4.Loeng ( 2.märts 2009) MAA Maakoort kujundavad protsessid: · Endogeensed (murrangliikumised, kurrutised, vulkanism) · Eksogeensed ( tuule, vee, jää, ..., geoloogiline tegevus) ENDOGEENSED protsessid: · Avalduvad Maa isemusest vabaneva energia tulemusel. · On maakoore kõikuvad liikumised, maavärinad, magmaline tegevus, kurrutis jne... · Mimesugused endogeensed protsessid on omavahel väga tihedalt seotud. Maakoore kõikuvad liikumised: · Kõikuvate liikumiste puhul vaadeldakse maakoore vertikaalsuunalisi liikumisi s.o. vajumisi ja kerkimisi, uurimiseks vaadadakse sadamaid. · Kõikuvliikumistel on iseloomulik: vahelduvus, järgenevus, laineline iseloom. Praktiliselt ei ole maakeral kohta, mis püsiks täiesti liikumatuna. Maakoore kõikuvad liikumised jagunevad: 1. Nüüdisaegsed ja uusimad kõikumisviisid 2. Varasemad kõikumisviisid Kõikuvliikumiste uurimine: · geodeetiline- mõõdistamine. · geomo...
1.Loeng(2. veebruar 2009) Geoloogia- on teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, mutusest ja avanemisest, sealhulgas ka elu arengut maakeral. Lugeda: Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, Tallinn, 2004. NB! maps.google.com ; www.scatese.com ; www.ut.ee/BGGL/????? Inimene ja geoloogia Nii vana kui on inimene on ka geoloogiab(ehk teadmine Maast) Inimkonna vajadused on loodusressursside järele kahekordistunud 20...30 aasta järel. · Kivikirves ja maavarad · Joomine ja hüdroloogia · Soolakaevandused ja markseidretööd · Püramiidid ja insenergeoloogia Mineraalsed ressurssid vs. Inimressurrsid. Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Ra...
5.Loeng (9.märts 2009) EKSOGEENSED protsessid: Protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse mõjuga. Nt: kivimite murenemine; tuule, voolava vee ja jää geoloogiline tegevu; lainete tegevus rannikiul jne... 1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid. Murenemine- kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib muutu...
Kirjalik: 1. Loodusturism- on loodusressurssile baseerv turism, mille phul looduskeskkond võib olla nii: a) objekt(Piusa liivakoopad), b) eesmärk(nt. Linnuvaatlus kui ka), c) motivaator( nt. Looduses toimuv paintboll). Maaturism- see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. 2. Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada resursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta kohaliku elanikkonnaga, 7)pea nõu kõikide huvigruppidega, 8) koolita personali, 9)turusta turismi vastutustundlikult, 10)vii läbi turismiuuringuid ja jä...
2.Loeng ( 9.veebuar 2009) MAA: Maa keskmine raadius e. Ekvivalentse kera raadius 6371 km. Ekvatoriaalne raadius 6378,160 km. Maa välispind- geoid- teoreetiline geomeetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täeliku tuulevaikuse korral (langeb kokku Maailmamere keskmise tasemega) ning asetseb risti loodjoonega. Maa uurimise probleemid: · Protsessid on toimunud valdavalt kauges minevikus · Protsessid on väga aeglased · Protsesid toimuvad suurtes sügavustes · Objekt on suur Uurimisprotsessid: · Puurimine ( 1927. a. 2425 m; 1938.a. 4575 m; 1949.a. 6255 m; 1958.a. 7724 m; 1972.a. Beiden 1 9159 m; 1987.a. Koola ps. 12066 m.) Probleemid: kõrge temperatuur, suur kivimi tihedus, materjali muutus rõhu ja temp. muutusel, lahused, gaasid... · Magmatismi, magma ja tardkivimid. Probleemid: materjali muutus (mutub rõhm ja temperatuur, eralduvad gaasid.. · Meteoriidid. Üldiselt ollakse seisukohal, et...
3.Loeng (16.veebruar 2009) Elu areng Maal: 1. Pre C 2. Paleosoikum, trilobiidid 3. Mesosoikum, saurused 4. Kainosoikum, inimene Arhaikumi atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Vanimad elu jäljed: 3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraalias. 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanused .. Proterosoik: proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. (2500-542 milj. Aastat). Paleosoikum: algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat a lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Poleosoikum jaguneb: Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks. Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn ''Kambriumi plahvatus'', mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid. Poleosoikumi jooksul on olnud kolm väga surt organismide väljasuremist: 1. Ordoviitsiumi lõpus (kadus 60...
Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1)Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli ma...
1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksama...
millega on tulnud ootustele hästi hakkama. Tehakse kokkuvõte, kuidas ettevõtlus
praktika mõõdus XXXX OÜ-s ning mida juurde õpiti.
Osaliselt ilmneb kirja reavahe vigu- topelt tühjad read. Osaliselt puuduvad jooniste
markeeringud ning liigselt on graafik lehe serva surutud. Lisaks on kirjaliketööde
juhendis välja toodud, et kui graafik või joonis läheb järgmisele lehele tuleks antud
graafik või joonis panna lisasse. Töö visuaalsuse eesmärgil oleks võinud kõik loetelud
tõmmata nurka. Leian, et üks lause ei ole lõik.
Töö on sisuliselt mahukas ning vahepeal ei eralda tähtsat infot vähem tähtsast. Näiteks
lehekülg 7 kirjutatakse, et pikemalt on võimalik lugeda peatükis 5. Soovituslikult oleks
võinud <
tegemisel mitte järelduda eelarvamustest vaid vaimule selgetest asjadest. Teiseks reegliks oli uuritava probleemi jagamine mitmeks osaks, et teda oleks lihtsam lahendada. Kolmas reegel nägi ette mõtete juhtimist kindla korra järgi, esemeid tuleb tunnetada vastavalt nende lihtsusele, alustades kergemini tunnetatavatest asjadest isegi kui sellise meetodi puhul lõhutakse esemete loomulik järjekord. Neljandaks on vaja koostada iga probleemi uurimisel põhjalikud ja täielikud loetelud igast detailist, et uuritavast küsimusest põhjalik ülevaade saada. Reeglid kirjeldavad deduktiivset meetodit kuna sunnivad inimest eirama asju, mis ei ole tõesed. Järeldused tehakse kogemuste põhjal järgides kindlaid seaduspärasusi. Deduktiivne meetod on uurimisviis, mille abil tehakse üldisest järeldus üksikule, näiteks: kõik muinasjutud on õnneliku lõpuga, järelikult Punamütsike on õnneliku lõpuga. Antud järelduse
Informatsiooni resümeerimine soodustab õppimist, ses eeldab õpitava teadvustamist ja analüüsimist. Sisu resümeerimiseks on paklutud mitmesuguseid mudeleid. Näiteks soovitavad A. Brown ja J. Day lähtuda kokkuvõtete tegemisel järgmistest põhimõtetest: · Välja jätta endastmõistetav · Välja jätta kahtlusi tekitav · Asenda võimalusel koostisosade või elementide loetelud üldistava mõistega ja madalamat järku tegevuste loetelud tähenduselt kõrgema astme sündmustega · Valida välja teeslasue, kui see on tekstis olemas või sõnastada see ise, kui see tekstist puudub. Resümeerimise efektiivsus sõltub selle kasutamise oskusest. Mõned õpilased omandavad resümeerimisoskuse iseseisvalt, teisi tuleb treenida otse tekstiga töötades, näitkes lasta neil
a. Sihtgrupp (bookmarks) b. Valim i. liht juhuvalim ii. stratifitseeritud juhuvalim – jagab elanikkonna gruppideks(sugu, vanus...) ja juhuvalim igas grupis iii. kvoodi valim iv. juhuslik valim v. lumepalli valim 12.Uurimistöö struktuur a. Tiitelleht b. sisukord c. sissejuhatus d. Töö põhiosa e. Kokkuvõte f. resümee g. Loetelud (Kirjandus, lühendid...) h. Lisad (Tabelid) 13.Uurimistöö vormistamisele esitatavad nõuded TÜ õigusteaduskonnas a. Küljendamine i. reavahe 1,5 ii. Times new roman 12 iii. kaldkiri ainult võõrsõnade puhul iv. Vasakule 3 cm, üles, alla ja paremale 2 cm v. lõigud tühja reaga b. Kõik lehed nummerda c. tekst täpne selge ja loogliline d. Lõppu allkiri ja allkirjastamise kuupäev 14
pindala. Kolmas reegel Mõtteid tuleb juhtida kindla korra järgi, alustama peaks tunnetamist kõige lihtsamaist ja kergemaist ning liikuma aeglaselt kõige keerukamate esemete tunnetamise poole. Hulknurga seisukohalt: Mingi suurema hulknurga puhul on lihtsam jagada antud hulknurk osadeks, mille pindala oskaks leida, et neid vöiksemate osade pindalisid summeerides saaks suurema hulknurga pindala. Neljas reegel - Koostada täielikud loetelud ja üldised ülevaated, et oleks võimatu kahelda selles, et midagi oleks välja jäänud. Hulknurga seisukohalt: Peaks panema samm-sammult kirja lahenduskäigu, kuidas jõudsin selle tulemuseni. Deduktiivne meetod on meetod, kus alguses on olemas üldistus ning siis sellest tehakse kokkuvõte ja saadakse tulemus. (Näiteks: Ema läks täna tööle siis läheb ka isa tööle.) Seega arvan, et tegemist on detuktiivse meetodiga, sest esimeses reeglis otsitakse tõest eeldust ning
Võimaldavad kiiresti infot töödelda ja otsuseid langetada Hulgaliselt negatiivseid omadusi sisaldav skeem võib tuua kaasa ebameeldivaid tagajärgi Sotsiaalne taju esmamulje · Esmamulje kujuneb tavaliselt väliselt jälgitavate ja silmatorkavate eristavate kategooriate alusel Tihti põhineb varasemal kogemusel või stereotüüpidel · Solomon Asch (1907-1996) · Esitas katseisikutele hindamiseks omadussõnade loetelud teise inimese kohta milline mulje kujuneb? Sõnad samad, järjekord erines Esmasuse efekt olulisemat rolli mängis esimene informatsioon Kord juba loodud skeemi ei liideta hõlpsasti uut informatsiooni, pigem püütakse uut teavet sobitada juba olemasolevaga Atributsioon põhjuste omistamine · Kas toimunu tulenes inimesest endast (naerab, sest tuju on hea) või olukorrast (naerab, sest kuulis naljakat lugu)?
ole võimalik kaheti mõista. Teiseks reegliks oli uuritava probleemi jagamine mitmeks osaks, et teda oleks lihtsam lahendada. Kolmas reegel nägi ette mõtete juhtimist kindla korra järgi, esemeid tuleb tunnetada vastavalt nende lihtsusele, alustades kergemini tunnetatavatest asjadest ehk probleemi lahendamise käik tuli järk-järgult üles ehitada. Neljandaks on vaja koostada iga probleemi uurimisel põhjalikud ja täielikud loetelud igast detailist, et uuritavast küsimusest põhjalik ülevaade saada. Hulknurga pindala leidmisel tuleks hulknurk jagada osadeks, mis on meile tuttavad, näiteks kolmnurgad ning seejärel läbi kolmnurkade pindalade summa leida uuritava hulknurga pindala. Üldine: Deduktiivse meetodi puhul tehakse järeldusi üldisest üksikule, liigutakse nii öelda ülevalt alla näiteks: kõik inimesed on surelikud, ma olen inimene järelikult olen surelik.
...................................................................14 2.7.4 Aruande, dokumendi jms viide.......................................................................14 2.7.5 Arhiivmaterjali kirje.......................................................................................15 2.7.6 Intervjuu kirje.................................................................................................15 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud.........................................................15 3 VIITAMINE..................................................................................................................18 4 UURIMISTÖÖ RETSENSEERIMINE JA KAITSMINE...........................................19 Lisa 1 Tiitellehe vormistamine.......................................................................................20 Lisa 2 Sisukorra vormistamine........................................................................
............................................................................................................ 4 1.3 Tiitellehe loomine ............................................................................................................. 5 2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE .............................................................. 7 3 SISU VORMISTAMINE ......................................................................................................... 8 3.1 Loetelud ............................................................................................................................. 8 3.2 Tabelid............................................................................................................................... 8 3.3 Seled .................................................................................................................................. 9 3.4 Sõnastiku loomine ....................................................
2. Milline allnimetatud väidetest ei ole õige? a) prokuristi pädevus on sätestatud perekonnaseaduses ja seega ka abikaasade suhtes piiratav? b) Prokuurat võib anda nii ühele kui ka mitmele isikule; c) Prokuristi andmed kantakse äriregistrisse; d) Prokuristiks võib olla ainult füüsiline isik. 3. Kes võivad äriühingut üldjuhul esindada? a) juhatuse liikmed; b) osanik; c) nõukogu liikmed; d) kõik eelpool nimetatud isikud. 4. Milline all-loetelud ärinimedest ei vasta ärisedustiku sätestatud nõuetele? a) AS Balti Realiseerimiskeskus; b) OÜ Aleks Suure lehmatalu; c) AS Riigikogu d) TÜ RII. 5. Mitu prokuristi või äriühingul olla? a) 1 b) mitte üle 3; c) piiramatu arv. 6. Millal võib prokuristi tagasi kutsuda? a) kord aastas; b) igal ajal; c) prokuura on eluaegne. 7. Kuidas moodustatakse äriühingu kapital? a) läbi rahalise ja mitterahalise sissemakse;
välisvaluutasid, palume täpsustada..... 3. Avalduses palume märkida kuupäev, mil soovitakse summa tagastada, ning samal kuupäeval palume garanteerida vajaliku summa olemasolu kontol. 4. Taotlusel palume kindlasti ära märkida teie postiaadress, kuhu leping tuleb saata ning telefoninumber. 5. Põhimõtteliselt ei jää trollijuhtidel muud üle, kui minna samuti Soome bussijuhiks. Harjutus 4: Vormista loetelud A. Uuringu sihtrühma iseloomustus lähtub sellest, kas 1.asutusel on arvuti või ta kavatseb selle osta 2.kui vana on asutuse arvutipark 3.kas asutusel oma server, 4.kas kasutatakse mingeid rakendusi/platvorme 5.millist tarkvara kasutatakse ja kavatsetakse osta 6.kas ja kui palju kasutatakse firmas mobiiltelefone B. Andmeside valdkonda puudutavad küsimused sõltuvad samuti erinevatest teguritest kõigepealt on kindlasti oluline: 1
nimistu ,,red list" ja raamatud ,,red data books". Punane nimistu on lihtsamalt öeldes andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. Punaste nimistute jaoks on loodud Maailma Looduskaitseliit (IUCN), see organisatsioon haldab ülemaailmset ohustatud liikide andmebaasi, kus on põhjalikud loetelud maailma taime-, looma-, ja seeneliikide globaalsetest kaitseseisunditest. Esimene punane raamat anti välja IUCNi poolt aastal 1966. Punastesse raamatutesse kogutakse andmeid haruldaste ja ohustatud liikide kohta teadlaste poolt, sinna juurde märgitakse nende liikide levik, uurimuse aste, seisund jms. Punane raamat ei koosne punastest lehtedest ega ka ainult tavalistest valgetest lehtedest. Lehed on ära jagatud kindlateks värvideks, seal on punased lehed, rohelised lehed, valged
MÄÄRAD REAVAHE 4. MÄÄRAD LÕIGU KAUGUS TEISEST LÕIGUST (SELLEKS ON 2 VÕIMALUST: KAS LÖÖD LÕIKUDE VAHELE TÜHJA REA VÕI MÄÄRAD PUNKTIDES LÕIGU KAUGUSE) 5. PANED PAIKA PABERI ÄÄRISED 6. NUMMERDAD LEHEKÜLJED, NII ET TIITELLEHEL NUMBRIT EI OLE 7. TÄIDAD ÄRA PÄISE JA JALUSE VAJALIKU TEKSTIGA 8. LISAD AUTOMAATSELT SISUKORRA 9. LISAD LEHEKATKESTUSED SINNA KUHU VAJA 10. LISAD ALLMÄRKUSED VIIDETE JAOKS 11. LOETELUD VÕID ÄRA TEHA KOHE TEKSTI SISESTAMISEL, AGA KA HILJEM SAAD TÄPPLOENDUSE MÄRKE MUUTA, VASTAVALT TEKSTI SISULE JA SINU ENDA MAITSELE. Paberi äärised File > Page Setup > Margins sakk > Margins Top ülemine äär Bottom alumine äär Left vasak äär Right parem äär Päis ja jalus Päisesse kirjuta oma nimi, kool, klass.
......................................................................................18 2.2.10. Kasutatud kirjandus................................................................................... 18 2.2.11. Lisa.............................................................................................................20 2.2.12. Töö stiil ja keel...........................................................................................20 2.2.13. Loetelud..................................................................................................... 20 2.2.14. Tabelid....................................................................................................... 22 2.2.15. Joonised......................................................................................................23 KOKKUVÕTE................................................................................................................. 26
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Rivo Haavandi, Mikk Nigu, Triin Tillart EP 1 KUIDAS ORGANISEERIDA ENDA INFOT Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2009 1. GRUPI ENDA MÕTTED · MS Exelis on võimalik koostada ülevaatlikke graafikuid, süstematiseerivaid tabeleid, valemid, loetelud infot koondada. · Informatsiooni salvestamine, näiteks selle kirjutamine märkmikku. · Info peab olema uuendatud, et see oleks väärtuslik. · Internet üleüldine ja kõigile kättesaadav andmebaas. Internet on vaba ja see ei ole mitte kellegi kontrolli all. Internetile ei ole seatud piiranguid ja tsensuure. (Wikipedia, foorumid, blogid, Youtube, kommentaarid). Näiteks Wikipedia on
Mis? Objektid, andmed Kuidas? Funktsioonid, protsessid, tegevused Kus? Asukohad, võrk Kes? Inimesed, rollid, vastutused Millal? Aeg, sündmused, stsenaariumid, elutsüklid Miks? Eesmärgid, strateegiad, nõuded - Motivatsioon Mida kirjeldavad/modelleerivad Zachmani raamistiku read? Read vastavad süsteemitöö (arendus + ülalhoid) põhilistele osapooltele-huvigruppidele: Juhtkond, tippjuhid, planeerijad: ärisõnastik, ärimõisted, loetelud; Ärimõistete (n. protsesside, toodete, süsteemide) omanikud: ettevõtte/valdkonna/äri mudel, ärimõistete definitsioonid; Arhitekt-disainer: süsteemi mudel, loogiline mudel, ärimõistete esitus süsteemis; Ehitaja-tehnoloog: tehnoloogia mudel, füüsiline mudel; Tehnik (n. programmeerija): tööriista (tarkvara) mudel, detailne spetsifikatsioon, kood; Ülalhoidja: toimiv ettevõte/valdkond/äri/tarkvara.
Kiirabi rahastamisel on aluseks õdede ja arstide arv brigaadis, lepingus määratletakse osapoolte õigused ja kohustused. Haigekassa ostab teenuseid tervishoiuteenuse osutajatelt ning valides lepingupartnereid, soodustab tervishoiuteenuste kvaliteedi paranemist mõõduka konkurentsi näol. Samuti aitab teenuste ostmine vähem atraktiivsetes piirkondades tagada ambulatoorsete teenuste kättesaadavust. 19. Ravimihüvitis ja soodusravimite loetelud (ravimisoodustuse tingimused ja kriteeriumid, piirhinnad, hinnakokkulepped), täiendav ravimihüvitis Loetellu lisamine- ravimitootja avadus SoMile, Hk hindab majanduslikku, ravimiamet kliinilist poolt. Mõlemad esitavad somile raporti. Pos otsuse korral hinnaläbirääkimissed ravimiosakonnaga. Piirhind sama toimeainega ravimid pannakse kokku, odavuselt teise hind määratakse piirhinnaks (keskmise päevase doosi hind)
........................................................... 10 3.2.1 Peatükkide vormistus ............................................................................................... 11 3.2.2 Töö sõnastus ............................................................................................................. 12 3.3 Lisad ................................................................................................................................ 13 3.4 Lühendid, loetelud, arvud ja valemid referaadis ............................................................. 14 3.5 Tabelid ja joonised ......................................................................................................... 14 4 Viitamine ............................................................................................................................... 17 4.1 Viitamine ja keeleabi .................................................................................................
järjest käsk Paragraph Mark, vt joonist. Liigu Replace with reale ning vali Special ripploendist käsk Paragraph Mark, vt joonist. Klõpsa käsul Replace All. VIITAMINE 5. Korrigeeri vajadusel viidete asukohta vastavalt TTK kirjalike tööde vormistamise juhises olevatele nõuetele ja näidetele (vaata jaotisi „Viitamine“, „Valemid“, „Illustratsioonid“ ja „Loetelud“). Kontrolli, kas viited on olemas, ja kas nad on õiges kohas. Mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemise tingimused Mootorsõiduki juhtimisõiguse taotlemiseks peab isiku vanus olema vastav kehtestatud alammääradele ning samuti peab isikul olema kehtiv tervisetõend, ehk tema terviseseisund peab olema vastav kehtestatud tervisenõuetele. [1] Autokoolide riiklik õppekava Riikliku õppekava järgi peab juht omandama esmaõppe algastmes selliseid
Näide: Hinne on õiglane siis, kui ta võtab arvesse õpilase pingutusi hinde saamiseks (Vernik 1995: 6) Anti Kidron esitab koolitaja võtmeküsimused (1999: 9) ja rõhutab naeru tervistavat osa (1997b: 151) Kui ühele ja samale allikale viidatakse ühel leheküljel mitu korda järjest, kasutatakse järgmistel kordadel lühendit Ibid. (ladina keeles ibidem samas kohas) koos lehekülgede äranäitamisega. nt [Ibid.: 22] Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud Tabelid võimaldavad arvandmeid esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult. Kõik töös esinevad tabelid nummerdatakse araabia numbritega kas kogu töö ulatuses nt Tabel 1 või üksikute peatükkide ulatuses nt Tabel 3. 4, kusjuures viimane tähendab kolmanda peatüki neljandat tabelit. Sama moodust on soovitatav kasutada ka jooniste tähistamisel. Tabeli number paigutatakse pealkirjast üks rida kõrgemale paremasse serva. Sõna "tabel" on sõrendatud
........................................................................ 8 3.3 Lehekülje kujundus .......................................................................................................... 9 3.4 Pealkirjad ja sisukord ....................................................................................................... 9 3.5.1 Lühendid.................................................................................................................. 10 3.5.2 Loetelud ................................................................................................................... 10 3.5.3 Arvud ....................................................................................................................... 12 3.5.4 Valemid ................................................................................................................... 12 3.5.5 Tabelid .............................................................................
Esimesel aastal võib esitada küsimuse vabavastusena. Saadud vastused tuleb analüüsiks grupeerida. Järgmisel korral sama küsitlust korraldades saab vabavastuse asendada eelmise küsitluse analüüsil saadud loeteluga. Näited: 1. Miks sa valisid selle kooli? 2. Millised omadused on õpetaja puhul olulised? 3. Miks sa õpid? Loetelule on lihtsam vastata, kuid vabavastus sunnib mõtlema ja ei piira etteantud loeteluga. Kuna loetelule on lihtsam vastata, siis teadaolevad loetelud võiks vastusevariantidena välja tuua. Näited: 1. Millise eriala töötajaid ja kui palju vajate viie aasta jooksul? Kui erialade loetelu ette ei anta, siis kooli tegevusega mitte kursis olev vastaja võib teadmatusest jätta mõne eriala spetsialistide vajaduse mainimata. Kasutatavad skaalad ,Jah-Ei' skaalat saab kasutada fakti olemasolu või mitteolemasolu kinnitamiseks, kuid mitte hinnangu andmiseks sündmusele või protsessile
ilmumisaasta jne) koosnev korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloendid, registrid) 26. Nimetage viiteinfoallikate liigid. · Raamatukogude kataloodig · Bibliograafilised andmebaasid · Bibliograafia · Aga ka... o Interneti otsingvahendid o Artiklite ja raamatute lõpus olevad kasutatud kirjanduse loetelud o Perioodikaväljaannete koondregistrid 27. Mis on bibliograafiline kirje? · Teavikute bibliograafilised andmed, millest viiteinfoallikad koosnevad (autor, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv jne) 28. Mis on kataloog? · Raamatukogus leiduvaid teavikuid peegeldav, standardsetel kaartidel või trükiste kujul olev otsingusüsteem või elektrooniline andmebaas. 29. Mis on kartoteek?
Üldnõuded...........................................................................................................................................3 Töö kirjutamise stiil ja keel.................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................5 Loetelud...............................................................................................................................................5 Viited ja tsitaadid.................................................................................................................................6 Lühendid..............................................................................................................................................7 Arvud............................................
Kollektsionäär olen lapsest saadik. Olen kogund marke, te lliskive, kuid ka abstraktsemaid asju nagu keeled, kultuurid, religioonid. Mul on nõrkus kaartide ja ülevaateteoste vastu à la "Maailma keeled" või "Maailma maad ja rahvad", floorad ja faunad. Mulle meeldib selkombel osa saada maailma rikkusest, sellesse s üvenemine on raskem. Lapsepõlves juba lugesin kaugõppes õppiva ema kõrval tema keeleteaduse konspekte, eriti põnevad olid keelkondade ja keelte loetelud. Mingi samasugune tunne on lugeda margikataloogi, raamatut toalilledest või akvaariumikaladest: ka nend ega olen ma tegelnud. Tundide kaupa võin mõelda, mis kalu või lilli veel hangin ja kasvatan. Tegelikkuses pole mul kunagi olnd erilist aega neid elusolendite kollektsioone suureks paisutada. Aga ma teadsin juba lapsena, et mul peab olema maal elamine. Aast aid hiljem meil ka õnnestus see hankida. Seal olen rajand väikese pargi, kus on sadakond puu- ja põõsaliiki - see on ilmselt
avaneb lisainfo jutumullina. · Disaini elemendid (design), kasutatakse ilmestamiseks. · Välised elemendid (External elements) võimaldavad lehega siduda eraldi asuvaid faile ja interneti aadresse. · Vormi elemendid (form) võimaldavad lehele lisada erinevaid välju, valikuid ja nuppe, mille abil on võimalik kontrollida ja suunata õppija tegevusi. · Loetelud (lists) võimaldavad teksti struktureerida. · Meediad (media) võimaldavad lisada videoid, animatsioone ja Java elemente. · Navigeerimise vahendid (navigation) võimaldavad lisada lehele navigeerimise vahendeid. Enamasti on need juba seotud mallidega, kuid võib tekkida vajadus neid lisada või kujundada oma mall. · Esile hüppavad aknad (Popup) võimaldavad lisada pikemaid seletusi ja kommentaare. ·
Eepiline rahvalaul-jutustab jumalatest, heerostest Aoid-kutseline laulik, improviseerib, tema esitatud lood on eepose eelkäijad Rapsood-Vana-Kreeka arhailisel ajajärgul tegutsenud rändlaulik, kes polnud ise laulude looja, vaid esitas valmis tekste(nt Homerose ,,Odüsseia" ja ,,Ilias" Treenid-nutulaul Kultuslaulud-õnne ja viljakuse jaoks, vastavalt jumalusele, hümnid Genealoogia-suguvõsa ajalugu Kataloogid-mitmesugused loetelud Riitus-rituaal, komme Hümenaios-pulmalaul Hetäär-mehe sõbratar Eleegia-nutulaul, kurb lugu Arhailine-vana Epigrammm-algselt hauakivil olev värsivormis pealkiri, hiljem lühike lüüriline luuletus Agoon-peategelaste sõnasõda Parabaas-väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest
Samuti analüüsida neid ning pakkuda lahendusi, kui midagi on valesti tehtud. Dokumentide loetelu uuritakse selleks, et tuvastada ja analüüsida, kas need on koostatud funktsiooni- või struktuuripõhiselt, millised on sarjad, kas on ka allsarju ja allfunktsioone, kas esineb juurdepääsupiiranguid, kes on sarjade eest vastutajad, millised on säilitustähtajad. Selleks valiti internetist saadaval olevad dokumentide loetelud ja asjaajamiskorrad võimalikult erinevate tegevusvaldkondadega organisatsioonidest, et saada võimalikult põhjalik ja laiahaardeline ülevaade. Töö on jaotatud kaheks peatükiks, millest esimese eesmärk on tutvuda asjaajamiskordadega ning teises peatükis käsitletakse dokumentide loetelusid. Mõlemad peatükid on jaotatud omakorda kolmeks alapeatükiks. 1. ASJAAJAMISKORRAD 1.1 Konguta Kooli asjaajamiskord Konguta Kooli asjaajamiskord jõustus 31.08
TEKSTI KOPEERIMINE JA TEISALDAMINE 9 TEKSTI OTSIMINE JA ASENDAMINE (EDIT -> REPLACE) 10 DOKUMENDI KUJUNDAMINE 11 KIRJA KUJUNDAMINE 11 KIRJATÜÜBI VALIK JA KASUTAMINE 11 LÕIGUD 12 LÕIKUDE JOONDAMINE 12 LÕIGUTAANDED 13 TABULAATORID 13 LOETELUD 14 TEKSTI PAIGUTAMINE MITMESSE VEERGU 14 OBJEKTIDE LISAMINE TEKSTI 15 LEHEKÜLJE SEADED 15 PÄISED JA JALUSED 15 STIILID (LAADID) 16 STIILI RAKENDAMINE 16 STIILI MUUTMINE 16 UUE STIILI LOOMINE 17
(Zetterberg, 2007) KOKKUVÕTE Esimeses peatükis oli juttu Jaan Krossi eluloost. On räägitud tema esivanematest, koolielust ning õppetööst, samuti eluraskustest vangilaagris ja kirjanikutee algusest. Esimesest peatükist saab veel teada Jaan Krossi abieludest ning tema lastest. Teisest peatükist saab informatsiooni Jaan Krossi loomingu kohta. Eraldi on välja toodud romaanide, novellide ning luule iseloomustused ning ka loetelud ja kogud. Lisaks saab teada ka Jaan Krossi kirjutatud näidendite kohta. Kolmandas peatükis on juttu Jaan Krossi tunnustustest: Freidebert Tugalse novellipreemiatest, Virumaa kirjanduspreemiast. Juttu on ka Nobeli auhinnast, mida Kross küll ei võitnud, kuid oli mitmel korral kandidaadiks. Neljandas peatükis on kirjas järelehüüded Jaan Krossile: kuidas mäletavad tuntud tegelased Jaan Krossi. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1
eristamist kohtumõistmisest, interpreteerimisest ja nõudmisest. Samuti teadlikkuse, mis on sügavalt kinnistunud nendesse komponentidesse, õppimist. Kõike seda selleks, et väljendada ja kuulata ennast ja teisi viisil, mis tõenäolisemalt aitab kaasa mõistmisele ja ühenduse saavutamisele. Ühendus ja mõistmine toetab igaühe vajaduste rahuldamist ja hoolitseb andmise ja saamise naudingu eest kõigis meis. Tunnete "inventarinimekiri" Järgnevad loetelud on sõnad, mida me kasutame, kui me soovime väljendada vaimsete seisundite kombinatsiooni ja seda, mida tunnetame füüsiliste meeltega. See 8 leht ei ole ammendav ega kohustav ja mõnd neist tunnetest võivad olla kategoriseeritud teistmoodi, kui nad siin on, või ilmneda rohkem kui ühes kategoorias. See leht on mõeldud alguspunktina, et toetada igaüht, kes soovib end
tunnetanud. Tõeliseks võib pidada vaid asju, milles inimesel(tema vaimul) poleks põhjust kahelda. Teiseks, probleemide paremaks lahendamiseks tuleb need jaotada võimalikult otstarbekaks osade arvuks. Kolmandaks, tuleb järgida mõtete sihikindlat juhtimist. Alustada tuleks lihtsamatest mõtetest ja tõdedest ning liikuda sammhaaval keerulisemate esemete tunnetamiseni. Loogikat tuleb otsida ka ebaloogilistes esemetes. Neljandaks, oma uurimisi tuleks loetelude ja ülevaadetena kirja panna. Loetelud ja ülevaated peaksid olema võimalikult täielikud. Minu arvates on tegemist just deduktiivse meetodi kirjeldusega, kuna liikuda tuleks üldiselt üksikule(lihtsamalt keerulisemale) ning autor rõhutab just loogilise mõtlemise tähtsust. Et õigeid järeldusi teha, tuleks probleeme jagada ning oma tähelepanekuid üles kirjutada. See võimaldab teha nende loetelude ja ülevaadete põhjal tulevikus õigeid, deduktiivseid järeldusi. See tähendab, et kui
määratleda igapäevase töö vaatlust sooritades. Selle meetodi kitsaskohaks on asjaolu, et kriitilised juhtumid ei pruugi töötajatele meenuda ning nende asetleidmist tuleb täiendavate allikate toel kontrollida. Eksperthinnanguna käsitletakse töö analüüsis standardiseeritud töökirjelduste kasutamist ja võrdlemist konkreetse organisatsiooni töödega. Eestis on sellisteks kirjeldusteks kutsestandardites esitatud tööde loetelud ning ametikoha täitjale esitatavad nõudmised. Kutsestandardist on abi vaid siis, kui see on asjakohane ning selle on koostanud valdkonna professionaalid. Töötaja "pildistamine" on töö teostaja poolne ajakasutuse jäädvustamine etteantud päeviku vormis. Pildistamise raames tähendatakse reeglina päevade kaupa esinemise ajalises järjekorras üles kõik tegevused, lisatakse juurde nende teostamiseks kulunud aeg ning sageli ka töö iseloom (nt kavandamine, korraldamine, juhtimine,
pealkiri. Näide: 2. PAIDE LINNA ARENGUSUUNAD 2.1. Koolivõrgu arendamine Paides 2.1.1. Põhikool Peatüki pealkirja ning talle järgneva alapunkti pealkirja vahele võib paigutada sissejuhatava tekstilõigu, mis ei sisalda teema arendust. Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule, pealkirjaks ei sobi küsi- ega hüüdlaused. Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitatav. 3.1.3. Loetelud Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide: Tootmisprotsessi sisendid on töö, kapital, maa. Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt. Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline nende järjekord või arv, kui tekstis mõnele neist viidatakse või kui loetelu punktid koosnevad
Esimene pani pearõhu teadusele ja keeletehnikale, teine kirjandusele ja loomingulise potentsiaali arendamisele. Esimene programm kujunes järk-järgult selle õpetamisprotsessi käigus, mille peaeesmärk oli sumeri kirja õpetamine. Sumeri keele leksika oli jaotatud gruppidesse, kus sõnad ja väljendid olid omavahel seotud üldise sisu poolest. Erilist tähelepanu pöörati grammatikale. Enamik savitahvlikesi olid keeruliste nimisõnade või tegusõnavormide loetelud. See näitab, et sumerite grammatika oli hästi läbi töötatud. Palju pöörati tähelepanu ka matemaatikale. Sumeri koolilapsed õppisid arvude kirjutamist, ülesannete lahendamist, pindalade arvutamist. Samuti oskasid sumerid üles kirjutada nii täis-kui ka murdarve. Teise programmi järgi õpetamine kujutas endast peamiselt III aastatuhande teise poole kirjandusteoste ümberkirjutamist ja päheõppimist. Selle perioodi kirjandus oli eriti rikas
paljudesse osadesse. 3. reegel. Tähtis on oma mõtteid juhtida ja seda kindla korra järgi. Nt võiks alustada võiks tunnetamist kõige lihtsamatest esemeist. Seejärel tuleks liikuda keerukamate asjade tunnetamiseni. Kõige selle juures on peamine, et säiliks kord, mille järgi tegutseda. 4. reegel. Lõpuks on tähtis veenduda, et midagi pole tõe leidmise juures välja jäänud, sest iga puuduv element võib viia meid eksitusse. Selleks on vajalik koostada täielikud loetelud, et veenduda, et miski välja ei jäänud. Descartes arutleb kuidas geomeetrid jõuavad oma kõige raskemate tõustusteni kasutades pikkasid ahelikke, mis koosnesid lihtsatest ja kergetest põhjendustest. Siit tuleb järeldus, et kõik inimlikku tunnetusse kuuluda võivad asjad on isekeskis samasuguses järgnevuses. Kui seejuures kasutada eeltoodud reegleid siis ei või olla nii kättesaamatuid teadmisi, milledeni lõpuks välja ei jõutaks, ega nii peidetuid, mida ei avastataks
Teksti liigendamisel tuleb kasutada kaheastmelist järjestussüsteemi (nt peatükk 1, alapeatükk 1.1. jne) või vajadusel kolmeastmelist 1.1.1., 1.1.2. jne. Sisukorras märgitakse ära kõik uurimistöös nummerdamata leheküljed: sisukord, kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad. Töö maht on 15-20 lehekülge (peatükid), igal leheküljel u 30-34 rida. Ühe-kahesõnalised loetelud vormista järgmise näidise järgi: Need meetodid on: 1)vaatlus, 2)intervjuu, 3) ankeetküsitlus. Lausetest koosnevad loetelud vormista järgmise näidise järgi: Uurimistöö põhiosa on soovitav üles ehitada kolmeosalisena: 1)mida teised on teinud; 2)mida mina olen teinud; 3)minu ja teiste tehtu võrdlus. NB! Loetelus olevaid numbreid võib asendada punkti või mõne muu märgiga.
See tähendab ühesugust taustavärvi, sama kirjatüübi ja suuruse kasutamist ning sama paigutust. Suuremate kodulehekülgede puhul võib näiteks taustavärvi või kirjatüübi muutmine põhjustada suurt peavalu muudatused tuleb ju teha kõikidele HTML-failidele. Et selliseid probleeme vältida peaks olema sisu ja kujundust teineteisest lahus. Algselt oligi HTML mõeldud ainult dokumendi struktuuri (pealkirjad, tekstilõigud, loetelud) määramiseks, kuid seda hakati ka kasutama dokumentide kujundamiseks. Lahenduseks sellele probleemile töötati välja CSS ehk Cascading Style Sheets (sobivaim eestikeelne tõlge oleks astmelised laadilehed) keel HTML-dokumentide kujunduse määramiseks. CSS puhul on hoitakse kujundust dokumendi sisust lahus, ning piisab muudatusest ühes kohas, et muuta näiteks kõigi kodulehekülje lehtede taustavärvi. Samuti lisab CSS terve rea võimalusi, mis HTML'is puudusid näiteks
2.1. karotenoidid 7 ........................................ Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 SISSEJUHATUS Sissejuhatuses peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus; · teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus; · probleem (võib olla küsimuse vormis); · eesmärk; · ülevaade allikatest. Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle kuhjatud. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. LOETELUD Loetelu punktid tähistatakse kas araabia numbritega, väiketähtedega või mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Aine võib esineda järgmistes olekutes: 1) tahkes; 2) vedelas; 3) gaasilises. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms
Mida peab sisaldama kooste tehniline dokumentatsioon? 1. Madalpingeseadme üldkirjeldus; 2. Põhilised madalpingeseadme kuvandid tootmisjoonised ning elektriseadme (osiste, ahelate jne.) skeemid; 3. Vajalikud kirjeldused ja selgitused punktis 2 sätestatud kavandite, skeemide ning madalpingeseadme talituse mõistmiseks; 4. Standardi loetelu, mida rakendati madalpingeseadme tootmisel kas osaliselt või täielikult, või muude meetmete loetelud madalpingeseadme nõuetele vastavuse tagamiseks, kui standardeid ei rakendatud; 5. Konstrutksioonarvutused, kontrolltulemused jne; 6. Katsetamisprotkollid (katsete kohta, mis võivad olla nii tootja kui ka kolmanda osapoole poolt tehtud); 7. Vastavusdeklaratsiooni koopia; Mida peab sisaldama kooste vastavusdeklaratsioon? Madalpingedirektiivi kohaselt peab vastavusdeklaratsioon sisaldama; 1. tootja või tootja volitatud esindaja nime ja aadressi; 2
umbisikulist vormi (näiteks "töös käsitletakse / analüüsitakse / uuritakse / hinnatakse" või "on analüüsitud" jne). Arvude esitamine tekstis. Arvud ühest kuni kümneni on soovitav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega. Näiteks: kaks punkti, kaheksa tööpäeva, 120 ettevõtet. 5 Tabelid, lisad, joonised, valemid, loetelud Tabelid Kõik töös esinevad tabelid tuleb pealkirjastada ja nummerdada. Tabeli kohale lehekülje paremasse serva kirjutatakse üldnimetus "Tabel", millele järgneb tabeli number ilma punktita. Tabelite numeratsioon on tööd läbiv. Tabelid nummerdatakse araabia numbritega. Ühe rea võrra allapoole kirjutatakse tabeli pealkiri. Tabelile antakse sisu lahtimõtestav lakooniline pealkiri. Pealkirja lahtimõtestamisel alustatakse tabeli sisust, millele järgneb objekti nimetus ja ajavahemik
Ei kuulu ehitusprojekti koosseisu. Tehakse tootja poolt või tema tellimisel kaspõhiprojekti või tööprojekti põhjal. Kui tootejoonised tehakse enne tööprojekti või kui kasutatakse standardseid tootejooniseid, siis antakse tööprojekti tegijale üle tootejoonistest tulenevad nõuded tööprojektile (paigaldus, kinnitus, ankurdus). Ehitusprojekti koosseisus peavad olema : - toodete paiknemist näitavad üldjoonised, - toodete toetumis ja liitumissõlmede joonised, - ehitustoodete loetelud koos tehniliste nõuetega (koormused, kasutamise intensiivsus, helipidavus, soojapidavus) ja üldmõõtmetega, kandekonstruktsioonide puhul ka koormus ja toetumisskeemidega, - erijuhtudel ehitustoodete detailide joonised (nt.akende profiilid muinsuskaitse-objektil), - juhised ehitustoodete kinnitamiseks, - ehitustoodete kinnitamiseks muudesse konstruktsioonielementidesse paigaldatavate taridetailide valmistus ja paigaldusjoonised. Tootejoonised tehakse tootja standardite järgi.
annaabi.ee 
