Majandusarvestuse vastused (0)

• osatähtsus krediidimüügist;
  
• aegumisprotokoll .
  

• nõuded tütar- ja emaettevõtetele,
  
• nõuded sidusettevõtetele,
  
• arveldused aktsionäridega,
  
• muud lühiajal. nõuded.
  

• realiseeritud kauba maksumuseks;
  
• perioodi lõpu varuks.
  

• ettevõtet kavatset. lähema a. jook­sul müüa;
  
• in­ves­tee­ri­ja on takistatud osalemast e/v juhtimisel;
  
• investeerimisobjekt on likvi­dee­rim.
  

• tütare/v aktsiad või osad,
  
• pikaajal. nõuded tütar- ja emaettevõtetele,
  
• siduse/v aktsiad või osad,
  
• pikaajal. nõuded sidusettevõtetele,
  
• muud aktsiad, osad või võlatähed,
  
• mitmesugused pikaajal. nõuded,
  
• pikaajal. ostjatelt laekumata arved.
  

• kasutusiga,
  
• soetusmaksumus ,
  
• otstarve,
  
• eksisteerimisvorm.
  

• kui suur osa vara maksumusest kanda antud per. kuludesse;
  
• kui suur peaks olema vara jääkmaksumus bilansis.
  

• puudub füüsiline olemus,
  
• omab tulevast kasumipotentsiaali, mida sageli on raske mõõta,
  
• kasulikku eluiga on mõnikord raske määrata,
  
• omatakse kasutamiseks.
  

• ostetud või muul viisil kolmandatelt isikutelt omandatud (soetusmaksumuses);
  
• firmasiseselt välja töötatud (kantakse kuludesse).
  

• identifitseerit. (patendid, kaubamärgid, litsentsid, frantsiisid, autoriõig., kulud ar­vu­ti­tarkvarale),
  
• identifitseerimatud (firmaväärtus).
  

• kas näidata bilansis: bilansis näidatav kohustus peab olema tunnustatud ja mõõdetud,
  
• kas avalikustada lisades,
  
• kas üldse mitte avalikustada.
  

• esitatud jääkväärtusena (e/v vara, millest on maha arvatud tema kohustused);
  
• liigend . õigusl. piirangute järgi (vastavalt äriseadustikule).
  

• Omakapital riigiettevõtetes: riigikapital, ümberhindluse reserv, muud reservid (liikide lõikes), eel­miste per. jaotamata kasum, aruandea. kasum.
  
• Omakapital täisühingus: osanike omakapital aruandea. alguses, ümberhindluse reserv, jooks ­val aastal osanikele tehtud väljamaksed/osanike sissemaksed ( neto ), aruandea. kasum.
  
• Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus: aktsia - või osakapital nimiväärtuses, aažio, annetatud ka­pital, ümberhindluse reserv, reservid (kohustusl. reservkapit., muud reservid), eelmiste pe­r. jaotamata kasum, aruandea. kasum, oma aktsiad või osad (miinusmärgiga).
  

I Seotud omakapital

• rahvusvah. arvestusstandardid ja printsiibid ,
  
• arvestusalane seadusandlus,
  
• arvestuse metodol. ja metoodika.
  

• Rahvusvah. Arvestusstandardite Komitee (IASC), töötab välja soovitusl. isel. rahvusva­h. ar­ves­tus­standardeid (IAS). Eesm.: määratl. ja või­ma­l. kor­ral kaot. need rah­vus­ liku arvest. eripärad, mi­da ei saa selet. sots.-maj. te­gu­ritega. Mõel­­dud kõigile firmadele, eelkõige rahvusvah. kontsernidele.
  
• Rahvusvah. Raamatupidajate Föderatsioon (IFAC). An­nab välja instruktsioone. Eesm.: arend . ar­vestust kui elukutset. Vä­hem seotud arves­tu­se printsiipidega.
  
• ÜRO (UN). Arvestuse info avalikustam. probl.
  
• Majandusliku Koostöö ja Arengu Org. ( OECD ). Üldistav uurimistöö; anda impulsse arves­tus­vald­konna arenguks liik­mesmaades ja are­nevates riikides.
  

• Euroopa Ühendus (EC). Töötab välja ühenduse liikmesmaadele fin.­ar­ves­tust, finantsaruandlust ja audiitorlust korraldavad kohus­tus­l. direktiivid .
  
• Euroopa Raamatupidajate Föderatsioon (FEE). Arendab tea­dust, kirjastust.
  
• Aafrika Raamatupidajate Nõukogu (AAC). Eesm.: arvest. me­too­dika ühtl., hariduse arendam.
  

• Finantsarvestuse Standardite Nõukogu (FASB). Tööt. välja üldtunnustatud arvestusprintsiipe (GAAP), kohustusl. kõigile USA kompaniidele.
  
• USA Väärtpaberite ja Börsi Nõukogu (SEC). Ku­jun­d. aruandlusalaseid nõudeid USA väärt­pa­be­rituru firmadele.
  
• Ameerika Audiitorite Instituut (AICPA). Ühen­dab 300 000 audiitorit.
  

• peam. arvestuses kasut. põhimõisted ja aruandluse koostam . põhimõtted;
  
• maj.tehingute dokumenteerim. ja arvestusregistritesse kirjend . kord;
  
• aastaaruande koost. kord;
  
• varade ja arvelduste arvestam. kord.
  

• bilansist,
  
• kasumiaruandest,
  
• aastaaruande lisadest (15 lisa, sh. rahavoogude aruanne).
  

• bilanss ,
  
• kasumiaruanne,
  
• omakapitali muutusi kajastav aruanne,
  
• rahavoogude aruanne,
  
• arvestuspoliitika ja kommentaarid.
  

• mis on likviidsed,
  
• mis tõenäoliselt muutuvad likviidseteks lõppenud maj.aastale järgneva aruandeper. jooksul,
  
• mis on edasimüümiseks toodetud või ostetud,
  
• mis kasut. ära järgneva äritegevuse tsükli jooksul.
  

• Rahavoog põhitegevusest  klientidelt saadud raha, hankijatele materj. eest tasutud raha, saa­dud ja makstud intressid ning maksud , saadud dividendid , makstud palgad ning muud ärite­ge­vu­se­ga seotud rahavood.
  
• Rahavood firma investeeringutest  mat. põhivara müük, laenude andm. ja kogum., finants­in­vest. osaluse müük ja ostmine .
  
• Rahavood finantseerimistegevusest  aktsiate väljaandm., aktsiate ja võlakirjade müük, lae­nu­de võtm. ja tagasimaks, dividendide tasum., omaaktsiate tagasiostm.
  

• aktsiakasum,
  
• hind-tulu suhtarv ,
  
• lihtaktsia bilansiline väärtus,
  
• omanike (lihtaktsionäride) omakapitali puhasrentaablus ,
  
• lihtaktsia turuväärtuse dividendisiduvus,
  
• dividendi väljamaksekordaja,
  
• dividendimäär,
  
• koguvara puhasrentaablus.
  

III Kapitali struktuuri suhtarvud  anal. näitab e/v kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb, kui­das nimet. struktuuri muutused on kujun­da­nud e/v majandusstruktuuri.

IV Rentaabluse suhtarvud

VI Rahavoogude aruanne: eesmärgiks määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks va­jalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu.

• puhaskäibekapital (omakäibekapital),
  
• lühivõlgade üldine kattekordaja,
  
• kiire maksevalmiduse kordaja ( happetest  kajast. kõrgema likviidsusega käibevara suhet lühi­ajal. kohust.; näitab, mitu korda käibevara kogumaksumus ület. lühiajal. kohus­t. kogusumma ),
  
• vahetu maksevalmiduse kordaja,
  
• vahetu maksevalmiduse muutumise kordaja,
  
• varude käibesagedus ja käibevälde,
  
• ostjate debitoorse võla laekumissagedus ja laekumisaeg,
  
• kasutamata laenulimiit, mis loet. rahalähendiks.
  

• oma investeeringu kasumimäär,
  
• võlgniku võime tasuda intresse,
  
• võlgniku võime võla põhisumma tähtajaks tagasi maksta.
  

• võõrkapitali osatähts. kogukapitalis (võlakordaja),
  
• omandikordisti ja omakapitali võlasiduvus,
  
• pikaajal. kohustuste osat. pikaajal. kapitalis,
  
• intressikulude kattekordaja,
  
• vältimatute maksete kattekordaja,
  
• kassapõhised kattekordajad (võlgade, finantseerimisteg. tulenev. kohustusl. maksete ja intres­si­mak­sete rahakate).
  

• varade,
  
• kulude,
  
• tulude,
  
• kasumi vaheliste seoste ja proportsioonidega.
  

Talitustsükkel = varude käibevälde + debit. võlgnevuse käibevälde

Lühiajal. kohustuste käibekordaja = realis. kaupade kulu / keskm. kredit. võlgnevus

Finantseerimistsükkel = talitustsükkel – lühiajal. kohustuste käibevälde

• raha ja selle ekvivalendid,
  
• väärtpaberid,
  
• debitoorne võlgnevus
  
• kaubavarud,
  
• ettemaksed.
  

• müügistrukt. muutumine,
  
• kaupade soetushinna (toodete omahinna ) muutumine,
  
• kaupade (toodangu) müügihinna muutumine.
  

• kulude kompleksne ja süsteemne kajastamine,
  
• kululiikide klassifitseerimine,
  
• objektiivsete kuluandmete edastamine vastavalt kuluarvestuse eesm. mää­ratl. valdkon­da­dele, st. kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks.
  

• aegunud /mitteaegunud kulud,
  
• per. ja toote kulud,
  
• toot­miskulude elemendid,
  
• tellimuse ja protsessi kulu.
  

• kulude käitum.,
  
• olulised kulud,
  
• varem­teh­tud e. pöördumatud kulud,
  
• alternatiiv - e. loobumiskulu ,
  
• täiendkulu.
  

• kontr. ja mittekontr. kulud,
  
• kulude käitum.
  

• tootmise org. (tootmisvõimsuste optim. kasut., all­han­ketööde kasut. jt.),
  
• turunduse (tootearendus ja turgude arendus),
  
• müügialased ( hinnakujundus , tulemusüksuste arvestus) otsused.
  

• muutuvates kuludes,
  
• püsikuludes,
  
• müügihindades,
  
• müügi mahus,
  
• müüdava toodangu struktuuris.
  

• kulukohad on määratl. liialt üldiselt ja mittehomogeensete protsesside lõikes;
  
• kulukohtade loetelu sisaldab ka elemente, mida on raske vaadeld. ku­lu­kohtadena;
  
• kulukohad Eestis liialt laiad.
  

• materjalide soetam., ettevalmist. või hankim. kohad (varustusos., tooraine ladu, vas­tuvõtuos., püügilaevastik jt.);
  
• tootmise ettevalmist. kohad (konstrueerimisos., ettevalmistusos. jt.);
  
• tootmisprotsessi kohad (seadmed, operatsioonid, montaaž, värvim., pakendus jt.);
  
• abitootmiskohad ( katlamaja , seadmete hooldusjaosk., mehhaanikajaosk. jt.);
  
• turustuse kulukohad (ekspeditsioonios., turustusos., reklaamios. jt.);
  
• üldhalduse kulukohad (rp., personalios., juhtkond);
  
• muud üldised kulukohad (söökla, ehitus-remondijaosk., arhiiv).
  

• ühik-kulukandja arvestus (nt. tooteühiku omahinna);
  
• periood-kulukandja arvestus (tegevusvaldkonna, müügipiirkonna maj.tulemuse).
  

• täiskulude meetod,
  
• otsekulude meetod.
  

• tööaeg tundides ,
  
• masintunnid,
  
• põhitööliste töötasu jt.
  

• mahupõhised käiturid  seotud e/v tegevusmahuga (toodangu maht, töötatud masintunnid jt.);
  
• tegevuspõhised  seotud konkreetse tegevuse toimumisega (tehnol. tsükkel, tellimuste arv jt.).
  

• firma üldisi strat. suundumusi ja eesm.,
  
• maj.keskkonda ja selle muutusi.
  

• tulude, kulude ja kasumi mahtu,
  
• finantsseisu varade ja kapitali lõikes,
  
• rahavoogusid
  

• Tulemusliku mõtteviisi ja tegutsemisprintsiibina (juhtimis- ja org.kult. aspekt):
  
• Protsessina (plan., realis. ja kontroll).
  
• Tööjaotusena (org. aspekt): kes mida selles protsessis teeb, kellele esitab jne.
  
• Süst., meetoditena, juhtimisvahendina (vahendi aspekt): mille kaudu toimub protsessi teost.
  
• Personali suunamisvahendina (in. käitumise aspekt): motivatsioon, kontrollivahendid.
  
• Sisemiste ja väliste sidusrühmade kontrollivahendina (sidusrühmade aspekt).
  
• Jätkuva õppimise, muudatuste juhtimise ja arendamisprotsessina ( innovaatiline aspekt).
  

• org. strukt. kujundamine;
  
• vastutuse detsentralis.;
  
• strat. ja operatiivne plan.;
  
• tulemusüksuste tegevustulemuste kontroll ja hindam.
  

• Ettevõtted on jagatud tulemusüksusteks (vastutuskeskusteks), mis vastutavad oma maj.tege­vu­se tulemuse eest: tulu-, kulu-, kasumi ja investeeringukeskus; tulemuskeskus: toob tule­mu­se välja; vastutuskeskus: vastutab välja toodud tulemuse eest;
  
• Vastutuskeskused hõlmavad kõiki e/v valdkondi (varutus, turustus, tootmine jne.).
  
• E/v-l on juhtimiskeskus, mis vastutab kogu e/v tegevuse eest.
  
• Vastutuskeskusi luuakse eri krit. järgi ( tegevusvaldkonnad , müügi­piir­kon­nad jne.).
  
• Vastutuskeskuste vahel võib esin . omavah. sõltuvust.
  

• Jääktulu I e. piirkasum = tulu  muutuvad otsekulud
  
• Jääktulu II e. otsekulude järgne jääktulu = jääktulu I  püsivad otsekulud (toote, vald­kon­na, kliendi lõikes)
  
• Ärikasum = jääktulu II – püsikulud
  

• Peab võimald. integreerida tulemusi kõigi tasandite suhtes.
  
• Võimald- liigend. aruandesüst. aruandeper-de lõikes.
  
• Aruannete tüübid: päeva-, nädala-, kuu-, kvartali -, aastaaruanded.
  
• E/v plan.- ja aruandesüst. peab moodust. ühtse terviku.
  
• Peab võimald. välja tuua protsesside dünaamika, hälbed võrdlusbaasist, aruanded peavad olema võr­reldavad:
  

• Peab võimald. seisundi- ja maj.näitajate vahel. seoste põhjuslikku anal.
  
• Igale juhtimistasandile esit. need aruanded, mis on vajal. juhtimis­ot­sus­te langetamiseks .
  

• allüksuste poolt finantsjuhile (controllerile) esitatavad aruanded;
  
• finantsjuhi poolt ettevalmist. koondeid e/v juhatusele ja nõukogule ( koond koos kommen­taa­ridega, hälbed tuuakse välja nii absoluut - kui ka suhtelistes (%) suurustes).
  

• allüksuste maj.tulemuste dünaamika anal.;
  
• plaanihälvete anal.;
  
• finantssuhtarvude anal.;
  
• jääktulupõhise kasumiaruande süvaanal.  eesm. kasumiaruande sisemiste struk­t. vah. pro­ports. anal. dünaamikas. Peam. näitajad: jääktulude eri tase­me­te suhted käibesse eri­ tulemusüksuste lõi­kes, e/v püsikulude suhted tootmislikesse otse­kuludesse;
  
• all- ja tulemusüksuste rentaabluse anal.  eesm. määratl. ja anal. tegureid, mis mõ­ju­t. allüksuse ka­sumi ja rentaabluse kujun., juhtimist. Peam. näitajad: jääktulu, pu­has­ka­sum, invest. rentaablus (ROI), jääkkasum (allüksuse teg.kasumi ja inves­t. seot. kulude vahe).
  

• plaaninäitajate kindlaksmääram.;
  
• tegelike näitajate kogum.;
  
• hälvete väljatoom.;
  
• hälvete põhjuslik anal.;
  
• lahenduste otsim. hälvete vähendamiseks;
  
• meetmete tagajärgede jälgim.
  

• juhtimist abistavat funkts.;
  
• iseseisvat juhtimisfunkts.;
  
• omaette juhtimiskontsepts.
  

• e/v tulemuste plan.- ja kontrollisüsteemide arendam. ja koordin.;
  
• e/v sisese arvestussüsteemi kujund. ja arendam.;
  
• kasumi arvestuse infovajaduse ja infoedastuse koordin.;
  
• plan.-, kontrollimeetodite ja -süsteemide ning vastava org. skeemi välja­töö­tam.
  

Controllerid jagat.

• controllingu meetodipanga kujundam., hooldus ja arendam. (controllingu “tööriistad”);
  
• controllingukeskset infot loova infosüst. kontsipeerimine, juurut . ja toimimise tagam . (cont­rollingu andmepank);
  
• detsentraalsete controllerite tegevuse erialane ja personaalne koordin.;
  
• detsentraalsele controllerile tsentraalse diskussiooni- ja vestluspartneri rolli teostam.;
  
• unikaalsete põhimõtteliste probleemiasetuste läbitöötam. (e/v eri valdkondadevahel. uuringud).
  

• vahetutele juhtidele valdkondadevah. probl. tea­vi­tam.
  
• määratl. valdkonna vahetu juhtimise süsteemi toetam.;
  
• valdkonna juhile usaldusisiku ja konsultandi rolli tagam., eriti valdkondadevah. probl. püs­tita­mi­sel ja lahendamisel;
  

• e/v eesm. määratlemisele kaasaaitam.,
  
• plan.süsteemi arendam.,
  
• plan.tegevuse koordin.,
  
• tsentr. ja detsentr. plaanide kooskõlastam.
  

• e/v infosüst. arendam. koos finantsjuhtimis - ja rp.süsteemiga (vastutuskes­kus­te ja sisemise aruandlussüst. kujundam.),
  
• aruannete koostam., hälbeanal. ja meetmete väljatöötam. nende kõrvaldam.,
  
• vajal. tarkvara valik ning ettepanekute tegem. riistvara soetam.
  

• hälbeanalüüsile ja selle põhjuslikele seostele orient . kontrollsüst. arendam.,
  
• jooksvate kontrolliül. teostam.:
  
  • allüksustes kasutusel olevate meetodite vastavus määratletule,
    
  • tulemuskontroll (hälbeanal., süvakontroll turustuse, varustuse, käibestrukt., kulu­lii­ki­de,
    - kohtade ja eelarvete osas),
    
  • trendikontroll (strat. eesm. täitmise anal.).
    
    • jooksva anal. teostam.:
      
      • hälvete põhjuslik anal.,
        
      • meetmete väljatöötam. hälvete vähendamiseks,
        
      • rakendatud meetmete mõju anal.
        

• e/v tegevusvaldkondade eesmärkide kujund. detsentralis. juhtimissüsteemidele,
  
• meetodite kujundam. detsentraalsete otsuste mõjutam.,
  
• meetmete väljatöötamises osalem..
  

E/v controllingu strukt. lähtub sageli org.-funktsionaalsest strukt. Controllingu strukt. muu­tub ena­mas­ti controllingu tegursüsteemide muutumisega.

• Kas me tegeleme ÕIGE äriga?
  
• Kas me tegeleme äriga ÕIGESTI?
  

• potentsiaalide ja kitsaskohtade anal. (võrdluses konkurentidega);
  
• kvalitatiivse ja kvantitatiivse eesm. püstitust;
  
• arengu kontsepts.;
  
• toote-turustrat. e. portfolio anal.;
  
• funktsionaalseid strat.;
  
• strat. kujundam. projektideks ja abinõudeks;
  
• tähtsamate tulemuste plan. ( naturaal - ja rahal. näitajates);
  
• strat. eelduste ja riskide plaanivõrdlust.
  

• visiooni (missiooni) määratl. ja selgitus ;
  
• strat. eesm. ja näitajate edast.;
  
• plan., seada sihid ja järjest. meetmed;
  
• laiend . strat. tagasisidet ja anal.
  

• teenused, mis ületavad vaj;
  
• kliendi rahulolu;
  
• pidev arendustegevus;
  
• tööjõu kõrge kvalifitseeritus;
  
• omanike lootuste rahuldam.
  

• Finantsaspekt (eesm.: kapitali rentaablus, rahavoog, projekti rentaablus, käibe kasv).
  
• Kliendiaspekt (eesm.: hinna ja kval. suhe, meeldiv suhtlemine , professio­naa­lid, innovaatika).
  
• Sisemiste protsesside aspekt (eesm.: tarbija nõudmiste rahuld., teeninduse efektiiv­sus, teenin­dus­kval., hea projektijuhtimine ).
  
• Arengu aspekt (eesm.: jätkuv areng, toote ja teenuse innovatika, motiveeritud tööjõud).