Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Sissejuhatus filosoofiasse - sarnased materjalid

filosoof, kunst, moraal, uskumus, eetika, vaimus, õiglus, kriitik, väited, kunstiteos, seisundid, descartes, religioon, realism, dualism, filosoofid, biheiviorism, locke, vaimuseisundid, tegude, kooskõla, tahkus, esteetiline, kontseptsioon, emotivism, kant, printsiipi, printsiibid, kavatsus, kunstiteose, metaeetika, moore, subjekt, käsitlus, substants
thumbnail
51
docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

Iseloomulikud jooned: Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus Argumentide esitamine Hämaramate teemade (eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine 9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia ­ epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia (philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika, teadusfilosoofia... Praktiline filosoofia ­ poliitikafilosoofia, eetika, esteetika, õigusfilosoofia, haridusfilosoofia 10. Filosoofia üldised tunnused Üldisus Abstraktsus Kriitilisus, argumentatiivsus Mõistete selgitamine/analüüsimine 11. Abstraktsus: Bertrand Russell ,,Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse." (Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani?) ,,kui me.. konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga,

Filosoofia
102 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm? eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika). esteetika ehk kunstifilosoofia Mis on ilu? Mis on kunst? õigusfilosoofia haridusfilosoofia. 2. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia?

Filosoofia
87 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Sissejuhatus filosoofiasse

küsimusi ja vatuseid on metafüüsilised. Metafüüsika räägib aistitava maailma mitteaistitavatest põhjusetest. Mis eksisteerib? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu (hinge)? Kas inimese tahe on vaba? 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? eetika (moraaliõpetus) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline? õigusfilosoofia

Filosoofia
472 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Sissejuhatus vaimufilosoofiasse

Ryle ütles, et Descartes mõistis vaimu samas loogilises raamistikus nagu keha, ent ei samastanud. Reduktsioon pole mõttekas. Vaimu taandamine kehale ja keha taandamine vaimule on mõttekas vaid siis, kui nad kuuluvad samasse loogilisse tüüpi. Ryle’i positiivne programm. Ta ei tegele vaimu kohta käivate väidete tõlkimisega väideteks käitumise kohta. Iga väide vaimunähtuste kohta ütleb midagi keha ning käitumise kohta. Vaimule osutavad väited saavad oma tõeväärtuse selle põhjal, mis toimub avalikult. Emotsioonide kohta käivatest väljenditest järeldub see, et teatud soodsates tingimustes saab meeleolust ja tujudest palju rohkem teada, kui ise. Kuulen ja saan aru, mis sa räägid ja saan aru näoväljendustest. Väline intelligentne tegevus pole märk varjatud vaimsest tegevusest, vaid ongi ise tegevus. Ryle analüüsib vaimuseisundeid käitumusliku dispositsiooni või

Filosoofia
17 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

Küsimused: Mis on maailm? Bibihhin, ,,Maailm" I loeng Mis on maailm tema arvates? *ei annagi lõplikku definitsiooni *Maailm on see tervik, millest moodustub inimese jaoks see, kus ta on. Lk 1693 Meeleolu seos maailmaga: *meeleolu kaudu tajume me seda tervikut. Meeleolu kaudu algab küsimus olemise üle. Filosoofia algab meeleoluga, mingisuguse tundega. (lk 1694) Mis on meeleolu? Milleks seda bibihhinil vaja on? (lk1698) *meeleolu tuleb siis, kui rutiin katkeb. 2. Eetika ehk praktiline filosoofia Küsimused eetika kohta: 1)klassikaline (kuni 18.saj): 1. Milline on hea elu? 2. Milles sea hea elu seisneb? 3. Mida teha, et elu oleks hea? Kasutati ka eudaimonia ­ õnn(Aristoteles): 1. Mis on õnn? 2. Milles õnn peitub? 3. Mida teha, et olla õnnelik 2)uusaegne(modernistlik) 1. Mis on õiglus? 2. Milline on õiglane tegu? 3. Kuidas tuleb käituda, kas enese või teiste suhtes?

Filosoofia
23 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis

igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine). Praktiline filosoofia: poliitikafilosoofia (õigluse, omandi, riigi, vabaduse ja valitsemisega seotud küsimused), eetika (moraalifilosoofia, õige ja väära vahekord), esteetika (kunstifilosoofia, ilu ja kunstiga seotud küsimused), haridusfilosoofia (hariduse ja õpetamisega seotud küsimused). 4. Selgitage mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: .

Filosoofia
43 allalaadimist
thumbnail
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" küsimustele ei anna ka filosoofia ammendavaid vastuseid, nt Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Siiski esitab filosoofia teatud põhjapanevaid küsimusi, nagu: kuidas peaksime elama, kas looduses valitseb mingi korrapära, kas on olemas mingi üldkehtiv moraal või sõltub see ajast, kohast või muudest teguritest. Filosoofia üheks valdkonnaks on poliitiline filosoofia. Mis on poliitika? Kr politiké tähistab linna- või riigijuhtimiskunsti (polis ­ riik). Üldlevinud definitsiooni kohaselt on poliitika ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad erinevad huvirühmad ja institutsioonid, kusjuures nende eesmärgiks on (riigi)võimu omandamine, kasutamine ja säilitamine

Õiguse filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

Kes paljastab moraali, paljastab ühtlasi kõigi seniste väärtuste väärtuse. 26. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Immoralisti all eitab Nietzsche inimtüüpi, keda senini peeti kõrgemaks (heasoovlik, headtegev) ning , kes eitab kristlikku moraali, mis on dekadentlik. 27. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlus on pimedusega löödud. Kristlane on "moraalne olevus" - ta on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem ja ennastkahjustavam kui keegi muu. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm, inimkonna tõeline Kirke- ta on selle laostanud. Kristlik moraal õpetas põlgama esmaseid eluinstinkte, õpetati elu eeltingimusi ja sugulisust tajuma ebapuhtana, õpetati dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. 28. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid, ainult tema loeb kaastunnet vooruseks. 29. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit

Sissejuhatus filosoofiasse
383 allalaadimist
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia

Filosoofia
458 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Keskaja filosoofia

tekkel), nähtavaks" (Cf VII, 20) · Aeg, · Ka Plotinos ei rahulda teda · Liikumine · Hinnang uusplatonismile · Ülem taevas ja inglid. · "Platoonikud nägid küll tõde ­ kindlana, · Eetika liikumatuna ja muutumatuna, mis sisaldas kõiki · Eetikas rõhutab ta inimese vaba tahet. loodud asjade ürgvorme ­ aga nad nägid seda · Eetiliseks ülesandeks on mõistuse abil vormida vaid kaugelt ja seetõttu ei suutnud nad teed leida, tungide toimet. millel võinuksid jõuda suure, kirjeldamatu

Filosoofia
59 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd

“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles orienteeritud selle materiaalsele teostamisele, millegi siia ilma tekitamisele. Praktiline teadmine – Eetiline väärtusteave, mis võimaldab meil teha õiglaseid ja ratsionaalseid otsuseid, eristada head halvast, õiget valest ning nende teadmiste abil elada õnnelikult, korraldada ühiskonnaelu. Tänapäeval tuntakse seda tüüpi teadmist peamiselt eetika ja praktilise filosoofia nime all. Teoreetiline teadmine – Filosoofiline tarkus, mida Aristoteles kutsus esimeseks filosoofiaks. Teadmine teadmise pärast – midagi, mis on hea inimesele endale, mitte suunatud millegi teostamisele või saavutamisele. Käib kolme tüüpi asjade kohta: * Asjad, mis on eraldi (inimese mõtlemisest ja meeltest), kuid mis muutuvad, nt looduse poolt antud asjad, inimese loodud füüsilised objektid.

Sissejuhatus filosoofiasse
61 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Filosoofia p?eriood

Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene

Filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) ­ sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon ­ teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.

Sissejuhatus sotsioloogiasse
24 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Sissejuhatus filosoofiasse TÜ

kõige selle otsing, mis püsinud moraali põlu all.“ FILOSOOFIA ALAJAOTUSED - Epistemoloogia: mis on teadmine ja tõde? (keskne probleem epist.) Kas teadmine sub. või objektiivne? Mida on võimalik üleüldse teada? - Ontoloogia: mis on tõeliselt eksisteeriv ja mis pelgalt näiline? Mis on kõige oleva fundamentaalsemad printsiibid? - Eetika ja poliitiline filos.: kuidas on parim viis elada? Kas moraalsed tõed on universaalsed ja igavesed/ relatiivsed ja muutuvad? Kas nt tapmine on alati lubatud? - Esteetika: uurib kunsti, ilu, ilukogemuse loomust: mis on ilus? Kas ilu hinnatakse tunde või mõistusega? kas ilukogemus on objektiivne või subjektiivne? MIS ON USKUMUS

Sissejuhatus filosoofiasse
6 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

(Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) * Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof * Oluline aga eristada neid rolle! Kirjutades näidata, mis on empiiria, mis on väärtuste osa (praktikas väga raske!) * kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. # Vrd. jälle luuramine: NL lagunemise aastatel sai ilmseks, et nõukogude juhtkonnale ei olnud selge, mis protsessid toimusid

Sissejuhatus sotsioloogiasse
178 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Filosoofia eksami kordamisküsimused

-idealism); Jumal (Kas on olemas ülimalt täiuslik olend? Kas on olemas kõige oleva algpõhjus? need on religioonifilosoofia küsimused); arvud (Kas arvud eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Arvud leiutati - kaob inimene, kaob arv); propositsioonid (asjad võivad olla või mitte olla nii nagu väidetud). On metafüüsika haru. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Praktilise filosoofia alla käivad: 1. esteetika (iluõpetus, haakub kunstifilosoofiaga) Mis on ilu? 2. eetika (moraaliõpe) Mida inimene peab tegema? Mida ei tohi teha? Mis on õiglus? mis on inimese kohustused? Millised peaksid olema inimese eesmärgid? Millised on tõelised väärtused? Kas tappa tohib või ei tohi? 3. poliitfilosoofia (põimub eetika küsimustega) Mis on riik? Milline riik peaks olema? Milline on indiviidi vabaduse ja riigivõimu optimaalne vahekord? Kes peaks valitsema? 4. relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) 5

Filosoofia
24 allalaadimist
thumbnail
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ­ ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?

Eetika
55 allalaadimist
thumbnail
64
docx

19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt

Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. Tekst: Windelband kaitseb filosoofiat oma ettekandes. Kuidas kindlustada filosoofia identiteeti?

Filosoofia
13 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Antiik filosoofia

Jõud, mis · Teosed suunab selle nähtuse talle omasele eesmärgile. · Teaduste klassifikatsioon · Tammetõrust ei tule lepp vaid tamm. · Kolm teaduste rühma: · Füüsika · Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. · On võimalik eristada nelja liikumist: · Praktilised: eetika ja poliitika. · Suurenemine ­ vähenemine · Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. · Kvalitatiivne muutumine (muundumine) · Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem · Tekkimine ja hävimine seda kõrgem, mida rakenduslikum seda · Ruumiline ümberpaiknemine vähemväärtuslikum. · Esimesed 3 taanduvad viimasele

Filosoofia
49 allalaadimist
thumbnail
24
docx

POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt

olendid ja sündmused meie elus on objektiivselt olemas, et neil on püsivad omadused, millest me oleme suutelised ettekujutust (kujutlust? arvamust? teadmist?) looma. Niisugused põhjendusteta omaksvõetavad usud moodustavad filosoofias nn naiivrealismi tuuma. Kolmandaks, lapsepõlvest alates sisendatakse inimestesse arusaamu hea ja halva, õige ja väära, ausa, õiglase jms käitumise kohta. Neid mõisteid ja käitumismalle analüüsib süstemaatiliselt ja kriitiliselt moraalifilosoofia ehk eetika. Kas siis tänapäeva kõikvõimas teadus ei suuda kõikidele küsimustele vastuseid anda? Ei suuda, põhimõtteliselt. Neile küsimustele, millele saab vastata kogemuse, sh vaatluse, mõõtmise, eksperimendi, põhjal, vastavadki faktuaalsed, empiirial baseeruvad teadused (nt füüsika, geograafia). Deduktiivsete formaalsete arutlustega seotud küsimustele aitavad vastuseid leida loogika ja matemaatika. Aga Hamleti kuulus küsimus Olla või mitte olla

