, et juhuslik. Seosed on kõik olemas, siis on tegemist teadmisega.
15. Selgitage Austini väidet, et teadmise ja uskumise erinevus võib olla väljaspool igasuguseid psühholoogilisi seisundeid!
Mida me ütleme teise või enda kohta, kui omistame teisele või endale teadmise? Austin – Öeldes „ma tean, et P“ ei ütle ma, et olen saanud hakkama konkreetse tunnetussaavutusega, mis paikneb samal skaalal pelga uskumusega, et P , ent on tolle skaala tipus siis juhtis ta tähelepanu võimalusele, et teadmise ja uskumuse vahel ei ole introspektiivset vahet. Introspektsiooni seisukohast ei ole see erinevus kaugeltki niisugune nagu erinevus vihkamise ja armastuse vahel, mida me kõik oskame eristada. Teadmise ja uskumise erinevus on võib olla väljaspool igasuguseid psühholoogilisi seisundeid. Teadmine on tõene uskumus või arvamus. Ülim mida me introspektsiooniga suudame kindlaks määrata, on see, et me päriselt usume, P. Kas P on tõsi ei näi kuidagi sõltuvat faktistv, et meil on vastav uskumus ja on kindel, et mitte miski meie psühhol.seisundis ei võimalda eristada tõeseid uskumusi vääradest. Tõesust ja väärust määravad asjaolud , mis jäävad väljaspoole fakti: tõesus ja väärus sõltub sellest kas maailm toetab öeldut või mitte.N: Jüriöö lahing toimus 1343, ei loe välja, kas see on tõene või väär. Selle lause tõesus või väärus on ajaloofakti küsimus. Oma on uskumusega, et Jüriöö ülestõus toimus 1343-see võib , mis teeb uskumuse tõeseks, olla ise introspektsiooniga haaratav.
4. ÕIGE KÄITUMINE
1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust!
N- eetikas vastatakse küsimusele, milline tegu/ käitumine on moraalselt hea ja milline moraalselt väär: Kas käitumise moraalse väärtuse juures tähtsam teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnanagute loomust ja põhjendamise viise: mida me teema kui ütleme, et tapmine on väär? Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne .
2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust!
Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi.
3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist!
Teo- utilitarism : tegu on õige siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivile e õige tegu on selline, mille tulemuseks on parimad tagajärjed. Reegli e. normi-utilitarism: Ei kaalutle iga üksik tegu eraldi, vaid postuleerib üldised reeglid tegevuste kohta, mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikkust suurema hulga inimeste jaoks e õige tegu on selline, mis on kooskõlas niisuguste reeglitega, mille tulemuseks (võrreldes teiste reeglistikega) on parimad tagajärjed.
4. Mis kõneleb utilitarismi kasuks?
1) Annab konkreetse juhise, lahenduse igale olukorrale. Ei ole formaalne , ega üldsõnaline, a la tee seda, mida kõik teeks selles olukorras.
2) Utilitarism on sisuline: tuleb aidata kaasa hüvangu suurenemisele ja leevendada kannatust.
3) Me ju sageli kaalume erinevaid tegusi ja eelistame neid, mis toovad kaasa rohkem heaolu.
5. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil!
Teoorias on utilitarism väga atraktiivne, kuid tema praktikasse rakendamisel tekib mitmeid raskusi.
1) Õnne mõõtmise küsimus: Kes ja kuidas otsustab, kas sadisti poolt kogetud heameel kaalub üles kannatja kannatused? Kas nauding on suurem sellel, kes vaatab jalgapalli või kes vaatab kunstiteost?
2) Tagajärjed: Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Tunnetuslikud probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust?
3) Õigustab ebamoraalseid tegusid: Pigem tappa üks inimene, kui see päästab mitme elu.
4) Moraaliprintsiipide avalikkus.
6. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat!
Reegli-deontteooriad
Saame tuletada moraalselt õige käitumise üldreeglist (Kant) Üldjoontes võib öelda, et deontoloogilised teooriad kalduvad absolutismi, teleoloogilised aga relatvismi.
7. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik?
Konsekventsialism- seisukoht, mille järgi käitumise moraalne headus /õigsu või halbus/ ebaõiglus tuleneb selle tagajärgedest. Tagajärje-eetika teooriatest on kõige tuntum utilitarism. Kant ütleb oma eetikateoorias, et moraalne on see tegu, mis lähtub kohusest ja mitte kalduvustest, ihadest, tunnetest. Teo motiiv on Kantile tähtsam, kui tagajärg.
8. Milles seisneb kategooriline imperatiiv ?
Kategooriline imperatiiv kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit (teise järgu reeglit). Ta on mõeldud põhimõttelise viisina, kuidas valida moraalireegleid. Kui toimijale tuleb pähe mõni reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada testimisele kategoorilise imperatiiviga.
9. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed!
Selleks, et tegu oleks moraalne peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviks sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklike maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiks elada.
10. Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv?
Hüpoteetiline imperatiiv käsib midagi teha, kui soovitakse midagi saavutada, näiteks Õpi hoolsasti, kui tahad elus edasi jõuda. Juhul kui inimene ei taha elus edasi jõuda, ei käse hüpoteetiline imperatiiv tal midagi teha. Kategooriline imperatiiv on printsiip, mille alusel saab hinnata maksiimi e. käitumispõhimõtte moraalset õigsust.
11. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet!
Teo motiiv on tähtsam, kui tegu ise. Nt. Kui keegi tahab püüda last, aga kukutab ta ise, on tegu moraalne.
12. Tooge näide kohustuste konfliktist!
Kui tekib hetk, kus kaks kohustust lähevad omavahel alati vastuollu. Mul on kohustus: mitte kunagi varastada, ja kaitsta oma peret, mida peab siis tegema?
13. Selgitage kuidas erineb voorus-eetika deontoloogilisest ja teleoloogilisest eetikast!
Vooruse eetika keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Esmakordselt Aristotelese poolt esitatud teooria, mille kohaselt on eetilise hinnangu aluseks iseloom. Vooruste eetika rõhutab olemist - s.t teatud tüüpi isikuks olemist. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Teleoloogilise teooria kohaselt määrab teo moraalse õigsuse teo tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui suur on teost saadav kasu.
14. Kritiseerige teopõhiseid eetikasüsteeme vooruseetika positsioonilt (vähemalt kolmel
viisil)!

