Keel kui struktuur Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Kui keel ei oleks süsteemne, ei saaks seda omandada ega kasutada. Keele kaks põhilist allsüsteemi on häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendus ja heli on seega keelelise suhtluse kaks poolust. Tähendus- ja hääliksüsteem tingivad keele duaalsuse , kaheplaanilise põhiolemuse. Keele struktuursus avaldub sümbolisuses, allsüsteemides ning allsüsteemide sisestes ja omaahelistes suhetes. Sümbolisus Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Igal sõnal on oma vorm ja sisu. Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne ehk kokkuleppeline. Enamasti on sümboli tähenduse ja vormi seos motiveerimata, sellepärast erinevad sama tähendusega sõnad eri keeltes oma vormi poolest täiesti suveliselt...
Maatriksi mõiste ja liigitus Maatriksiks nimetatakse ristkülikukujulist elementide tabelit, mis koosneb m reast ja n veerust. Maatriksi elemente tähistatakse a ik, kus i näitab, millises reas ja k, millises veerus element asub. Maatrikseid tähistatakse suurte tähtedega A, B, C, . . . Maatriksi üldkuju on: a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a 2 n A= . . . . . a am2 ... a mn m1 Lühemalt on võimalik maatriksit esitada kujul: A = ( aik ) mn. Maatriksi erikujud: 1. Kui m = n, siis nimetatakse maatriksit ruutmaatriksiks....
Maksejõulisuse risk (panga kui võlausaldajate ehk kreeditoride nõudmiste rahuldamine ) - finantsvõimenduse risk (võõrkapitali arvel omatootluse tõstmine, õige optimaalne vahekord oma ja võõrkapitali vahel .) - Operatsiooniline risk- ehk tehingute risk. Püütakse maandada läbi tehingulimiitide ja pädevuste süsteemi. Oluline duaalsuse põhimõte ( kahe teineteisest sõltumatu töötaja või accept tehing). Intressirisk- tuleneb panga varade ja kohustuste tähtaegade erinevusest ja erinevatest intressimääradest. Seda mõjutavad ebasoodsad muutused ressursihankimisel. Lühiajalise ressursiarvelt antakse pikaajalisi kohustusi. Intress on põhiline pangapoliitiline vahend. Turu ja inflatsioon risk- tuleneb ebasoodsatest turutingimustest ja alusvara...
Maatriksi mõiste ja liigitus Maatriksiks nimetatakse ristkülikukujulist elementide tabelit, mis koosneb m reast ja n veerust. Maatriksi elemente tähistatakse a ik, kus i näitab, millises reas ja k, millises veerus element asub. Maatrikseid tähistatakse suurte tähtedega A, B, C, . . . Maatriksi üldkuju on: a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a 2 n . . . . a am2 ... a mn A= m1 . Lühemalt on võimalik maatriksit esitada kujul: A = ( aik ) mn. Maatriksi erikujud: 1. Kui m = n, siis nimetatakse maatriksit ruutmaatriksiks. Ruutmaatriksi võrdsete indeksitega...
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute...
UNIVERSUMI SEADUSED JA KOLMANDAS DIMENSIOONIS ELAMISE TINGIMUSED. 1. Külluse seadus (mõnikord nimetatud ka rikkuse või edu seaduseks) Luues edu visualisatioone oma elus tõmbame me eduenergia oma reaalsusse. Edu või küllus ei ole sama, mis olla rahakas. Edu on suhtlemises, vaimsuses, suhetes jne. Kui me loome kujutist finantsilisest kasust tuleb meeles pidada olemist selle maailma sees,mitte eemal sellest. Me(kosmos?) pole summa teie omamistest. 2. Tegutsemisseadus. Pole tähtis,mida me tunneme ja teame; pole oluline missuguseid andeid ja talente omame, ainult tegutsemine äratab nad ellu. Need meist, kes arvavad aru saavat, mida kohustus, julgus ja armastus tähendavad, toodavad vaid mitteteadmist, sest ainult tegutsemine toob arusaamise. Iga püüdleja on energia fookuspunktiks ja peaks olema teadlik fookus. Kolmanda dimensiooni kaose keskel peaks ta oma kohaloleku tuntavaks tegema. 3. Akasha seadus. Suur kosmiline seadus inte...
Ka Rene Descartesi järgi ei saa meeli alati usaldada - meeled informeerivad meid sellest, mis on kehale kasulik või kahjulik, ent nad ei anna meile aimu asjade olemusest. Kui me kasutame oma mõistust ning tungime läbi meelte poolt edastatud andmete, siis millise maailmani me jõuame? 55. Kaks maailma (pilti) Descartesi järgi on maailmas vaid ulatusega asjad. Kõik muu on meelte poolt lisatud. Descartes ja tema kaasaegsed lõid niiviisi lõhe või duaalsuse kahe maailma(pildi) vahel, millest me pole vabanenud tänini: - maailm nagu ta on antud meile (see igapäevane värviline, soe, lõhnav, kärarikas maailm) /ilmnev pilt/ - maailm nagu ta päriselt on (maailm, mis koosneb füüsikalistest osakestest ning jõududest) - seda, milline maailm päriselt on, saame teada teaduse vahendusel /teaduslik pilt/ 56. Teaduslik pilt ja ilmnev pilt...
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on...
Muutused tajuaparaadis muudavad lõhna ja maitset. Selle argumendi jaoks on oluline, et vaatlejate kohastumus oleks võrdväärne, muidu 1 eksiks. Seega, kas objektil pole ühtegi õiget lõhna või on tal mitu lõhna? Maailm ei saa sisaldada liiga palju lõhnu, siis oleks ühel objektil vastukäivad lõhnad. Järelikult peavad lõhnad asuma vaimus. = sekundaarsete kvaliteetide idealism. Descartes ja tema kaasaegsed lõid duaalsuse kahe maailmapildi vahel: maailm, nagu ta on antud meile – ilmnev pilt maailm, nagu ta on päriselt – seda, milline maailm päriselt on, saame teada teaduse vahendusel. See on teaduslik pilt. Kuidas lepitada teaduslikku ja ilmnevat pilti? Võimalused: Teaduslik pilt kujutab seda, mis on tõeliselt olemas. Ilmnev pilt pole muud kui illusioon. – Teaduslik pilt tugineb tõendusmaterjalidele, ilmnev pilt eelarvamustele...
Kvantitatiivsed meetodid majandusteaduses (KT) Modelleerimine- on teatud objekti uurimine tema mudeli abil Modelleerimisprotsessis osalevad: subjekt (uurija) uurimisobjekt nende suhet väljendav mudel Mudel-tähendab näidist, mõõtu (ladina keeles modulus); selline materiaalne või mõtteliselt kujuteldav objekt, mis tunnetusprotsessis asendab originaali ja uurimiseesmärgist lähtudes säilitab originaali olulised omadused Mudelid jagunevad: materiaalsed (ainelised) mudelid (toiming, mille tulemusena saadavad mudelid annavad edasi objekti põhilisi füüsikalisi, geomeetrilisi , dünaamilisi ja funktsionaalseid tunnuseid. (N. Lennukimudel) mõttelised mudelid(ideaalsed)-koostatakse uurimisobjekti mõtteline analoog - kujutlusmudelid-põhinevad intuitiivsel ettekujutusel reaalsest objektist. Ei allu formuleerimisele. (N.sõnalised selgitused, definitsioonid) - mär...
Täielik disjunktiivne normaalkuju on DNK, kus iga elementaarkonjunktsioon sisaldab funktsiooni kõiki elemente. Täielik konjunktiivne normaalkuju on KNK, kus iga elementaardisjunktsioon sisaldab funktsiooni kõiki elemente. 4. Kombinatsioonskeemi ülesande lahendamine Karnaugh kaardi abil. http://www.diskmat.ee/kkaartmnk.pdf <- Meeldetuletus karnaugh kaartide kohapealt. 5. Duaalsuse printsiip. Kui võrrelda tõesuse tabelit, mis vastavad tehtele NING ja VÕI, siis on kerge märgata, et kui tehe NING määravates tingimustes kõik vahelduvate ja funktsiooni enda tähendused vahetada nende inversioonide vastu, siis saame postulaadid, mis määravad VÕI tehe. (Postulaat – tõestuseta aktsepteeritav väide) X1 X 0 Z, X1 X 0 Z Kui siis (**)...
01.2008 Varem oleme me kirjeldanud Valgusetöölise reisi, egokeskse teadvuse juurest südamekeskse teadvuse juurde, ajaloolisi tagamaid.See osa saab tervenisti pühendatud muutuste psühholoogilistele karakteristikutele. Me jagasime selle protsessi neljaks sammuks või etapiks, mis me siinkohal ära märgime: 1. rahulolematus sellega, mida pakub egokeskne teadvus, "millegi veel" otsing: lõpu algus. 2. egokeskse teadvusega seotuse tunnetamine, enda vabastamine egoga seotud mõtetest ja emotsioonidest: lõpu keskpaik. 3. egoga seotud vanadest energiatest vabanemine, kookoni mahajätmine, uue mina tekkimine: lõpu lõpp. 4. südamekeskse sisemise teadvuse ärkamine, armastuse ja vabaduse motivatsioon, muutumise lõpuga teiste aitamine. I Etapp: Ego ei rahulda enam. Teadvuse muutumine egokesksest südamekeskseks algab sisemise tühjuse tunnetamisest. Asjad, mis huvitasi...
Tegelikud autorid- charles bally, albert sechehaye Keel ja kõne: Language (keelevaldkond, keeletegevus): Langue (keel) Parole(kõne) Meie arvates on neile raskustele ainult 1 lahendus: algusest peale peab asetama ennast keele pinnasele ja võtma selle kõikide teiste keeletegevuse ilmingute puhul normiks. Tõepoolest, sedavõrd palju duaalsuse Keel ja ühiskond: Keel on keeletegevuse sotsiaalne osa väljaspool indiviidi, kes ei saa teda iseseisvalt luua ega muuta. Keele immanentsus: Keel erinevalt kõnest on objekt, mida on võimalik uurida eraldi. Kõne- 2 ebamäärase valdkonna paralleelne areng. Keel seob märki tähendusega. Märk on alati keelesüsteemi osa, märk on abstraktne. Tähendus tekkib keeles. Keelemärk on üksik ja elementaarne, saussurei märk koosneb 2st osast. Tähendus on märgi seos keelevälise reaalsusega....
Modelleerimine- nmudelite loomise ja kasutamise protsess Materiaalne ehk aineline modelleerimine – toiming, mille tulemsena saadavad mudelid annavad edasi objekti põhilisi füüsikalisi, geomeetrilisi, dünaamilisi ja funktsionaalseid tunnuseid Kujutlusmudelid põhinevad intuitiivsel ettekujutlusel reaalsest objektist (sõnaline selgitus, definitsioonid). Märkmudel on objekti mõtteline mudel, mis on esitatud teatud märgisüsteemis (valemina, joonisena, tabelina, graafikuna) Matemaatiline mudel – märkmudel, mis originaali uurimine taandub matemaatiliste seoste uurimisele. Optimeerimismudel võimaldab selgitada parima lahendi kooskõlas juhtimiseesmärgi ning juhtimiseesmärgi saavutamist piiritlevate kitsendustega. Stimuleerimismudel võimaldab saada täiendavat infot majandusprotsessi võimaliku käitumise kohta tulenevalt majandusprotsessi ee...
Pilt/Meigas al lk 26 ka. 6. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS 1. Elementaarsete kiirgajate tüübid. 2. Elementaarne vibraator (Herzi dipool). See ja eelmine Hinrikus skänneeritud ptk 7.2 3. Elektromagnetvälja tsoonid (lähi- ja kaugtsoon). Samuti kirjeldatud Hinrikuse skänneeritud versioonis. 4. Elementaarne elektriline vibraator ja tema parameetrid (suunadiagramm, kiirguse võimsus, kiirgustakistus, suunategur, efektiivne pindala). Hinrikus skänneeritud 4. Duaalsuse printsiip Hinrikus skänneeritud 7. Huygensi element (tasapinnaline elementaarne antenn) ja tema parameetrid (suunadiagramm, kiirguse võimsus, kiirgustakistus, suunategur, effektiivne pindala) nagu ka eelmised... HINRIKUS SKÄNNEERITUD! + Antennid_suurkonspekt.pdf lk 56, ptk 16 8. EM-LAINED SUUNAVATES SÜSTEEMIDES 9. Lained suunatavates süsteemides (Skänneeritud) 1. Suunavate süsteemide kasutamise otstarbe. 3. Lainete tüübid suunavates süsteemides. 9.1 4...
Bourdieu ,,Teooria praktikast": · habitus hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis · habituse ja välja suhe - habitus kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end ,,koduselt" igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (nt haridus, äri, lähisuhted) · duaalsuse tees - habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal ja osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas Põhikapitalid: - majanduslik (erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss) - kultuurne (erinevatel tegutsemisväljadel omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused)...
teostamises või lepingu tingimustes · Operatsiooniriskid jagunevad sisemisteks ja välisteks riskideks Operatsiooniriski juhtimise põhimõtted · Võimalikult madal riskitase lähtudes riskijuhtimise efektiivsuse põhimõttest, mille aluseks on iga töötaja riskiteadlikkuse suurendamine · Ettevõte ei võta juhitamatuid ja limiteerimata riske · Kahjude minimeerimiseks kasutatakse tehingulimiitide ja pädevuste süsteeme · Tööprotseduurides rakendatakse duaalsuse printsiipi tehingu või operatsiooni teostamiseks peab olema vähemalt kaks teineteisest sõltumatu töötaja või üksuse kinnitus Slaid · Operatsiooniriskide kaardistamisel ja juhtimisel kasutatakse enesehindamise metoodikat (CSA) IT Riskid Siia kuulub risk, et ettevõtte poolt kasutatav infotehnoloogia: Slaid · ohustab andmete terviklikkust ja käideldavust · võimaldab oluliste varade (sh andmete) väärkasutust/moonutamist või vargust...
Linn.Ühiskond. TTÜ, kevad 2019 Olulisemad mõisted/teemad kirjalikuks arvestustööks valmistumisel (põhimõistete test, 25 p). Testi kestus: 45 min. Toimumisajad ja registreerumine on avalikustatud ÕISis Õppematerjalid: loengumärkmed, õpik A.Giddens, P.Sutton ”Sociology”, vt ka soovitusi loengumärkmete lõpus. Mõisted on grupeeritud vastavalt loengutele/loengumärkmetele Moodle’s, kuid tasub meeles pidada, et suurt osa mõisteid on kasutatud ka teistes loengutes ja kindlasti seminarides! 1. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) Ühiskond Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) Kultuur ja selle komponendid - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), k...
-19.saj -> distsipliinide-vaheliste piiride hägusus 20. saj -> süvenev spetsialiseerumine 21. saj -> vajadus suurema integreerituse järele (interdistsiplinaarsus) ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet) piirid ja territoorium institutsioonid reproduktsioon poliitiline ja majanduslik organiseeritus võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused)...