Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutav. Näiteks maavarad, mets, õhk. Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse töödete ja teenuste loomiseks. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Alternatiiv- ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir on kaupade tootmiskombinatsionide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Nappus tuleneb suutmatusesr rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiibiks nim majandusteadlased kompromissi otsimist piirtulude ja kulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks.
04.09.2012 MAJANDUSTEADUSE SISU - Majandusteadus on uurimine inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida soovivad. - Kaubad on füüsilised tooted, mida ettevõtted valmistavad, nt. Arvutid, jalatsid. - Teenused on tooted, mida me ei saa katsuda, nt. Autoparandus, juukselõikus. - Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove - Nappuse tõttu tuleb mõnedest valikutest loobuda-tekib loobumiskulu ehk alternatiivkulu. - Loobumiskulu on parim alternatiiv, millest valikut tehes loobutakse. - Nappus paneb meid tegema kompromisse. TOOTMISRESSURSID Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. - maa (loodusvarad) - töö (inimressursid) - kapital - (ettevõtlikkus) - [informatsioon] MAJANDUSE 3 PÕHIKÜSIMUST (-VALIKUT) - Mida toota? (mida vaja toota ja kui palju) - Kuidas (tuleks neid kaupu ja teenuseid) toota? - Kellele (on vaja neid kaupu ja teenuseid) toota?
kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikkus on hoiak mida iseloomustab loov ja uuenduslik mõtlemine riskijulgus. KAPITAL ON HOONED TÖÖRIISTAD JA MASINAD MIDA INIMESED KASUTAVAD TEISTE TOODETE JA TEENUSTE TOOTMISEKS. TURUGA ON TEGEMIST IGAL POOL JA ALATI KUS JA MILLAL VAID INIMESED TEEVAD ÜKSTEISEGA VABATAHTLIKE VAHETUSTEHINGUID. TURUMAJANDUS KASUTAB TURGE E VABATAHTLIKKU VAHETUST KUI PEAMIST TOOTMIST TOOTMISE ORGANISEERIMISE JA KOORDINEERIMISE VAHENDIT.. ALTERNATIIV E LOOBUMISKULU TÄHISTAB PARIMA ARTERNATIIVSE VÕIMALUSE MAKSUMUST.. NAPPUS TULENEB SUUTMATUSEST RAHULDADA KÕIKI SOOVE KUNA RESSURSID ON PIIRATUD MAJANDUS ON ÜHISKONNA TOIMIMISE ALLSÜSTEEM MIS TULENEB VALIKUTESTERAOMAND ON KAPITAL JA MUUD RESSURSID MILLE OMANIK ON ERAISIK VÕI ETTEVÕTE MITTE GA RIIK.. HINNASÜSTEEM TÄHENDAB HINDADE KASUTAMIST PIIRATUD RESSURSSIDE JAOTAMISEKS.. KONKURENTS TÄHENDAB VÕISTLUST OSTJATE JA MÜÜJATE SEAS RESSURSIDE JA KAUPADE OSTMISE JA MÜÜMISE PÄRAST
Mis on majandusteadus? I peatükk 2.12.15 © Tõnu Erin 1 Küsimused mis ootavad vastust Mis on majandusteadus? Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? Millised on tootmisressursside neli liiki? 2.12.15 © Tõnu Erin 2 Küsimused mis ootavad vastust Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? 2.12
p(efektiivne) = MC = MR – Võimalik täieliku vabaturu tingimustes, mis aga on teoreetiline konstruktsioon, kuna tegelikkuses eksisteerivad turutõrked. c. Turutasakaalu kujunemine d. Kulu üldmõiste, liigitus loobumis- ja finantskuludeks Kulu - Mistahes majandusressursi loovutamine. Kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigituse nn I tase: – Majanduskulu (economic cost) ehk alternatiivkulu (opportunity cost) ehk loobumiskulu – Finantskulu (financial cost) Loobumiskulu (alternatiivkulu) - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Näited: – Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana – Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel Loobumiskulu omadusi: • Ei ole seotud rahaliste väljamaksetega – Hinnatav väärtus
Mis on majandusteadus? · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Majandus Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida
______ 1. Majandusteadus A. Väärtused, mida saab näha ja katsuda. ______ 2. Majandussüsteem B. Vabatahtlike vahetustehingute sooritamise protsess, ei ole seotud kindla aja ega kohaga. ______ 3. Ettevõtja C. Turumajanduse teine nimetus. ______ 4. Kaubad D. Kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida, kuidas, kellele otsuseid. ______ 5. Loobumiskulu E. Väärtused, mida ei saa näha ega katsuda. ______ 6. Puudus, nappus F. Masinad ja tööriistad. ______ 7. Teenused G. Isik, kes võtab endale äririski, lootes saada kasumit. ______ 8. Turg H. Kõikide inimeste kõikide vajaduste rahuldamiseks ei piisa vahendeid. ______ 9. Kapital I. Teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja
Nappus- Meie vajadused ja soovid ületavad võimalusi ehk ressursse. Peamised ressursid loodusvarad, inimressurss ja kapital. Majanduslik mõtteviis- valimine erinevate alternatiivide vahel, kaaludes nendest saadavad kasu. Alternatiivkulu ehk loobumiskulu- tehes ühe valiku, jääb selle tõttu midagi muud tegemata. Ratsionaalne käitumine- selline käitumine, mille korral maksimeeritakse oma. Tehing- majandussüsteemi fundamentaalne element Turg- korraldus, mis võimaldab tehinguid teostada Majandusteadus- uurib, analüüsib ja prognoosib tehingute toimumist majandussüsteemi erinevate osapoolte vahel. RAHA- vahetuse, varakogumise ja hindade mõõtmise vahend
Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel.
p(efektiivne) = MC = MR Võimalik täieliku vabaturu tingimustes, mis aga on teoreetiline konstruktsioon, kuna tegelikkuses eksisteerivad turutõrked. c. Turutasakaalu kujunemine d. Kulu üldmõiste, liigitus loobumis- ja finantskuludeks Kulu - Mistahes majandusressursi loovutamine. Kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigituse nn I tase: Majanduskulu (economic cost) ehk alternatiivkulu (opportunity cost) ehk loobumiskulu Finantskulu (financial cost) Loobumiskulu (alternatiivkulu) - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Näited: Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel Loobumiskulu omadusi: · Ei ole seotud rahaliste väljamaksetega Hinnatav väärtus
-Tootmistegurisd e tootmisressursid: LOODUS TÖÖJÕUD KAPITAL ETTEVÕTLIKKUS Maa Töö Hooned, Loov ja ettevõtlik seadmed lähenemine TEGURITULU Rent Palk Intress, Kasum dividend -Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. -Loobumiskulu e alternatiiv tähistab parima alternatiivse võimalus maksumust, millest loobutakse valiku tegemiseks. -Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada ka natuke teist. -Mikroökonoomika vaatleb üksikisiku ja ettevõtte valikuid. -Makroökonoomika vaatleb riigi tasandil. Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja tulu suurust, tööhõive probleeme.
: - maa/loodusressursid see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab; - töö füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks; - kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Majanduse põhiküsimused: - mida toota? - kuidas toota? - kellele toota? Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus. Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu. Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu.
· Ettevõtlus kasum 7. Nappuseprobleem tekib sellepärast, et kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, kuna selleks puuduvad ressursid. 8. Nappuseprobleem kimbutab kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid, riike. 9. Tootmistegurid: Loodusressursid, Inimressursid, Kapitaliressursid 10. Alati ei pruugi millestki loobuda, kui on võimalik teha kompromiss. Kompromissi tehakse seni, kuni piirtulu on suurem kui piirkulu (valikuga kaasnevad lisatulud ja lisakulud) 11. LOOBUMISKULU alternatiivkulu e. parim alternatiiv, millest tuleb loobuda valikuid tehes. NT! Soengutegemine. 12. MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust tervikuna. 13. MIKROÖKONOOMIKA uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid. 14. Majanduse kolm põhiküsimust: MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju? KUIDAS? kuidas tuleks neid toota? KELLELE? kes saab neid tooteid tarbida? 15. Me kõik sõltume turgudest, seepärast nimetatakse meie majandust TURUMAJANDUSEKS. 16
diskontoperioodi lõpus või siis oodata 30 päeva ning maksta täissumma 90 000. Oodates kõik 30 päeva, klient sisuliselt laenab 88 200 järelejäänud 20 päevaks 90 000 88 200=1800 Krediidi intressimäär: 2 360 × = 36,73% 100 - 2 30 - 10 Aastas: 1800*18=32 400 Tehtud analüüsi põhjal otsustab klient, millist strateegiat kasutada. Kliendi seisukohalt: kui kliendi kasutatava kapitali hind on väiksem, kui loobumiskulu määr, siis tasub tal pakkumine vastu võtta. Sest ta saab kasutada varem maksmiseks odavamat laenuraha. Ehk võetava laenu hind on väiksem, kui hinnaalandusest saadav võit. Ettevõtte (müüja) seisukohast: Kui tema kapitali hind on väiksem, kui loobumiskulu määr, siis ei tasu hinnaalandust teha. Debitoorse võla pikkus päevades: DSO = Ci Di Kus DSO debitoorse võla pikkus päevades C ostja osakaal koguostjatest protsentides