1) On raske näha, kuidas saaks üldse olla võimalik vaielda: teil ja intuitsionistil on kas ühesugune intuitsioon valetamise suhtes või mitte ja sellega asi piirdubki

2) Tundub, et reeglid on igasuguse arutlemise, sealhulgas ka moraalse arutlemise jaoks hädavajalikud
3) Paistab, et erinevatel olukordadel on ühiseid jooni, nii et oleks vasturääkiv kirjutada ette erinevaid moraalseid tegusid.
5. DEMOKRAATIA
1. Mis on demokraatia?
Demokraatia on valitsemine rahva enda poolt ja rahva enda heaks. See on üks võimu vorme, mida ieloomustab vähemuse enamusele allumise printsiibi amtlik deklareerimine ning kodanike vabaduse ja võrdõiguslikkuse tunnustamine.
2. Kes on see „rahvas“ kes demokraatias valitseb?
Inimesed, kel on luba hääletada. Eri aegadel ja eri piirkondades on selleks erinevad piirangud. N: ei lastud Antiik-Kreekas lastel, naistel ega välismaalastel hääletada.
3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat!
Otsese demokraatia korral räägib iga inimene ise enda eest. Ta toob isiklikult välja oma probleemid ja vajadused ja arutleb nende üle. Esindus-demokraatial valivad inimesed endale esindajad, kes esindavad nende huve ja kaitsevad nende seisukohti.
4. Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi?
Kõigi tahe on kõigi üksikisikute konkreetsete tahete tulemus, see on omaenda huvides hääletamine ja hääletamine selle alusel, mida peetakse õigeks. Üldine tahe on hääletada selle poolt, mis on teie arvates moraalselt õige tulemus või ühine hüve, tähendab hääletada vastavalt oma arusaamale üldisest tahtest.
5. Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda!
6. Selgitage vähemalt kahte asjaolu demokraatia kasuks!

Strateegiline asjaolu: Võrreldes teiste valitsusvormidega võtab demokraatia arvesse kõige suurema hulga inimeste õigusi, arvamusi , huvisid.
Episteemiline asjaolu: Kuna otsustamisse on kaasatud suur hulk inimesi, on loogiline, et otsus tuleb paikapidavam ja pädevam.
Moraal-psühholoogiline asjaolu: Demokraatia innustab inimesi hoolikamalt oa seisukohtadele mõtlema.

7. Esitage vähemasti kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu!
Osalusdemokraatia huvides on iga olulise poliitilise küsimuse üle arutlemine nii, et kaasatud on võimalikult paljud liikmed, keda see puudutab; arutlus peab võimaldama kõigi seisukohtade esitamist ning selle tulemus ei tohiks olla mõjutatud nende esitaja võimupositsioonist või tema muudest ressurssidest. Osalusdemokraatia kanalid on koostöökogud ja teised partnerluse vormid, avalikud diskussioonid, demonstratsioonid, kodanikualgatus, jm. Seega on mõtekas siis, kui on suhteliselt väha isikuid, kes selles osalevad ja kui tuleb teha küllalt vähe otsuseid.
8. Kuidas kritiseerib Platon demokraatiat?
Õiged poliitilised otsused vajavad eksperte. Riigi huve puutavate poliitliste otsuste tegmine tuleks jätta asjatundjata hooleks. Platoni meeelst oli eelkõige filosoofiline ettevalmistus valitsemise hädavajalik tingimus. Kuigi Platon oli demokraatia vastu , pooldab ka tema, et inimeste huvid peaksid olema valitsejate südames. Demokraatias aga rahvas sellist omadust ei oma. Seega võib demokraatia tagajärjeks anda lolli poliitilise süsteemi.
9. Kritiseerige demokraatiat kahel mitte-platonlikul viisil!
1) Illusoorsus, ebaolulisus ja eelarvamused: Hääletamise protseduurid ei garanteeri inimeste poolt valitsemist, sest mõned valijad ei tea, mis on nende huvid; valijaid tüssatakse osavate kõnemeeste poolt; kandidaatide ring ei paku tõelisi valikuid .
2)Tuntud loosung “2 pead on 2 pead ei pea paika”.
10. Milles seisneb volitatud esindaja teooria erinevus sõltumatu esindaja teooriast?
Volitatud esindaja on vaid “hääletoru” inimeste vahel. Ta ei tohi avaldada oma arvamust, kui rahva oma. Tal ei ole õigust enda ideesid edasi anda. Kui ei täida oma ülesannet, siis kutsutakse tagasi. Sõltumatu esindaja oskab ka ise mõelda, ning võib ka tõlgendada rahva huvisid, ega tüssa neid, kes teda esindama saatsid.
11. Milles seisneb demokraatia paradoks?
Minu arvates on õige poliitika A. Enamus soovib poliitikat B. Ma nõustun demokraatia põhimõttega: et ellu viidaks enamuse otsused. Seega nõustun, et viidaks ellu poliitika B. Mistõttu olen ma seisukohal: on õige viia ellu vale poliitika.
12. Milles seisneb võimude lahususe idee?
Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude lahususe idee elemente sisaldus juba antiikaja filosoofide (Platon, Aristoteles , Polybios) teostes. Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof J. Locke , kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada kuninga ja parlamendi vahel. Moodsa vormi andis võimude lahususe põhimõttele Charles de Montesquieu oma teoses "Seaduste vaimust", pidades vajalikuks riigivõimu kolmikjaotust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis (system of checks and balances).
13. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub?
Võimalus, et süsteem õhutab väärtusetuid või ebasobivaid inimesi valimistel kandideerima--->võimude lahusus. Hääletaja võib anda alatu või pahatahtliku hääle--->Avalik hääletus, mitte salajne, siis on võimalik neid inimesi oma hääle eest vatutavaks pidada
14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini?
1)Ühist huvi (ühiseid väärtusi) ei ole. Alusväärtused- milline peaks olema elu ühiskonnas - on loogikast kõrgemal. Kusjuures mõnel ei pruugi need olla lahendatavad kompromissi teel.
2) Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele.
3) Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia.
15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon?
Schumpeteri järgi piisab kodanikele valimis õigusest ja muu jääb juba eliidi hooleks. “Demokraatlik meetod on selline institutsionaalne korraldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidede valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täita.” Järelikult, olles eesmärgist teadlik, võtab iga kogukonnaliige heal ja halval vahet tehes aktiivselt ja teadlikult osa hea edendamisest ja võitlusest halvaga ning kõik liikmed üheskoos juhivad kogukonna avalikke asju.
6. VABADUS
1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega!
metafüüsikas- tahtevabaduse probleem-kas isik on ise oma tegevuse algataja ja kontrollija, erinevad determisnistid eeldavad erinevat liiki ettemääratust. Kas determinismi tõesus sobib kokku vaba tahtega? *eetikas- vabaduse ja vastutuse vahekord- kui eeldame et vaba tahe on moraalse vastutuse tingimus, siis determisnism on ühtesobimatu moraalse vastutusega

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 30 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maritanael Õppematerjali autor

filosoof uskumus vastavusteooria petus sokrates tahe

Sarnased õppematerjalid

odt

Sissejuhatus filosoofiasse

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist

Filosoofia

docx

Filosoofia eksami vastused

1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. Sõna “filosoofia” tähendab tarkusearmastust. - “Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole selles valdkonnas üleproduktsiooni.” Jacques Maritain (1987) 2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus, uurimine. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB. Praktiline filosoofia peamised sektorid: 1) poliitikafilosoofia 2) eetika/moraalifilosoofia 3) esteetika/kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia 3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise-

Sissejuhatus filosoofiasse

docx

Filosoofia eksami vastused

Teiste väidetega kooskõlas ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest 2.Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? või mitte. Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida 3.Selgitage filosoofiliste küsimuste eripära I. Berlini järgi

Filosoofia

pdf

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest

Filosoofia

odt

Filosoofia kordamisküsimused

1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse?

Filosoofia

docx

Filosoofia küsimused

Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate

Filosoofia

doc

Mis on filosoofia?

Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma

Filosoofia

pdf

Filosoofia kursus ülikoolis: tõde, teadmine, õiglus

10. Tõefraasi üldistav, peformatiivne ja ekspressiivne funktsioon: Üldistav: tõefraas on üleliigne, omistatuna ühele antud lausele; fraasi vaja kui pole atud lauset. Kinnitamine ja nõustumine: kasutades fraasi „on tõene“ sooritame kinnitamise/nõustumise teo. Ekspressiivne: kasutatakse fraasi, et väljendada mingit üllatust/kahtlust Teadmine 1. Epistemoloogia: filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja sellega seotud küsimustega (mis on teadmise ulatus, allikas, objektid, subjekt) 2. Teadmise ulatus: Kui palju me teame ja kus on piir. Skeptimism: teame väga vähe (ainult oma teadvuse seisundit teame). Realism: teame üsna palju endast ja maailmast 3. Feministid heidavad ette: Feministid on väitnud, et epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema soo, ühiskondliku staatuse jne

Sissejuhatus filosoofiasse

Rohkem sarnaseid