Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandusarvestuse vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu oleme minemas?
  • MIDA ME TAHAME SAAVUTADA?
  • MIDA ME PEAME ETTE VÕTMA KUIDAS SEDA SAAVUTADA JA MÕÕTA?
MAJANDUSARVESTUS
1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants ­arvestus. Juhtimisarvestus . Kuluarvestus . (1, lk. 9-13)
Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess ees­märgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid.
Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab:
  • kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist,
  • vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist,
  • maj.tegevuse kohta aruandluse koost . (rp. ja e/v sisesed aruanded),
  • aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis.

Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in­fo­tarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev.
Väliseid infotarbijaid (akt­­sio­närid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab e/v kui terviku kohta käiv info, mida või­mal­dab fi­nantsarvestus.
E/v sisesed infotarbijad ( juhtkond , töötajaskond jt.) vajavad infot e/v siseste igapäevaste otsuste vas­tuvõtmiseks, mis võimald. hinnata e/v allüksuste ja eri­ne­va­te tegevussegmentide tulemusi. Sel­le­ga tegeleb juhtimisarvestus.
Kuluarvestus ühendab teatud määral finants - ja juhtimisarvestust. Jälgib kulude kajastamist:
  • e/v finantsarvestuse protsessis (rp. registrites , varude maksumuse kujunemisel ja kajastumisel bi­lansis, realis . kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes);
  • kulude anal. ja selle rakendusi e/v siseses juhtimisarvestuses (toodete ja teenuste oma­hinna kal­ku­leerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundusel jne.).

E/v kuluarvestuse süsteemi loomisel tuleb määratl. eesm., milliseid süst. peab täitma. Kuluar­ves­tu­se süst. eesm. jaot.:
1) Üldised eesmärgid:
  • mat. ressursside soet., tootmise ja kasut. rahaliste vahendite kindlaksteg. ning kajastam.,
  • kulude planeerimine ,
  • kuludega seotud normatiivide määratlemine,
  • kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll.

2) Spetsiifilised eesmärgid:
  • toodete ja teenuste oma- ning müügihinna kalkuleerimine ,
  • mat. ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll,
  • juhtimisotsuste kulukeskse infoga varustamine,
  • e/v siseste tulemusüksuste teg.tulemuste kindlaksmääram. ja e/v jooksva maj.tulemuse hindam .

Eesmärkide saavut. aluseks on e/v kuluarvestuse süst. realiseerumise 3 komponenti:
  • kululiikide arvestus peab selgit., millised kulud e/v-s esinevad, võttes arvesse nende kujun. ja käitu­mi­se erinevaid aspekte . Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hin­da­misega;
  • kulukohtade arvestus peab selgit., millistes e/v struktuuri või põhitegevuse protsessi osades eri­nevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeld. üld­ku­lu­de jaotumist kulukohtade lõikes;
  • kulukandjate arvestus peab selgit., millises mahus on e/v erinevate kulu­ob­jek­tide tarvis kulusid tehtud. Võimald. võrrelda eri kuluobjektide tulemusi (nt. toodete omahinda) ja selle alusel suunata e/v erinevate tegevusvaldkondade tulemusi.
    Efektiivne kuluarvestuse süst. tagab õigeaegse, kvalit. ja läbi­paist­va ülevaate kuludest, mille tule­mu­sena luuakse eeldused eesm. tulen. põh­jend. juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Neid aluseid seost. teiste e/v eksist. va­jal. valdkondadega (strateegia, müük, marketing, kvaliteet, juhtimine, rp. jne.).
    2. Nõuete arvestus.
    Nõuete arvestuse ül.  hinnata arvete laekumise tõenäosust ja määrata kindlaks kulud, mis on seo­tud ebatõenäoliselt laekuvate arvetega. Ebatõenäolise laekumise hindamisse tuleks suhtuda suu­re hoolega, kuna hinnangu täpsusest sõltub finantsaruannete usaldusväärsus.
    Nõuded ostjate vastu koosnevad:
    1. ostjate laekumata arved = müüdud, kuid ostjate poolt tasumata kaubad (teenused) müügi­hin­nas + käibemaks.
    2. ostjate vekslid  arveldusraha erivariant. On kindlavormiline eraõiguslik võlakohustuse variant, mis annab veksli võtjale vaieldamatu õiguse nõuda vekslil märgitud summa tasum. (äramaks­mist) veksli kehtivuse tähtaja möödumisel,
    3. ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega).
    Realiseerimise printsiip – tulud arvest . realiseerimismeetodil või lepingus fiks. pe­rioodi(de) kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ostjale ülemineku momenti.
    Välisvaluutas fikseeritud nõuded võetakse arvele operatsioonipäeval kehtiva EP kursiga (aasta­aru­an­de koostamisel hinnatakse ümber bilansipäeval kehtiva EP kursiga).
    Ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest tekkivate kulude mõõtm. ning arvest . kasut. meetodid:
    1. Otsese mahakandmise meetod hinnat . ostjatelt laekumata nõudesummasid individuaalselt, s.t. iga arve laekumise tõenäosust käsitl. eraldi. Kui selgub , et teatud nõudesumma laeku­m. on eba­tõe­näo­line (nt. ostjale on saadetud meeldetuletuskiri , millele ei vastata; on alustatud võla sisse­nõud­mist kohtu kaudu; ostjale on välja kuulutatud pankrot või likvideerimine jne.), kantakse see summa ku­ludesse. Meetod ei ole kooskõlas tulude-kulude vastavuse printsiibiga.
    Mahakandmisel tehakse kanne: D ebatõenäolised arved
    K ostjate võlg
    Kulusse kandmisel tehakse kanne: D kulu
    K ebatõenäolised arved
    2. Reserveerimismeetod – eeldab ebatõenäolise laekumise hindamist enne seda, kui on selgunud , kes ostjatest ei tasu saadud kauba eest. Hinnangud tehakse lähtudes eelnevate perioodide and­me­test. Kasut. 2 meetodit:

    Mitmesugused nõuded esit. 4 kirjel:
      • nõuded tütar- ja emaettevõtetele,
      • nõuded sidusettevõtetele,
      • arveldused aktsionäridega,
      • muud lühiajal. nõuded.

    3. Kaubavarude hindamise meetodid.
    Ettevõtte bilansis kajastatakse varusid alljärgnevatel kirjetel:
    1) tooraine ja materjal,
    2) lõpetamata toodang,
    3) valmistoodang ,
    4) ostetud kaubad müügiks,
    5) ettemaksed hankijatele.
    Kaubavarud  kõik kaubad, mis on firma omanduses ja ettenähtud müügiks, sh teel­olevad kaubad.
    Kaubavarude hindamine  varude ja realis. kauba maksumuse mõõtm., kui toote ühiku oma­hind per. jooksul muutub.
    Probleem: kuidas jagada realiseerimisel oleva kauba maksu­must:
      • realiseeritud kauba maksumuseks;
      • perioodi lõpu varuks.

    Kaubavarude hindamise 4 enamlevinud meetodit:
    1) Individuaalhinna meetod katkematu identifitseerimise meetod. Ei sobi kaupade arves­t., mis on füüsiliselt ühesugused ja mida realis. olulistes kogustes . Meetodiga saab juhtida realis. kaupade mak­sumust, valides kas suh­te­liselt kalli või odava soetusmaksumusega kaupu. Meetod sobib uni­kaal­ sete , tellimuste põhjal val­mist. eri­toodete, jm. sarnaste kaupade ning varude hindamiseks.
    2) Keskmise soetusmaksumuse meetod – arvut. realiseerimiseks kõlblike kaupade keskm. mak­su­mus; s.o. kaalutud keskm. hind  iga kaubaühiku hind arvest. sama hinnaga kau­pade arvust lähtu­ valt . Perioodilise inventeerimise korral arvest. keskm. suurus kogu pe­r. jaoks, pideva arvestuse pu­hul arvest. uus keskm. hind pärast igat ostu.
    3) FIFO meetod (“ first in first out”)  realis. kõige vanemad kaubad kõige enne ja hili­se­mad kau­bad jäävad per. lõpu kaubavarude hulka. Kui kaupade hinnad kasvavad, annab see mee­tod suu­re­ma kasumi.
    4) LIFO meetod (“last in first out”) – Viimasena ostetud kau­bad realis. kõige enne ja kõige vane ­mad kaubad jäävad per. lõpu kaubavarude hulka. Eestis ei kasutata.
    Varude arvestust käsitletakse RP seaduse § 34 lõigetes 1 ja 3-7.
    4. Finantsinvesteeringute arvestus.
    Finantsinvesteeringud jaot.:
    1) Lühiajalisteks ( aktsiad , jm. väärtpaberid, ette nähtud edasimüümiseks järgneva maj.­­aasta jook­sul). Lühiajal. finantsinvest. arvestusel rakend . FIFO meetodit, üld­ju­hul kajast. käi­be­ varana arvest. aktsiaid jm. väärtpabereid lähtudes sellest, mis on ma­da­lam, kas soetus­mak­sumus või turuhind .
    2) Pikaajalisteks (eesmärk hoida üle 1 aasta). Pikaajal. finantsinvesteeringud, kus investeerija osa­lus on alla 20% (portfelliinvesteering), kajast. soetusmaksumuses , mis koosneb ostuhinnast ja soe­ta­misega otseselt seotud väljaminekutest. Sidus- ja tütarettevõtete puhul (osalus üle 20%) rakend. kapitaliosaluse meetodit, v.a. juhul kui:
    • ettevõtet kavatset. lähema a. jook­sul müüa;
    • in­ves­tee­ri­ja on takistatud osalemast e/v juhtimisel;
    • investeerimisobjekt on likvi­dee­rim.

    Kapitaliosaluse meetodid:
    1) Mittetäielik kapitaliosaluse meetod (RMP seadus §28). Investeerija rp-s kirjendatud invest . sum­mat suurend . invest.objektilt saadud kasumi osaga, vähend. saadud kahjumi osaga ning invest. ob­jektilt laekunud dividendi summas.
    2) Täielik kapitaliosaluse meetod. Lisaks eelm. määratl. võet. arvesse kont­ser­ni kui ühtse maj.ük­su­se as­pektist reali­see­rimata kasumeid (kahjumeid), samuti tütare/v aktsiate omandam. tekkinud po­s. firma­väär­tu­se ning tütare/v vara reaalväärtusse ümberhindamissummade amort . tu­lemused.
    3) Laiendatud kapitaliosaluse meetod. Põhineb konsolideerimisel , mille puhul inves ­tee­ri­jat ning tema tütar- ja sidusettevõtteid käsitl. kui ühendatud maj.üksust.
    Pikaajal. investeeringud esit. bilansis 7 kirjel:
    • tütare/v aktsiad või osad,
    • pikaajal. nõuded tütar- ja emaettevõtetele,
    • siduse/v aktsiad või osad,
    • pikaajal. nõuded sidusettevõtetele,
    • muud aktsiad, osad või võlatähed,
    • mitmesugused pikaajal. nõuded,
    • pikaajal. ostjatelt laekumata arved.

    Emaettevõte  e/v, millel on 1 või rohkem tütarettevõtet, emae/v omab otseselt või kaudselt üle 50% tütare/v aktsiatest.
    Tütarettevõte  emae/v poolt kontrollitav e/v.
    Sidusettevõte  e/v, mille omakapitalis rp. kohuslane osaleb eesmärgiga luua püsivaid sidemeid ja kelle äritegevusele siduse/v tegevus on oluline. Sidusettevõtteks loetakse e/v, kus teine e/v omab 2050% firma hääleõigusega aktsiatest või osadest.
    Kontsern  emaettevõtja koos tütarettevõtjatega.
    Invest. tuleb hinnata alla, kui nende realis.maksumus (bilansipäeva turuhind) on pidevalt lan­ge­nud. Kui olukord muutub, tuleb pika­ajal. finantsinvest. maksumust korrig.
    Investeeringu taastamine – kui investeerija osa invest.objekti kahjumist võrdub või ületab invest. bi­lansilise maksumuse, kajast. invest. nullväärtusega. Kui investeerija osa in­ves­t.objekti kasumist üle­tab tema osa varasemate aastate kahjumist, võet. invest. uuesti arvele.
    5. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus.
    Põhivara  vara, mida kasut. maj.tegevuses pikema ajavah. jook­sul, tavaliselt rohkem kui 1 aas­ta. Põ­hivarana võet. arvele need esemed ja õigused, mis tõe­näol. osal. tulev. pe­r. tulu tekkimisel.
    Mat. põhivara arvestust käsitlevad RP seaduse §29-32. Mat. põhivara esitatakse rp-s 6 kirjel:
    1) maa ja ehitised (soetusmaksumuses);
    2) masinad ja seadmed (soetusmaksumuses);
    3) muu inventar , tööriistad, sisseseadmed ja muud (soetusmaksumuses);
    4) akumul. põhivara kulum ( miinuses );
    5) lõpetamata ehitused ;
    6) ettemaksed mat. põhivara eest.
    Mat. põhivara olemus. Kriteeriumid, mis võimaldavad määratl. põhivara:
    Põhivara arvestuse ül. (olulised aspektid):
    • kui suur osa vara maksumusest kanda antud per. kuludesse;
    • kui suur peaks olema vara jääkmaksumus bilansis.

    Põhivara soetusmaksumus  vara enda maksu­mus + kõik kulutused, mis on ots­tar­bekad ja va­ja­l. vara kohaletoimet. ning tööks ette­val­mist. Kui vara soet. laena­tud vahendite eest, siis makstavad int­ressid ei kuulu vara soe­tus­maksumusse (v.a. siis, kui laen on võe­tud vara val­­mistamiseks).
    Mat. põhivarana arvelevõetud objektide määramisel lähtut.:
    1) obj., mida kasut. maj.tegevuses pikemalt kui 1 aasta, kuid mille väärtus on väheoluline, võib kan­da otse või aasta jooksul kuludesse. Kui maj.aasta jooksul kuludesse kantud nende obj. kogu­sum­ma on väheolul. maj.tegevuse finantstulemusele, on olulisuse printsiipi järgitud;
    2) väheväärtuslike obj. kompleksi kogumaksumuse, sõltumata sinna kuuluvate ühisobj. väärtusest, võib kapitalis. ja amortis. tavalises korras;
    3) infrastruktuuri koostisosi, mis ei osale iseseisvalt tulu tekkimisel, võidakse kä­sitl. kogumina;
    4) üldjuhul kajast. rakiseid ja varuosi varudena ning kantakse kuludesse nende kasutamisel . Kui on tea­da või on põhjust eeldada, et soet. rakiseid ja varuosi kasut. mitme järgneva per. jooksul, võet. need arvele põhivarana. Sarnaselt käsitl. olulise maksumusega varuosi, mida saab ainult teatud põ­hi­vara obj. juures kasut. ja mille kasut. sagedus on ebamäärane;
    5) soet. põhivara koostisosi võet. arvele eraldi, kui koostisosadel on erinev kasulik tööiga.
    Amortisatsiooni arvestus  mat. põhivara soetusmaksumuse järkjär­gu­li­ne kuludesse kandmine. Pe­­r., mille jooksul põhivara kuludesse kantakse, peaks olema sama pikk kui põhivara kasulik töö­­iga. Mat. põhivara tööiga piirab iganem. ja füüsil. va­na­ne­m. Kulumi ar­ves­t. ei tähenda põhivara füüsil. kulumist ega selle turuvääruse langust.
    Kulumi summat mõjutavad faktorid:
    1) vara soetusmaksumus;
    2) vara likvideerim.väärtus;
    3) kuludesse kantav summa (soetusmaksumus  likvideerim.väärtus);
    4) eeldatav kasulik tööiga.
    Kulumi arvest. meetodid:
    1) Lineaarne meetod  vara soetusmaksumus kantakse võrdsete osadena kulusse. Baseerub eeldu­sel, et kulum sõltub ainult ajast.
    (soetusmaksumus likv.väärtus) / eeldatav kasulik tööiga
    Enamus ettevõtetest kasutab kulumi arvestamiseks lineaarset meetodit.
    2) Toodangumahu meetod  eeldatakse, et kulum sõltub ainult kasutusajast. Soovit. kasut., kui on võimalik piisavalt täpselt määratl. põhivara tootlikkust:

    3) Degressiivsed (kiirendatud) kulumi arvestam. meetodid  esimestel peri . kant . ku­lu­desse suuremad summad kui hilisematel. Arvest., et põhivara tootlikus on alguses suu­rem ja, et kiiresti muutuva tehnol. harudes langeb see väga jär­sult. Jaguneb:
    alaneva jäägi meetod  kulumimäär sama, seda kohald. jääkmaksumusele. Kulumisumma vä­heneb pidevalt.
    aastate summa meetod  kulumi arvestuse aluseks on soetusmaksumus, sellele kohald. koe­fit­siendid on per. erinevad. Vastava per. koefitsient leitakse:
    Kasutada jäävate perioodide arv / perioodide summa (kumulatiivselt)
    Per. summa arvut.: ; kus
    S  per. summa;
    N  kasutamisper. arv.
    Immateriaalse vara tunnused:
      • puudub füüsiline olemus,
      • omab tulevast kasumipotentsiaali, mida sageli on raske mõõta,
      • kasulikku eluiga on mõnikord raske määrata,
      • omatakse kasutamiseks.

    Arvestusterminoloogia käsitl. immat. varana ainult põhivarasid, kuid jur. terminoloogias kõik va­rad, millel puudub füüsiline olemus, hõlmates ka tüüpilisi käi­bevarasid (saadaolevad arved ja veks­­lid, invest. väärtpaberitesse).
    Immat. põhivara (IAS 38)  füüsilise olemuseta identifitseeritav mitterahal. vara, ka­sut. tootmises, kaubanduses, teeninduses või admin. eesm. Fir­ma­väär­tus käsitl. eraldi (IAS 22).
    Immat. varad jaot.:
    1) Soetusviisi järgi
      • ostetud või muul viisil kolmandatelt isikutelt omandatud (soetusmaksumuses);
      • firmasiseselt välja töötatud (kantakse kuludesse).
    2) Identifitseerituse astme järgi
      • identifitseerit. (patendid, kaubamärgid, litsentsid, frantsiisid, autoriõig., kulud ar­vu­ti­tarkvarale),
      • identifitseerimatud (firmaväärtus).
    Immat. vara soetus­mak­su­mus tuleb amortisats. näol kindlaksmääratud per. vältel kuluks kanda. Immat. vara maksumust bilansis vähend. amort. summa võrra. Kui immat. vara muu­tub kasutuks enne täiel. amortis., kant. amortiseerumata osa kahjumisse.
    Immat. vara arvestust regul. RP seaduse §33. Immat. vara esit. 5 kirjel:
    1) asutamisväljaminekud  kajast. kuludes;
    2) arenguväljaminekud  uute konkreetsete toodete ja teenuste väljatööt., kujundam., kat­setustega jne. seot . kulud, uurimisväljaminekud kajast. kuludes;
    3) ostet. patendid, litsentsid, kaubamärgid jne.  võet. arvele soetusmaksum., amor­tis. 5 a. jooksul, eri­ ting . korral võib neid amortis. kuni 20 a jooksul, kuid amort.per. ei või ület. soet. õiguse kest­vu­se per.;
    4) firmaväärtus;
    5) ettemaksed immat. põhivara eest.
    6. Ettevõtte kohustuste arvestus.
    Kohustus  rp. kohuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist.
    Kohustuste põhitunnuseks loet. e/v võlgnevuse olemasolu. Kohustused tulenevad möödunud te­hin­gu­test või teistest minevikusündmustest.
    Kohustuste kajastamisel on oluline:
      • kas näidata bilansis: bilansis näidatav kohustus peab olema tunnustatud ja mõõdetud,
      • kas avalikustada lisades,
      • kas üldse mitte avalikustada.

    E/v bilansis on passiva pool sisuliselt jaot. 2-ks osaks: kohustused ja oma­ka­pi­tal.
    Kohustused jaot.:
    I. Lühiajal. kohustused  maksetähtaeg on bilansipäevast arvestades 1 a. või vähem.
    Esinevad bilansis 8 põhirühmana: võlakohustused, ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest, võlad hankijatele, mit­me­s. võlad, maksuvõlad, viitvõlad, lühiajalised eraldised , muud et­te­makstud tulev. per. tulud.

    Lühiajal. kohustused jaot. 3 kategooriasse:
    1) Determineeritavad  lühiajal. kohustused, summalt täpselt määratletud (tasumata ar­ved, pan­ga­lae­nud, kommertsväärtpaberid, vekslivõlad, tekkepõhised kohustused, maksta ole­vad di­vi­den­did, maksuvõlad, pikaajal. laenu lühiajal. osa, võlad töövõtjatele, ettemakstud tu­le­vas­te per. tulud).
    2) Hinnangulised kohustused  kohustused, mis on reaalselt e/v kohustused, kuid mille täpne sum­ma ei ole bilansipäevaks veel teada (toodete garantiikohustus, puhkusetasu kohustus).
    3) Tingimuslikud kohustused  kohustused, mis antud hetkel veel ei eksisteeri, kuid mis teatud tin­gimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, kajast. aastaaruande lisas .
    II. Pikaajal. kohustused  ei kuulu täitmisele järgneva aruandeper. jooksul. Jagun.:
    1) Pikaajal. võlakohustused: mittekonventeeritavad võlakohustused, pangalaenud, muud lae­nud kre­­diidiasutustelt.
    2) Muud pikaajal. võlad: hankijatele tasumata võlad, võlad tütar- ja emaettevõtetele, võlad si­dus­et­­tevõtetele.
    3) Pikaajal. eraldised: pensionikindlustused, muud eraldised.
    Võlakiri  väärtpaber, mis tõendab, et selle omanik on võlakirja emiteerijale laenanud teatud sum­ma. Emiteerija peab laenuandjale per. maksma intressi ning kindlaksm . ajal võlakirja ta­gasi ostma.
    Võlakirju emiteerit. nimiväärtusega (müügihind = nimiväärtus), diskontoga (müügihind nimiväärtus).
    Veksel  arveldusraha erivariant; kindlavormiline eraõigusl. võlakohustuse variant, mis annab veks­li võtjale õiguse nõuda vekslil märgit. summa tasumist veksli keh­tiv. tähtaja möödum.
    7. Omakapitali arvestus.
    Omakapital on bilansis:
    • esitatud jääkväärtusena (e/v vara, millest on maha arvatud tema kohustused);
    • liigend . õigusl. piirangute järgi (vastavalt äriseadustikule).

    Omakapital esit. 8 kirjel:
    1) aktsiakapit. või osakapit. nimiväärtuses,
    2) aažio (üle/alla nimiväärtuse),
    3) annetatud kapital ,
    4) ümberhindluse reserv ,
    5) reservid ,
    6) eelmiste per. jaotamata kasum ( kahjum ),
    7) aruandea. kasum (kahjum),
    8) oma aktsiad või oma osad (miinus).
    Omakapital = käibevara + põhivara lühiajal. kohustused pikaajal. kohustused e.
    Omakapital = varad kohustused
    • Omakapital riigiettevõtetes: riigikapital, ümberhindluse reserv, muud reservid (liikide lõikes), eel­miste per. jaotamata kasum, aruandea. kasum.
    • Omakapital täisühingus: osanike omakapital aruandea. alguses, ümberhindluse reserv, jooks ­val aastal osanikele tehtud väljamaksed/osanike sissemaksed ( neto ), aruandea. kasum.
    • Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus: aktsia - või osakapital nimiväärtuses, aažio, annetatud ka­pital, ümberhindluse reserv, reservid (kohustusl. reservkapit., muud reservid), eelmiste pe­r. jaotamata kasum, aruandea. kasum, oma aktsiad või osad (miinusmärgiga).

    Omakapital jaguneb:

    I Seotud omakapital

    1) Aktsia - või osakapital nimiväärtuses  e/v poolt emiteeritud aktsiate või osade nimiväärtus. Vas­ta­valt keh­tivale äri­seadustikule peab ASi aktsiakapital olema vähemalt 400 000 krooni ja OÜ osa­ka­pi­tal vähemalt 40 000 krooni. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10.- või kui nimiväärtus on suu­rem, siis 10.- täis­kord­ne (20; 30 jne.).
    Aktsiad võivad olla: nimelised; esitajaaktsiad; eelisaktsiad (reeglina hääleõiguseta aktsiad, anna­vad eesõiguse dividendi saa­mi­seks.
    Aktsiakapitali saab suurend. uute aktsiate väljalaskm. AS võib suurend. aktsia­kapitali omakapit. ar­vel sissemakseid tegemata – fondiemissiooni teel. Fondiemissiooni võib läbi viia kas uute akt­sia­te väljalaskm. või olemasol. aktsiate nimiväärtuse suurendam. Fondi­emis­siooni korral suuren . aktsionäri osa aktsiakapitalis võrdeliselt tema aktsiate nimiväärtusega. Aktsiakapitali võib vähend. aktsiate nimiväärtuse vähendam. või aktsiate tühistam.
    2) Omaaktsiad või osad (miinusmärgiga) (ka trežooraktsiad või hoidlaaktsiad)  ASi poolt välja­las­tud aktsiad, mis on ajutiselt e/v käes. Omaaktsiaid hinnat. bilansis nende tagasiostu hinnas . AS peab võõrandama oma aktsiad või lõpetama oma aktsia tagatiseks võtmise üldreeglina 1 a. jooksul oman ­damisest või tagatiseks võtmisest. Tähtaja ületam. tuleb aktsiad kustut. ja vähend. akt­sia­ka­pit ASi oma aktsiad ei anna ASle mingeid aktsionäri õiguseid.
    3) Aažio (üle/alla nimiväärtuse)  tekib aktsia müümisel või tagasiostmisel üle/alla aktsia nimi­väär­tu­se. Oma­akt­­sia­te­ga soorit. tehingute tulemust ei kajastata kasumiaruandes. Aažiot võib kasut. ASi kah­ju­mi kat­miseks ja aktsiakapit. suurendam. fondiemissiooni teel.
    4) Annetatud kapital. Kehtivate õigusaktide alusel kajast. riigie/v-d ja munitsipaal­e/­-d siin riigi­va­ra ümberstrukt. käigus üleantud või vastuvõetud mitterahal. vara. Tasuta saadud vara arvelevõtu summa, mis suurendab e/v omakapitali.
    Äriühinguna asutatud või äriühinguks ümberkujundatud ettevõtja maj. tehinguid siin ei ka­jas­ta­ta. Äriühing võtab tasuta saadud vara arvele 0 maksumusega. Kingitud raha võet. arvele bilan­sis va­ra­na ja teiselt poolt tuluna.
    5) Reservid. Kajast. kohustuslikku reservkapitali, mis moodust. 5% iga-aastasest puhaskasumist. Ko­hus­tuslikku reservkapitali moodust. kuni põhikirjas ettenähtud suuruse saavutamiseni või kuni 10% aktsiakapitalist.
    Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks või aktsiakapitali suuren­d. Väl­jamaksed aktsionäridele on siit keelatud.
    II Vaba omakapital  omakapit. osa, mida võib kasut. omanikele dividendide maksm. või aktsia­kapit./osa­ka­pi­t. suurendam. fondiemissiooni teel.
    1) eelmiste per. jaotamata kasum (kahjum),
    2) aruandea. kasum (kahjum)  tuleneb kasumiaruandest ;
    3) omaaktsiad (miinus).
    8. Maj.arvestuse reguleeritus Eestis ja rahvusvahelises mastaabis (regulatsiooni objekt ja reguleerivad ins­ti­tutsioonid).
    Regulatsiooni objekt:
    • rahvusvah. arvestusstandardid ja printsiibid ,
    • arvestusalane seadusandlus,
    • arvestuse metodol. ja metoodika.

    Reguleerivad institutsioonid :
    1. Rahvusvahelises mastaabis:
    • Rahvusvah. Arvestusstandardite Komitee (IASC), töötab välja soovitusl. isel. rahvusva­h. ar­ves­tus­standardeid (IAS). Eesm.: määratl. ja või­ma­l. kor­ral kaot. need rah­vus­ liku arvest. eripärad, mi­da ei saa selet. sots.-maj. te­gu­ritega. Mõel­­dud kõigile firmadele, eelkõige rahvusvah. kontsernidele.
    • Rahvusvah. Raamatupidajate Föderatsioon (IFAC). An­nab välja instruktsioone. Eesm.: arend . ar­vestust kui elukutset. Vä­hem seotud arves­tu­se printsiipidega.
    • ÜRO (UN). Arvestuse info avalikustam. probl.
    • Majandusliku Koostöö ja Arengu Org. ( OECD ). Üldistav uurimistöö; anda impulsse arves­tus­vald­konna arenguks liik­mesmaades ja are­nevates riikides.

    2. Regionaalses mastaabis:
    • Euroopa Ühendus (EC). Töötab välja ühenduse liikmesmaadele fin.­ar­ves­tust, finantsaruandlust ja audiitorlust korraldavad kohus­tus­l. direktiivid .
    • Euroopa Raamatupidajate Föderatsioon (FEE). Arendab tea­dust, kirjastust.
    • Aafrika Raamatupidajate Nõukogu (AAC). Eesm.: arvest. me­too­dika ühtl., hariduse arendam.

    3. Riikide organisatsioonid:
    • Finantsarvestuse Standardite Nõukogu (FASB). Tööt. välja üldtunnustatud arvestusprintsiipe (GAAP), kohustusl. kõigile USA kompaniidele.
    • USA Väärtpaberite ja Börsi Nõukogu (SEC). Ku­jun­d. aruandlusalaseid nõudeid USA väärt­pa­be­rituru firmadele.
    • Ameerika Audiitorite Instituut (AICPA). Ühen­dab 300 000 audiitorit.

    Eestis on hea rp.tava põhimõtted kehtest. rp. seaduses (01.01.95). Seda täiendavad EV Rp. Toim­kon­na poolt väljaantud stan­dar­did, juhendid ja soovitused. Rp. Toimkond on moodust. rp. sea­­duse alu­sel. RT on va­lit­su­se poolt moodust. valitsusasutus, kes suunab ja üldistab rp. tööd. Toim­­ kond on 7 liikmeline (esimees Rita Ilisson ). RT protokolliliste otsustena vormist. juhendid või me­toodil. soo­vitused on konkreetsete arvestus- ja aruandlusalaste küs. lahendam.
    Rp seaduses on fiks.:
    • peam. arvestuses kasut. põhimõisted ja aruandluse koostam . põhimõtted;
    • maj.tehingute dokumenteerim. ja arvestusregistritesse kirjend . kord;
    • aastaaruande koost. kord;
    • varade ja arvelduste arvestam. kord.

    Nimet. nõuete järgim. peab tagama rp.kohus­laste varade, kohustuste, omakapitali ning tegevuse tu­le­mi õige kajastam. rp aasta­ aruan ­des. Maksuseaduste järgim. peab kindlust. riigi maksupoliitika eesm. realis.
    9. E/v rp. aastaaruanne , selle strukt. ja koost. põhiprintsiibid. Bi­lanss, kasumiaruanne , ra­ha­voogude aruanne.
    Rp. aastaaruanne koosneb:
    • bilansist,
    • kasumiaruandest,
    • aastaaruande lisadest (15 lisa, sh. rahavoogude aruanne).
    Koostamise aluseks on maj.aasta rp. registrites kirjendatud maj. tehingud . Eesm.: õigesti ka­jast. rp. ko­huslase vara, kohustusi ning maj.tegevuse tulemust (ka­sum või kah­jum).
    IAS 1 järgi peab rp. aastaaruanne sisaldama:
    • bilanss ,
    • kasumiaruanne,
    • omakapitali muutusi kajastav aruanne,
    • rahavoogude aruanne,
    • arvestuspoliitika ja kommentaarid.
    Lisaks sellele võib välja tuua täiendavaid kommentaare e/v finantspositsiooni kohta.
    Euroopa Ühenduse 4. direktiivi järgi peab rp. aastaaruanne sisaldama: bilanss, kasumi­aruan­ne ja aruannete lisad. Võib anda ka täiendavat infot.
    Bilanss  seisundiaruanne (koost. kindla kuupäeva seisuga). Aruandeaasta bilanss kajast. e/v vara, ko­hustuste ja omakapitali olukorda aruandea. lõpuks.
    Aruandeaasta kasumiaruanne kajast. aruandea. kulusid/tulusid, saadud kasu/kahju. Ka­su­mi­aru­an­de viimasel real näidat. aruandeaasta puhaskasum (-kahjum). Kasumiaruanne koost. per. kohta.
    Aastaaruande lisades selgit. aastaaruandes kasut. arvestusmeetodeid, hindamisaluseid ja hin­nan­guid. Kui aruandea. ja eelneva maj.aasta näitajad ei ole võrreld., tuleb eelneva a. näi­ tajad üm­ber arvut., avades mittevõrreldavuse põhjused, ümberarvutuse alused ja summad aas­ta­aru­ande lisades.
    Bilanss. Bilansi aktiva e. varad  vahendid, mis on e/v käsutuses erinevas vormis: raha, väärt­pa­be­rid, nõu­ded, varud ja põhivarad. Kõik kirjed järjest. likviidsuse järjekorras  nimistu algab hõlp­sa­mini ra­haks muudetavatest varadest.
    Varad jaot. 2 kategooriaks:
    1) Käibevarana kajast. ressursse, s.o. asju ja õigusi:
    • mis on likviidsed,
    • mis tõenäoliselt muutuvad likviidseteks lõppenud maj.aastale järgneva aruandeper. jooksul,
    • mis on edasimüümiseks toodetud või ostetud,
    • mis kasut. ära järgneva äritegevuse tsükli jooksul.
    Käibevara näidat. bilansis 7 põhirühmana: raha ja pangakontod, aktsiad ja väärtpaberid, nõu­ded ost­­jate vastu, mitmesugused nõuded, viitlaekumised, ettemakstud tulevaste per. kulud ja varud.
    2) Põhivara  vara, mida kasut. maj.tegevuses pikema ajavah. jooksul, ta­va­l. rohkem kui aasta. Põ­­hivarana võet. arvele need esemed ja õigused, mis tõenäol. osa­le­vad tulevaste per. tulu tek­ki­mi­sel. Põhivara esit. bilansis 3 põhirühmana: pikaajal. finants­in­vest., mat. ja immat. põhi­va­ra.
    Aktivat peab finantseerima ja katma sellega võrdne passiva: firma fi­nant­skohustused ja aktsio­nä­ri­de omakapital.
    Kohustus – rp.kohuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist. Bilansi ko­hus­tused jagu­ne­vad: lühiajal. ja pikaajal.
    Ettevõtte bilansi omakapital väljendab omanikepoolset nõudluste osa firma varade suhtes (raha on juba olemasolevate varade soetamiseks kulutatud ja ei kujuta enesest finantseerimisallikat, vaid fir­ma kohustust omanike ees). RP seaduse § 5 alusel koosneb omakapital aktsiakapitali või osa­ka­pi­tali nimiväärtusest, aažiost, annetatud kapitalist, reservidest, eelmiste per. jaotamata ka­su­mist, aru­andea. kasumist, oma aktsiatest või oma osadest.
    Kasumiaruanne  kajastab rp.kohustuslase aruandeper. (kuu, kvartal , aasta) tulusid, kulusid ja ka­sumit (kahjumit). Näitab kasumi suurust ning seda, kuidas algsetest müügituludest üksikute ku­lu­artiklite mahaarvamisel kujuneb firma puhastulu .
    Kasumiaruandest saab erald . kasumi, mis tekib tegevuse eri etappidel ning on vähenenud eri ku­lu­lii­kide lisandumisel. Aruande lõpus tuuakse välja kasum, mis on omanikele kättesaadav pu­has­tulu. Kasumiaruandest saab välja lugeda, kui efektiivne on e/v tootmis- ja finantstegevus , kui pal­ju ka­su­mit saab e/v regulaarsest tootmistegevusest ja millised on “erakorralised” ning “muud” tu­lud ja kulud. RP seadus § 19 on sätestatud 2 aruande skeemi: skeem 1 lähtub kuluelementidest ja skeem 2 kulufunkts. Skeemi valik ei mõjuta e/v puhaskasumit.
    Rahavoogude aruanne. E/v igapäevane tegevus on seotud rahal . vahendite liikumistega nii sis­se kui välja. Rahavoog  raha käive, st. rahaliste vahendite laekumiste ja väljamaksete vahe. Ra­ha­ voog on pos., kui laekum. ületavad väljamakseid ja neg., kui välja­mak­sed ületavad laekum.
    Tihti juhtub, et e/v on kasumis, kuid tal ei ole võimalust maksta dividende invest.vajaduse või ost­ja­te võlgade tõttu jne. Põhjus  bilanss ja kasumiaruanne kajast. tegevust tekkepõhiselt. Te­ge­like ja arvutuslike käivete vahel tekivad vahed ning eelpool nim. dokumendid ei kajasta e/v mak­se­või­met. Seda puudujääki korvab rahavoogude aruanne, mis kajastab e/v rahaliste vahendite jääkide muu­tumist aruandeper. jooksul.
    Rahavoogude aruande koostam. viiakse tekkepõhine rp.arvestus üle kassapõhisele. Seda tehakse otsesel või kaudsel meetodil.
    Otsesel meetodil liidetakse per. laekunud summad ja lahut . neist väljamaksete summad.
    Kaudsel meetodil alust. puhaskasumist ja korrigeerit. seda per. mitterahal. kuludega, varade ja ko­hus­tuste ning invest. ja finantseerimiste suurenemiste, vähenemistega.
    Rahavood jagunevad 3 kategooriasse:
    • Rahavoog põhitegevusest  klientidelt saadud raha, hankijatele materj. eest tasutud raha, saa­dud ja makstud intressid ning maksud , saadud dividendid , makstud palgad ning muud ärite­ge­vu­se­ga seotud rahavood.
    • Rahavood firma investeeringutest  mat. põhivara müük, laenude andm. ja kogum., finants­in­vest. osaluse müük ja ostmine .
    • Rahavood finantseerimistegevusest  aktsiate väljaandm., aktsiate ja võlakirjade müük, lae­nu­de võtm. ja tagasimaks, dividendide tasum., omaaktsiate tagasiostm.

    10. Finantsaruandluse analüüsi põhiaspektid omaniku seisukohalt.
    Omanikud vajavad kuluinfot selleks, et juhtida riske ja olla veendunud ettevõttesse tehtud inves­tee­ringute tasuvuses. Kulud on vajalikud ka õigete strateegiliste otsuste vastuvõtmisel, planee­ri­mi­sel ja hinnangu andmisel tegevjuhtkonna töötulemustele.
    Omanikud on põhiliselt huvitatud firma pikaajalisest kasumi teenimise võimest. Nende seisukohast on oluline firma jätkuv tegutsemine. Neid huvitab kasumiaruanne rohkem kui bilanss, kuna kasu­mi­aruanne annab ülevaate per. maj.tegevusest, puhaskasum on dividendide allikas ja aktsiate tu­ru­hin­na üheks peamiseks mõjuriks.
    Omanikke huvitavad näitajad:
    Kuna lihtaktsionärid (omanikud) on suurima riskiastmega huvigrupp, peaks nende huvidest lähtuv anal. olema kõikehõlmav, sisaldades ka teiste huvigruppide analüüsi.
    Omanikele pakuvad finantsaruandluse aspektidest kõige rohkem huvi:
    I E/v likviidsus  e/v võime tasuda tähtaegselt ettenäht. kohust., sõltub fir­ma varade likviid­su­sest.
    Maksevõime e. likviidsuse näitajad:
    Käibekapital = käibevarad – lühiajal. kohustused.
    Lühiajal. võlgnevuste kattekordaja = käibevarad / lühiajal. kohustused.
    II Tegevustulemuse e. esmase efektiivsuse analüüs  vaatleb, kuidas e/v on kasutanud oma va­ra­­sid esmaste tegevustulemuste – kulude ja tulude – loomisel.

    III Kapitali struktuuri suhtarvud  anal. näitab e/v kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb, kui­das nimet. struktuuri muutused on kujun­da­nud e/v majandusstruktuuri.

    Võlakordaja = koguvõlgnevus / koguvara.
    Näitab, kui suur osa e/v varadest finantseeritakse laenuvahenditega.
    Kapitaliseerituse tase = pikaajal. võlgnevus / pikaajal. võlgnevus + omakapital.
    Isel. pikaajal. kohustuste osatähtsust pikaajal. finantseerimisallikatest.
    Intresside kattekordaja = ärikasu + finantstulu / finantskulu .
    Näitab, et e/v võime maksta ärikasumi arvelt intressikulusid.

    IV Rentaabluse suhtarvud

    Rentaablus  kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse anal. näitab, millised tegurid mil­li­sel määral on mõjutanud e/v teisese majandustulemuse, s.o. kasumi kujunemist.
    Varade rentaablus (ROA) = puhaskasum + maksud + finantskulu / koguvara
    Näitab e/v varadesse tehtud investeeringute tasuvust.
    Omakapitali rentaablus (ROE) = puhaskasum – eelisaktsia dividendid / keskmine omakapital
    Näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada e/v juhtimise efektiivsuse üle.
    V Aktsiakapitali analüüs. Suhtarve kasut. peam. investeerimisotsuste tegem. ja pikaajal. plan.
    Kasum ühe aktsia kohta (EPS) = puhaskasum – eelisaktsia dividendid / lihtaktsiate arv

    VI Rahavoogude aruanne: eesmärgiks määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks va­jalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu.

    Rahavoog  eelkõige nn. neto rahavoog, mis tä­hendab rahaliste vahendite laekumiste ja välja­mak­se­te vahet.
    11. Finantsaruandluse analüüsi põhiaspektid kreeditori seisukohalt.
    Kreeditorid vajavad infot e/v rahastamise (laenude) vajadusega seotud otsuste langetamisel. Iga kor­­ralik äriplaan sisald. kuluarvestuse osa. Hästi toimiv kuluarvestuse süst. vähend. finants­ins­ti­tut­sioo­nide riski laenu andm. ja langevad otseselt e/v laenuintressi kulud.
    Laiemas mõistes on firma kreeditoriks kõik, kelle nõuded on kajast. bilansi passivapoolel ko­hus­tus­­te osas. Kitsamas mõistes on kreeditorideks laenuandjad, rendileandjad jms., kellele firma peab int­­resse maksma. Erist. lühi- ja pikaajal. kreeditore.
    1) Lühiajal. kreeditoridele on tähtis raha õigeaegne laekum. võlgnikult. Neid huvitab nii lühi­võl­ga­­de kattevõime, varade neto realis.maksumus kui ka rentaablus. Põhitähelep. firma jooks­val tege­vu­sel ja finantsseisundil. Neid huvitavad järgmised näitajad:
    • puhaskäibekapital (omakäibekapital),
    • lühivõlgade üldine kattekordaja,
    • kiire maksevalmiduse kordaja ( happetest  kajast. kõrgema likviidsusega käibevara suhet lühi­ajal. kohust.; näitab, mitu korda käibevara kogumaksumus ület. lühiajal. kohus­t. kogusumma ),
    • vahetu maksevalmiduse kordaja,
    • vahetu maksevalmiduse muutumise kordaja,
    • varude käibesagedus ja käibevälde,
    • ostjate debitoorse võla laekumissagedus ja laekumisaeg,
    • kasutamata laenulimiit, mis loet. rahalähendiks.

    2) Pikaajal. kreeditore huvitab firma kestev (pikaajal.) maksejõulisus, finantsstabiilsus ja tee­ni­mis­­väl­javaated. Olulised on järgmised momendid :
    • oma investeeringu kasumimäär,
    • võlgniku võime tasuda intresse,
    • võlgniku võime võla põhisumma tähtajaks tagasi maksta.

    Pikaajal. kreeditorid soovivad minim. riske. Neid huvitab nii firma finantsseisund ja kapitali strukt. kui ka võime genereerida raha põhitegevusest. Pikaajal. kreeditore huvitavad näita­jad:
    • võõrkapitali osatähts. kogukapitalis (võlakordaja),
    • omandikordisti ja omakapitali võlasiduvus,
    • pikaajal. kohustuste osat. pikaajal. kapitalis,
    • intressikulude kattekordaja,
    • vältimatute maksete kattekordaja,
    • kassapõhised kattekordajad (võlgade, finantseerimisteg. tulenev. kohustusl. maksete ja intres­si­mak­sete rahakate).

    Pikaajal. kreeditorid peaksid huvituma ka firma lühivõlgade tasumisvõimest (sellest sõltub intres­si­de õigeaegne laekum.) ja rentaablusnäitajate dünaamikast.
    Likviidsus  isel. e/v või­met muuta e/v varad maksevahendeiks, et tasuda kaupade ja teenuste eest. Kõi­ge likviidsem va­ra on raha ja selle ekvivalendid. Teiste varade likviidsus sõltub sellest, millise aja­­kuluga ja ker­gu­sega suudet. neid konvert. sularahaks või selle ekvivalentideks. Lik­viid­sus näi­tab e/v või­met tasuda õigeaegselt oma lühiajal. kohustusi.
    Maksevõime üldine tase e. lühiajal. võlgnevuse kattekordaja  e/v võime tasuda oma võlgu. Mak­sevõime tase aitab võrrelda ka eri suu­rusega e/v-te finantsseise omavahel, kuna elimin. e/v-te suu­­rus­test tule­ne­v. erinevused.
    Kapitali strukt. e. pikaajal. maksevõime anal.  näitab e/v kapitali si­se­mist strukt. ja vaatleb, kui­das nimet. strukt. muutused on kujund. e/v maj.tulemusi.
    12. Tegevusjõudluse (toimimise) e. esmase efektiivsuse analüüs. Ettevõtte talitus- ja finant­see­rimistsükli anal.
    Esmase efektiivsuse analüüs vaatleb, kuidas e/v on kasut. oma varasid es­mas­te tegevustulemuste, ku­lude ja tulude, loomisel.
    E/v maj.tegevuse efektiivsus määrat. 4 komponendiga:
    • varade,
    • kulude,
    • tulude,
    • kasumi vaheliste seoste ja proportsioonidega.
    Juhtkond on vastutav e/v tegevuse efektiivsuse, lühi- ja pikaajal. tu­lu­ku­se, kapitali ja teiste ress. efekt. kasut. eest. Hinnanguid nendele efektiivsusnäitajatele saab anda lähtudes e/v kasumiaruan­dest ja bilansist.
    Mitmesugused koefitsiendid on abiks otsustamisel kui efektiivselt on juhatus tema käsutusse antud ak­ti­vaid kasutanud. Need suhtarvud sisaldavad tavaliselt käibe suhet ning näitavad kasutatud kapi­ta­likoguse panust e/v äritegevuses.
    Varade tootlus e. koguvahendite käibekordaja  näitab juhtkonna töö efek­­tiiv­sust kõigi varade kasut. ja arvut. realis. netokäibe suhtena keskmistesse ko­gu­va­radesse. Varade tootlus näitab, mi­tu ring­­käiku aastas teevad e/v aktivad ja kui suur on läbimüük e/v aktivatesse invest. iga kroo­ni koh­­ta. Kiiret käivet loet. pos.: näi­tab maj.tegevuse intensiivsust ja tagab kõrgema rentaabluse.
    Põhivarade tootlus  näitab juhtkonna töö efektiivsust põhivarade kasut. ja arvut. realis. netokäibe ja põhivarade suhtena. Põhivarade ring­käik on võrreldes käibevaradega aeglane, kuna põhivarasid kasut. pal­ju­de aastate vältel.
    E/v varade hulgas pöörat. tähelep. peam. käibekapitali kontodele  kau­bavarud (k.a. lõ­pe­tamata too­dang) ja debit. võlgnevus. Suhtarvud, mida kasut. nende anal., näi­ta­vad suhtel . efektiivsust kau­ba­varude ja de­bit. võlgnevuste majandam. Annavad märku väärtuse vähenem. või liigsest kauba­va­­rude ja debit. võlgnevuste akumulatsioonist.
    Käibekapital  e/v käibevara, millest on lahut. lühiajal. kohustused. Vastavalt olukorrale tu­leb käi­be­kapitali koefitsientide arvutam. kasut. kas keskm. kaubavaru per. jooksul või pe­r. lõpuks ko­gu­ne­nud kaubavaru (nt. kiirelt arenevate e/v puhul). Hinnangu andmisel tuleb arvest., millist lao­va­ru­de hindam. meetodit kasut. (FIFO, LIFO või kesk­m. kaubavaru meetodit).
    Olulisimad näitajad juhtkonna jaoks on tegevuse efektiivsus, kapitali kasutam. efektiivsus ja va­ra­de tootlikkus.
    Ettevõtte talitustsükkel – päevade arv, mille jooksul toimub varude muutum. debit. võlg­ne­vuseks ja debit. võlgnevuse muutum. rahaks.

    Talitustsükkel = varude käibevälde + debit. võlgnevuse käibevälde


    Lühiajal. kohustuste käibekordaja  mitu korda keskm. toimub lühiajal. kohustuste ta­sum. aruan­de­per.

    Lühiajal. kohustuste käibekordaja = realis. kaupade kulu / keskm. kredit. võlgnevus


    E/v finantseerimistsükkel  päevade arv, mille tegevuste teostamiseks peab e/v otsima raha­l. vah.

    Finantseerimistsükkel = talitustsükkel – lühiajal. kohustuste käibevälde


    13. Lühiajalise maksevõime (likviidsuse) analüüs.
    E/v maksevõimet isel. näitajaks on likviidsuse tasemenäitajad.
    Likviidsus  isel. e/v võimet muuta e/v varad maksevahendeiks, et tasuda kaupade ja teenuste eest.
    Kõige likviidsem vara on raha ja selle ekvivalendid, kui maksevahendid. Teiste varade likviidsus sõltub sellest, millise ajakuluga ja kergusega suudet. neid konverteerida sularahaks või selle ekvi­va­lentideks. Likviidus näitab e/v võimet tasuda õigeaegselt oma lühiajal kohustusi.
    Varade likviidsuse näitajad tähtsuse järjekorras:
    • raha ja selle ekvivalendid,
    • väärtpaberid,
    • debitoorne võlgnevus
    • kaubavarud,
    • ettemaksed.

    Maksevõime üldine tase = käibevara / lühiajalised kohustused Näitab, mitme krooni ulatuses on olemas käibevara 1 krooni lühiajal. kohustuste tagamiseks. See oma­korda sõltub mitmes. teguritest. Kõige üldisemaks hindamiskriteeriumiks on järgm. pankade poolt kasut. maksevõime taseme (CR) suurused:
    1,60 1,20 0,90 CR Suhe alla 1 näitab, et e/v-l on hetkel käibekapitali defitsiit. Käibekapitali 10%-lise puudujäägi kor­ral kohustustest on e/v maksevõime eriti nõrk ja sellele võib järgn. pikaajal. maksevõimetus. Puu­du­jäägi peam. allikateks on aastate maj.tegevusest saadav puhaskasum ja põhivara kulum.
    Kuna kauba- ja tootmisvarud on e/v käibevaradest reeglina kõige vähemlikviidsed, on soovitav need lugejast välja arvata. Nii saadakse puhtakujulisem maksevõime näitaja: likviidsussuhe, mis isel. kiireloomul. maksete teostam. valmidust.
    Likviidsussuhe = (käibevara – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajal. kohustused Näitab, mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid 1 krooni lühiajal. kohustuste ta­sumiseks. Peaks olema üle 1, st. e/v on võimel. rahaliselt katma kõik lühiajal. võlad. Pangad ka­sut. likviidussuhte (QR) hindam. järgm. krit.:
    0,90 0,60 0,30 QR Kiireloomuliste maksete teostam. näitaja isel. e/v maksevõimet paremini kui üldine tase, sest val­mis­toodangu müük võib olla seot. raskustega, nt. kui puudub nõudl. selle toodangu järele või müü­gi­hinnad osutuvad madalamateks kui toote valmistamiskulud. Mida kõrgem on kiireloomuliste mak­sete teostam. tase, seda kiiremini on e/v võimel. maksma oma lühiajal. laene, tasuma arveid, üle kandma tähtaegselt makseid riigieelarvesse , maksma õigeaegselt töötajate palgad jne. Kuna kõi­kide maksete tähtajad ei lange ajaliselt kokku, siis praktikas on 0,5 täiesti piisav kohustuste aja­li­seks täitmiseks. Maksevõime kiireks hinnanguks kasut. rahaliste vahendite taseme valemit:
    Rahal. vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajal. kohustused Näitab, kui palju on e/v koheselt võimel. tasuma lühiajalistest kohustustest. Kui see on suurem kui 1, siis e/v kasut. oma raha ebaefektiivselt. Optimaalne on 1. Alumine piir sõltub konkr. e/v-st ja maj.harust.
    14. Rentaabluse analüüs.
    Tulukus e. rentaablusnäitajad näitavad kui efektiivselt kasutab e/v oma varasid ja kui hästi on korrald. e/v äritegevus. Mida kõrgemad need on, seda parem.
    Rentaabluse üldnäitaja  kasumi ja ress. suhe. Kasumit võr­reldakse erinevate näitajatega: müü­gi­käi­bega, koguvaraga, omakapitaliga. Rentaabluse anal. on oluline, kuna ise­gi kõrge likviidsus ja ka­pitali soodne struktuur ei taga veel pii­sa­valt kasumit.
    Rentaablusnäitajate leidmisel. kasut. kõige sagedamini e/v puhaskasumit, mis jääb ettvõttele pärast tu­lumaksu maksmist. Neid võib väljend. nii protsentides kui ka suhtarvudes.
    1) Käiberentaablus (KR) näitab iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude maha­ar­va­mist. Isegi väi­ke nihe (12%) võib viidata edukale või ebaedukale aastale.
    KR = puhaskasum / netokäive Näitab puhaskasumi osatähts. müügikäibest. Peegeldab firma hinnakujundust, kulude struk­t. ning tootmise efektiivsust; kui suur osa müügikäibest oleks max võimal. jätta reinvest. ja arenguks.
    Tema arvväärtust mõ­jut. tegurid.:
    • müügistrukt. muutumine,
    • kaupade soetushinna (toodete omahinna ) muutumine,
    • kaupade (toodangu) müügihinna muutumine.

    2) Varade rentaablus (VR) näitab e/v varadesse tehtud investeeringute tasuvust.
    VR = (puhaskasum + maksud + finantskulu (EBIT)) / koguvara
    3) Omakapitali rentaablus (OKR) näitab aktsionäride invest. tasuvust ja võimald. otsustada e/v juh­­ti­mise efektiivsuse üle.
    OKR = (puhaskasum – eelisaktsiate dividendid) / keskmine omakapital
    OKR dünaamika (ROE) = puhaskasum / omakapital
    15. Kululiikide arvestuse põhimõtted.
    Kululiikide arvestuse üldine eesm.  jälgida komplekselt e/v tegevustsüklis kulutatavaid ress., nen­de strukt. ja olulisust maj.tulemuste seisukohast. Kesksed aspektid seotud kulude re­gistree­ri­mi­se ja hindamisega. Nimet. eesmärgist tulenevad kululiikide arvestuse 3 põhiül.:
    • kulude kompleksne ja süsteemne kajastamine,
    • kululiikide klassifitseerimine,
    • objektiivsete kuluandmete edastamine vastavalt kuluarvestuse eesm. mää­ratl. valdkon­da­dele, st. kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks.

    Kululiikide eristamise alus  e/v põhitegevuse (sh. tootmisteg.) protsessile mõjuvad te­gur­süs­tee­mid, mille abil määratl. tootmisl. ja tootmisvälised kulud, materjali-, tööjõu­- ning tee­nin­dus­kulud jt. Eeld. kulude käitumislike aspektide jälgimist. Nimet. aspektide kajastam. peab ar­vest. juba e/v kon­toplaani koostam. käigus. Tegursüst. jälgim. on lähtepunktiks ob­jek­tiiv­. kuluandmete saa­m. e/v tegevustsükli iga etapi kohta. Eelduseks e/v tegevustsükli tehnol. kaardi ole­mas­olu. Lõppkokku­võt­­tes peavad e/v tegevuse eri staadiumide lõpu kulud olema objektiiv . mõõdet. Va­jal. nii finants­ar­vestuse kui ka juhtimisarvestuse jaoks.
    Ob­jek­tiivse maj.tulemuse kujunem. finants­arves­tu­ses on vajal. tehtud kulude komp­leksne ja ühe­tä­hen­duslik kajastam. ja liigit. Lähtudes arvestuse liikidest jaotat. kulude klassifits. eesm. 3 gruppi:
    1) Kulude jaot. varade hindamiseks, eelkõige objektiiv. varude ja realis. toodete ku­lude kajast. Toi­mub fin.arvestuse jaoks. Siia kuuluvad:
    • aegunud /mitteaegunud kulud,
    • per. ja toote kulud,
    • toot­miskulude elemendid,
    • tellimuse ja protsessi kulu.

    2) Kulude jaotam. juhtimisotsuste ettevalmistam. Eeldab kulude käitumislike aspektide ava­mist eri tegevustingimustes. Siia kuuluvad:
    • kulude käitum.,
    • olulised kulud,
    • varem­teh­tud e. pöördumatud kulud,
    • alternatiiv - e. loobumiskulu ,
    • täiendkulu.

    3) Kulude jaotam. kontrolli tarvis. Kulude kontrolli teostam. vajal. kulude mõjutatavuse jälgim. Siia kuuluvad:
    • kontr. ja mittekontr. kulud,
    • kulude käitum.
    16. Kulude, tegevusmahu ja kasumi vahel seoste anal. Jääktulu anal. Tasa­kaa­lu­punk­ti anal.
    E/v siseste finantsotsuste langetam. keskne kriteerium  maj.tulemuste muutum. eri te­ge­vus­mah­tu­de tingimustes. Nimet. seoste jälgim. võimald. leida optim. lahen­du­si alternatiivide hulgast.
    E/v tegevusmahtude ja maj.tulemuste vahel. seoste anal. on aluseks jääktulu põhise arvestuse ku­jun­damisele e/v-s. E/v siseses arvestussüsteemis keskne koht. Jääktulupõhisel arvestusel rajan. ka paljud:
      • tootmise org. (tootmisvõimsuste optim. kasut., all­han­ketööde kasut. jt.),
      • turunduse (tootearendus ja turgude arendus),
      • müügialased ( hinnakujundus , tulemusüksuste arvestus) otsused.

    E/v tegevusmahtude ja maj.tulemuste vahel. seoste anal. keskendub kulude, tegevusmahu ja ka­su­mi vahel. seoste analüüsile. Uurib, kuidas kasum ja kulud muutuvad seoses te­ge­vusmahu muu­du­ga. Anal. edasi arendades uurit. kasumi muutust seoses muutus­te­ga:
    • muutuvates kuludes,
    • püsikuludes,
    • müügihindades,
    • müügi mahus,
    • müüdava toodangu struktuuris.

    Tasakaalupunkt (kasumilävepunkt) näitab tegevuse mahtu, kus müügitulud katavad täpselt kulud. Selles punktis kasumit ei teki, kuid püsi- ja muutuvkulud on kaetud. Te­ge­vus­ma­hu suurenem. sel­ lest tasemest toob kaasa kasumi tekkimise.
    Käibe kasvuga kaasneb ka muutuvkulude mahu kasv. Seepärast on oluline tulude (osa­kasumi) tase, mis jääb alles lahut. käibest muutuvkulud. Nimet. tase on:
    Jääktulu ( piirkasum ) = käive – muutuvad kulud
    Käive = müüdava kauba kogus x hind
    Muutuvkulu  muutub proports. müüdava kauba kogusega, kajastatav ühiku muu­tuv­kulu kaudu.
    Ühiku jääktulu = ühiku müügihind – ühiku muutuvkulud
    Näitab, kui suures ulatuses aitab iga müüdud toode katta summaarseid püsikulusid. Jääktulu moo­dus­tab alati 60% käibest. Nimet. määra kajastab:
    Jääktulu määr = jääktulu / käive
    Jääktulu määr %-na jääb muutumatutel tehnol. tingimustel konstantseks. Mida suu­rem on tegevuse maht (ühikutes, käibes), seda suuremaks kujuneb jääktulu absoluutsumma. Mida suu­rem on jääk­tu­lu, seda lihtsam on katta püsikulusid, mis absoluutsummas ei muutu.
    Tasakaalupunkti analüüs. Muutuvkulud ja jääktulu kujun. parall. e/v tegevusmahtude muu­tus­te­ga. E/v püsikulud kujun. tegevusmahtudest sõltumatult. Praktikas on paljud püsi­ku­lud nn. inf­ra­struk­tuuri kulud, mille olemasolu on hädavajalik e/v toimimiseks. Järel. on e/v sisese maj.tulemuse kujun. vajal. jälgida püsikulude katte võimalusi. Seda teost. jääktulu abil. Et saavut. tasa­kaa­lu­punkt, peavad müüdavate toodete hulk või käive olema nii suured, et tekkiv jääktulu kataks ära e/v pü­si­ku­lud. Kujund. ühiku jääk­tu­lu või jääk­tu­lu määra kaudu.
    Tasakaalupunkt ühikutes = püsikulud / ühiku jääktulu või
    Tasakaalupunkt käibes = püsikulud / jääktulu määr
    Tasakaalupunkti mahtu vaadeld. tegevuse mahu min.tasemena, mille täitm. tuleks e/v-l, konk­reet­sel tähtajal tagada. E/v hakkab kasumit tee­ni­ma alles pärast püsi- ja muutuvkulude katmist. Ta­sa­kaalupunktist suurematel tege­vus­mah­tudel on e/v-l vajal. tagada vaid täiendava muutuvkulu ka­te.
    17. Kulukohtade ja -kandjate arvestus. Omahinna kalkuleerimine ja selle metoodika.
    Kulukohtade arvestus  näitab, millistes konkreetsetes punk­ti­des e/v maj.tegevuse protsessis ku­lud tekivad. Lähtut. e/v org.-funkts. strukt., tehnol. protsessist ja nendevah seostest. Ühendus­lü­liks ku­lu­lii­ki­de ja kulukandjate arvestuse vahel.
    Probl.:
      • kulukohad on määratl. liialt üldiselt ja mittehomogeensete protsesside lõikes;
      • kulukohtade loetelu sisaldab ka elemente, mida on raske vaadeld. ku­lu­kohtadena;
      • kulukohad Eestis liialt laiad.

    Kulukohtade klassifikats.:
    • materjalide soetam., ettevalmist. või hankim. kohad (varustusos., tooraine ladu, vas­tuvõtuos., püügilaevastik jt.);
    • tootmise ettevalmist. kohad (konstrueerimisos., ettevalmistusos. jt.);
    • tootmisprotsessi kohad (seadmed, operatsioonid, montaaž, värvim., pakendus jt.);
    • abitootmiskohad ( katlamaja , seadmete hooldusjaosk., mehhaanikajaosk. jt.);
    • turustuse kulukohad (ekspeditsioonios., turustusos., reklaamios. jt.);
    • üldhalduse kulukohad (rp., personalios., juhtkond);
    • muud üldised kulukohad (söökla, ehitus-remondijaosk., arhiiv).

    Järgneb kulukohtade arvestuse raames 2 olul. ül. lahendam.:
    1) Üldkulude (kaudkulude) sidum. kulukandjatega  lähtut., milliseid kulukohti eri kulukand­jad (nt. tooted ja tootegrupid) kasut. Aluseks e/v tehnol. protsessi kaardistuse tulemused.
    2) Objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundam.  jaot. üldkulud kulukandjatele, lähtut. üldkulu­de­le mõ­juvatest tootmisteg.
    Kulukandjate arvestus  selgit. millises mahus on eri kuluobj. tarvis tehtud e/v-s kulusid. Kulukandja otsekulud kant. üldjuhul otse kulukandjale. Peam. ül.:
    1) omahinna kalkul.;
    2) pool- ja valmistoodangu maksumuse määratl.;
    3) tulemusüksuste maj.tulemuste määratl.;
    4) transferthindade e. siirdehindade määratl.;
    5) operatiivse e/v sisese tulemusarvestuse kujund.
    Kulukandjate arvestus jagun. vastavalt kulukandja määratlusele:
    • ühik-kulukandja arvestus (nt. tooteühiku omahinna);
    • periood-kulukandja arvestus (tegevusvaldkonna, müügipiirkonna maj.tulemuse).

    Üldises käsitluses peaks toodangu omahind andma võimal. objektiivse pildi sellest, kui palju too­dang tootjale maksma on läinud. Toodangu omahinda tuleks arvata need ku­lud, mis e/v on teinud too­dangu (kaupade) tootm. või soetam., st. kuni toodangu valmim. het­ke­ni.
    Oluline määratl., millisest omahinnast räägit.: tootmis-, realis. toodangu või täis­oma­hinnast. Oma­hin­na kujundam. kesksed momendid kujun. kululiikide ja kulukandjate de­tail­se mää­rat­l. ning anal. kau­du.
    Üldjuhul kujuneb tooteühiku omahind:
    Tooteühiku omahind = (muutuvkulud / ühikute kulu) + (püsikulud / plaaniline ühikute kulu)
    Eeldab ühtlast ja kõrget tootmisvõimsuste koormatust, elimin. tootmisvõims. muutuste või ka­su­tus­intensiivs. muutuste mõju.
    Arvestuse meetodid:
    Omahinna kalkuleerimise meetodid:
    1) e/v ühtse üldkulu jaotusbaasi kasutam.;
    2) osakondade jaotusbaaside kasutam.;
    3) tegevuspõhise kuluarvestuse kasutam.
    Kui e/v toodab vaid ühte toodet jaot. tootmiskulud ainult 1 tootele. Mitme erineva toote või too­te­grupi tootmisel saab üldkulude jaotam. määravaks kasutatava kulukäituri valik. Traditsiooniliste ku­luarvestusmeetodite puhul kasut. enamasti mahupõhiseid käitureid:
      • tööaeg tundides ,
      • masintunnid,
      • põhitööliste töötasu jt.

    18. Tegevuspõhine kuluarvestus.
    Tegevuspõhine (retrospektiivne) kuluarvestus  kujutab endast metoodikat, mis mõõdab te­ge­vus­te­ga seot. kulusid ja tulemusi, kasut. ressursse ja kulukandjaid. Ressursid on vajal. tegevuste teos­ta­­m. Tegevused põhjust. kulusid ja on vajal. kulukandjate loomiseks. Käsitl. kulukäiturite ja te­ge­vus­te põhjuslikke seoseid .
    Kulukäitur e. kulumõjur  tegevused, mis on otsustavaks teguriks kuludele.
    Iseloomult jagat.:
    • mahupõhised käiturid  seotud e/v tegevusmahuga (toodangu maht, töötatud masintunnid jt.);
    • tegevuspõhised  seotud konkreetse tegevuse toimumisega (tehnol. tsükkel, tellimuste arv jt.).

