Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Majandusarvestuse vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu oleme minemas ?
  • MIDA ME TAHAME SAAVUTADA ?
  • MIDA ME PEAME ETTE VÕTMA, KUIDAS SEDA SAAVUTADA JA MÕÕTA ?
 
Säutsu twitteris
MAJANDUSARVESTUS
1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants ­arvestus. Juhtimisarvestus . Kuluarvestus . (1, lk. 9-13)
Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess ees­märgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid.
Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab:
  • kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist,
  • vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist,
  • maj.tegevuse kohta aruandluse koost . (rp. ja e/v sisesed aruanded),
  • aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis.

Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in­fo­tarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev.
Väliseid infotarbijaid (akt­­sio­närid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab e/v kui terviku kohta käiv info, mida või­mal­dab fi­nantsarvestus.
E/v sisesed infotarbijad ( juhtkond , töötajaskond jt.) vajavad infot e/v siseste igapäevaste otsuste vas­tuvõtmiseks, mis võimald. hinnata e/v allüksuste ja eri­ne­va­te tegevussegmentide tulemusi. Sel­le­ga tegeleb juhtimisarvestus.
Kuluarvestus ühendab teatud määral finants - ja juhtimisarvestust. Jälgib kulude kajastamist:
  • e/v finantsarvestuse protsessis (rp. registrites , varude maksumuse kujunemisel ja kajastumisel bi­lansis, realis . kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes);
  • kulude anal. ja selle rakendusi e/v siseses juhtimisarvestuses (toodete ja teenuste oma­hinna kal­ku­leerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundusel jne.).

E/v kuluarvestuse süsteemi loomisel tuleb määratl. eesm., milliseid süst. peab täitma. Kuluar­ves­tu­se süst. eesm. jaot.:
1) Üldised eesmärgid:
  • mat. ressursside soet., tootmise ja kasut. rahaliste vahendite kindlaksteg. ning kajastam.,
  • kulude planeerimine ,
  • kuludega seotud normatiivide määratlemine,
  • kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll.

2) Spetsiifilised eesmärgid:
  • toodete ja teenuste oma- ning müügihinna kalkuleerimine ,
  • mat. ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll,
  • juhtimisotsuste kulukeskse infoga varustamine,
  • e/v siseste tulemusüksuste teg.tulemuste kindlaksmääram. ja e/v jooksva maj.tulemuse hindam .

Eesmärkide saavut. aluseks on e/v kuluarvestuse süst. realiseerumise 3 komponenti:
  • kululiikide arvestus peab selgit., millised kulud e/v-s esinevad, võttes arvesse nende kujun. ja käitu­mi­se erinevaid aspekte . Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hin­da­misega;
  • kulukohtade arvestus peab selgit., millistes e/v struktuuri või põhitegevuse protsessi osades eri­nevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeld. üld­ku­lu­de jaotumist kulukohtade lõikes;
  • kulukandjate arvestus peab selgit., millises mahus on e/v erinevate kulu­ob­jek­tide tarvis kulusid tehtud. Võimald. võrrelda eri kuluobjektide tulemusi (nt. toodete omahinda) ja selle alusel suunata e/v erinevate tegevusvaldkondade tulemusi.
    Efektiivne kuluarvestuse süst. tagab õigeaegse, kvalit. ja läbi­paist­va ülevaate kuludest, mille tule­mu­sena luuakse eeldused eesm. tulen. põh­jend. juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Neid aluseid seost. teiste e/v eksist. va­jal. valdkondadega (strateegia, müük, marketing, kvaliteet, juhtimine, rp. jne.).
    2. Nõuete arvestus.
    Nõuete arvestuse ül.  hinnata arvete laekumise tõenäosust ja määrata kindlaks kulud, mis on seo­tud ebatõenäoliselt laekuvate arvetega. Ebatõenäolise laekumise hindamisse tuleks suhtuda suu­re hoolega, kuna hinnangu täpsusest sõltub finantsaruannete usaldusväärsus.
    Nõuded ostjate vastu koosnevad:
    1. ostjate laekumata arved = müüdud, kuid ostjate poolt tasumata kaubad (teenused) müügi­hin­nas + käibemaks.
    2. ostjate vekslid  arveldusraha erivariant. On kindlavormiline eraõiguslik võlakohustuse variant, mis annab veksli võtjale vaieldamatu õiguse nõuda vekslil märgitud summa tasum. (äramaks­mist) veksli kehtivuse tähtaja möödumisel,
    3. ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega).
    Realiseerimise printsiip – tulud arvest . realiseerimismeetodil või lepingus fiks. pe­rioodi(de) kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ostjale ülemineku momenti.
    Välisvaluutas fikseeritud nõuded võetakse arvele operatsioonipäeval kehtiva EP kursiga (aasta­aru­an­de koostamisel hinnatakse ümber bilansipäeval kehtiva EP kursiga).
    Ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest tekkivate kulude mõõtm. ning arvest . kasut. meetodid:
    1. Otsese mahakandmise meetod hinnat . ostjatelt laekumata nõudesummasid individuaalselt, s.t. iga arve laekumise tõenäosust käsitl. eraldi. Kui selgub , et teatud nõudesumma laeku­m. on eba­tõe­näo­line (nt. ostjale on saadetud meeldetuletuskiri , millele ei vastata; on alustatud võla sisse­nõud­mist kohtu kaudu; ostjale on välja kuulutatud pankrot või likvideerimine jne.), kantakse see summa ku­ludesse. Meetod ei ole kooskõlas tulude-kulude vastavuse printsiibiga.
    Mahakandmisel tehakse kanne: D ebatõenäolised arved
    K ostjate võlg
    Kulusse kandmisel tehakse kanne: D kulu
    K ebatõenäolised arved
    2. Reserveerimismeetod – eeldab ebatõenäolise laekumise hindamist enne seda, kui on selgunud , kes ostjatest ei tasu saadud kauba eest. Hinnangud tehakse lähtudes eelnevate perioodide and­me­test. Kasut. 2 meetodit:

    Mitmesugused nõuded esit. 4 kirjel:
      • nõuded tütar- ja emaettevõtetele,
      • nõuded sidusettevõtetele,
      • arveldused aktsionäridega,
      • muud lühiajal. nõuded.

    3. Kaubavarude hindamise meetodid.
    Ettevõtte bilansis kajastatakse varusid alljärgnevatel kirjetel:
    1) tooraine ja materjal,
    2) lõpetamata toodang,
    3) valmistoodang ,
    4) ostetud kaubad müügiks,
    5) ettemaksed hankijatele.
    Kaubavarud  kõik kaubad, mis on firma omanduses ja ettenähtud müügiks, sh teel­olevad kaubad.
    Kaubavarude hindamine  varude ja realis. kauba maksumuse mõõtm., kui toote ühiku oma­hind per. jooksul muutub.
    Probleem: kuidas jagada realiseerimisel oleva kauba maksu­must:
      • realiseeritud kauba maksumuseks;
      • perioodi lõpu varuks.

    Kaubavarude hindamise 4 enamlevinud meetodit:
    1) Individuaalhinna meetod katkematu identifitseerimise meetod. Ei sobi kaupade arves­t., mis on füüsiliselt ühesugused ja mida realis. olulistes kogustes . Meetodiga saab juhtida realis. kaupade mak­sumust, valides kas suh­te­liselt kalli või odava soetusmaksumusega kaupu. Meetod sobib uni­kaal­ sete , tellimuste põhjal val­mist. eri­toodete, jm. sarnaste kaupade ning varude hindamiseks.
    2) Keskmise soetusmaksumuse meetod – arvut. realiseerimiseks kõlblike kaupade keskm. mak­su­mus; s.o. kaalutud keskm. hind  iga kaubaühiku hind arvest. sama hinnaga kau­pade arvust lähtu­ valt . Perioodilise inventeerimise korral arvest. keskm. suurus kogu pe­r. jaoks, pideva arvestuse pu­hul arvest. uus keskm. hind pärast igat ostu.
    3) FIFO meetod (“ first in first out”)  realis. kõige vanemad kaubad kõige enne ja hili­se­mad kau­bad jäävad per. lõpu kaubavarude hulka. Kui kaupade hinnad kasvavad, annab see mee­tod suu­re­ma kasumi.
    4) LIFO meetod (“last in first out”) – Viimasena ostetud kau­bad realis. kõige enne ja kõige vane ­mad kaubad jäävad per. lõpu kaubavarude hulka. Eestis ei kasutata.
    Varude arvestust käsitletakse RP seaduse § 34 lõigetes 1 ja 3-7.
    4. Finantsinvesteeringute arvestus.
    Finantsinvesteeringud jaot.:
    1) Lühiajalisteks ( aktsiad , jm. väärtpaberid, ette nähtud edasimüümiseks järgneva maj.­­aasta jook­sul). Lühiajal. finantsinvest. arvestusel rakend . FIFO meetodit, üld­ju­hul kajast. käi­be­ varana arvest. aktsiaid jm. väärtpabereid lähtudes sellest, mis on ma­da­lam, kas soetus­mak­sumus või turuhind .
    2) Pikaajalisteks (eesmärk hoida üle 1 aasta). Pikaajal. finantsinvesteeringud, kus investeerija osa­lus on alla 20% (portfelliinvesteering), kajast. soetusmaksumuses , mis koosneb ostuhinnast ja soe­ta­misega otseselt seotud väljaminekutest. Sidus- ja tütarettevõtete puhul (osalus üle 20%) rakend. kapitaliosaluse meetodit, v.a. juhul kui:
    • ettevõtet kavatset. lähema a. jook­sul müüa;
    • in­ves­tee­ri­ja on takistatud osalemast e/v juhtimisel;
    • investeerimisobjekt on likvi­dee­rim.

    Kapitaliosaluse meetodid:
    1) Mittetäielik kapitaliosaluse meetod (RMP seadus §28). Investeerija rp-s kirjendatud invest . sum­mat suurend . invest.objektilt saadud kasumi osaga, vähend. saadud kahjumi osaga ning invest. ob­jektilt laekunud dividendi summas.
    2) Täielik kapitaliosaluse meetod. Lisaks eelm. määratl. võet. arvesse kont­ser­ni kui ühtse maj.ük­su­se as­pektist reali­see­rimata kasumeid (kahjumeid), samuti tütare/v aktsiate omandam. tekkinud po­s. firma­väär­tu­se ning tütare/v vara reaalväärtusse ümberhindamissummade amort . tu­lemused.
    3) Laiendatud kapitaliosaluse meetod. Põhineb konsolideerimisel , mille puhul inves ­tee­ri­jat ning tema tütar- ja sidusettevõtteid käsitl. kui ühendatud maj.üksust.
    Pikaajal. investeeringud esit. bilansis 7 kirjel:
    • tütare/v aktsiad või osad,
    • pikaajal. nõuded tütar- ja emaettevõtetele,
    • siduse/v aktsiad või osad,
    • pikaajal. nõuded sidusettevõtetele,
    • muud aktsiad, osad või võlatähed,
    • mitmesugused pikaajal. nõuded,
    • pikaajal. ostjatelt laekumata arved.

    Emaettevõte  e/v, millel on 1 või rohkem tütarettevõtet, emae/v omab otseselt või kaudselt üle 50% tütare/v aktsiatest.
    Tütarettevõte  emae/v poolt kontrollitav e/v.
    Sidusettevõte  e/v, mille omakapitalis rp. kohuslane osaleb eesmärgiga luua püsivaid sidemeid ja kelle äritegevusele siduse/v tegevus on oluline. Sidusettevõtteks loetakse e/v, kus teine e/v omab 2050% firma hääleõigusega aktsiatest või osadest.
    Kontsern  emaettevõtja koos tütarettevõtjatega.
    Invest. tuleb hinnata alla, kui nende realis.maksumus (bilansipäeva turuhind) on pidevalt lan­ge­nud. Kui olukord muutub, tuleb pika­ajal. finantsinvest. maksumust korrig.
    Investeeringu taastamine – kui investeerija osa invest.objekti kahjumist võrdub või ületab invest. bi­lansilise maksumuse, kajast. invest. nullväärtusega. Kui investeerija osa in­ves­t.objekti kasumist üle­tab tema osa varasemate aastate kahjumist, võet. invest. uuesti arvele.
    5. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus.
    Põhivara  vara, mida kasut. maj.tegevuses pikema ajavah. jook­sul, tavaliselt rohkem kui 1 aas­ta. Põ­hivarana võet. arvele need esemed ja õigused, mis tõe­näol. osal. tulev. pe­r. tulu tekkimisel.
    Mat. põhivara arvestust käsitlevad RP seaduse §29-32. Mat. põhivara esitatakse rp-s 6 kirjel:
    1) maa ja ehitised (soetusmaksumuses);
    2) masinad ja seadmed (soetusmaksumuses);
    3) muu inventar , tööriistad, sisseseadmed ja muud (soetusmaksumuses);
    4) akumul. põhivara kulum ( miinuses );
    5) lõpetamata ehitused ;
    6) ettemaksed mat. põhivara eest.
    Mat. põhivara olemus. Kriteeriumid, mis võimaldavad määratl. põhivara:
    Põhivara arvestuse ül. (olulised aspektid):
    • kui suur osa vara maksumusest kanda antud per. kuludesse;
    • kui suur peaks olema vara jääkmaksumus bilansis.

    Põhivara soetusmaksumus  vara enda maksu­mus + kõik kulutused, mis on ots­tar­bekad ja va­ja­l. vara kohaletoimet. ning tööks ette­val­mist. Kui vara soet. laena­tud vahendite eest, siis makstavad int­ressid ei kuulu vara soe­tus­maksumusse (v.a. siis, kui laen on võe­tud vara val­­mistamiseks).
    Mat. põhivarana arvelevõetud objektide määramisel lähtut.:
    1) obj., mida kasut. maj.tegevuses pikemalt kui 1 aasta, kuid mille väärtus on väheoluline, võib kan­da otse või aasta jooksul kuludesse. Kui maj.aasta jooksul kuludesse kantud nende obj. kogu­sum­ma on väheolul. maj.tegevuse finantstulemusele, on olulisuse printsiipi järgitud;
    2) väheväärtuslike obj. kompleksi kogumaksumuse, sõltumata sinna kuuluvate ühisobj. väärtusest, võib kapitalis. ja amortis. tavalises korras;
    3) infrastruktuuri koostisosi, mis ei osale iseseisvalt tulu tekkimisel, võidakse kä­sitl. kogumina;
    4) üldjuhul kajast. rakiseid ja varuosi varudena ning kantakse kuludesse nende kasutamisel . Kui on tea­da või on põhjust eeldada, et soet. rakiseid ja varuosi kasut. mitme järgneva per. jooksul, võet. need arvele põhivarana. Sarnaselt käsitl. olulise maksumusega varuosi, mida saab ainult teatud põ­hi­vara obj. juures kasut. ja mille kasut. sagedus on ebamäärane;
    5) soet. põhivara koostisosi võet. arvele eraldi, kui koostisosadel on erinev kasulik tööiga.
    Amortisatsiooni arvestus  mat. põhivara soetusmaksumuse järkjär­gu­li­ne kuludesse kandmine. Pe­­r., mille jooksul põhivara kuludesse kantakse, peaks olema sama pikk kui põhivara kasulik töö­­iga. Mat. põhivara tööiga piirab iganem. ja füüsil. va­na­ne­m. Kulumi ar­ves­t. ei tähenda põhivara füüsil. kulumist ega selle turuvääruse langust.
    Kulumi summat mõjutavad faktorid:
    1) vara soetusmaksumus;
    2) vara likvideerim.väärtus;
    3) kuludesse kantav summa (soetusmaksumus  likvideerim.väärtus);
    4) eeldatav kasulik tööiga.
    Kulumi arvest. meetodid:
    1) Lineaarne meetod  vara soetusmaksumus kantakse võrdsete osadena kulusse. Baseerub eeldu­sel, et kulum sõltub ainult ajast.
    (soetusmaksumus likv.väärtus) / eeldatav kasulik tööiga
    Enamus ettevõtetest kasutab kulumi arvestamiseks lineaarset meetodit.
    2) Toodangumahu meetod  eeldatakse, et kulum sõltub ainult kasutusajast. Soovit. kasut., kui on võimalik piisavalt täpselt määratl. põhivara tootlikkust:

    3) Degressiivsed (kiirendatud) kulumi arvestam. meetodid  esimestel peri . kant . ku­lu­desse suuremad summad kui hilisematel. Arvest., et põhivara tootlikus on alguses suu­rem ja, et kiiresti muutuva tehnol. harudes langeb see väga jär­sult. Jaguneb:
    alaneva jäägi meetod  kulumimäär sama, seda kohald. jääkmaksumusele. Kulumisumma vä­heneb pidevalt.
    aastate summa meetod  kulumi arvestuse aluseks on soetusmaksumus, sellele kohald. koe­fit­siendid on per. erinevad. Vastava per. koefitsient leitakse:
    Kasutada jäävate perioodide arv / perioodide summa (kumulatiivselt)
    Per. summa arvut.: ; kus
    S  per. summa;
    N  kasutamisper. arv.
    Immateriaalse vara tunnused:
      • puudub füüsiline olemus,
      • omab tulevast kasumipotentsiaali, mida sageli on raske mõõta,
      • kasulikku eluiga on mõnikord raske määrata,
      • omatakse kasutamiseks.

    Arvestusterminoloogia käsitl. immat. varana ainult põhivarasid, kuid jur. terminoloogias kõik va­rad, millel puudub füüsiline olemus, hõlmates ka tüüpilisi käi­bevarasid (saadaolevad arved ja veks­­lid, invest. väärtpaberitesse).
    Immat. põhivara (IAS 38)  füüsilise olemuseta identifitseeritav mitterahal. vara, ka­sut. tootmises, kaubanduses, teeninduses või admin. eesm. Fir­ma­väär­tus käsitl. eraldi (IAS 22).
    Immat. varad jaot.:
    1) Soetusviisi järgi
      • ostetud või muul viisil kolmandatelt isikutelt omandatud (soetusmaksumuses);
      • firmasiseselt välja töötatud (kantakse kuludesse).
    2) Identifitseerituse astme järgi
      • identifitseerit. (patendid, kaubamärgid, litsentsid, frantsiisid, autoriõig., kulud ar­vu­ti­tarkvarale),
      • identifitseerimatud (firmaväärtus).
    Immat. vara soetus­mak­su­mus tuleb amortisats. näol kindlaksmääratud per. vältel kuluks kanda. Immat. vara maksumust bilansis vähend. amort. summa võrra. Kui immat. vara muu­tub kasutuks enne täiel. amortis., kant. amortiseerumata osa kahjumisse.
    Immat. vara arvestust regul. RP seaduse §33. Immat. vara esit. 5 kirjel:
    1) asutamisväljaminekud  kajast. kuludes;
    2) arenguväljaminekud  uute konkreetsete toodete ja teenuste väljatööt., kujundam., kat­setustega jne. seot . kulud, uurimisväljaminekud kajast. kuludes;
    3) ostet. patendid, litsentsid, kaubamärgid jne.  võet. arvele soetusmaksum., amor­tis. 5 a. jooksul, eri­ ting . korral võib neid amortis. kuni 20 a jooksul, kuid amort.per. ei või ület. soet. õiguse kest­vu­se per.;
    4) firmaväärtus;
    5) ettemaksed immat. põhivara eest.
    6. Ettevõtte kohustuste arvestus.
    Kohustus  rp. kohuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist.
    Kohustuste põhitunnuseks
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Majandusarvestuse vastused #1 Majandusarvestuse vastused #2 Majandusarvestuse vastused #3 Majandusarvestuse vastused #4 Majandusarvestuse vastused #5 Majandusarvestuse vastused #6 Majandusarvestuse vastused #7 Majandusarvestuse vastused #8 Majandusarvestuse vastused #9 Majandusarvestuse vastused #10 Majandusarvestuse vastused #11 Majandusarvestuse vastused #12 Majandusarvestuse vastused #13 Majandusarvestuse vastused #14 Majandusarvestuse vastused #15 Majandusarvestuse vastused #16 Majandusarvestuse vastused #17 Majandusarvestuse vastused #18 Majandusarvestuse vastused #19 Majandusarvestuse vastused #20 Majandusarvestuse vastused #21 Majandusarvestuse vastused #22 Majandusarvestuse vastused #23 Majandusarvestuse vastused #24 Majandusarvestuse vastused #25 Majandusarvestuse vastused #26 Majandusarvestuse vastused #27 Majandusarvestuse vastused #28 Majandusarvestuse vastused #29 Majandusarvestuse vastused #30 Majandusarvestuse vastused #31 Majandusarvestuse vastused #32 Majandusarvestuse vastused #33 Majandusarvestuse vastused #34 Majandusarvestuse vastused #35
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-06-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nipitiri2014 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    12
    pdf
    Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale
    31
    pdf
    Majandusarvestus
    40
    doc
    Majanduse alused
    45
    doc
    Majandus õpetuse aasta konspekt
    74
    doc
    Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE
    4
    doc
    Majandusarvestuse mõisted
    10
    pdf
    Majandusarvestuse eksam
    35
    doc
    Majanduse alused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun