Pragmaatika- kuidas märgid mõjuvad, toimivad Ferdinand de Saussure Üldkeeleteaduse kursus-avaldatud postuumselt. Tegelikud autorid- charles bally, albert sechehaye Keel ja kõne: Language (keelevaldkond, keeletegevus): Langue (keel) Parole(kõne) Meie arvates on neile raskustele ainult 1 lahendus: algusest peale peab asetama ennast keele pinnasele ja võtma selle kõikide teiste keeletegevuse ilmingute puhul normiks. Tõepoolest, sedavõrd palju duaalsuse Keel ja ühiskond: Keel on keeletegevuse sotsiaalne osa väljaspool indiviidi, kes ei saa teda iseseisvalt luua ega muuta. Keele immanentsus: Keel erinevalt kõnest on objekt, mida on võimalik uurida eraldi. Kõne- 2 ebamäärase valdkonna paralleelne areng. Keel seob märki tähendusega. Märk on alati keelesüsteemi osa, märk on abstraktne. Tähendus tekkib keeles. Keelemärk on üksik ja elementaarne, saussurei märk koosneb 2st osast. Tähendus on märgi seos keelevälise reaalsusega
Karnaugh kaardi kasutamine ei ole otstarbekas, kui muutujaid rohkem kui 4, sest kaart muutub mitmetasandiliseks. Täielik disjunktiivne normaalkuju on DNK, kus iga elementaarkonjunktsioon sisaldab funktsiooni kõiki elemente. Täielik konjunktiivne normaalkuju on KNK, kus iga elementaardisjunktsioon sisaldab funktsiooni kõiki elemente. 4. Kombinatsioonskeemi ülesande lahendamine Karnaugh kaardi abil. http://www.diskmat.ee/kkaartmnk.pdf <- Meeldetuletus karnaugh kaartide kohapealt. 5. Duaalsuse printsiip. Kui võrrelda tõesuse tabelit, mis vastavad tehtele NING ja VÕI, siis on kerge märgata, et kui tehe NING määravates tingimustes kõik vahelduvate ja funktsiooni enda tähendused vahetada nende inversioonide vastu, siis saame postulaadid, mis määravad VÕI tehe. (Postulaat – tõestuseta aktsepteeritav väide) X1 X 0 Z, X1 X 0 Z Kui siis (**)
teostamises või lepingu tingimustes · Operatsiooniriskid jagunevad sisemisteks ja välisteks riskideks Operatsiooniriski juhtimise põhimõtted · Võimalikult madal riskitase lähtudes riskijuhtimise efektiivsuse põhimõttest, mille aluseks on iga töötaja riskiteadlikkuse suurendamine · Ettevõte ei võta juhitamatuid ja limiteerimata riske · Kahjude minimeerimiseks kasutatakse tehingulimiitide ja pädevuste süsteeme · Tööprotseduurides rakendatakse duaalsuse printsiipi tehingu või operatsiooni teostamiseks peab olema vähemalt kaks teineteisest sõltumatu töötaja või üksuse kinnitus Slaid · Operatsiooniriskide kaardistamisel ja juhtimisel kasutatakse enesehindamise metoodikat (CSA) IT Riskid Siia kuulub risk, et ettevõtte poolt kasutatav infotehnoloogia: Slaid · ohustab andmete terviklikkust ja käideldavust · võimaldab oluliste varade (sh andmete) väärkasutust/moonutamist või vargust
endast teatud kogemust ja sellel põhinevaid teadmisi.Vaim ei muutu ja ei kasva aja jooksul.Vaim asub väljaspool aega ja ruumi. Ta on igavene, see on teie ajatu osa Üks teie Loojaga. Just see on jumalik teadvus selle väljendus ajas ning ruumis. Te sündisite puhtast teadvusest, te võtsite osa sellest teadvusest kaasa ja kandsite selle materiaalses vormis läbi kõigi kehastuste. Hing võtab osa duaalsusest. Kõik duaalsuse kogemused mõjutavad hinge ja muudavad seda. Vaim eksisteerib aga väljaspool duaalsust. See on kõige arenemise ning evolutsioneerumise alus. See on selle, mida te võiksite nimetada lihtsalt Olemiseks või Allikaks, Alfa ja Omega. Väline ja eriti sisemine vaikimine on kõige otsesem tee, et tunnetada teid pidevalt saatvat energiat, milleks olete, kõige sügavamas südamikus, Teie ise. Vaikimises saate te kokku puutuda kõige imelisema
P. Bourdieu ,,Teooria praktikast": · habitus hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis · habituse ja välja suhe - habitus kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end ,,koduselt" igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (nt haridus, äri, lähisuhted) · duaalsuse tees - habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal ja osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas Põhikapitalid: - majanduslik (erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss) - kultuurne (erinevatel tegutsemisväljadel omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused)
Brewsteri nurk. Pilt/Meigas al lk 26 ka. 6. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS 1. Elementaarsete kiirgajate tüübid. 2. Elementaarne vibraator (Herzi dipool). See ja eelmine Hinrikus skänneeritud ptk 7.2 3. Elektromagnetvälja tsoonid (lähi- ja kaugtsoon). Samuti kirjeldatud Hinrikuse skänneeritud versioonis. 4. Elementaarne elektriline vibraator ja tema parameetrid (suunadiagramm, kiirguse võimsus, kiirgustakistus, suunategur, efektiivne pindala). Hinrikus skänneeritud 4. Duaalsuse printsiip Hinrikus skänneeritud 7. Huygensi element (tasapinnaline elementaarne antenn) ja tema parameetrid (suunadiagramm, kiirguse võimsus, kiirgustakistus, suunategur, effektiivne pindala) nagu ka eelmised... HINRIKUS SKÄNNEERITUD! + Antennid_suurkonspekt.pdf lk 56, ptk 16 8. EM-LAINED SUUNAVATES SÜSTEEMIDES 9. Lained suunatavates süsteemides (Skänneeritud) 1. Suunavate süsteemide kasutamise otstarbe. 3. Lainete tüübid suunavates süsteemides. 9.1 4
haridus, äri, lähedussuhted jm Väljasuhted: - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel; - tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada; - muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe: • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon • habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon duaalsuse tees - Habitus – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalse (vastasmõju) suhte olemust. Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal. Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas Habituse (operatsionaliseeritult: suutlikkuse) kujundavad: individuaalses ja kollektiivses (ajaloolises) kogemuses/praktikas (sotsiaalne trajektoor)
Normaalselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum omavahel kooskõlas. Keel kui struktuur Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Kui keel ei oleks süsteemne, ei saaks seda omandada ega kasutada. Keele kaks põhilist allsüsteemi on häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendus ja heli on seega keelelise suhtluse kaks poolust. Tähendus- ja hääliksüsteem tingivad keele duaalsuse, kaheplaanilise põhiolemuse. Keele struktuursus avaldub sümbolisuses, allsüsteemides ning allsüsteemide sisestes ja omaahelistes suhetes. Sümbolisus Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Igal sõnal on oma vorm ja sisu. Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne ehk kokkuleppeline. Enamasti on sümboli tähenduse ja vormi seos motiveerimata, sellepärast erinevad sama tähendusega
Kliendipoolt- tahtest kui ka suutlikkusest ( tahe võlg tagasi maksta), suutlikus majandusesituatsioonis toime tulla, laenuotsustus protsessi, õige hinnastus. Maksejõulisuse risk (panga kui võlausaldajate ehk kreeditoride nõudmiste rahuldamine ) - finantsvõimenduse risk (võõrkapitali arvel omatootluse tõstmine, õige optimaalne vahekord oma ja võõrkapitali vahel .) - Operatsiooniline risk- ehk tehingute risk. Püütakse maandada läbi tehingulimiitide ja pädevuste süsteemi. Oluline duaalsuse põhimõte ( kahe teineteisest sõltumatu töötaja või accept tehing). Intressirisk- tuleneb panga varade ja kohustuste tähtaegade erinevusest ja erinevatest intressimääradest. Seda mõjutavad ebasoodsad muutused ressursihankimisel. Lühiajalise ressursiarvelt antakse pikaajalisi kohustusi. Intress on põhiline pangapoliitiline vahend. Turu ja inflatsioon risk- tuleneb ebasoodsatest turutingimustest ja alusvara
väljendavad täiendavat kasumit, mida oleks võimalik saada, kui i-ndat ressurssi oleks ühe ühiku võrra rohkem. Sel juhul duaalset tundmatut yi nimetatakse ka ressursi fiktiivseks hinnaks, s.t. tegemist on maksimaalse hinnaga, mida tootja võiks iga täien-dava ressursiühiku eest maksta. Selle hinnaga (või kallimalt) võiks tootja ka ressurssi (toorainet) müüa. Näiteks minimaalselt selle hinnaga on otstarbekas maad välja rentida või maksimaalselt selle hinnaga maad juurde rentida. Duaalsuse põhiteoreem: kui üks duaalsete ülesannete paari kuuluv ülesanne (kas esialgne või duaalne) omandab optimaalse lahendi, siis ka teisel samasse paari kuuluval ülesandel on optimaalne lahend, kusjuures optimaalsete lahendite korral on sihifunktsioonide ekstremaalsed väärtused võrdsed, seega kehtib seos zmax = wmin . Kui duaalse min-põhikujulise ülesande sihifunktsioon on lubatavate lahendite hulgal alt tõkestamata, siis esialgsel ülesandel ei ole lubatavaid
STRUKTUURSED TINGIMUSED (VÕIMALUSED JA PIIRANGUD) INDIVIDUAALNE SUUTLIKKUS – Loomingulisus; Riskijulgus; Teadmised/Oskused; Kujutlusvõime; Oskus formeerida meeskonda; Auahnus; Tegevusvabaduse tunnetus ärimaailmas + STRUKTUURSED TINGIMUSED: VÕIMALUSED, PIIRANGUD, VÄÄRTUSED Kapitalide kompleksne käsitlus (Pierre Bourdieu ‘Teooria praktikast’) Võtmemõisted – Habitus; Kapitalid; Väli Sotsiaalne ruum Sümboliline kapital - Sümboliline võim ‘Duaalsuse tees’; ‘Improvisatsiooni tees’; ‘Konverteeritavuse tees’; ‘Kultuurikesksuse tees’ Habitus Aristoteles (4. saj eKr.) hexis (kr. k.) – intellektuaalne ja moraalne olemuslikkus [loomuomane, harjumuslik, mõistuspärane] Aquino Thomas (13.saj) – habitus (ld. k.) – kunst, teadus, mõistmine, filosoofiline tarkus Pierre Bourdieu (1930-2002) – habitus (ld.k.) – hoiakute süsteem, mis osutab olemise
Kui tegemist on tootmisplaani ül-ga, siis DÜ lahendid yi väljendavad täiendavat kasumit, mis oleks võimalik saada, kui i-ndat ressurssi oleks ühe ühiku võrra rohkem. Sellisel juhul duaalset tundmatut yi nimetatakse ka ressursi fiktiivseks hinnaks (max hind, mida tootja võiks täiendava ressursiühiku eest maksta, selle hinnaga (või kallimalt) võiks tootja ka ressurssi müüa). NT min hinnaga maad välja rentida või max selle hinnaga juurde rentida. Duaalsuse põhiteoreem: Kui ühel DÜ-test on olemas optim lahend, siis on see olemas ka teisel, kusjuures sihifunktsioonide optim väärtused on võrdsed. Max z =min w Max kasum= ressursside fiktiivne kogumaksumus LPÜ GRAAFILINE LAHENDAMINE Saab lahendada 2 muutujat sisaldavat LPÜ-d. LPÜ kitsendusi rahuldavate muutujate väärtuste paarid kujutavad tasandil hulknurka. Z saavutab optim väärtuse selle hulknurga mingis tipus või külje kõikides punktides
vastupidi. 3. Algülesande ja duaalse ülesande kitsenduste süsteemi maatriksid on teineteise suhtes transponeeritud, Kusjuures võrratuste märgid muutuvad vastupidisteks. 4. Juhul kui algülesandes esinevad mõlemasuunalised võrratused, siis enne duaalse ülesande koostamist muudetakse võrratused samasuunalisteks: ,,max" ülesande korral ,, " ja ,,min" ülesande korral ,, ". Duaalsuse põhiteoreem: Kui ühel ülesannetest alg- või duaalsel on olemas optimaalne lahend, siis on see olemas ka teisel ülesandel, kusjuures optimaalsete lahendite korral on sihifunktsioonide väärtused võrdsed: ckxk = biyi. Näide 1: Koostada antud ülesandele duaalne ülesanne ja lahendada mõlemad ülesanded graafiliselt. f(x) = 10x1 + 10x2 (max) 2 x1 + 3 x 2 60 2 x1 + x 2 40 x k 0. Näide 2: Koostada antud ülesandele duaalne ülesanne ja lahendada saadud ülesanne
või vastupidi. 3. Algülesande ja duaalse ülesande kitsenduste süsteemi maatriksid on teineteise suhtes transponeeritud, Kusjuures võrratuste märgid muutuvad vastupidisteks. 4. Juhul kui algülesandes esinevad mõlemasuunalised võrratused, siis enne duaalse ülesande koostamist muudetakse võrratused samasuunalisteks: ,,max" ülesande korral ,, " ja ,,min" ülesande korral ,, ". Duaalsuse põhiteoreem: Kui ühel ülesannetest alg- või duaalsel on olemas optimaalne lahend, siis on see olemas ka teisel ülesandel, kusjuures optimaalsete lahendite korral on sihifunktsioonide väärtused võrdsed: ckxk = biyi. Näide 1: Koostada antud ülesandele duaalne ülesanne ja lahendada mõlemad ülesanded graafiliselt. f(x) = 10x1 + 10x2 (max) 2 x1 + 3x 2 60 2 x1 + x 2 40 x k 0. Näide 2: Koostada antud ülesandele duaalne ülesanne ja lahendada saadud ülesanne
Kui seadust kasutatakse teadlikult on sellel karmalised tagasilöögid. See töö nõuab väga palju aja ja iseenda ohverdamist; ta nõuab täielikku pühendumist, teadvuse tarkust ja võimet töötada ilma tagasisidemeta. 87. Seksi seadus. See mõiste toob esile jõu, mis märgib kahe pooluse sidet loomse kuningriigiga; mis puudutab inimest, siis räägime vastavusest tema loomsele poolele. Ta puudutab antud tsüklis eluvormi jäädvustamist. Seadus on võimas ainult seksi duaalsuse etapil. Kui inimene on mõlemasuguline jälle toimub sellest seadusest eraldumine. 88. Päikesesüsteemi Evolutsiooni seadus. See on summa kõikdest vähematest tegevustest. 89. Päikesesüsteemi Uniooni seadus. Kui Päikeste ühine tegevus hakkab toimima nii materiaalselt kui ka teadvuse tasandil, siis hakatakse seda mõistet okultselt kasutama. Praegu pole mõiste kättesaadav. 90. Heli seadus. Iga elav olend omab heli. Läbi selle teadmise tehakse muudatusi ja uued vormid arendatakse
pidada vaimust sõltuvaks. Muutused tajuaparaadis muudavad lõhna ja maitset. Selle argumendi jaoks on oluline, et vaatlejate kohastumus oleks võrdväärne, muidu 1 eksiks. Seega, kas objektil pole ühtegi õiget lõhna või on tal mitu lõhna? Maailm ei saa sisaldada liiga palju lõhnu, siis oleks ühel objektil vastukäivad lõhnad. Järelikult peavad lõhnad asuma vaimus. = sekundaarsete kvaliteetide idealism. Descartes ja tema kaasaegsed lõid duaalsuse kahe maailmapildi vahel: maailm, nagu ta on antud meile – ilmnev pilt maailm, nagu ta on päriselt – seda, milline maailm päriselt on, saame teada teaduse vahendusel. See on teaduslik pilt. Kuidas lepitada teaduslikku ja ilmnevat pilti? Võimalused: Teaduslik pilt kujutab seda, mis on tõeliselt olemas. Ilmnev pilt pole muud kui illusioon. – Teaduslik pilt tugineb tõendusmaterjalidele, ilmnev pilt eelarvamustele
Ka Rene Descartesi järgi ei saa meeli alati usaldada - meeled informeerivad meid sellest, mis on kehale kasulik või kahjulik, ent nad ei anna meile aimu asjade olemusest. Kui me kasutame oma mõistust ning tungime läbi meelte poolt edastatud andmete, siis millise maailmani me jõuame? 55. Kaks maailma (pilti) Descartesi järgi on maailmas vaid ulatusega asjad. Kõik muu on meelte poolt lisatud. Descartes ja tema kaasaegsed lõid niiviisi lõhe või duaalsuse kahe maailma(pildi) vahel, millest me pole vabanenud tänini: - maailm nagu ta on antud meile (see igapäevane värviline, soe, lõhnav, kärarikas maailm) /ilmnev pilt/ - maailm nagu ta päriselt on (maailm, mis koosneb füüsikalistest osakestest ning jõududest) - seda, milline maailm päriselt on, saame teada teaduse vahendusel /teaduslik pilt/ 56. Teaduslik pilt ja ilmnev pilt
" (JUNG 1977:169-170) 2.3. Nelisus ja mandalad Kui Jungil üldiselt on kalduvus näha maailma duaalsena - vastandite ühtsuses toimiva dünaamilise pingeväljana, siis see ei ole veel ammendav. Nimelt on tema jaoks kõikehõlmav ning detailsem kirjeldus võimalik vaid läbi nelisuse ehk kvaterniteedi. ,,Neli sümboliseerib Ühe erinevaid osi, omadusi ja aspekte." (JUNG 1977:57) See oleks siis omakorda otsekui kahese duaalsuse lühendi ,,lahtikirjutus". Nelisuse printsiibiga liitub Jungi maailmanägemuses vahetult käsitlus mandalatest, budismis ja hinduismis tuntud ringikujulistest maailmakõiksust tähistavatest sümbol-diagrammidest - Jung käsitleb neid pea sünonüümidena. Arvu neli näib Jung armastavat ning ilma selleta ei saa läbi ükski tema kirjeldus ei kosmose ega psühholoogia toimimisprintsiipidest, rääkimata mütoloogiast ning religioonist. Täiuslik
kuuluma kogu Maa? Kas on meil objektiivne õigus võidelda enesesäilitamise eest, või omab seda õigust vaid subjektiivne motivatsioon? Kui ma süvenesin lõplikult marksismi tundmaõppimisele ja kogu rahuliku selgusega tõin välja juudi rahva tegevuse tulemused, andis saatus ise mulle oma vastuse. Marksismi juutlik õpetus lükkab ümber aristokraatliku sünniprintsiibi ja asetab igavikulise jõu üleoleku ja indivi-duaalsuse asemele massi arvukuse ja tema surnud kaalu. Marksism eitab inimese kui isiksuse väärtust, ta vaidlustab rah-vuslikkuse ja rassi tähenduse ja võtab niiviisi inimkonnalt ära eeldused tema olemasoluks ja tema kultuuriks. Kui marksism saaks kogu maailma aluseks, tähendaks see lõppu igasugusele süsteemile, mida seniajani inimmõistus enesele ette on kujutanud. Meie planeedi asukatele tähendaks see nende olemasolu lõppu.
annaabi.ee 