    Kulude kogum  tootmislike üldkulude grupp, mis on määratl. ühe kulukäituri kaudu.
    Sellest lähtuvalt määratl., et lühiajal. muutuvkulud muutuvad proports. tule­mu­se­ga lü­he­ma per. lõi­kes. Kant. toodetele mahupõhiste käiturite abil (ot­sene töö­aeg, tooraine kulu).
    Pikaajal. muutuvkulude jaot. toodetele kasut. tegevuspõhiseid käitureid.
    Tegevuspõh. kuluarv. eeldab 4 olulise momendi määratlemist:
    1) eri toodete tootmisega kaasnevate kulude teke;
    2) kulukäiturite liigitam. ja valik eri kulude tekkemehhanismide seisukohast;
    3) samade kulukäituritega seotud kulude koondam. kulukogumitesse;
    4) käiturite kasut. kulude jaotam. toodetele lähtudes kulukogumist.
    19. Firmasisene planeerimine ( eelarvestamine ). Ettevõtte koondplaan .
    Plan.otsustusprotsess , mille käigus valit . ress. kasut. eri alternatiivide vahel.
    Hõlmab:
    1) Prognoosimist  hinnangute andm. eesootavatele (ja väljaspool e/v otsest kontrolli olevatele) sünd­­­mustele. Oluline pidev muutuste anal. müügi- ja ostuturgudel. Erineb plaanist eel­kõi­ge vas­tu­tu­­se poolest: ei sea juhile mingit kohustust ega vastutust.
    2) Projekteerimist  annab eri alternatiivid e/v strat. ja taktikate valikuks eri maj. situatsioonides , vas­tates küsimustele “mis siis, kui”.
    3) Eelarve koostamist  eelarve on üldjuhul aastane ja paneb juhile vastutuse seatud eesm. saavut. eest.
    Plan. (eelarvestam.) protsess:
    Eesm. seadm.
    Eesm. sidum. vajatavate
    ress., ress. kätte­saadavus
    Lõplike plaanide koost. eesm. saavutam.
    Plaanide muutm. läht. saadud infost
    Tulemuste hindam. ja võrdlem. püstit. eesm.
    Tegutsem. eesm. saavut. nimel
    Plan. on pidev protsess ja selle aluseks peab olema e/v äriplaan, mis paneb paika eesm. Maailmas te­hakse strat. plaan 510 aastaks, meil vä­he­malt 3 aastaks.
    Firmasisese plan. põhimõtted. Firmasisese plan. tulemus on finantsplaan (eelarve)  firma kvantit. teg.plaan konkr. tingimustes firmale tervikuna ja allüksuste jaoks.
    Finantsplaan võtab arvesse:
    • firma üldisi strat. suundumusi ja eesm.,
    • maj.keskkonda ja selle muutusi.
    Finantsplaan kajast. loodetavat:
    • tulude, kulude ja kasumi mahtu,
    • finantsseisu varade ja kapitali lõikes,
    • rahavoogusid

    Plan.meetodid jagun.:
    1) Traditsioonilised meetodid  lähtuvad hetkeseisust ja teatud kasvutempodest, vaadeldes iga uut per. kui eelmise teatud korrektsiooni. Lähtut. rahalistest näitajatest ja efektiivsust vaadeld. vaid uute tegevuste osas.
    2) Nullbaasist lähtuvad meetodid (ZBB)  lähtuvad uuest võimal. situat­sioo­nist (nullposits.), vaa­del­des iga per. plan. tulemust autonoomsena. Läh­tut. tegevus­test ja nende eesm., efektiivsust vaadeld. kõikide teg. lõikes. Otsib uusi või­ma­lusi ja lähtub eri al­ter­natiividest. Kasut. eelkõige toot­mist või põhitegevust toetavas vald­kon­nas (üldhaldus, mar­keting, arendustegevus).
    Eelised: loob parema analüütilise atmosfääri, annab tippjuhtkonnale parema pildi võima­lus­test, kaa­sab alamastme juhte, seostab võimalusi ja vajadusi ress.
    Puudused: aeganõudev, nõuab head koordin. ja koolitust, eeldab detailset kuluar­ves­tus­süsteemi.
    Ettevõtte koondplaan.
    Koondplaan ( koondeelarve )  kokkuvõte firma eesm. kõi­gi allüksuste suhtes. Eesm. pea­vad olema eraldi välja toodud müügi- ja tootmismahu, müügi-, toot­­mis-, finants- ja juhti­mis­ku­lu­de osas.
    Koondplaan koosneb:
    1) põhitegevusplaanist  algab müügiplaani koost. ja lõpeb plaanilise kasumiaruande koos­t.;
    2) finantsplaanist  sisaldab invest. plaani, plaanil . rahavoogude aruannet ja plaa­ni­l. bilanssi .
    Müügiplaan  käsitl. e/v tulude peam. allikat.
    Plaaniline kasumiaruanne  bilansiga tihedalt seot. per. tulemiarvestus, mis annab ülevaate maj.a tegevustulemi (kasum, kahjum) tekkimisest. Sisald. andmeid tulude ja ku­lu­de liikide, suuruse ja al­li­kate kohta.
    Invest. plaan  pika kasutusajaga masinate ja seadm., kinnisvara soetam. plaan plaa­ni­t. per.
    Rahavoogude plaan  rahal. vah. summa per. lõpuks (ra­ha­voog = laekumine  väljamakse).
    Ra­havoogude aruanne keskendub sellele, miks raha hulk on muutunud ja vaat­leb 3 valdkonda (põhi-, finantseerimis - ja invest.tegevus).
    Plaaniline bilanss  firma ress. ja nende allikate seisund eelarveper. lõpus.
    20. Äriplaani struktuur ja selle finantsprojektsioonide koostamine (plaanilise kasumi­aruan­de, rahavoogude plaani ja plaanilise bilansi koostamine).
    Äriplaan peaks olema võimalikult lakooniline ja hästi struktureeritud. E/v peaks ca 3 aasta tagant oma äriplaani korrig.
    Äriplaani struktuur:
    1. Sisukord
    2. Kokkuvõte
     firma
     turu potentsiaal
     arenguetapid
    kompetents
     finantskokkuvõte:
    * kasumiaruanded (nt. taotletava laenuper. jooksul)
    * suhtarvud.
    3. Ettevõtte kirjeldus:
     eesmärgid
     arengusuunad
     juriidiline vorm, omanikud.
    4. Tooted, teenused, põhitegevuse valdkonnad:
     füüsiline kirjeldus
     kasutatavus, kvaliteet
     arenguetapid.
    5. Müügi- ja turundusplaan :
     turu määratlus ja areng (võimalused)
     käive turgude ja tootegruppide lõikes
    konkurents ja väliskeskkonna mõju
     turustusstrat.:
    * toodangu jaotamine
    * reklaam
    * arenguprogrammid
    * hinnakujundus
    * paiknemine
    * pakend
    * tulevik
     turu-uuringud (sh. tagasiside tarbijalt).
    6. Tegevus-/tootmisplaan:
     toote areng
     tootmine: tehnol., tootmismahud, varustam.
     tootmiskulude mahud
     teenindus, garantiid .
    7. Juhtimine ja organisatsioon :
    meeskond /juhid: asutajad , aktiivsed investeerijad, juhatus, nõukogu, konsultandid
     org. strukt.: osakonnad, ametid, vastutus
     juhtimiskulude mahud (juhatus, nõukogu, seadused)
     strat, poliitikad : tegevuste ajastam., tööhõive lahendused, kompensatsioonisüst.
    8. Läbitavad etapid:
    SWOT analüüs (võimalused, ohud, tugevad, nõrgad küljed)
     toodete ja e/v areng läbi aja.
    9. Kapital ja selle struktuur:
     omandivorm
     kapitali vajadus (oma- ja võõrkapital).
    10. Finantsplaan:
     plaaniline kasumiaruanne
     rahavoogude projektsioon
     plaaniline bilanss
     suhtarvud
     jääktulu analüüs.
    Plaanilises kasumiaruandes tuuakse välja plaanitav käive ja muutuvkulud, jääktulu (käive – muu­tuv­kulu), püsikulud ja amort. eraldi, ärikasum, finantskulu ja puhaskasum. Finantskulude plaan on mõtet eraldi koostada juhul, kui erinevaid laene on palju. Koost. tekkepõhiselt.
    Alates 1995 on Eestis kasutusel 2 kasumiaruande skeemi, mis on kooskõlas rahvusvah. ar­ves­tus­stan­darditega ja EL ettevõtlusdirektiividega. 1 skeemi on otstarbekas kasut. väikefirmades, kus ku­lu­arvestus on lihtne; arvestust ei peeta ku­lu­koh­tade lõikes ning mittetootmiskulud on tähtsusetud. 2 skeemi kasut. suurfirmades, kus kuluarvestussüst. on edasi arend. kulude juhtimissüst, arvestust peetakse kulukohtade järgi.
    Rahavood  raha ja selle ekvivalentide sissetulekud, väljaminekud. Ei näi­da­ta liikumisi raha ja sel­le ekvivalentide vahel. Rahvusvah. arvestusstandardite järgi on raha ek­vivalendid kõrge likviid­su­se­ga lühiajal. (kuni 3 kuud), kuid samas vähese väärtuse muu­tu­m. riski­ga invest.
    Rahavoogude plaan  per. lõikes tuuakse välja raha algjääk, laekum., väljamaksed (eral­di muu­tuv­kulud, püsikulud ilma amort., finantskulud , tulumaks , suuremad ehituspro­jek­tid), neto raha­voog (laekumine  väljamaks), raha enne laene (laekumine + algjääk  väljamaks), laen , tagasi­mak­se ja raha lõpujääk. Koost. kassapõhiselt.
    Plaaniline bilanss  rp. aruanne, mis isel. rp.kohuslase vara, oma- ja võõrkapitali mingi kuupäeva seisuga. Isel. e/v vahendeid 2 seisukohast. Aktivapoolel näidat. ära rp.kohuslase vara ja fi­nants­olu­kord raha, varaliste nõuete, varude, mat. ja immat. põhivara seisude näol. Passivapoolel kajast. va­ra katteallikaid – kohustusi (võlgasid) ja omakapitali seisu. Vara ja nende katteallikad peavad ole­ma võrdsed. Koost. tekkepõhiselt.
    11. Lisad
    21. Tulemusjuhtimise kontseptsioon . Kulu-, tulu-, kasumi- ja investeeringukeskused ning nen­de majandustulemuste arvestus ja analüüs.
    Tulemusjuhtimine (TUJU)  häid tulemusi taotlev juhtimiskontsepts., mis viiakse ellu per­s. poolt ja kaudu ning mille olemuseks on lähenem. juhtim . nii, et org. ressursid suunat. tu­le­mus­te sei­su­ko­halt olulistesse tegutsemisvaldkondadesse ja -suundadesse.
    Tulemusjuhtimist võib vaadelda:
    • Tulemusliku mõtteviisi ja tegutsemisprintsiibina (juhtimis- ja org.kult. aspekt):
    • Protsessina (plan., realis. ja kontroll).
    • Tööjaotusena (org. aspekt): kes mida selles protsessis teeb, kellele esitab jne.
    • Süst., meetoditena, juhtimisvahendina (vahendi aspekt): mille kaudu toimub protsessi teost.
    • Personali suunamisvahendina (in. käitumise aspekt): motivatsioon, kontrollivahendid.
    • Sisemiste ja väliste sidusrühmade kontrollivahendina (sidusrühmade aspekt).
    • Jätkuva õppimise, muudatuste juhtimise ja arendamisprotsessina ( innovaatiline aspekt).

    Tulemusjuhtim. valdkonnad:
    • org. strukt. kujundamine;
    • vastutuse detsentralis.;
    • strat. ja operatiivne plan.;
    • tulemusüksuste tegevustulemuste kontroll ja hindam.

    Org.strukt. kujund. tulemusüksustel põhinevana:
    • Ettevõtted on jagatud tulemusüksusteks (vastutuskeskusteks), mis vastutavad oma maj.tege­vu­se tulemuse eest: tulu-, kulu-, kasumi ja investeeringukeskus; tulemuskeskus: toob tule­mu­se välja; vastutuskeskus: vastutab välja toodud tulemuse eest;
    • Vastutuskeskused hõlmavad kõiki e/v valdkondi (varutus, turustus, tootmine jne.).
    • E/v-l on juhtimiskeskus, mis vastutab kogu e/v tegevuse eest.
    • Vastutuskeskusi luuakse eri krit. järgi ( tegevusvaldkonnad , müügi­piir­kon­nad jne.).
    • Vastutuskeskuste vahel võib esin . omavah. sõltuvust.

    Vastutuskeskused  org. eraldatud lülid, juhid vastutavad kindla valdkonna tu­lemuste osas.
    Liigit. vastavalt vastutuse mahule:
    1) Kulukeskus (kulud)  org. osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus neid juhit. ja mõjut. Erist. kulukeskuseid tootmistegevuses, kus sisendeid saab igale väljundile täpselt mää­ra­ta. Suuremad ku­lu­kes­kused võivad koosn. väiksematest. Tüüpil. kulukeskused: rp. ja haldus­osak., lõ­ petamata tsükliga tootmisüksus.
    2) Tulukeskus (kulud + tulud)  vastutav toodangu müügi ja turustusteg. eest. Tüüpil. tulukes­ku­sed: turustus- või marketingiosak., mis vastutavad müügiplaani täitm. eest.
    3) Kasumikeskus  org. osa, mis on vastutav tulude, kulude ja saadava ka­su­mi eest. Alati ei ooda­ta max kasumit, eelist. optim. plan. kasum. Tüüpil. kasumikeskused: lõpetatud tsük­li­ga tootmis­ük­sus, müügipiirkond, toote- või klien­di­grupp jt. kasumit andvad allüksused, mille juh­ti­del pole õigust teha invest.otsuseid.
    4) Investeeringukeskus (kulud + tulud + kasum + invest. rentaablus)  vastutav invest. eest. Omab võrreldes eelmiste keskustega suuremat va­ba­dust, kuna tal on õigus langet. iseseisvaid ot­su­seid ük­su­se kasutuses oleva kapitali paigutuse kohta, valides eri invest.projektide vahel. Tüü­pi­l. invest. kes­kused: tütare/v, isemajandav tsehh ja äriprojekt.
    Tulemusüksuste maj.tegevuse arvestus ja anal.:
    1) Kulukeskuste tulemusi hinnat. kulueelarve täitmise järgi, kulustandardid.
    2) Tulukeskuste puhul viiakse läbi plaani- või eelarvetäitm. anal. seost. konkr. ees­m. sh. hälbe­anal (hinna- ja koguste muutuste mõju; hälvete põhjuslik anal.).
    3) Kasumikeskuste tulemusi hinnat. jääktulupõhise arvestuse alusel.
    • Jääktulu I e. piirkasum = tulu muutuvad otsekulud
    • Jääktulu II e. otsekulude järgne jääktulu = jääktulu I püsivad otsekulud (toote, vald­kon­na, kliendi lõikes)
    • Ärikasum = jääktulu II – püsikulud

    4) Investeeringukeskuste tulemusi hinnat. invest.rentaabluse põhjal (ROCE-ROI anal.).
    ROCE-ROI = kasum / invest.
    Invest.rentaablus = (kasum / käive) x (käive / varad)
    Põhitegevuse invest.rentaablus = jääktulu II/koguvarad = intressideeelne kasum/koguvarad
    Invest. puhasrentaablus = tulemusüksuse jääkkasum / koguvarad
    Transferthind  e/v ühe allüksuse poolt teisele sama e/v allüksusele pakutava toote või teenuse eest nõutav hind (reaalset raha liikumist ei toimu, on eelkõige arvestuslikud näitajad).
    Transferthind = otsekulud + e/v kui terviku alternatiivkulu tooteühiku kohta
    22. Firmasisene aruandlus .
    E/v kui terviku maj.tulemuste kujunemise jälgimiseks on vajal. teost. firma allüksuste ja nen­de si­se­miste tasemete tulemuste ana­l
    Üldkontseptsioon:
      • Peab võimald. integreerida tulemusi kõigi tasandite suhtes.
      • Võimald- liigend. aruandesüst. aruandeper-de lõikes.
      • Aruannete tüübid: päeva-, nädala-, kuu-, kvartali -, aastaaruanded.
      • E/v plan.- ja aruandesüst. peab moodust. ühtse terviku.
      • Peab võimald. välja tuua protsesside dünaamika, hälbed võrdlusbaasist, aruanded peavad olema võr­reldavad:
     baasnäitajatega (möödunud per. tulemus, möödunud aasta sama per. tulemus);
     plaaninäitajatega.
      • Peab võimald. seisundi- ja maj.näitajate vahel. seoste põhjuslikku anal.
      • Igale juhtimistasandile esit. need aruanded, mis on vajal. juhtimis­ot­sus­te langetamiseks .

    E/vsisese aruandluse puhul erist. 2 taset:
      • allüksuste poolt finantsjuhile (controllerile) esitatavad aruanded;
      • finantsjuhi poolt ettevalmist. koondeid e/v juhatusele ja nõukogule ( koond koos kommen­taa­ridega, hälbed tuuakse välja nii absoluut - kui ka suhtelistes (%) suurustes).

    Päevaaruanne  pangakontode väljavõtted, käivete aruanded.
    Nädalaaruanne  eelmise nädala käibearuanne fin.juhile, rahavoogude aruanne tippjuhile (raha­lis­te vah. liikumine peam. tegevusvaldkondade lõikes).
    Kuuaruanne  esit. fin.juhile (eelmise kuu käivete-, tootlus-, varude jää­kide-, laekumata ja maks­ma­ta arvete-, püsikulude-, eelmise kuu kasumi-, rahavoogude aru­anne).
    Kvartaliaruanne taktikalisem võrreldes kuuaruannetega. Keskend. maj. tu­lemuste põhjuslike seos­te väljatoomisele, hõlmav. lisaks nimet. kvart . bi­lanssi, te­gevuskulude aruannet.
    Aastaaruanne  hõlmab kõiki kvart. lõikes koost. aruandeid, peaks sisald. aasta kui ter­vi­ku tule­mu­si koos kvartaalse jaotusega ning hõlmama järgmisi anal. valdkondi:
      • allüksuste maj.tulemuste dünaamika anal.;
      • plaanihälvete anal.;
      • finantssuhtarvude anal.;
      • jääktulupõhise kasumiaruande süvaanal.  eesm. kasumiaruande sisemiste struk­t. vah. pro­ports. anal. dünaamikas. Peam. näitajad: jääktulude eri tase­me­te suhted käibesse eri­ tulemusüksuste lõi­kes, e/v püsikulude suhted tootmislikesse otse­kuludesse;
      • all- ja tulemusüksuste rentaabluse anal.  eesm. määratl. ja anal. tegureid, mis mõ­ju­t. allüksuse ka­sumi ja rentaabluse kujun., juhtimist. Peam. näitajad: jääktulu, pu­has­ka­sum, invest. rentaablus (ROI), jääkkasum (allüksuse teg.kasumi ja inves­t. seot. kulude vahe).

    Hälvete anal. ja meetmete kavand. koos­neb:
    • plaaninäitajate kindlaksmääram.;
    • tegelike näitajate kogum.;
    • hälvete väljatoom.;
    • hälvete põhjuslik anal.;
    • lahenduste otsim. hälvete vähendamiseks;
    • meetmete tagajärgede jälgim.
    23. Controllingu olemus, eesmärgid ja ülesanded.
    E/vsisese arvestuse kesksed momendid kujunevad kululiikide, kulukohtade, kulukandjate konk­reet­se määratluse ja anal. kaudu. Need elemendid koonduvad süsteemiks e/v tegevusplaanide koos­­tam., nende anal., kontrolli ning sisemise koordineerimistegevuse käigus. Antud aspektide koor­­dineerim. ja lahendam. luuaksegi controlling u süsteeme.
    E/v-s controllingu süsteemi luues arvest., et arvestuse infosüst. peab tagama vajal. läh­teinfo nii fi­nants­arvestuse kui ka e/vsisese juhtimisarvestuse tarvis. Keskne osa on e/v kontoplaanil, mille üles­ehitus peab võimald. teost. detailset kululiikide arvestust ja hilisemat komp­leksset anal. Kulu­lii­kide arvestus on Eesti e/v-tes liialt kitsas . Kulusid liigit. vähem käitu­mis­li­ku isel. järgi muu­tu­va­teks ja püsivateks või objektiseotuse põhjal otsesteks ja kaudseteks. Kuid just selline kulude lii­gi­tus on oluline kulude, tulude ja kasumi seoste anal. (jääktulu anal.) ja sel­lel tuginevate otsuste lan­getamisel hinnakujunduses, tootmisvõimsuste kasutamisel jne.
    Org-i controllingusüsteem integreerib plan., infovarustust, kontrolli, anal. ja operatiiv­juh­timist, mil­le kaudu tagat. juhtimisotsusteks vajal. info org. eri tasandi juhtidele.
    Controllingu üldine eesmärk  tagada põhimõtte “õige info õigel ajal õiges kohas” teostumine. Erinevad autorid käsitlevad controllingut kui:
    • juhtimist abistavat funkts.;
    • iseseisvat juhtimisfunkts.;
    • omaette juhtimiskontsepts.

    Controllingu ül. eesmärgist tulenevalt:
    • e/v tulemuste plan.- ja kontrollisüsteemide arendam. ja koordin.;
    • e/v sisese arvestussüsteemi kujund. ja arendam.;
    • kasumi arvestuse infovajaduse ja infoedastuse koordin.;
    • plan.-, kontrollimeetodite ja -süsteemide ning vastava org. skeemi välja­töö­tam.

    Controllingu juhtimislik ül.  hälvete, jääktulu ja e/v koondtulemuste anal. alusel juh­ti­mis­otsuste väl­jatöötamine firma kõigile juhtimistasanditele.
    Controllingu põhiül. anglo-ameerika keeleruumis: integreeritus teiste juhtimisfunkts-ga, si­­sald. endas plan., org. allüksuste koordin., kommuni­kat­sioo­ni, hindam., otsustam., mõ­jutamaks töö­tajaid te­gutsema org. eesm. nimel. Suunat. e/v sisestele ja välistele in­fo­tar­bi­ja­tele (finants- ja mak­su­de­ar­ves­tus).
    Controllerile allub kogu arvestusosakond.
    Controllingu põhiül. saksa keeleruumis: plan., kontroll, informeerimine ja koor­di­n. Suunat. e/v sisesele infotarbijale.
    Controllerile allub vaid e/v sisene arvestus.
    24. Controllingu organisatsioon ja controlleri ülesanded ettevõttes.
    Org-i controllingusüsteem integreerib plan., infovarustust, kontrolli, anal. ja ope­ra­tiiv­juh­timist, mille kaudu tagat. juhtimisotsusteks vajal. info org. eri tasandi juhtidele. Juhi ül. on controlleri poolt välja tööt. alternatiivsete juhtimisotsuste vahel õige valiku tegem. Eeltoodust läh­tudes võib controllerit pidada org. siseseks konsultandiks või nõus­tajaks, kes pakub juhtidele-ot­sustajatele n.ö. abistavat teenust püstit. eesm. saavu­ta­miseks.
    Controlleri valdkondadena tuleks eristada ühelt poolt iseseisva vastutuse valdkonda ja teiselt poolt vastava taseme juhtidega kooskõlast. tegevuse valdkonda.

    Controllerid jagat.

    1) tsentraal -controller, ül.:
    • controllingu meetodipanga kujundam., hooldus ja arendam. (controllingu “tööriistad”);
    • controllingukeskset infot loova infosüst. kontsipeerimine, juurut . ja toimimise tagam . (cont­rollingu andmepank);
    • detsentraalsete controllerite tegevuse erialane ja personaalne koordin.;
    • detsentraalsele controllerile tsentraalse diskussiooni- ja vestluspartneri rolli teostam.;
    • unikaalsete põhimõtteliste probleemiasetuste läbitöötam. (e/v eri valdkondadevahel. uuringud).
    2) detsentraalsed controllerid, ül.:
    • vahetutele juhtidele valdkondadevah. probl. tea­vi­tam.
    • määratl. valdkonna vahetu juhtimise süsteemi toetam.;
    • valdkonna juhile usaldusisiku ja konsultandi rolli tagam., eriti valdkondadevah. probl. püs­tita­mi­sel ja lahendamisel;

    Controlleri ül. jagunevad:
    1) Planeerimisül.:
    • e/v eesm. määratlemisele kaasaaitam.,
    • plan.süsteemi arendam.,
    • plan.tegevuse koordin.,
    • tsentr. ja detsentr. plaanide kooskõlastam.
    2) Informatsioonilised ül.:
    • e/v infosüst. arendam. koos finantsjuhtimis - ja rp.süsteemiga (vastutuskes­kus­te ja sisemise aruandlussüst. kujundam.),
    • aruannete koostam., hälbeanal. ja meetmete väljatöötam. nende kõrvaldam.,
    • vajal. tarkvara valik ning ettepanekute tegem. riistvara soetam.
    3) Anal. ja kontrollialased ül.:
    • hälbeanalüüsile ja selle põhjuslikele seostele orient . kontrollsüst. arendam.,
    • jooksvate kontrolliül. teostam.:
      • allüksustes kasutusel olevate meetodite vastavus määratletule,
      • tulemuskontroll (hälbeanal., süvakontroll turustuse, varustuse, käibestrukt., kulu­lii­ki­de,
        - kohtade ja eelarvete osas),
      • trendikontroll (strat. eesm. täitmise anal.).
        • jooksva anal. teostam.:
          • hälvete põhjuslik anal.,
          • meetmete väljatöötam. hälvete vähendamiseks,
          • rakendatud meetmete mõju anal.
    4) Juhtimisül.:
    • e/v tegevusvaldkondade eesmärkide kujund. detsentralis. juhtimissüsteemidele,
    • meetodite kujundam. detsentraalsete otsuste mõjutam.,
    • meetmete väljatöötamises osalem..

    E/v controllingu strukt. lähtub sageli org.-funktsionaalsest strukt. Controllingu strukt. muu­tub ena­mas­ti controllingu tegursüsteemide muutumisega.

    25. Tasakaalustatud mõõtmismudel strat. controllingu instrumendina.
    Strat. controlling  isel. orienteeritust e/v keskkonda adapteerumisele, strat. planeerim., SWOT anal. kasutam. ja eesmärgistatud eksistentsi kindlustam. ning tulu saamisele.
    Põhiküs.:
      • Kas me tegeleme ÕIGE äriga?
      • Kas me tegeleme äriga ÕIGESTI?

    Strat. controllingu puhul kasut.:
      • potentsiaalide ja kitsaskohtade anal. (võrdluses konkurentidega);
      • kvalitatiivse ja kvantitatiivse eesm. püstitust;
      • arengu kontsepts.;
      • toote-turustrat. e. portfolio anal.;
      • funktsionaalseid strat.;
      • strat. kujundam. projektideks ja abinõudeks;
      • tähtsamate tulemuste plan. ( naturaal - ja rahal. näitajates);
      • strat. eelduste ja riskide plaanivõrdlust.

    Tasakaalustatud mõõtmismudel (Balanced Scorecard, BSC) – süst., mis võimaldab siduda vi­sioo­ni/missiooni (nt. kuhu oleme minemas?) ja strat. eesm. ning abinõudega läbi 4 pers ­pek­tiivi:
  • finantsid,
  • kliendid,
  • sisemised protsessid,
  • areng (personal + innovaatika).
    BSC on lisaks taktikalisele ja operat . mõõtmismudelile eelkõige strat. juhtimissüst. selleks, et juh­ti­da pikaajal. e/v strat.
    Viimane hõlmab:
      • visiooni (missiooni) määratl. ja selgitus ;
      • strat. eesm. ja näitajate edast.;
      • plan., seada sihid ja järjest. meetmed;
      • laiend . strat. tagasisidet ja anal.

    Strateegia: MIDA ME TAHAME SAAVUTADA?
    • teenused, mis ületavad vaj;
    • kliendi rahulolu;
    • pidev arendustegevus;
    • tööjõu kõrge kvalifitseeritus;
    • omanike lootuste rahuldam.

    Eesmärgid: MIDA ME PEAME ETTE VÕTMA, KUIDAS SEDA SAAVUTADA JA MÕÕTA?
    • Finantsaspekt (eesm.: kapitali rentaablus, rahavoog, projekti rentaablus, käibe kasv).
    • Kliendiaspekt (eesm.: hinna ja kval. suhe, meeldiv suhtlemine , professio­naa­lid, innovaatika).
    • Sisemiste protsesside aspekt (eesm.: tarbija nõudmiste rahuld., teeninduse efektiiv­sus, teenin­dus­kval., hea projektijuhtimine ).
    • Arengu aspekt (eesm.: jätkuv areng, toote ja teenuse innovatika, motiveeritud tööjõud).

    BSC peaks olema edastam., informeerim. ja arengusüst., mitte kontr. süst. On põhjuslikke seo­seid uuriv süst. (protsesside käitureid analüüsiv süst.).
    35
  • Vasakule Paremale
    Majandusarvestuse vastused #1 Majandusarvestuse vastused #2 Majandusarvestuse vastused #3 Majandusarvestuse vastused #4 Majandusarvestuse vastused #5 Majandusarvestuse vastused #6 Majandusarvestuse vastused #7 Majandusarvestuse vastused #8 Majandusarvestuse vastused #9 Majandusarvestuse vastused #10 Majandusarvestuse vastused #11 Majandusarvestuse vastused #12 Majandusarvestuse vastused #13 Majandusarvestuse vastused #14 Majandusarvestuse vastused #15 Majandusarvestuse vastused #16 Majandusarvestuse vastused #17 Majandusarvestuse vastused #18 Majandusarvestuse vastused #19 Majandusarvestuse vastused #20 Majandusarvestuse vastused #21 Majandusarvestuse vastused #22 Majandusarvestuse vastused #23 Majandusarvestuse vastused #24 Majandusarvestuse vastused #25 Majandusarvestuse vastused #26 Majandusarvestuse vastused #27 Majandusarvestuse vastused #28 Majandusarvestuse vastused #29 Majandusarvestuse vastused #30 Majandusarvestuse vastused #31 Majandusarvestuse vastused #32 Majandusarvestuse vastused #33 Majandusarvestuse vastused #34 Majandusarvestuse vastused #35
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-06-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 124 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nipitiri2014 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE
    30
    doc

    ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE

    , ka vä- liskeskk. muutum. tingim. 1) E. Goldratti (1998) piirangute teooria. Propag. mõtlemisprots. lihtsust., soovit. tehnil. üksik- asjadesse ja keeruliste matem. algoritmide tasemele mitte laskuda. Kritis. ühekülgsete eesm. ja mõõdetavate tootmisl. näitaj. kasutam. juhtim., sh. toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuv. in- vest. ja org. juht. Märgib, et lisaks füüsil. piirangutele on olul. nn. käitumusl. piirangud. Juhtim. tõ- hust. eeld. tegutsemisalaste piirangutega arvest. ja senise teg. olul. muutmist. 2) C. Handy (1996) föderaalse org-i kontsepts. Väidab, et org. peab ennast detsentralis. ja väär- tust. koostöövaj. Võimu tuleb deleg. allapoole. Org-i edukas teg. olen. kõigi tööt. motiv. ja tööle pühendum. Käsitleb in. juhtim. seond. aspekte lähtuvalt e/v pragmaatil. eesm., mis tagab tööt. tõ- husa töö. Tänap. tööt. esit. väga kõrgeid nõudm. Tugev konkur. sunnib juhte kujund. pers. võime- katest ja tööle pühend. tööt

    Majandusarvestus
    Finantsjuhtimise valemid
    9
    doc

    Finantsjuhtimise valemid

    RR ( t =1 1 + i F t ) ( t =1 1 + R )t t - kindlustusekvivalendi kordaja per. t iF - riskivaba intressimäär KR - kindel rahavoog R - riski arvest. diskontomäär rahav. ajaldam. (%) RR - riskantne rahavoog NT - nõutav tulunorm ACFt ­ tulumaksujärgsed rahavood per. t RM - riskimäär =0, risk, =1, riskivaba sens. anal. NPVA = -IO + CFt*(PVIFAkapit.hind, n-1 aastat) + (CFt + LV)*(PVIFkapit.hind, n aastat), kus LV - likvid.väärtus NPVA + IO = CFtB

    Majandusarvestus
    Rahanduse küsimuste vastused
    16
    doc

    Rahanduse küsimuste vastused

    1. Raamatupidamise ja rahanduse erinevused: Raamatupidamine: Mõõdav ettevõtte seisundit ja selle lähiminevikku; Standardiseeritud; Agreeritud info; Raha on raha; Raamatupidamine huvitub: Aruandlusest; Investorsuhetest; Välistest huvidest; Rahandus: Tulevikkus suunatud; Objektspetsiifiline; Segmenteeritud info; Rahandus keskendub: Kontrollile; Tulemusele; Probleemide identifiteseerimisele 2. Ettevõtte Rahanduse 7 põhipostulaati: · Firma eesmärgiks on turuväärtuse maksimeerimine : (Ressursside omandamine; juhtimine; finantseerimine) (komponentide efektiivsuse hihdamine) (firma väärtus = aktsiate väärtus + võlakirjade väärtus e. V=S+B) e. siis teisisõnu: Kontrollida ressursside omamist, mida ja kui palju vaja läheb; ilma juhtimiste ei jõua kuhugi; valmisolek finantseerimiseks; hindame ja valime välja kõige efektiivsemad variandid; firma vääruts peaks avalduma tema väärtkirjade ja aktsiate kaudu. · Finant

    Rahvusvaheline rahandus
    Finantsjuhtimine turismiettevõttes kontrolltöö küsimused
    18
    docx

    Finantsjuhtimine turismiettevõttes kontrolltöö küsimused

    KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES Kati 1. Finantsjuhtimine ja finantsjuht Finantsjuhtimine on ettevõtte rahandustöö korraldamine ja finantsjuhtimislike otsuste vastuvõtmine. Mikroettevõte ei jõua finantsjuhti ülal pidada. Siis jaguneb finantsjuhi ülesanded raamatupidaja ja juhi vahel. Finantsjuhi tööülesanded: ­ finantsplaneerimine ­ finantseerimise korraldamine; ­ krediidipoliitika kujundamine; ­ rahavoogude juhtimine; ­ kulude juhtimine ja hinnakujundus . 2. Finantsjuhtimise eripärad turismisektoris (osata detailselt kirjeldada) 6. Teenuste müügivõimaluse kaduvus (perishability). Kui tuba jäi täna müümata, siis homme seda võimalust enam pole. Lennukikohtadega sama! Seda tuleb hinnakujundusel arvestada 3. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi omanikele (nimetada 3) 1. Rentaablus (kui tulus on? Palju kasumit annab?) 2. Omakapitali kasutamise efektiivsus (aktsikapitali kasutamine ja dividendid) 3. Vara

    Finantsjuhtimine
    Finantsianalüüs ja investeeringud 1-kontrolltöö
    35
    docx

    Finantsianalüüs ja investeeringud 1. kontrolltöö

    Bilanss ­ aruanne, milles on toodud varad, kohustused ja omakapital. Bilanss on ules ehitatud likviidsuse seisukohast lahtudes: Laane-Euroopas esitatakse bilansikirjed likviidsuse kasvamise suunas, Eestis ja USAs (enamus rahanduse õpikud) aga vastupidi. Finantsjuhtidele on tahtsaim algallikas planeerimises ja ka valjundis bilanss, kuid tootmisjuhile kasumiaruanne. Bilanss on ettevõtte koondaruanne, mis annab ulevaate ettevõttest varalises mõttes. Bilanssi võib kasitleda ka kui ettevõtte majandusarvestuse mudelit, mis on kohandatud struktuur finantsprognoosimiseks. Bilansianaluusis vaadeldakse majandusuksuse tulusid-kulusid kahes lõikes struktureeritud taissusteemina, tuginetakse tagasiside ja dunaamilise tasakaalu printsiibile, opereeritakse susteemi ja allsusteemi mõistetega. Iga bilansi osa või elementi, bilansikirjet kasitletakse bilansianaluusi teoorias hierarhiliselt korrastatud susteemina, millega rakendatakse susteemi ja susteemielemendi potentsiaalse ekvivalentsuse seadust.

    Finantsanalüüs
    Eelarvestamise spikker
    3
    doc

    Eelarvestamise spikker

    Kõrgemate astmete töötajad on parimal positsioonil. ,,ALT ÜLES" meetod-kõik töötajad osalevad planeerimises. Pannakse kokku töötajate isiklikud/osakondade plaanid. Võib kaasa tuua terviklikkuse puudumise org jaoks. HÄLBED eelarvest. Signaal- hälvete tekkimine. Diagnoos- meetmete valik. Tekkimise 3. põhjust:1.planeeritud näitaja oli vale; 2.näitajat pole õigesti mõõdetud; 3.midagi ootamatut on juhtunud. Kaks esimest põhjust näitavad planeerim ja arvest süsteemi nõrkust. Näitajate mõõtmist raskendab tulude, kulude õige periodiseerimine. PÕHIEELARVED-1.tulude, kulude eelarve; 2.bilansieelarve; 3.fin eelarve. Rahalised. JÄIK JA PAINDLIK EELARVE- plaane tehakse üldjuhul kord kvartalis, aastas, sestap E- stamine bürokraatlik protsess. Formaalne eelarvestamine on staatiline, fin mudel aga dünaamiline. STAATILINE-levinuim. PLAANTEGEVUSHINDAMINE DÜNAAMILINE-arvestab asjaoluga, et elus vaja õppida, kohaneda. Regulaarne asjade üle

    Eelarvestamine
    Ehitusettevõtte ökonoomika
    5
    doc

    Ehitusettevõtte ökonoomika

    50. Põhivara kasutamise näitajad. Põhivara kasutamise näitajad: masinvahetus ja tööajakaod: vahetuses, kuus, aastas. 51. Põhivara efektiivsuse näitajad. põhivara efektiivsuse näitajad masinvarustatus, fondimahukus töötaja kohta, fondimahukus toodangu kohta, füüsiline kulumine 52. Tehnouuendused ehituses. Nende efektiivsuse hindamine. Tehnouuendused ehituses · konstruktsioonide tootmine tehase tingimustes, · standardiseerimine (ehitusdetailide kasutamine), · mehhaniseerimine (mullatööd, ehitusmaterjalide transport, betooni tootmine),ehitusprotsessi ratsionaliseerimine (kalenderplaanimise kasutamine ehitustööde korraldamisel). · Uute ehitusmaterjalide kasutamine madalama maksumuse,tööjõu kokkuhoiu, ehituskestuse lühendamise eesmärgil Tootmine tehaste tingimustes soodustas vähem kvalifitseeritud töötajate kasutamist ehitusplatsil, tööaja kokkuhoidu, kuid nõuab mehhanismide kasutam

    Ehitusettevõtte ökonoomika
    Finantsanalüüs konspekt
    58
    pdf

    Finantsanalüüs konspekt

    FINANTSANALÜÜSI KONSPEKT Sisukord 1. Finantsaruande analüüsi vajadus ja põhimeetodid ................................................................ 3 1.1 Finantsaruannete analüüsimise arengust ja analüüsi mõiste .................................................. 3 1.2 Analüüsi eesmärgid ................................................................................................................ 4 1.3 Finantsaruande analüüsi vajadus ............................................................................................ 6 1.4 Finantsaruande analüüsi põhimeetodid .................................................................................. 6 2. Finantsaruanded kui analüüsi infoallikad, arvestuspõhimõtete ja hinnangute mõju finantsnäitajatele .......................................................................................................................... 15 2.1 Bilanss .........................................................

    Finantsanalüüs




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun