Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksama...
Loodusturism- on loodusressurssile baseerv turism, mille phul looduskeskkond võib olla nii: a) objekt(Piusa liivakoopad), b) eesmärk(nt. Linnuvaatlus kui ka), c) motivaator( nt. Looduses toimuv paintboll). Maaturism- see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. 2. Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada resursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta kohaliku elanikkonnaga, 7)pea nõu kõikide huvigruppidega, 8) koolita personali, 9)turusta turismi vastutustundlikult, 10)vii läbi turismiuuringuid ja jä...
2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli ma...
Loeng(2. veebruar 2009) Geoloogia- on teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, mutusest ja avanemisest, sealhulgas ka elu arengut maakeral. Lugeda: Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, Tallinn, 2004. NB! maps.google.com ; www.scatese.com ; www.ut.ee/BGGL/????? Inimene ja geoloogia Nii vana kui on inimene on ka geoloogiab(ehk teadmine Maast) Inimkonna vajadused on loodusressursside järele kahekordistunud 20...30 aasta järel. · Kivikirves ja maavarad · Joomine ja hüdroloogia · Soolakaevandused ja markseidretööd · Püramiidid ja insenergeoloogia Mineraalsed ressurssid vs. Inimressurrsid. Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Ra...
Loeng ( 9.veebuar 2009) MAA: Maa keskmine raadius e. Ekvivalentse kera raadius 6371 km. Ekvatoriaalne raadius 6378,160 km. Maa välispind- geoid- teoreetiline geomeetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täeliku tuulevaikuse korral (langeb kokku Maailmamere keskmise tasemega) ning asetseb risti loodjoonega. Maa uurimise probleemid: · Protsessid on toimunud valdavalt kauges minevikus · Protsessid on väga aeglased · Protsesid toimuvad suurtes sügavustes · Objekt on suur Uurimisprotsessid: · Puurimine ( 1927. a. 2425 m; 1938.a. 4575 m; 1949.a. 6255 m; 1958.a. 7724 m; 1972.a. Beiden 1 9159 m; 1987.a. Koola ps. 12066 m.) Probleemid: kõrge temperatuur, suur kivimi tihedus, materjali muutus rõhu ja temp. muutusel, lahused, gaasid... · Magmatismi, magma ja tardkivimid. Probleemid: materjali muutus (mutub rõhm ja temperatuur, eralduvad gaasid.. · Meteoriidid. Üldiselt ollakse seisukohal, et...
Loeng (16.veebruar 2009) Elu areng Maal: 1. Pre C 2. Paleosoikum, trilobiidid 3. Mesosoikum, saurused 4. Kainosoikum, inimene Arhaikumi atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Vanimad elu jäljed: 3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraalias. 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanused .. Proterosoik: proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. (2500-542 milj. Aastat). Paleosoikum: algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat a lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Poleosoikum jaguneb: Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks. Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn ''Kambriumi plahvatus'', mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid. Poleosoikumi jooksul on olnud kolm väga surt organismide väljasuremist: 1. Ordoviitsiumi lõpus (kadus 60...
Loeng ( 2.märts 2009) MAA Maakoort kujundavad protsessid: · Endogeensed (murrangliikumised, kurrutised, vulkanism) · Eksogeensed ( tuule, vee, jää, ..., geoloogiline tegevus) ENDOGEENSED protsessid: · Avalduvad Maa isemusest vabaneva energia tulemusel. · On maakoore kõikuvad liikumised, maavärinad, magmaline tegevus, kurrutis jne... · Mimesugused endogeensed protsessid on omavahel väga tihedalt seotud. Maakoore kõikuvad liikumised: · Kõikuvate liikumiste puhul vaadeldakse maakoore vertikaalsuunalisi liikumisi s.o. vajumisi ja kerkimisi, uurimiseks vaadadakse sadamaid. · Kõikuvliikumistel on iseloomulik: vahelduvus, järgenevus, laineline iseloom. Praktiliselt ei ole maakeral kohta, mis püsiks täiesti liikumatuna. Maakoore kõikuvad liikumised jagunevad: 1. Nüüdisaegsed ja uusimad kõikumisviisid 2. Varasemad kõikumisviisid Kõikuvliikumiste uurimine: · geodeetiline- mõõdistamine. · geomo...
Loeng (9.märts 2009) EKSOGEENSED protsessid: Protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse mõjuga. Nt: kivimite murenemine; tuule, voolava vee ja jää geoloogiline tegevu; lainete tegevus rannikiul jne... 1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid. Murenemine- kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib muutu...
Kord aastas ilmuv ajakiri Annual Review of Psychology pühendab esimese artikli psühholoogile, kes on oluliselt muutnud ja kujundanud psühholoogia tänapäevast nägu. Sellel, 2002. aastal anti see suur au Endel Tulvingule, kes pealkirjastas oma artikli paljuütlevalt: "Episoodiline mälu: teadvuse juurest aju juurde" (Tulving, 2002). Teaduse genoomi moodustavad iga artikli või raamatu taga olevad kirjanduse loetelud . Nende põhjal võib kindlaks määrata, kes on antud töö "vanemad", kellelt on päritud ideid ja mõtteid. Igas teadlases, kes muidugi tahab endale seda rolli võtta, on sama palju isekust kui päris geenis teadlase eesmärgiks on "nakatada" võimalikult palju teisi artikleid ja raamatuid oma "geneetilise materjaliga", ideedega, mille ajalist ja ruumilist levikut on kõige parem jälgida viidete põhjal. Tsiteeritavus on parim näitaja, mis iseloomustab seda, kuidas kellegi ideed on...
Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud . Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kestab 40 päeva...
Tabulatsiooni täpsemaks määramiseks saab kasutada käsku Tabs menüüst Format. Loetelud Nummerdatud või täpploetelude tegemiseks tuleb tekst, millest Te soovite loetelu teha, märgistada ning seejärel valida käsk Bullets and Numbering menüüst Format. Avanenud aknast saate valida kolme lipiku vahel: Bulleted - täpploetelud; Numbered - nummerdatud loetelud ; Outline Numbered - mitmetasemelised loetelud. Valige sobiv lipik ning seejärel täpsemalt loetelu tüüp ja klõpsutage nupul OK. Selle tulemusel pannakse märgistatud plokis iga lõigu ette valitud loetelusümbol. Kui vaikimisi pakutavad loetelude tüübid Teid ei rahulda, siis nupu Modify abil saate loetelu tüübi endale meelepäraseks muuta. Loetelude tegemiseks on olemas ka nupud Numbering ja Bullets nupuribal, samuti saab kasutada hiire paremklõpsu all olevat vastavat käsku. Teksti paigutamine mitmesse veergu...
36 3.11. Joonised........................................................................................................................37 3.12. Lisad ............................................................................................................................39 4. TEADUSTÖÖ KEEL........................................................................................................... 40 4.1. Loetelud ......................................................................................................................... 40 4.2. Lühendid ....................................................................................................................... 42 4.3. Arvud ............................................................................................................................ 42 4.4. Valemid...
18 2.2.10. Kasutatud kirjandus................................................................................... 18 2.2.11. Lisa.............................................................................................................20 2.2.12. Töö stiil ja keel...........................................................................................20 2.2.13. Loetelud ..................................................................................................... 20 2.2.14. Tabelid....................................................................................................... 22 2.2.15. Joonised......................................................................................................23 KOKKUVÕTE................................................................................................................. 26...
Olen kogund marke, te lliskive, kuid ka abstraktsemaid asju nagu keeled, kultuurid, religioonid. Mul on nõrkus kaartide ja ülevaateteoste vastu à la "Maailma keeled" või "Maailma maad ja rahvad", floorad ja faunad. Mulle meeldib selkombel osa saada maailma rikkusest, sellesse s üvenemine on raskem. Lapsepõlves juba lugesin kaugõppes õppiva ema kõrval tema keeleteaduse konspekte, eriti põnevad olid keelkondade ja keelte loetelud . Mingi samasugune tunne on lugeda margikataloogi, raamatut toalilledest või akvaariumikaladest: ka nend ega olen ma tegelnud. Tundide kaupa võin mõelda, mis kalu või lilli veel hangin ja kasvatan. Tegelikkuses pole mul kunagi olnd erilist aega neid elusolendite kollektsioone suureks paisutada. Aga ma teadsin juba lapsena, et mul peab olema maal elamine. Aast aid hiljem meil ka õnnestus see hankida. Seal olen rajand väikese pargi, kus on sadakond puu- ja põõsaliiki - see on ilmselt...
Näide: Hinne on õiglane siis, kui ta võtab arvesse õpilase pingutusi hinde saamiseks (Vernik 1995: 6) Anti Kidron esitab koolitaja võtmeküsimused (1999: 9) ja rõhutab naeru tervistavat osa (1997b: 151) Kui ühele ja samale allikale viidatakse ühel leheküljel mitu korda järjest, kasutatakse järgmistel kordadel lühendit Ibid. (ladina keeles ibidem samas kohas) koos lehekülgede äranäitamisega. nt [Ibid.: 22] Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud Tabelid võimaldavad arvandmeid esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult. Kõik töös esinevad tabelid nummerdatakse araabia numbritega kas kogu töö ulatuses nt Tabel 1 või üksikute peatükkide ulatuses nt Tabel 3. 4, kusjuures viimane tähendab kolmanda peatüki neljandat tabelit. Sama moodust on soovitatav kasutada ka jooniste tähistamisel. Tabeli number paigutatakse pealkirjast üks rida kõrgemale paremasse serva. Sõna "tabel" on sõrendatud...
29 3. Lehekülje kujundus.............................................................................................. 30 4. Pealkirjad ja sisukord........................................................................................... 30 5. Tekstisisene informatsioon...................................................................................31 5.1. Lühendid........................................................................................................31 5.2. Loetelud .........................................................................................................31 5.3. Arvud.............................................................................................................32 5.4. Valemid......................................................................................................... 32 5.5. Tabelid...........................................................................................................32 5.6...
Esimene programm kujunes järk-järgult selle õpetamisprotsessi käigus, mille peaeesmärk oli sumeri kirja õpetamine. Sumeri keele leksika oli jaotatud gruppidesse, kus sõnad ja väljendid olid omavahel seotud üldise sisu poolest. Erilist tähelepanu pöörati grammatikale. Enamik savitahvlikesi olid keeruliste nimisõnade või tegusõnavormide loetelud . See näitab, et sumerite grammatika oli hästi läbi töötatud. Palju pöörati tähelepanu ka matemaatikale. Sumeri koolilapsed õppisid arvude kirjutamist, ülesannete lahendamist, pindalade arvutamist. Samuti oskasid sumerid üles kirjutada nii täis-kui ka murdarve. Teise programmi järgi õpetamine kujutas endast peamiselt III aastatuhande teise poole kirjandusteoste ümberkirjutamist ja päheõppimist. Selle perioodi kirjandus oli eriti rikas...
Tabelit) Eraldajad sõltuvalt keeleseadetest Eesti/Vene USA/Inglise Liik eraldaja näide eraldaja Arvud koma 13,05 punkt Kuupäevad punkt 3.05.2002 kaldkriips Kellaajad koolon 14:28:15 koolon Loetelud semikoolon a; b; c koma NB! Keeleseadeid saab muuta Windows'i aknas Control Panel / Regional Options Tõeväärtused peratsioonid (funktsioonid), ng väärtuste diapasoon. se lahtrisse või leitakse valemi poolt. . Väärtuste esituses valemites on eleseadetest, mis on määratud Window'sis udes (võivad esineda valemites) keeleseaded (vt. Tabelit) USA/Inglise näide 13.05 05/13/01...
Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis 7)Tootmistehnoloogia 8)Ehituse maksumus 9)Kasutus-ja 19.Loetle hinnakujunduse viisid (süstematiseeritult). 26. Küsimused, millele peab saama vastused eelprojekti ehituskorraldusega. hooldus juhendid. Kõige üldisemalt jagunevad hinnakujundamise meetodid staadiumis. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli 12.Iseloomusta ehituskorraldust projekteerimis- kaheks: 1.Fikseeritud- enne tööde alustamist kokkulepitud 1. Koostatakse eelkavand kavandav ehitis ja krunt hinnatakse jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ehitustööettevõtu meetodil. hinnad. 1)Nad a...
On räägitud tema esivanematest, koolielust ning õppetööst, samuti eluraskustest vangilaagris ja kirjanikutee algusest. Esimesest peatükist saab veel teada Jaan Krossi abieludest ning tema lastest. Teisest peatükist saab informatsiooni Jaan Krossi loomingu kohta. Eraldi on välja toodud romaanide, novellide ning luule iseloomustused ning ka loetelud ja kogud. Lisaks saab teada ka Jaan Krossi kirjutatud näidendite kohta. Kolmandas peatükis on juttu Jaan Krossi tunnustustest: Freidebert Tugalse novellipreemiatest, Virumaa kirjanduspreemiast. Juttu on ka Nobeli auhinnast, mida Kross küll ei võitnud, kuid oli mitmel korral kandidaadiks. Neljandas peatükis on kirjas järelehüüded Jaan Krossile: kuidas mäletavad tuntud tegelased Jaan Krossi. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1...