o. Loov ja uuenduslik mõtlemine koos majandusoskustega) Majanduslik mõtlemine • Nappus sunnib inimesi valima • Kõik valikud hõlmavad alternatiive • Meie valikud mõjutavad teiste inimeste valikud • Inimesed – püüavad teha häid valikuid – reageerivad stiimulitele – saavad vabatahtlikust vahetusest kasu – suunavad enda valikud tulevikku • Majandusteooria alusidee: Alternatiivkulu • Alternatiivkulu ehk loobumiskulu on kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus. • Alternatiivkulu (e. loobumiskulu) – kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest loobuti otsustamisel • Alternatiivkulu kasutatakse teise võimaluse ja valikute meenutamiseks ja mõistmiseks Majandusteooria alusidee: Tootmisvõimaluste kõver • Tootmisvõimaluste piir – tootmine on piiratud olemasolevate ressurssidega • Tootmisvõimaluste kõvera kasutamine: poolt ja vastu
Loodusvarad see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab: maavarad, mets ja õhk Inimressursid e. tööjõud inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks Kapital honed, tööriistad, masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks Ettevõtlikkus hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtumine. Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivsuse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel Tootmisvõimaluste piir kaupade tootmiskominatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursside omavahel kombineerides Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud Piirprintsiip Majandusteadlased nimetavad kompromissi otsimist piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks.
Majandusõpetus KoTöö 1.Alusmõisted. Nimi Klass Majanduse alusmõisted Tõlkige õisted vene ja inglise keelde.Viige vastavuisse mõiste ja määratlus. Tähistage vastava tähega. , . . kku 57 punkti . Mõiste, Vastus Määratlus, 1 Alternatiiv- Kaubad ja teenused, mis rahuldavad inimeste vajadusi e.loobumiskulu 2 Ceteris paribus B Tootmisfaktorid, mis hõlmavad eeskätt füüsilisi ressursse (hooneid, rajatisi, seadmeid) ja finantsilised vahendid, mida kasutatakse hüviste tootmiseka 3 Hüvised C Seaduspärasus, mille korral TVK puhul ühe toote tootmise suurendamine toob kaasa järjest suurema loobumiskulu
Loodusvarad on see osa keskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab.näiteks: maavarad, mets, õhk. Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks. Ettevõttlikus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Alternatiiv- ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on ültse võimalik toota kasutades kõiki olemasolevaid ressursse. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove kuna ressursid on piiratud. Piirprintsiibiks nimetavad majandusteadlased kompromissi otsimist piiritulude ja kulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks.
Eraomand ehk isiklikus kasutuses olev vara. Seda õigusust kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus ja muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud kogutulude ja kogukulude vahe. Hinnasüsteem - kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. HINNAD: millist väärtust tarbijad antud tootele omistavad ja milline on erinevate ressursside kasutamise loobumiskulu. millist väärtust ettevõtted oma erinevatele ressurssidele omistavad ja millised on teatud toodete tootmiskulud. hindade tõus motiveerib tootjaid, ergutab suurendama nende kaupade tootmist. tarbijat motiveerib tõusvad hinnad otsima soodsamaid ostuvõimalusi või vähendama nende kaupade ostmist või loobuma nende kaupade ostmisest. ressursiturgudel, kus kaubeldakse tööjõu ja kapitaliga, motiveerivad tõusvad
algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu linnaliini bussi, siis tuleb teil kanda kulu valikutest mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. * Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup Kõigel mida me teeme ja kõigel mida me tarbime, on alternatiivkulu. Tehes valiku mingi tegevuse kasuks oleme me otsustanud, et kulutused, mis selle valikuga kaasnevad (s.t. tegevus millest me sealjuures loobume), on seda väärt et maksta. Seega ei too nappus endaga kaasa mitte ainult kulutusi vaid viitab veel ühele olulisele probleemile inimeste elus - konkurentsile.