Filosoofia
53 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Filosoofia küsimused

Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: 1. Argimõtted, tava-arusaamad, käibetõed, iseenesestmõistetavused, eelarvamused, loomulikkused. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, varjatud eelduste, järelduskäikude jms suhtes 3. Oma enese eelduste suhtes.  Filosoofia argumenteerib Kriitikas esitatakse põhjendusi, kaalutlusi, konstrueeritakse argumente. Filosoof ia argumenteerib, mitte ei jutlusta. Asi ei piirdu ainult vastuargumentidega. Esitatakse oma positiivne teooria/ seisukoht/kaalutlused.  Filosoofia abstraheerib – üldistab, lihtsustab, abstraktseid mõisteid looma, nähtuse mõnda tunnust mõtteliselt esile tooma.  Filosoofia analüüsib (mõisteid: tõde, õiglus ja vabadus)- teiste arvamuste analüüs.

Filosoofia
27 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Filosoofia gümnaasiumile

lagedas kõrbes). Vaimufilosoofia ­ Vaimuriik on jagatud kolmeks: subjektiivne vaim (madalaim aste, puudutab üksikisikut ja tema elu, kuna inimene kuulub ka looduse juurde, ei ole üksikisik oluline), objektiivne vaim (Hegel peab eelkõige silmas eetikat, subjektiivset vaimu, mis on kehastununud mingis inimkehas, astub kõrgemasse valdkonda e objetiivsesse korda, näiteks ühiskonda, perekonda), absoluutne vaim (kõrgeim aste, jaguneb omakorda kolmeks: kunst, mille puhul subjekt ja objekt ilmnevad harmoonias, kunst seisab meelelise ja mõttelise vahel; religiooni puhul on peamine idee, et religioonil pole inimest vaja, ent inimesel on religiooni vaja; filosoofia asetab kunstis vaadeldu ja religioonis kujutletu puhtasse vormi. Hegel käsitleb ka ajalugu süviti. Oluline pole see, kas inimene on isiklikul tasandil moraalne, ent

Filosoofia
50 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Õiguse filosoofia loengukonspekt

inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse realismi küsimuste suhtes. [Vt P.Jõgi; moraalne realism (moraaliväärtuste ja -normide tuletatavus teatud asjade olemusest, nt (MR väitekirjas) kaubandusliku käibe tegevusmallidest]. [3]Õigusfilosoofia suunda, mis tunnustab inimese voli ja suva õiguse normatiivse sisu ja

Õiguse filosoofia
128 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Sotsiaal ja õigusfilosoofia

Teemad Filosoofia ­ tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused 1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism ­ Mill, eriosa 6. liberalism ­ reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus ­ mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi? Ajatelg ­ üldiselt üksikule, filosoofia paigutatakse ajaloolisse konteksti 2

Õiguse filosoofia
49 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Sotsioloogia on kõige üldisem sotsiaalteadus. Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid. Teadmise süsteemsus tavamõtlemise puhul:

Sissejuhatus sotsioloogiasse
74 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile – teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. „Kolm Suurt Jagu“: 3

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

on signaaliks tööandjale inimese oskuste a) Evolutsionism kohta.) b) Diffusionism 15. Milline neist printisiipidest ei ole osa Max c) Tsükliteooria Weberi bürokraatia mudelist? 11. Mida väidab Max Weber teoses "Protestantlik a) Bürokraate edutatakse nii kaua kuni nad oma eetika ja kapitalismi vaim"? töökohustustega enam toime ei tule a) Protestantlik religioon soodustas kapitalismi b) Bürokraate võetakse tööle ja edutatakse teket oskuste eest b) Protestantide sissetulek on kõrgem c) Bürokraatia on hierarhiliselt organiseeritud katoliiklaste omast d) Bürokraadi töös on olulisel kohal kirjalik

Sissejuhatus sotsioloogiasse
277 allalaadimist
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 3

Teadus
36 allalaadimist
thumbnail
60
doc

Filosoofia SH

kord ja harmoonia. * Pythagoras (570-495 eKr) ­ uskus, et arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. -) Ta uskus nelja põhilisse elementi ning tema arust tulele vastas tetraeeder, maale vastas dodekaeeder, õhule vastas oktaeeder ja veele vastas ikosaeeder. -) Tema arust oli maailma liikuma panevaks jõuks paaris ja paaritute arvude vastandumine, kuna uskus, et paarisarvud on ebatäiuslikud numbrid (v.a kümme, mis oli täiuslikkuse tunnus). -) Ta oli esimene filosoof, kes asetab asjade tõelise olemuse loodusest väljaspoole. -) Ta pani alguse ka oma koolile, mis oli revolutsiooniline, kuna võttis õppima ka naisi. Seal koolis pidid õpilased õppima viis aastat järjest, ei tohtinud kunagi rääkida sellest, mida nad seal õppisid ning pidid alati väitma, et kõik nende mõtted olid tegelikult õpetaja mõtted. Eleaadid ehk elea koolkond * Koolkond, mis sai alguse Lõuna-Itaalias. * Elea koolkond oli idealismi esindaja.

Filosoofia
39 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Filosoofia eksami vastused

- Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. - “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.” 5. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. “Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse.” Bertrand Russell (1994) -“kui me … konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade

Sissejuhatus filosoofiasse
27 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mõisteid filosoofiast

26. aksioom ­ alglause, mis antud teaduse tõena tõestuseta, st. endastmõistetav. 27. intuitsioon ­ loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul loogilisel arutlusel ennetaval viisil idee või lahenduse ootamatu leidmisel põhinedes varasematele kogemustele teadvustamata läbitöötamisel. 28. intersubjektiivsus ­ teadus ei sõltu teadlastest, on isikutes, seetõttu võimalik progressiivne areng. Kõiketeadmisi pole. 29. koherentsus ­ teaduse väited peavad olema omavahel kooskõlas. 30. formaalteadus ­ saab kindlasti saavutada ideaalilähedasemaid tulemusi. 31. hüpotees ­ võib olla tugevalt intuitiivne. 32. fenomenalism ­ teaduslikud teadmised piirduvad meeleliste nähtuste fikseerimisega, nende tagant ei saa otsida olemust. 33. konventsionalism ­ teaduse põhilaused on vaid kokkuleppelised, kuigi mitte suvalised. 34. verifitseerima ­ tõestama. 35

Filosoofia
204 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Filosoofia eksami vastused

1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi

Filosoofia
163 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Mõtte mõttest

kõikide asjade aluseks on arv ja kõik asjad väljenduvad arvus. Arv on midagi sellist, millest saab mõelda. Maailm on arvude harmoonia. Arvu kui niisugust ei käsitletud abstraktse mõistena, vaid esemete tõelise omadusena. Kogu maailm seisnes arvulistes vahekordades, arvudes peitus kõige tõelisus. Igale arvule vastab konkreetne kujund (1- punkt, 2-sirgjoon) Arvu omadus on see, et ta ei teki ega hävi. Phytagorose eetika lähtub arusaamast, et inimest saab oluliselt parandada. PHILOLAOS Krotonist ~V eKr. Planeetide liikumise keerukus tõestab maa liikumist. ELEA KOOLKOND Koolkonna rajaja oli Xenophanes (~VI saj eKr). Parmenides (~540/515 - 470/445) Parmenides eristas mõistuse abil tajutavat tõde (kr. ¢leqeia) arvamustest, mis tekivad meeltekogemuse põhjal (kr. dÒxa). Meeled annavad meile ainult näivaid teadmisi, kuid mõistuse abil saab tajuda asjade olemust. Kõik mis on, see on olemas

Euroopa tsivilisatsiooni...
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun