Olen arvamusel, et kõigel meie elus on teatud roll kanda. Kui osata järgida intuitsiooni, on võimalik elus ära hoida valed otsused ja teguviisid. Samas toetudes oma intuitsioonile ja tunnetele, võime jõuda oma eesmärkideni ja elada soovitud elu. Eetika loengutes õpitud teooriatest sobib minule Aristotelese vooruseeetika. Teooria väidab, et õnnelikuks saab ainult oma isiklike omadusi arendades, läbi mõtlemise, järelduste ja loogika. Aristoteles kutsus neid omadusi voorusteks ja seletas neid kui kompromisse ehk "kuldse kesktee" leidmist kahe halva äärmuse vahel. Tegu on hea, kui see on mõistlik. Pean ütlema, et olen suhteliselt sama meelt. Vooruseeetika ütleb, et tähtis pole teha ainult õigeid asju vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone. Just emotsioonid on minu jaoks väga olulised. Moraalipühakut minust just ei saaks, kuid püüan elada võimalikult moraalselt.
1.sajand p.Kr kujuneb välja ristiusk. Samal ajal koostavad evangelistid Uue Testamendi. 1-3. sajandil toimub laialdane kristlaste tagakiusamine. 3.sajand p.Kr satub Rooma kriisiperioodi. 303. aastal keiser Diocletianus vallandab julmima kristlaste jälitamise, mis jäi viimaseks. 313.aastal keiser Constantinus kuulutab ristiusu lubatuks- Milano edikt. 381.aastal kuulutatakse ristiusk Rooma impeeriumis riigiusuks. Levinuimaks tüübiks oli basiilika. Basiilika on ida-läänesuunaline avar piklik saalhoone. Jaguneb pikisuunas üksikuteks osadeks- löövideks. Kesklööv on laiem ja kõrgem külglöövidest ja tema müüride ülaosas on aknad. Idaosas oli võlvitud poolümar ruum- apsiid. Selles olid altar ja vaimulike istekohad. Basiilika oli kaetud kas lahtise sarik- või lameda laega. Tihti on basiilikal lääneküljel avar eeskoda ehk narteks. Basiilika välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt ilma tornita. Sageli oli basiilikal siseõu- aatrium. Lameda laega...
konkreetsetes teostes konkreetsete heliloojate poolt või vahel ka nö "seriaalset muusikastiili" kui 1950-ndatel-1960-ndatel loodud seriaalse muusika abstraktset ühist nimetajat. Seriaalne meetod: Seriaalne meetod on muusika kompositsioonimeetod, milles muusika loomiseks kasutatakse üht algset seeriat või seeriate kompleksi ning loodavat või uuritavat muusikat vaadeldakse võimalikult paljudest erinevatest parameetritest (Stockhausen 1970). Seriaalse meetodi voorusteks on universaalsus ja täpsus. Universaalsus väljendub võimes kohalduda kõigile muusikalistele parameetritele, täpsus aga võimes selgelt eritleda algse seeria või seeriate kompleksiga suguluses olev muusikaline materjal. Soome heelilooja Paavo Heininen on oma raamatus ,,Serialism" sõnastanud 3 erinevat serialismi meetodi kolm arengufaasi. Multidimensionaalne serialism Polümoduleeriv serialism Dodekafoonia Seriaalsest muusikast:
Naiste intellektuaalseid saavutusi ei peetud olulisteks Abielu ja lahutus Abielu oli eraasi Lahutamine ja laste adopteerimine oli antiikses Roomas palju kergem kui keskajal või Euroopas Antiikabielud kestsid u 10-15 aastat Lahutuseks oli vaja ühte lauset : ,,tuas res tibi habeo" Lahutuses ei tuntud elatusabi naisele Vabaabielud Ema ja lapsed Emaarmastus, amor maternus, oli tuntud mõiste. Naise rõhutatud voorusteks peeti siivsust, kasinust, meeldivust, rahulikku meelelaadi, laste sünnitamist, allaheitlikkust ja teatavat passiivsust. Väikelaste suremus oli tõsiasi. Maaomand ja tellisetööstus I-III sajandil pKr oli Rooma linna lähiümbruses oluliseks tegevusalaks tellisetootmine. Teadaolevatest tellisemaa omanikest umbes kolmandik on naised naised elasid meestest kauem ning pärisid nende tellisemaad Naised muudes ametites
· On juudi kuningriigi iidne märk. · Sümboliseerib meest-naist, abielu, rahu, täiuslikkust, tervist, lepitust. Enneagramm · Enneagramm on üheksanurkne diagramm, mida saab kasutada üheksa erineva isiksusetüübi ja nende omavaheliste seoste kirjeldamiseks. · Samuti annab see meile meetodi iseenda ja oma negatiivsete elementaalide uurimiseks ning võimaldab näha, kuidas oleks kõige parem oma inimlikke nõrkusi tugevusteks ja voorusteks vormida. · Sel viisil toimides tugevdame sidet Jumala ja oma Kristuse Minaga. Oktagramm · Oktagramm on pütagoorlikud nimetused arvule kaheksa ehk oktaadile, mida sümboliseeris oktagramm. · See on iidne maarahva oma kujund, mis soome-ugri vellede juures on kasutusel päikesemärgi tähenduses. · Lisaks tõlgendatakse seda ka nelja ilmakaare ja viljakuse sümbolina. · Osad allikad väidavad, et tegu on hoopis nõia märgiga. Graal
See tähendab, et ta juhatab oma vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole. TEMA ÕPETUS, TARKUS JA DIALEKTIKA : Arvatakse, et Sokrates pidas filosoofia ülesandeks õpetada inimest iseennast tundma. Sellest järeldus, et filosoofia pole mitte sõnadega mängimine või taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi. Nendeks voorusteks on näiteks õiglus, vaprus , vagadus, mõistlikkus ja teised, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased ja metoodilised. Sokrates oli vestlustes alati juhtiv pool ning kasutas näiteks irooniat, püüdes leida vasturääkivusi ja ebajärjekindlust vestluskaaslase arutluses
võib vääratada pahede läbi. 7. Mida tähendab voorus? 8. Millised on nn peamised inimlikud ja jumalikud voorused? 7. Voorus on jääv, kindel kalduvus teha head. Ta ei võimalda inimesel mitte üksnes häid tegusid teha, vaid ka anda oma parimat. Kõigi oma meeleliste ning vaimsete jõududega pürgib vooruslik inimene heale. Ta püüab seda saavutada ning otsustab oma konkreetsete tegevuste puhul selle kasuks. 8. Peamisi inimlikke voorusi nimetatakse kardinaalseteks* voorusteks. Nende alla rühmituvad kõik teised voorused ja nad on voorusliku elu tugipunktid. Kardinaalsed voorused on mõistlikkus, õiglus, meelekindlus ja mõõdukus. * ld cardo = `hing, sagar' Jumalike vooruste puhul on vooruse allikas, ajend ja otsene objekt Jumal ise. Nad antakse inimesele koos pühitseva armuga ning nende läbi saadakse võime elada oma elu koos pühima Kolmainsusega. Nad on kristlaste kõlbelise tegevuse alus ja tõukejõud ning nad annavad elu inimlikele voorustele.
,,Don Juan" Molière 1. Toimumise aeg ja koht Tegevus toimub 17. Sajandil Sitsiilias. 2. Peategelased Kõike tähtsamaks peategelaseks on nimitegelane Don Juan. Ta mängis naistega ja tal oli elu jooksul olnud väga palju erinevaid naisi ning ta vahetas neid üpriski tihti. Ta erines tüüpilisest keskaja inimesest, sest ta ei uskunud Jumala ega põrgu olemasollu ning ei mõistnud piibli tähtsust. Ta oli valelik ja manipuleeriv, kuigi ta ise arvas, et ta ei ole väga sõnaosav ning ei oska teeselda. Tegelikkuses tuli tal see väga hästi välja, võttes arvesse seda, kui palju naisi tal olnud oli ning ta oskas ka osavalt tülisid ja ebameeldivaid olukordi lahendada. Näiteks kavaldas ta võlausaldaja Dimanche üle, kes ei saanudki lõpuks oma raha kätte. Kõikide naiste hulgast oli üheks peategelaseks ka Donja Elvira. Ta oli naine, kellega Don Juan p...
leida vastust küsimusele: mis on ning milles seisab niisugune kõikehaarav ning koordineeriv hea? Oma ,,Nikomachose eetikas" väidab Aristoteles, et säärase ülima headuse nimetuses on kõik ühisel arvamusel, niihästi lihtrahvas kui ka haritud, pidades seda lihtsalt õnnelikkuseks; õnnelikkuseks või õnneks peetakse aga seda, kui keegi elab hästi või end ka hästi tunneb. Õnnelikuks saab ainult oma isiklikke omadusi arendades. Ta kutsus neid omadusi voorusteks ja seletas neid kui kompromisse ehk "kuldse kesktee" leidmist kahe halva äärmuse vahel. Vooruseetika ütleb, et tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka omada õigeid dispositsioone, motiive ja emotsioone. Aristotelese järgi on voorused need iseloomuomadused, mis avalduvad seadumuslikus toimimises ja mida inimestel on hea omada( mis aitavad elada head elu). Hästi elades me omandame head kombed, need ongi voorused
poliitika ja kõlblusega. Ta elas ajal, mil Hiina oli killustatud sadadeks väikesteks vürstiriikideks ning valitses ühiskondlik ja moraalne madalseis. Ta nägi olukorrast väljumiseks vajadust järgida esivanemate daod (teed või kulgu) võttes eeskujuks Shangi ja Zhou dünastiad ja tolleaegse ühiskonnakorralduse. Kongi arvates peegeldasid vanad ühiskonna hierarhiad maailma moraalset ülesehitust. Samas rõhutas ta vajadust vooruse ja inimliku kaastunde järgi ühiskonna igal tasandil. Voorusteks on inimlikkus, õiglus, tarkus ja seadusekuulekus. Iga ühiskonnaliige peab teadma oma kohta ning täitma oma ülesannet nii ühiskondlikus kui perekondlikus hierarhias oma parimate võimete kohaselt. See leiab rakendust põhisuhetes nagu isa ja poeg, vanem ja noorem vend, mees ja naine. Nendes suhetes peavad mõlemad suhtuma teineteisesse austusega, ülem peab suhtuma alamasse nii, nagu ta seda ootaks enda ülemalt. Võrdsus suhetes saab konfutsiuse järgi olla vaid sõpruses.
vms.Tähtsamad teosed:"4´33´´" (võib esitada ükskõik mis pill või pillikoosseis), "Credo in Us" (klaver, konservikarbid, elektrikell, raadiovastuvõtja) , Water music" (muusikaline-lavaline etendus). Seriaalne meetod on muusika kompositsioonimeetod, milles muusika loomiseks kasutatakse üht algset seeriat või seeriate kompleksi ning loodavat või uuritavat muusikat vaadeldakse võimalikult paljudest erinevatest parameetritest (Stockhausen 1970).Seriaalse meetodi voorusteks on universaalsus ja täpsus. Universaalsus väljendub võimes kohalduda kõigile muusikalistele parameetritele, täpsus aga võimes selgelt eritleda algse seeria või seeriate kompleksiga suguluses olev muusikaline materjal. Seriaalse muusika loomise protsess kahe tööfaasi otsustamise ja automaatikaga ei erine oluliselt traditsiooniliste kompositsioonimeetodite abil loodava muusika tööprotsessist. Erinevus on
Sissejuhatus XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mida üldiselt nimetatakse barokk- kunstiks, on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Renessansi maalikunsti ideaal oli täiesti tasakaalustatud, harmooniline kompositsioon, joonte ilu ja selgus. Barokk-kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Renessansskunst oli lineaarne, barokk on maaliline. Barokk-kunstile on iseloomulik ka taltsutamatu tunnete avaldamise püüd, kire, paatose ja ilmekuse toonitamine; barokk on ju osalt sündinud vastureformatsiooni vaimust, mis taotles usulise entusiasmi elustamist. Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst. Rokokookunsti iseloomustab vastandina barok...
A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 24 Slide 25 Voorus ja pahe Millised iseloomuomadused on voorusteks? Kuna ka pahed on iseloomuomadused, mis avalduvad seadumuslikus toimimises, siis Nt heatahtlikkus, lahkus, sõbralikkus. peab olema veel midagi iseloomulikku. Homerosel seostus eelkõige sotsiaalse Aristotelese järgi on voorused need rolliga nt sõjamehe vaprus.
Rooma. 22. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus . 22.1 Itaalia geograafilised olud ja rahvastik . Itaaliaks on jube vanast ajast nimetatud Apenniini poolsaart. Kuigi Apenniini poolsaart läbib keskelt Apenniini mäestik , on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandike leidub seal rohkem . Itaalias tegeleti põhiliselt põlluharimisega ja ühendust peeti omavahel rohkem maismaad pidi ja merd sõideti Kreeklastest vähem. Itaalia geograafiline asend lõi eeldused ühtse riigi tekkeks, kuid etniliselt polnud Itaalia ühtne. Esimesel aastatuhandel eKr elasid Itaalias s päritolult , keelelt ja kultuurilt erinevad rahvad . Kesk- ja lõuna Itaalias elasid itaalikud sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid keelelt lähedasteks rühmadeks. Kesk-Itaalias elasid latiinid . Nendest pärinevad hilisemad roomlased ja ...
14.Mis on entellehia? V: sisemine eesmärk, nähtuse loomus (nt kanamunast tuleb kanapoeg) Eetika 15.Mis on inimese tegevuse siht ja mõte Aristotelese arvates? V: õnn 16.Nimeta vooruste (loomutäiuse) kaks liiki. V: mõistuslikud (nt arukus ja tarkus) ja kombelised (nt mõõdukus, eneseväärikus) 17.Mis on Aristotelese eetika keskne idee? V: vältida äärmusi 18.Kui argus ja hulljulgus ning veiderdamine ja mühaklikkus on pahed (äärmused), siis mis on nende näidete puhul voorusteks (loomutäiusteks)? V: vaprus ja seltskondlikkus Riigiteooria 20.Milline oli Aristotelese arvates parim riigikord? V: demokraatia ja aristokraatia segu
märka midagi! Vaata, see on sulle käo kukkumise eest, ja see on Enekeni eest, ja see on muidu mu heast südamest, pojuke, et armastan sind ja oled mu südamele kallis. Et sind koerad pureksid ja sandid sööksid, sa soomülka ussipoeg! " ,,Toomas Nipernaadi" Naistegelased /---/ ,,Ütle mulle, armas Tralla, kes õpetas sind vaatama kõõrdi. Kas sa õpetaks ka mulle, see on nii kena."/--/ - Nipernaadi oskas inimeste puuduseid voorusteks lugeda Nipernaadi idee tekkis Gailitil berliinis teatritükki vaadates rütmilise elamusena, ühe mehe sammude kajana: mingisuguse ,,tam-tam-taa" meloodiana. Nipernaadilikkuse all võib mõista: iseloomu, eluviisi, vabadust, hullust, armastust Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks
pingutusi. Kuid selline toimimine oli nõutud, idealiseeritud ning ainuvõimalik. See ei pidanud süvendama lastes julmust ja hävitama inimlikke tundeid, vaid kasvatama neis külmaverelist rahu ning kontrolli oma tunnete viha ja hirmu üle. Tõeliselt vapper inimene on alati rahulik, kuid teda ei saa kunagi miski tabada äkki ning miski ei suuda teda tasakaalustatud sisemisest rahuseisundist välja viia. Armastust, suuremeelsust, halastust, kaastunnet on alati peetud suurimateks voorusteks. Luuletamine oli samuti kasvatusvahend, et saavutada säärane hingehelluse aste. Jaapanlastel kehtis väga detailselt läbimõeldud etikett, mis võimaldas õpetada noori, kuidas õigesti käituda seltskonnas ja sotsiaalses keskkonnas. Äärmise täpsusega õpetati ja õpiti, kuidas tuleb teisele inimesele kummarada, kuidas istuda, pöörduda. Lauakombed muutusid tõeliseks teaduseks. Kõlblusõpetus on sügavalt seotud viisakuse ja korraliku käitumisega. Pideva heade maneeride
On valmis hakkama nüüdsest oma liha suretama. Isa armastus taastub kiiruga. TEINE STSEEN Ka Sganarelle on õnnelik oma isanda meeleparandust nähes. Don Juan teeb oma suu lahti ning esimesed sõnad, mis seal tulevad on:"Kuradi tobu!" Kogu tema jutt oli olnud võlts ning ta oli teinud seda lihtsalt oma naha päästmiseks. Rääkivas kujus leiab ta küll midagi kahtlast aga jääb oma mõistusele kindlaks. Peab silmakirjatsemist moodseks paheks ning kõiki moodsaid pahesid peetakse voorusteks. Mees ei tunnista ennast mitte milleski süüdi ning lubab samas vaimus jätkata nagu ennegi, ainult targemalt. Sganarella arutleb pikalt ning jõuab oma arutlemisega lõpuks sinnamaani, et mees läheb põrgusse. Don Juan kiidab tema suurepärast arutelu. KOLMAS STSEEN Don Carlos soovib Don Juaniga viisakalt ära leppida, tingimusel, et mees tema õega abiellub. Don Juan vastab silmakirjatseva tooniga, et kahjuks ta ei saa enam, kuna taevas ei luba seda.
Vorm on olulise sisust. Vorm on püsivam ja tähtsam. 2. Põhjusõpetus- leidis, et igal asjal on neli tüüpi põhjusi. 1. aineline ehk materiaalne põhjus 2. vormiline põhjus 3. mõjutav põhjus 4. lõpp ehk eesmärgiline põhjus ehk teleoloogiline ehk otstarbekuse õpetus Moraali filosoofia ehk eetika. See on vooruse eetika ehk areete. Voorused jagunevad intellektuaalseteks voorusteks (neid saab õpetada) ning moraalseteks voorusteks (neid saab omandada kasvatuse tulemusel). Vajalikud on ka mõningad sotsiaalsed voorused, nagu tervis. ,,Terves kehas terve vaim". Peab olema selline tervis, mis ei takistaks inimese arengut. Jõukus- mis on kesktee- sest ühelt poolt on halb, kui isik on väga rikas (ahnus) või väga vaene (õelus ja alandlikkus). Inimene peab olema nii jõukas, et end ise ära majandada. Peab olema soodne saatus ehk õnne. Elu eesmärgiks on õnnelik elu. Eudaimon- õnn; eudaimonoloogia on õnne õpetus.
tees, et inimeste loomu- ehk sünnipärane võimete erinevus põhjendab nende õiguslik-poliitilist ebavõrdsust. Silmas pidades Platoni eetilist õpetust igale hingejaole spetsiifilisest voorusest võiks siis arvata, et iga niisuguse ühiskonnaseisuse õigustatud funktsioon ühiskonnas on defineeritud selle voorusega, mis seondub temas domineeriva hingejaoga. Kuid seda loogikat saab küll ehk mõnel määral läbi viia valitsejate ja sõjalise seisuse puhul, kelle spetsiifilisteks voorusteks oleks siis vastavalt tarkus ja vaprus. Raskem on näha kuidas mõõdukus defineerib tootmistegevusega hõivatud inimeste funktsiooni sotsiaalses tervikus. Pigem on mõõdukus, sophrosyne, voorus, mida vajavad kõik ühiskonnaliikmed, domineerivalt ihaleva hingega inimesed küll ehk teistest enam. Hing Seisus Voorus mõistuslik valitsejad tarkus
AGA, erinevatel vooruste nimekirjadel pole täielikku kattuvust. Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. Voorusteoreetikud lihtsalt deklareerivad oma biotehnoloogia eetilisi küsimusi. Samas võib see mõiste hõlmata lisaks ka meditsiinieetika probleeme ning teatud osa keskkonnaeetika probleemidest. See eetika uurib meditsiini ja bioloogia eelarvamusi ja eelistatud eluviise voorusteks (ja eluviise mis neile ei meeldi käsitlevad pahelistena). 2. Aristotelese järgi on voorusiks sellised iseloomujooned, mis aitavad kaasa inimsuse õitsengule. praktikas esilekerkivaid teemasid: geeniuuringute ja nende rakenduste kõlbelisus; lubatava sekkumise ja eksperimenteerimise piirid (abort ja eutanaasia); ravi olemuse ja kättesaadavuse probleemi; Kuid, mis see õitseng on? Kas ei ole võimalik, et inimene saab õitseda ka mingisuguste teiste “vooruste” eksisteerimisel
selleks oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult. Aristotelese jaoks on loomutäius õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid, sest head teod nõuavad vastavat varustust. Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi Stoikud väitsid, et voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve. Peamisteks voorusteks nende jaoks õiglus, mõõdukus ja julgus. Tõeline hüve on see, mis seesmiselt, loomult on hea. Vooruste valesti kasutamine ei ole enam hüve. Õnn seisneb kindluses hüve omamises. Et ainult tõelise hüve omamises saab olla kindlus, on voorus ja õnn stoikude jaoks kattuvad mõisted. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Õnneliku elu vormid saavad olla kas riigimehe või filosoofi elu.
ÜLDINE USUNDILUGU Õppejõud Ringo Ringvee 11. sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline a...
A ei pea oma loetelu lõplikuks, aga ta teab, et neid on rohkem kui Platonil, kes pidas tarkust, vaprust, tasakaalukust ja õiglust lõplikeks ja piisavaks. Moodsaid voorusteoreetikuid: Anscombe, MacIntyre, Foot, Taylor Vooruseetika kriitika: teoreetikute pakutud vooruste loetelud ei kattu. see, mida vooruseks peetakse, sõltub ajast ja kohast. voorusteoreetikud defineerivad ümber oma eelarvamusi ja eelistusi voorusteks (ja eluviise, mis neile ei meeldi, peavad pahelisteks) ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid, ei võimalda vastata küsimusele „mida on õige teha.... (olukorras)“ eeldab, et on olemas inimloomus, milles sisalduvad üldised käitumise ja tundmise mallid, mis on kohased kõigile inimolenditele. Paljud filosoofid, nt Sartre eitavad inimloomuse eksisteerimist. 9. loeng
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
loomuseisundis. Haritud mõistuses seevastu ei leidu midagi peale selle, mida inimene vajab eluks ühiskonnas. Esmapilgul näib, et loomuseisundis, kus ei tuntud mingeid inimestevahelisi moraalseid suhteid ega kindlaksmääratud kohustusi, ei saanud inimesed olla ei head ega kurjad, ei vooruslikud ega pahelised -- kui me just ei omista neile sõnadele füüsilist tähendust, nimetades pahedeks indiviidi omadusi, mis võivad tema säilimist ohustada, voorusteks aga neid omadusi, mis tema säilimist soodustavad. Viimasel juhul tuleks pidada kõige vooruslikumaks seda inimest, kes lihtsatele loomulikele impulssidele kõige vähem vastupanu avaldab. Kuid sõnade tavalise tähenduse juurde 21 Verbi eriline minevikuvorm mõnes indoeuroopa keeles (nt vanakreeka, sanskriti, muinasslaavi). Tlk. 17 Jean-Jacques Rousseau
Inimese voorus sõltub sellest, kas ta osaleb linnriigi asjade üle otsustamisel ning kui väärtuslik ta linnale on. Orjade töö on ka linna toimimiseks vajalik, kuid orjadel voorus puudub. Aristoteles eristab loomupäraseid orje mitteloomupärastest (neid, kes on saanud orjaks näiteks jäädes sõjavangi). Loomupärastel orjadel puudub mõtlemisvõime ning neil puudub igasugune voorus, nad on suutelised vaid käske täitma. Linnakodanike voorusteks on oskus kuuletuda ja ka käskida, valitsejal aga on lisaks kodaniku voorustele ka praktiline tarkus, mis võimaldab tal juhtida linna poliitikat. Inimese voorus on lahutamatult seotud poliitilise kogukonnaga, polisega, mille liige inimene on ning milles ta ka osaleb. Kodanikud ei tee tööd, sest tööd tehes poleks neil linna asjade jaoks aega. Naised ei ole kodanikud, sest naine on viimistlemata mees (naises tunded domineerivad
Aga suurejooneline inimene ei ole ihne, ega ka liialdaja. Tal on kõrgelennuline mõttelaad, uhkus ja eneseväärikus, äärmustesse minnes tähendab see aga kõrkust ja jultumust. Suurejooneline inimene on teadlik enda väärtusest ning see omakorda toob kaasa ka teiste poolt väärilise austuse. Suurejoonelisus on seega kõrge enesehinnang ja tähistab inimest, kes on suurte ambitsioonidega ja õigustab neid taotlusi. Tagasihoidlikkus ja alandlikkus pole kreeklaste juures voorusteks. "Suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem, ja seda õigustatult." Eneseväärikas peab olema kõige parem, kuna ta on kõige rohkem väärt, sest see, kes on parm, väärib rohkemat, kes aga parim kõige rohkem. (NE 4.3 1996:83). ,,Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline." (NE 4.3 1996:82) Raamat 5 õiglus ja ebaõiglus
selline iseloom. Voorus ja pahe Kuna ka pahed on iseloomuomadused, mis avalduvad seadumuslikus toimimises, siis peab olema veel midagi iseloomulikku. Aristotelese järgi on voorused need iseloomuomadused, mis avalduvad seadumuslikus toimimises ja mida inimestel on hea omada, sest voorused aitavad elada head elu. Hästi elades me omandame head teguviisid, head harjumused voorused. Millised iseloomuomadused on voorusteks? · Nt heatahtlikkus, lahkus, sõbralikkus. · Homerosel seostus eelkõige sotsiaalse rolliga nt sõjamehe vaprus. · Aristoteles pidas tähtsaimaks just seda, mis iseloomustas inimest kui sellist. Voorused omased eelkõige kõrgklassile. · Keskajal vooruseks hoopis alandlikkus "Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki." Vooruste kataloog · Ka kaasajal tegeletakse nn vooruste kataloogide koostamisega.
head, st vooruslikud inimesed (hoolimata sellest, et vahel võib sekka juhtuda ka mõni halb tegu). Halvad inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid, kuigi vahel võib ka nii juhtuda. Kuidas kritiseerida vooruseetikat? 1. Teoreetikute pakutud vooruste loetelud ei kattu. See, mida vooruseks peetakse, sõltub ajast ja kohast. 2. Voorusteoreetikud lihtsalt defineerivad ümber oma eelarvamusi ja eelistatud eluviise voorusteks (ja eluviise, mis neile ei meeldi, käsitlevad pahelistena)! 3. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid; ei võimalda vastata küsimusele"Mida on õige teha (antud olukorras)?" 4. Teooria eeldab, et on olemas selline asi nagu inimloomus, milles sisalduvad mõned üldised käitumise ja tundmise mallid, mis on kohased kõigile inimolenditele. Paljud filosoofid (nt Sartre) aga eitavad niisuguse nähtuse nagu "inimloomus" eksisteerimist.
[filosoofia, matemaatika, füüsika] 2) praktilised teadused(teadmised) [eetika, poliitika] ja 3) loomingulised teadused (teadmised) [kunstid, käsitöö harud] Rääkides õnnest ja vooruslikust elust, eristas Aristoteles dianoeetilisi ja eetilisi voorusi või loomutäiusi. Mõlemad peab inimene endas ise välja arendama sündides on meil need voorused vaid võimalikkusena olemas. Dianoeetilised voorused on seotud mõtlemistegevusega need on intellektuaalsed voorused. Sellisteks voorusteks on arukus ja tarkus. Arukust võiks seejuures nimetada praktiliseks elutarkuseks. Tarkus kitsamas tähenduses on aga võime mõtelda elukaugetest asjadest, teoretiseerida. Eetilised voorused on seotud hingelaadiga ning seisnevad sobiliku keskmise (omamoodi kuldse kesktee) leidmises. Kuldset keskteed võib leida vaid neis asjades, mis iseenesest ei ole ei head ega halvad, kuid mis võivad muutuda sellisteks liialduse või puuduse korral. Kuidas aga leida kuldset keskteed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
