teadused. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes’i arvates kahtlemine kõiges. Printsiibid me tunneme ära intuitsiooniga. Tunnetus peab alguse saama intuitsioonist ning samm-sammult järelduste teel jõudma üha uute tõdedeni. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: Nad on ilmselged tõed. Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Filosoofia Et sellist teadmist leida, hakkas Descartes kõiges kahtlema. Ta leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei täida kindluse nõuet), kuna võimalikud on erinevad illusioonid ja tajuvead. Samuti on äärmiselt keeruline eristada või aru saada sellest, et kust ma tean, et ma parasjagu ei maga – kust jookseb piir unenäo nägemise ja ärkveloleku vahel?
õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest. Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: 1. Nad on ilmselged tõed. 2. Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Need printsiibid on aluseks kogu uuele filosoofiale, mida Descartes'il on plaan üles ehitada: "Archimedes ei otsinud midagi muud kui üksnes punkti, mis oleks püsiv ja liikumatu, selleks, et liigutada paigast kogu maad; tuleb loota midagi niisama suurt, kui leiaksin kasvõi midagi vähimalgi määral kindlat ja kõigutamatut." Printsiibid me tunneme ära intuitsiooniga. Tunnetus peab alguse saama intuitsioonist ning samm-sammult järelduste (deduktsiooni) teel jõudma üha uute tõdedeni
Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. (http://www.hot.ee/indrme/descartes.htm) Matemaatikule omaselt rajas René Descartes oma filosoofia kahele printsiipide tunnusele: 1) Nad on ilmselged tõed. 2) Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Piiratud teadmiste ja ajanappuse tõttu keskendub referaadi autor käesolevas referaadis Rene Descartese peateose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" tutvustamisele ja Esimeses Meditatsioonis esitatud väidete uurimisele. 3 1.MEDITATSIOONIDE LÜHTUTVUSTUS Esimeses meditatsioonis rakendab Descartes metoodilist kahtlust. Ta kahtleb tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised
omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B-l ei ole, siis A ja B erinevad. Siit: Ma saan kahelda oma keha olemasolus (kaheldavuse omadus). Ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus). Järelikult olen ma midagi erinevat kui mu keha. Inimese enda olemus ilmneb talle mõtleva olendina. Inimese keha olemus ei ilmne talle mõtleva olendina. Järelikult ei ole inimese olemus sama, mis tema keha olemus. *Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip ei rakendu nn intensionaalses kontekstis (uskumuste, mõtete jms sisude kohta). Mõtte sisu esitab maailma ning esitus ei pruugi maailma korrektselt edasi anda või siis esitada maailma eri aspektidest ilma, et see peegeldaks maailma loomust. *Jaotatavuse argument: 1)keha on jaotatav osadeks, 2)vaim ei ole jaotatav osadeks, 3)asi, mis
Pärn-niinepuu, lõhmus Karusmari-tikerber Rabamurakas-kaarel Piibeleht-maikelluke Lepatriinu-lepalinnuke Ööbik-õitsilind, kiriküüt Pull-sõnn Vaarikas-vabarn Pohl-palukas Jõhvikas-kuremari Mullikas-õhvake Uss-siug, küü Sipelgas-kusirautsik Talleke-voonake Lind-sirk Karu-ott, päts Ül.30 Järgnema-kellegi järel käima, järele tulema. Järgima-kellegi eeskuju järgi tegema või talitama. Järjestama-järjekorda panema. Järeldama-millestki tuletama loogiliselt arutledes. Järelduma-millestki tulenema loogiliste seoste tõttu. Juhtima-eesotsas seisma, juhiks olema. Juhtuma-sattuma. Juhatama-osutama, näitama, suunama. Juhinduma-juhtnööridest või suunistest lähtuma. Juhendama- juhtnööre andma, õpetama. Näima- Näitama- Nähtuma- Näitlema- Näitlikustama- Näitestama- Näidustama- Kümnis- Künnis- Kümned- Sugema- Soetama- Soendama- Sugunema- Näide- Nähe- Näitus- Näidens- Näht- Näidis- Kas tegemist on homonüümide või polüseemidega. Selgita.
leidub vähemalt üks A omadus, mida B-l ei ole, siis A ja B erinevad. Ma saan kahelda oma keha olemasolus (kaheldavuse omadus). Ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus). Järelikult olen ma midagi erinevat kui mu keha. Inimese enda olemus ilmneb talle mõtleva olendina. Inimese keha olemus ei ilmne talle mõtleva olendina. Järelikult ei ole inimese olemus sama, mis tema keha olemus. Mõtlemine ja tegelikkus Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip ei rakendu nn intensionaalses kontekstis (uskumuste, mõtete jms sisude kohta). Mõtte sisu esitab maailma ning esitus ei pruugi maailma korrektselt edasi anda või siis esitada maailma eri aspektidest ilma, et see peegeldaks maailma loomust. Jagamatus “Esiteks täheldan siin suurt erinevust keha ja vaimu vahel—selles, et keha on oma loomult alati jaotatav,
Selleks, et kogu turundus korralikult toimiks on vaja luua just antud ettevõttele sobilik turundusorganisatsioon. Turunduse edukus sõltub suuresti turundusorganisatsiooni struktuurist, organisatsioonist enesest ja selle liikmetest. Õigetele asjadele tuleb õigel ajal tähelepanu pöörata, vastu võtta õigeid otsuseid ja tegeleda õigete probleemidega. Enne firma turunduse organisatsiooni täpsemat paika panemist, tuleks teada: Millise organisatsiooniga on tegemist? Siit peaks järelduma, milliseid funktsioone oleks üldse vaja täita, kui palju on vaja tehnilist personali, kui palju teenindavat personali, milline peaks olema müügiorganisatsioon jne. Milline on firma üldine organisatsiooniline struktuur? Kas tegemist on detsentraliseeritud või tsentraliseeritud organisatsiooniga? Milline on turunduse funktsioon ettevõttes? Milline on toode? Kui suur on firma kogu tooteportfell? Mitmel turul tegutsetakse? Millistel turgudel tegutsetakse? jne
Selleks, et kogu turundus korralikult toimiks on vaja luua just antud ettevõttele sobilik turundusorganisatsioon. Turunduse edukus sõltub suuresti turundusorganisatsiooni struktuurist, organisatsioonist enesest ja selle liikmetest. Õigetele asjadele tuleb õigel ajal tähelepanu pöörata, vastu võtta õigeid otsuseid ja tegeleda õigete probleemidega. Enne firma turunduse organisatsiooni täpsemat paika panemist, tuleks teada: Millise organisatsiooniga on tegemist? Siit peaks järelduma, milliseid funktsioone oleks üldse vaja täita, kui palju on vaja tehnilist personali, kui palju teenindavat personali, milline peaks olema müügiorganisatsioon jne. Milline on firma üldine organisatsiooniline struktuur? Kas tegemist on detsentraliseeritud või tsentraliseeritud organisatsiooniga? Milline on turunduse funktsioon ettevõttes? 39 Milline on toode?
See, mis jääb väljapoole kahtlust, saab olla teadmiste aluseks. Võib eksida kõige suhtes, va et ta ise on olemas – on olemas see, kes eksib. Cogito, ergo sum. Mõtlemine laias tähenduses: kõik, millest oleme vahetult teadlikud, st. arusaamine, tahtmine jne. Tsitaat(mõtlev asi) – olen mõtlev asi(vaimne substants), mitte ulatuvusega asi (materiaalne substants). Mõtlemine ja tegelikkus. Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis kui A ja B on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B ei ole, siis A ja B on erinevad. Ma saan kahelda oma keha olemasolus(kaheldavuse omadus); ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus) ja seega olen ma midagi erinevat kui mu keha. Identsete eristamatus. Identsete eristamatuse printsiip ei rakendu nn intensionaalses kontekstis. Mõtte sisu
Ma saan kahelda oma keha olemasolus (kaheldavuse omadus) Ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus) Järelikult olen ma midagi erinevat kui mu keha Inimese enda olemus ilmneb talle mõtleva olendina. Inimese keha olemus ei ilmne talle mõtleva olendina. Järelikult ei ole inimese olemus sama, mis tema keha olemus. 106. Mõtlemine ja tegelikkus Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip ei rakendu nn intensionaalses kontekstis (uskumuste, mõtete jms sisude kohta) Mõtte sisu esitab maailma ning esitus ei pruugi maailma korrektselt edasi anda või siis esitada maailma eri aspektidest ilma, et see peegeldaks maailma loomust. 107. Jagamatus "Esiteks täheldan siin suurt erinevust keha ja vaimu vahel--selles, et keha on
ja abl. pl. flis ja flibus tütar explr, v, tum, re välja uurima, teada flius, i m, voc. fl poeg saama; luurama fing, fnx, fictum, ere kujundama, expn, posu, positum, ere välja panema; moodustama, looma; ette kujutama, välja esitama, jutustama, kirjeldama mõtlema exsist, stit, , ere välja tulema, ilmuma; fnis, is m piir; lõpp; eesmärk; pl. fns, ium tekkima; põlvnema; järelduma, osutuma piirkond, maa-ala exspect, v, tum, re ootama fnitimus, a, um naaber-, piiriäärne; subst. extr adv. väljas(t), väljaspool(t); praep. c. fnitim, rum m naabrid, naaberpiiri acc. väljaspool; peale, välja arvatud; üle äärsed elanikud extrmus, a, um (superl. sõnast exter) f, factus sum, fier (fer) (pass. sõnast äärmine, viimane, kõige kaugem faci) tekkima, saama, juhtuma, sündima;
Voolu poolt magnetvälja abiga tehtud töö on jõumasinate (elektrimootorite) aluseks. Endastmõistetavalt on konstruktorid huvitatud, et magnetiline töö oleks võimalikult suur ning soojusena kaotsi läinud energiahulk võimalikult väike. Induktsiooni elektromotoorjõud (tuletusega) Mis juhtub aga siis, kui vooluringis puudub vooluallikas (ja järelikult ka vool), aga teda läbiv magnetvoog sellegipoolest muutub? Matemaatiliselt peab siis -st järelduma Aga võib arutleda ka teistmoodi: et kogu vooluringis tehtav töö on võrdne elektromotoorjõu ja voolutugevuse korrutisega, siis millest Matemaatiliselt jällegi korrektne. Aga mida see füüsikaliselt tähendab? Võiksime väita, et juhtme liikumise tõttu magnetväljas või mingil muul põhjusel kontuuri läbiva magnetvoo muutumine kutsub esile elektromotoorjõu, mille suurus on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega
Voolu poolt magnetvälja abiga tehtud töö on jõumasinate (elektrimootorite) aluseks. Endastmõistetavalt on konstruktorid huvitatud, et magnetiline töö oleks võimalikult suur ning soojusena kaotsi läinud energiahulk võimalikult väike. Induktsiooni elektromotoorjõud (tuletusega) Mis juhtub aga siis, kui vooluringis puudub vooluallikas (ja järelikult ka vool), aga teda läbiv magnetvoog sellegipoolest muutub? Matemaatiliselt peab siis -st järelduma Aga võib arutleda ka teistmoodi: et kogu vooluringis tehtav töö on võrdne elektromotoorjõu ja voolutugevuse korrutisega, siis millest Matemaatiliselt jällegi korrektne. Aga mida see füüsikaliselt tähendab? Võiksime väita, et juhtme liikumise tõttu magnetväljas või mingil muul põhjusel kontuuri läbiva magnetvoo muutumine kutsub esile elektromotoorjõu, mille suurus on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega
eemale. Musta auku langevad negatiivse energiaga osakesed põhjustavad musta augu massi vähenemist ning aeglast aurustumist. Seejuures tõmbub tema sündmuste horisont kokku (joon. 5.8). Positiivse energiatihedusega tavaaine avaldab gravitatsioonilist külgetõmmet ning koolutab aegruumi nii, et valguskiired lähenevad üksteisele. Niisamuti toimib kummikilel asetsev raske kera, sundides pisikesi kuullaagri kuule pöörduma ikka enda poole, mitte kunagi eemale. Siit peaks järelduma, et musta augu sündmuste horisondi pindala võib aja jooksul ainult kasvada, mitte kunagi kahaneda. Et musta augu sündmuste horisont võiks kokku tõmbuda, peab energiatihedus horisondil olema negatiivne ja koolutama aegruumi nii, et valguskiired üksteisest eemalduksid. Mustade aukude Joon. 5. 8 aurustumine näitab, et kvanttasandil võib
eemale. Musta auku langevad negatiivse energiaga osakesed põhjustavad musta augu massi vähenemist ning aeglast aurustumist. Seejuures tõmbub tema sündmuste horisont kokku (joon. 5.8). Positiivse energiatihedusega tavaaine avaldab gravitatsioonilist külgetõmmet ning koolutab aegruumi nii, et valguskiired lähenevad üksteisele. Niisamuti toimib kummikilel asetsev raske kera, sundides pisikesi kuullaagri kuule pöörduma ikka enda poole, mitte kunagi eemale. Siit peaks järelduma, et musta augu sündmuste horisondi pindala võib aja jooksul ainult kasvada, mitte kunagi kahaneda. Et musta augu sündmuste horisont võiks kokku tõmbuda, peab energiatihedus horisondil olema negatiivne ja koolutama aegruumi nii, et valguskiired üksteisest eemalduksid. Mustade aukude aurustumine näitab, et kvanttasandil võib Joon. 5. 8 energiatihedus olla mõnikord negatiivne
Voolu poolt magnetvälja abiga tehtud töö on jõumasinate (elektrimootorite) aluseks. Endastmõistetavalt on konstruktorid huvitatud, et magnetiline töö oleks võimalikult suur ning soojusena kaotsi läinud energiahulk võimalikult väike. Induktsiooni elektromotoorjõud. Mis juhtub aga siis, kui vooluringis puudub vooluallikas (ja järelikult ka vool), aga teda läbiv magnetvoog sellegipoolest muutub? Matemaatiliselt peab siis -st järelduma Aga võib arutleda ka teistmoodi: et kogu vooluringis tehtav töö on võrdne elektromotoorjõu ja voolutugevuse korrutisega, siis millest Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektromotoorjõu (st. elektrivälja!) teket muutuva magnetvälja mõjul. NB! Mitte segi ajada magnetilise induktsiooniga, mis on magnetvälja tugevust kirjeldav suurus. Matemaatiliselt jällegi korrektne. Aga mida see füüsikaliselt tähendab?
vastavad tähendusseosed sõnade vahel. Nagu öeldud, on paljudel erialadel keeruline juba mõistete piirit- lemine. Kui see õnnestub ära teha, siis järgmine raskus seisneb jaotusaluste leidmises hierarhiate moodustamiseks: kas näiteks reisi- lennuk tuleks paigutada lennukite hierarhiasse kõrvuti transpordi- ja hävituslennukiga või reisijate veoks mõeldud vahendite hulka kõrvuti bussi ja rongiga? Valik peaks järelduma hierarhia koostamise eesmärgist, kuid sageli pole seda eesmärki kuigi lihtne sõnastada, kuna tegelikult oleks tarvis kajastada mõlemat jaotusalust. Samuti esineb eriala seisukohalt olulisi seoseid, mis ei ole hierarhilised. Võimalus ehitada samale reaalsusele eri vaatenurkadest mitu erinevat mõistesüsteemi võtab aga võimaluse väita, et üks neist süsteemidest on ainuõige või „tegelik”. 58 Terminoloogia
annaabi.ee 