kulutused ja võimalused säästmiseks? Pere-eelarve koostamisel tuleb silmas pidada nelja etappi. 1. Arvutamine- kindel teadmine oma tuludest ja kuludest (pangaväljavõte, ostutsekid) · 2. Analüüs tuleb arvutada kui suur on tulude ja kulude vahe. · 3. Hindamine kas igakuine sääst on piisav, et saavutada oma rahalisi eesmärke? · 4. Planeerimine igale kulugrupile tuleb määrata mõistlik kulutuste piir. Selleks pannakse kirja järgmise 12. kuu · Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega võimalus, millest loobuti. Kõige tähtsam töövahend oma rahaasjade · korras hoidmisel on distsipliin - ainult nii on eelarve pidamisest kasu. Nõuanded pere-eelarve pidamiseks · Kontrolli ka väikeseid kulusid. Tühisena näivatest kuludest saavad kontrollimatult suured ja olulised kulud. Valehäbi ei ole vaja tunda. Ole aus. Kulude jaotus tee piisavalt selge, et saaksid selge ülevaate olulistest kuludest ja liigsest kulutamisest.
äritegevuse kulud kogutulude ja kogukulude vahe. Hinnasüsteem Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Rahalised hinnad annavad informatsiooni: - millist väärtust tarbijad antud tootele omistavad ja milline on erinevate ressursside kasutamise loobumiskulu. - millist väärtust ettevõtted oma erinevatele ressurssidele omistavad ja millised on teatud toodete tootmiskulud. annavad motiive: - hindade tõus motiveerib tootjaid, ergutab suurendama nende kaupade tootmist. - tarbijat motiveerib tõusvad hinnad otsima
· ? Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? · Pareto optimum ressursid ümberjaotatuna, keegi ei kaota aga 1 võidab - Ressursside piiratus ajas muutub - Inimene läheb tootmisest välja masinad - Homo oeconomicus tundetu, ratsionaalselt käituv inimene, taotleb oma eesmärke Opportunity cost selle hind, et saada kätte midagi, muudest asjadest pidin loobuma. Alternatiiv ehk loobumiskulu. · Ringlusprotsessis osalejad on inimene, ettevõte, riik ja raha ringlemine. Majapidamisteooria ehk tarbijavaliku teooria Household = majapidamine Ühine eelarve ja ühised majanduslikud oskused majanduslik inimeste grupp. Homo economicus tundetu, ainult majanduslikest oskustest lähtuv. Tarbimiskomplekt/pakett toiduained, peavari, transport, prillid. Hüviste hinnad on tarbija jaoks fikseeritud. Peame vastu võtma selle, mis turul kujuneb.
teatud hinna juures võrdsed 10. Mida nimetatakse turuhinnaks? Turuhinnaks nimetatakse hinda, mille puhul nõudlus ja pakkumine on turul võrdsed 11. Mida tähendab defitsiit ja sufitsiit? Defitsiit-puudujääk: kujuneb olukorras, kus nõudlus on pakkumisest suurem Sufitsiit-ülejääk: tekib olukorras, kus pakkumine on suurem kui nõudlus 12. Mida tähendab alternatiivkulu? Alternatiivkulu ehk loobumiskulu on saamata jäänud tulu parimast kasutamata jäänud võimalusest 13. Mida tähendab ressurss? Ressurss on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamiseks 14. Mis on taastuvad loodusressursid? Loodusvarad, mis on võimelised taastuma (vesi, õhk, muld, taimed, loomad, puit) 15. Mis on taastumata loodusressursid? Loodusvarad, mida looduses juurde ei teki või tekib väga aeglaselt (maavarad nt kivisüsi, nafta, rauamaak, turvas) 16
järgmise parima alternatiivi väärtust millest jäime ilma); 7. d; alternatiivkuluks võib olla ükskõik mis, millest tuli loobuda, et osta jäätist (kui rahasumma on piiratud ja tuleb valida, kas osta seda või teist või hoopiski kolmandat hüvist); 8. d; kasvavate alternatiivkulude seadust kajastab koordinaatide alguspunkti e origoni suhtes nõgus (NB!), konstantsete alternatiivkulude seadust aga sirgjoon; 9. d; vt alternatiivkulu e loobumiskulu määratlust küsimuses 6; 10. d; vt alternatiivkulu e loobumiskulu määratlust küsimuses 6; 11. b; suhteline eelis tähendab, et tööjaotuse aluseks on võimalikult väikesed alternatiivkulud e teisisõnu põhimõte et tegevusest (valikust) tulev kaotus oleks võimalikult väike; Vt ka ülesanne 12 ja 13; 12. c; 13. 1.b; NB! Peetri muru niitmise alternatiivkulu on 6/5= 1 ja 1/5 pesemata autot ning Toomase muru niitmise alternatiivkulu on 4/3= 1 ja 1/3 pesemata autot ceteris paribus
MILLAL ON VAJA SOTSIAALSET TASUVUSANLÜÜSI? · Seaduste muudatuste hindamisel · Avaliku sektori projektide hindamisel (näiteks: avaliku kauba tootmine, teede, sildade ehitus) · Tegevuse lõpetamise otsustamisel (näiteks rongiliini lõpetamine) 26. Millest koosnevad avaliku sektori tasuvusanalüüsi tulud ja millest kulud? Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu (loobumiskulu), finanstiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu yhiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Tulu - erasektor: laekumised - avalik: sektor indiviidide maksevalmidus Kulu · Erasektor - kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jne) · Avalik sektor- alternatiivkulu (loobumiskulu) Näites:
MILLAL ON VAJA SOTSIAALSET TASUVUSANLÜÜSI? • Seaduste muudatuste hindamisel • Avaliku sektori projektide hindamisel (näiteks: avaliku kauba tootmine, teede, sildade ehitus) • Tegevuse lõpetamise otsustamisel (näiteks rongiliini lõpetamine) 26. Millest koosnevad avaliku sektori tasuvusanalüüsi tulud ja millest kulud? Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset piirkulu ja piirtulu (loobumiskulu), finanstiline tegeleb ainult tootmise piirkulu ja piirtuluga. Sotsiaalne tasuvusanalüüs identifitseerib tagajärjed kogu yhiskonnale. Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine.Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Tulu - erasektor: laekumised - avalik: sektor indiviidide maksevalmidus Kulu • Erasektor - kulutused sisenditele (tööjõud, puit, elekter jne) • Avalik sektor- alternatiivkulu (loobumiskulu) Näites:
Kuna ettevõtte tegevuse põhieesmärgiks on kasumi maksimeerimine, siis püüavad nad valmistada just selliseid tooteid, mida tarbijad osta soovivad ja mille eest nad on nõus rohkem maksma. http://blog.acton.org/archives/17655-humans-are-not-economic- automata.html Erinevate võimaluste vahel valides tuleb lisaks iga valikuga kaasnevale otsesele kulule arvesse võtta ka alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost) on loobumiskulu ehk saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest võimalusest, mida me tegelikult ei kasutanud (kuna valisime veel parema võimaluse). See on nii majanduslike kui lihtsalt eluliste otsuste tegemisel äärmiselt oluline aspekt, mida teadmatusest sageli ignoreeritakse. Ressursside nappus ja tootmisvõimaluste piir Kuna ressursid (tööjõud, kapital) on piiratud, siis on ühe hüvise tootmise suurendamine võimalik
kujundada. Juhitamatud kulud ei ole antud juhi võimkonnas kontrollitavad. Olulised ja ebaolulised kulud Juhtimisotsuste tegemisel ignoreeritakse ebaolulisi kulusid, mis on: Alternatiivide jaoks ühesugused Juba tehtud, st pöördumatud Nt varade soetamisel tehtud amortisatsioonikulud 7 KULUDE LIIGITAMINE. Majandusteoreetiline seisukoht Loobumiskulu e alternatiivkulu on potentsiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teisele. Nt loodushoiu alternatiivkulu Pöördumatud kulud (sunk costs) on kulud, mis on juba tehtud ja mida pole võimalik muuta. Kõik pöördumatud kulud on minevikukulud ning juhtimisotsuiste langetamisel ebaolulised. Piirkulu e marginaalkulu (marginal cost) on ühe täiendava toodanguühiku 8 Kulud rahvamajanduse seisukohalt
tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ettevaatlikkusega. Kardetakse jääda raskustesse arvete tasumisega. Selle probleemi lahenduseks on pangad välja töötanud arvelduskrediidi võimaluse, mille abil saab kindla limiidi ulatuses minna arvelduskontoga miinusesse. Loomulikult kaasneb toodud võimalusega ka intressikulu. Raha juhtimine seostub optimaalse rahakonto suuruse määramisega. Raha hoidmisega kaasneb loobumiskulu investeerides raha väärtpaberitesse, on võimalik teenida oluliselt suuremat tulusust kui deposiitides, rääkimata lihtsalt raha hoidmisest arvelduskontol. Samas kaasnevad lühiajaliste väärtpaberitehingutega tehingukulud. Oleks vaja leida optimaalne tee. Selleks on koostatud kaks mudelit: Baumoli ja Milleri-Orri optimaalse rahakonto mudelid. Baumoli mudel kujutab endast lihtsat optimeerimisülesannet, mille eesmärgiks on minimeerida raha hoidmise kogukulu
Mis on inimressurss? · Tööjõud Mis on kapital? · Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad vahendid. · Nt. hooned, tööriistad, masinad Millised on 4 tootmistegurit? · Tööjõud · Kapital · Loodusvarad · Ettevõtlikkus Mis on nappus ja mis on selle valem? · Nappus on ebakõla vajaduste ja nende tarbeks kasutatavate ressursside vahel. · NAPPUS= vajadused > saadavad ressursid Mis on alternatiivkulu? · Alternatiiv ehk loobumiskulu on kõige suurema väärtusega alternatiiv, millest valikut tehes loobuti. Mis on stiimul? · Stiimul on positiivne tasu mingi valiku tegemise või mingil kindlal viisil käitumise eest. Mis on negatiivne stiimul? · Negatiivsed stiimul on tihti seotud trahvide/ karistustega. Mis on kaubavahetus? · Millegi vahetamine millegi uue/muu vastu. Mis on piirprintsiip? · Kompromissi otsimine piirtulude ja kulude vahel. Mille stiimul on kasum
töötajate, ettevõtjate, juhtude ja riigiametnikena. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove kuna ressursid on piiratud Scarcity - because of scarcity a rationing device is needed whatever the rationing device, people will compete for it. Scarcity and competition are linked. Scarcity because of scarcity people must make choices. When choices are made opportunity costs are incurred. Changes in opportunity cost affect behavior. Alternatiiv kulud- ehk loobumiskulu parim alternatiiv võimaluse maksumus millest loobutakse valiku tegemisel. The variables income and consumption
teenuseid. Tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks Ettevõtlikkus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine Majandusteaduse esimene võib-olla kõige tähtsam väide meie ressursid on piiratud tähendab, et kõigi soovitud asjade tootmiseks ei jätku meil ei seadmeid, materjale ega inimesi. Alternatiiv ehk loobumiskulu - tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel KÄSUMAJANDUS - riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha MIDA, KUIDAS ja KELLELE valikuid. TAVAMAJANDUS üks vanimaid majandussüsteeme. Nagu nimigi näitab, sõltuvad tavamajanduse inimesed oma MIDA, KUIDAS ja KELLELE valikute tegemisel eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumustest ja tavadest
Kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja kapital ise on inimeste töise tegevuse tulemus. Loodusressursid on maa, maavarad, metsad jne. Majandusteaduses võetakse loodusressursid kokku koondnimetuse ,,maa" alla. Hüviste tootmisel kasutatavad tootmistegurid kujutavad endast tootmissisendeid ehk tootmisressursse. Tootmisprotsessi väljundiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüvised. Majandusteaduslikus terminoloogias on igal tegevusel ja ressursil alternatiiv- ehk loobumiskulu, mis väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. 2. Kuidas toota? Kui suurendada ühe hüvise tootmist ja samal ajal ei vähenda teise hüvise tootmist, siis peab suurendama tootmispotsentsiaali. Tootmispotsentsiaali saab tõsta, suurendades investeeringuid tootmisesse. Küsimusega kuidas toota, seondub ka ühiskondlik tööjaotus, mis põhineb suhtelisel eelisel.
enam kasutada kooli ehitamisel. Masinaid ja seadmeid, mida kasutati maja ehitamisel, saab aga kooli ehitamisel kasutada küll. Välistatud on ainult nende üheaegne kasutamine. Inimene, kes töötab ehitajana, ei saa samaaegselt töötada arstina. Kuna tootmisprotsessis kasutatakse ressursse, mida ei saa kasutada mõnes teises kohas, siis iga hüvise tootmine toob endaga kaasa ressursside kaotuse, mida ei saa kasutada teise hüvise tootmiseks. Majanduses on igal tegevusel alternatiiv- ehk loobumiskulu, mis väljendab kaotatud võimalust toota järgnevalt hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. Kujutame endale ette majandussüsteemi, kus toodetakse ainult kahte hüvist. Olgu meil nendeks hüvisteks leib ja piim. Leiva tootmise alternatiivkulu võime väljendada piimaliitrites, mida oleks võinud toota, kasutades sama tööd, maad ja kapitali. Reaalses majanduses toodetakse aga tohutul hulgal erinevaid hüviseid ning sellisel juhul ei ole enam otstarbekas
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3
TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVERA NIHKED -Väljaspoole nihutavad majanduslik areng ja tehniline progress. Sellest tulenevalt aja jooksul TVK nihkub paremale. -Edasine kõvera asukoht sõltub sellest, milline punkt kõveral valitakse. Siin mõeldakse seda, kas riik kasutab ressursse suhteliselt rohkem tarbekaupade või tootmisvahendite tootmiseks. - Nihe ühest otspunktist tuleneb ühe kauba tehnoloogia paranemisest ALTERNATIIVKULU Igal majanduslikul tegevusel on alternatiivkulu ehk loobumiskulu. Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teiste hüviste tootmiseks. Kasvavad alternatiivkulud – et suurendada ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, tuleb loobuda järjest suuremast kogusest teisest kaubast. Konstantsed alternatiivkulud – suurendades ühe kauba tootmist ühe ühiku võrra, tuleb loobuda kogu aeg mingist kindlast kogusest teisest kaubast.
tootmise vähendamise arvel. Võimaliku tootmise piir kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Alternatiivkulu Ressursid ei ole mitte üksnes piiratud, vaid neid saab korraga kasutada vaid ühel moel. Kui otsustad kasutada ressurssi ühel eesmärgil, loobud võimalusest kasutada seda teisel viisil. Sa pead valima. Igapäeva elus peame arvestama, kui palju me oleksime võitnud või kaotanud, kui oleksime käitunud teisiti. Alternatiiv- ehk loobumiskulu saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Aavo Kokk: "Parim tegevus on see, mille tegemata jätmist kahetseme." Kahanevuse seadus Vastavalt sellele seadusele põhjustab täiendava ressursiühiku lisandumine muude tingimuste samaks jäädes teatud piirist alates kogutootlikkuse languse. Piirprintsiip Vaatab majandusnähtusi ajalises muutuvuses ja keskendab tähelepanu viimasele tarbitud või toodetud ühikule.
tootmise vähendamise arvel. Võimaliku tootmise piir – kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Alternatiivkulu Ressursid ei ole mitte üksnes piiratud, vaid neid saab korraga kasutada vaid ühel moel. Kui otsustad kasutada ressurssi ühel eesmärgil, loobud võimalusest kasutada seda teisel viisil. Sa pead valima. Igapäeva elus peame arvestama, kui palju me oleksime võitnud või kaotanud, kui oleksime käitunud teisiti. Alternatiiv- ehk loobumiskulu – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Aavo Kokk: “Parim tegevus on see, mille tegemata jätmist kahetseme.” Kahanevuse seadus Vastavalt sellele seadusele põhjustab täiendava ressursiühiku lisandumine muude tingimuste samaks jäädes teatud piirist alates kogutootlikkuse languse. Piirprintsiip Vaatab majandusnähtusi ajalises muutuvuses ja keskendab tähelepanu viimasele tarbitud või toodetud ühikule.
1.1 MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED Lk 9 12 Mida toota? Tootmises kasutatavad ressurssid ehk sisendid: Inimressurssid: Töö Tootmisprotsessi väljundiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüvised. Alternatiiv- ehk loobumiskulu väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. (inimene ei saa töötada juristina, kui ta on arst) Kuidas toota? Pareto efektiivsus(Pareto efficiency): ,,majanduslik efektiivsus", näitab, et heaolu on maksimaalne, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu nii, et samal ajal ei väheneks mõne teise inimese heaolu. Tootmise seisukohalt tähendab see situatsiooni, mille korral ei ole võimalik
Majanduse olemus Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid).
KMK meetodit saab kasutada tootmises, teeninduses, kaubanduses ja avalikus sektoris. (Bullllllshit selliseid loetelusid teha ju. Aga noh, las ma tean siis ka ). Ohutusvaru on summa, mille võrra eelarvestatud müügikäive ületab müügikäibe kasumilävepunktis. Ohutusvaru määr on ohutusvaru suhe eelarvestatud müügikäibesse Kulud majandusteoreetilisest aspektist Diferentsiaalkulu ehk inkrementaalkulu on alternatiivide võrdlemisel leitav erinevus kuludes Loobumiskulu ehk alternatiivkulu on potentsiaalne tulu, mis jääb saamata, kui ühte otsusealternatiivi eelistatakse teisele. Pöördumatu kulu on kulu (väljaminek) on juba tehtud ning mida pole võimalik muuta Piirkulu ehk marginaalkulu on ühe täiendava toodanguühiku valmistamiseks vajalik täiendav kulu. Kogukulu muutus, mille tingib tootmismahu muutumine ühe tooteühiku võrra. Baasiline eelarvestamine: eelmiste perioodide tegelikke tulu ja kulumahte kasutatakse baasina
· Kaugperioodi (long run) jooksul võib aset leida täielik kohanemine muudatustega. · Töötervishoiu ja ohutuse alased kulud Kaugperioodi ulatuses on kõik kulud muutuvkulud. Sisuliselt on lühiperiood võrdne elektrijaama või · Lähetus-, koolitus- ja kontorikulud elektrivõrgu osa ehitamise ajaga. Seega on energeetikas lühiperioodi pikkus suhteliselt pikk. · Avalike suhete ja turunduse kulud Loobumiskulu ehk alternatiivkulu (opportunity cost) on oluline mõiste · Tööjõukulud (palk ja maksud) turumajanduslikus mõtlemises. Alati ja kõikjal on tegemist ressursside nappusega. · Muud mainimata kulud Kõike ei ole võimalik teha. Ühe variandi eelistamisel loobume mingist teisest variandist ja ka selle · Kulum variandiga seotud tuludest. See ongi esimese variandi loobumiskulu
Sageli lülitavad majandusteadlased tootmisressursside loetellu ka ettevõtlikkuse. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine Ettevõtja isik, kes võtab endale äririski, lootes saada kasumit. Nappus on suhteline mõiste. Nappus kujutab endast olemasolevate ressursside hulga ja inimeste soovide suhet. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Alternatiivkulu e. loobumiskulu on parim teine võimalus, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir on kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Tootmisvõimaluste piir peegeldab otsuste alternatiivkulusid. Piiriprintsiip kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist.
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA
Keinsismi põhimõtted: · suurendada avaliku sektori töötajate palkasid · seega suureneb nende ostujõud · see suurendab nõudlust ja tarbimist · põhjustab tootmise kasvu · töökohtade teke, suurem tööhõive 26. Mõisted: · Mikroökonoomika teadus üksiktarbijatest ja ettevõtetest ning majanduse üksikelementidest. · Makroökonoomika teadus majandusest kui tervikust. · Loobumiskulu parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. · Piirkasulikkus otsustest tulenev lisakasu. · Mastaabisääst toote või teenuse omahinna vähenemine masstootmise tulemusena. · Likviidsus säästude ja muu vara rahaks muutmise hõlpsus- kui kiiresti saad pangast raha kätte sularahana, või nt midagi vahetada kiiresti sularahaks. · Tootlikkus toodetavate kaupade ja teenuste hulk ajaühikus inimese, ettevõtte,
prognoosidest lähtuvalt valmis ostma eelarvestatud koguse tooteid. Kuluarvestuse süsteemi 3 komponenti: 1) Kululiikide arvestus-> mis liiki kulud tekivad. Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. Eesmärk: 1. Vara hindamine (aegunud- ja mitteaegunud kulud; toote- ja perioodikulu; tootmiskulude elemendid) 2. Kulud otsustusprotsessi tarvis( muutuvkulu-püsikulu; otsekulu- kaudkulu; oluline-ebaoluline kulu; varemtehtud e. pöördumatu kulu; alternatiivkulu e. loobumiskulu; täiendkulu) 3. Kulu kontrollimiseks (mõjutatav- ja mittemõjutatav kulu; muutuv-püsikulu) 2) Kulukohtade arvestus-> kus kohas kulud tekivad. Kulukoht on allüksus, seade või töötaja, mille kohta kulud kogutakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade arvestuses on võtmeküsimuseks põhjendatud kulukäiturite leidmine ja vajalike üldkulu määrade väljatöötamine kulude jaotamiseks
omaette ressurss või inimkapitali omadus. - kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.) 2) raha- ehk finantskapital (investeeringud) 2. Alternatiivkulu (võimalused). Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. 3. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused. - tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. - käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise
kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja alternatiivkulu · Nappus-tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. · alternatiivkulu (ka: loobumiskulu)- parim kasutamata jäänud võimalus · Kasulikkus tarbija subjektiivne hinnang hüvise/toote tarbimisomadustele Inimese vajaduse tugevus Toote e. hüvise kättesaadavus Eelarvepiirangust e. raha kättesaadavusest Alternatiivsetest toodetest
informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt 3)robinson crusoe- Tootja ja tarbija ning tootmis-ja tarbimisotsus langevad kokku 4)tavamajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides alternatiivkulu (ka: loobumiskulu)- saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest kahanevuse seadus -majandusteooria postulaat, mis väidab, et teatud hetkest alates hakkab tarbitavatest hüviste ühikutest saadud piirkasulikkus ning lisanduvatest tootmistegurite ühikute piirprodukt kahanema 2. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu (rahvastiku suuruse), koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid
annaabi.ee 
