· "tegemine" · "esitamine" · "kogumine" · "muutmine" · "korrastamine" · "tingimuste korraldamine" · .... esteetilise kogemuse esilekutsumiseks! (st, ei pea looma kõike, võid kasutada valmisasju). Esteetilise kogemuse esile kutsumiseks igasugune loomine. 2. Mis on esteetiline kogemus? 1. Objektile suunatus teosesse neeldumine. 2. Vabaduse tundmine mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3. Irrutatus objekt on emotsionaalselt eraldatud nt õudne ent turvaline. 4. Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest: "ahhaa efekt" 5. Terviklikkus kogemus on ühtne, sidus. · NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja 1. ja ülejäänuist kolm Esteetiline kogemus ei eita ... · ... et ka looduslikud või tehnoloogilised objektid saavad pakkuda E-kogemust · päikeseloojang · linnulaul · ojavulin · .... · ..
standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. 2) Esteetiline intentsionalism (Beardsley): x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest. 1. Objektile suunatus – teosesse neeldumine 2. Vabaduse tundmine – mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3. Irrutatus – objekt on emotsionaalselt eraldatud – nt õudne ent turvaline 4. Aktiivne avastusrõõm – teosesisestest seostest: „ahhaa efekt“ 5. Terviklikkus – kogemus on ühtne, sidus NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja 1. ja ülejäänuist kolm. 3. Selgitage esteetilise kunstiteooria intentsionalistlikku versiooni ja selle põhimõisteid.
Iseloomustage lühidalt esteetilise kunstiteooria erinevaid vorme. 1.Esteetiline aktualism: Kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. 2.Esteetiline intentsionalism: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest. 1.Objektile suunatus – teosesse neeldumine. 2.Vabaduse tundmine – mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3.Irrutatus – objekt on emotsionaalselt eraldatud – nt õudne ent turvaline. 4.Aktiivne avastusrõõm – teosesisestest seostest: “ahhaa efekt” 5.Terviklikkus – kogemus on ühtne, sidus. 3. Selgitage esteetilise kunstiteooria intentsionalistlikku versiooni ja selle põhimõisteid. x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisted 1
,,esteetilisega." Kitsamalt kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Esteetiline aktualism(kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse) ja esteetiline intentsionalism(x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus). 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest. Objektile suunatus teosesse neeldumine. Vabaduse tundmine mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Irrutatus objekt on emotsionaalselt eraldatud. Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest. Terviklikkus kogemus on ühtne, sidus. Kõik viis tingimust pole korraga tarvilikud. Vaja on esimest ja ülejäänuist kolme. 3. Selgitage esteetilise kunstiteooria intentsionalistlikku versiooni ja selle põhimõisteid. On olemas kahte liiki intentsionalisme: radikaalne(esteetiline-kavatsus peab olema kõige
loodud kavatsusega esile kutsuda (2) esteetiline kogemus. *Mis on esteetiline kogemus? Peamiselt kahte liiki teooriad: - sisukeskne: esteetiliste omaduste kogemine - afektikeskne: keskenduvad sellele, mida tähendab omada esteetilist kogemust; mis tunne on kogeda esteetiliselt. Esteetiline kogemus Beardsley järgi: - objektile suunatus – teosesse neeldumine - vabaduse tundmine – mittekammitsetus, relax tunne - irrutatus – objekt on emotsionaalselt eraldatud, nt õudne, aga turvaline - aktiivne avastusrõõm – ahhaa efekt - terviklikkus – kogemus on ühtne ja sidus Kõik tingimused pole korraga vajalikud, vaja on 1. ja ülejäänuist kolm. Kavatsustest: - kunstiteos ei pea de facto tekitama esteetilist kogemust - lisaks esteetilisele kavatsusele võib olla ka teisi taotlusi - ka looduslikud objektid saavad pakkuma E-kogemust, aga kuna pole E-KAVATSUST,
Ent milline peab olema E-kavatsuse staatus? radikaalne- peab olema kõige tähtsam; mõõdukas- peab olema lihtsalt teiste kavatsuste hulgas. Samas ka looduslikud objektid saavad pakkuda E-kogemust (päikeseloojang, linnulaul...), ent nad pole kunstiteosed. 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest! E-kogemus Beardsley järgi: 1.Objektile suunatus teosesse neeldumine. 2.Vabaduse tundmine mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relaxtunne. 3.Irrutatusobjekt on emotsionaalselt eraldatud nt õudne ent turvaline. 4.Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest: "ahhaa efekt" 5.Terviklikkus kogemus on ühtne, sidus. ·NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja1.ja ülejäänuist kolm (Beardsley1981). 3. Milles seisneb mitte-esteetilise kunsti etteheide? Esteetilise kunstidefinitsiooni kriitika: · Mitte-esteetiline kunst Paljud esteetikud (Carroll, Binkley jt) on väitnud, et leidub
kunstiks asju mis pole kunst (Vt Carroll1999) 198. Mis on esteetiline kogemus? EKD-s peamiselt kahte liiki teooriad: 1. Sisukeskne: Esteetiliste omaduste (ühtsus,harmoonia, tasakaalustatus, jms) kogemine. 2. Afektikeskne: keskenduvad sellele, midatähendab omada E-kogemust (huvitukogemine, esteetiline emotsioon vms); mistunne on kogeda esteetiliselt! 1. Objektile suunatus teosesse neeldumine. 2. Vabaduse tundmine mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3. Irrutatus objekt on emotsionaalselt eraldatud nt õudne ent turvaline. 4. Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest: "ahhaa efekt" 5. Terviklikkus kogemus on ühtne, sidus. NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja 1. ja ülejäänuist kolm (Beardsley 1981) 199. Kavatsustest 1) Kunstiteos ei pea de facto tekitama Estiitilist kogemust. 2) Lisaks Esteetilistele kavatsustele võib kunstiteostel olla ka teisi (nt poliitilisi, religioosseid, erootilisi) taotlusi.
annaabi.ee 
