Ülesanne A Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31 12 20XX a järgmine Varad Kohustused ja omakapital raha 15 978 kreditoorne võlgnevus 54 325 debitoorne võlgnevus 48 573 lühiajaline laen 35 151 tootmisvarud 54 964 kokku lühiajalised kohustused 89 476 kokku käibevara 119 515 põhivara 110 567 pikaajalised kohustused 51 129 lihtaktsiad 38 347 akumuleeritud kasum 51 129 kokku aktiva 230 082 kokku passiva 230 082 Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 31 956 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 6391 kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks 4793 lühiajalise laenu kustutamiseks 11 185 ma...
ÜLESANNE 1 keskväärtus 12 Variandi Kumulatii esinemise vne inimeste arv tõenäosu tõenäosu Tõenäosu m s P(x=m) s P(xm) s P(x>m) 12 #NAME? #NAME? #NAME? Vastus: tõenäosus, et järgmise minuti jooksul helistab rohkem kui 12 inimest on ~0,424. t on ~0,424. 2 Läbimüük, Tootmisvarud, tuh. kr tuh. kr 192,78 9,400 197,51 9,550 SUMMARY OUTPUT 197,53 9,590 199,48 9,720 Regression Statistics 207,48 10,030 Multiple R 0,9312647 212,50 10,240 R Square 0,867254
75 Kohustiste ja omakapitali suhe 1 Miljonites 0.8 Põhivara = müügitulu/põhivara käibekordaja 2 Koguvara = müügitulu/ koguvara käibekordaja 1.2 Käibevara = Koguvara - põhivara 40 Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/raha laekumise välde 0.1 Debitoorne võlg = müügitulu/debitoorse võlgnevuse käibevälde 1 Tootmisvarud = (müügitulu x realiseetirud toodete kulu netokäibe kordaja) /tootmisvarude käibekorda 0.6 Lühiajalised kohustused = käibevarud/lühiajalise võla kattekordaja 1 Kohustused kokku = Kuna kohustiste ja omakapitali suhe on 1 (ehk nad on võrdsed). Kuna aktiva on 0.4 Pikaajalised kohustused = kohustused - lühiajalised kohustused 2 Passiva = Aktiva Passiva Miljonites
Deebet: 25 + 200 + 50 +7 = 282 Kreedit: 10 + 6 + 100 + 20 +150 + 60 = 346 II Koostage majandusüksuse bilanss, mis kajastab laenu kasutamist. Kas maksevõime paraneb pärast laenu saamist ja planeeritud moel kasutamist? Analüüsige võõrkapitali kasutamist enne ja pärast laenu saamist. Algandmed: Ettevõtte bilanss seisuga 31.12.2017 on järgmine: Raha 250 000; Aktiva (raha+rahajäägi suurendamiseks) 250 000+70 000=320 000 debitoorne võlgnevus 760 000, tootmisvarud 860 000 Aktiva(tootmisvarud+tootmisvarude suurendamiseks)860 000+80 000=940 000, põhivara 1 730 000 - Aktiva(põhivara+masinapargi täiendamiseks)1 730 000+175 000=1 905 000; kreditoorne võlgnevus 850 000 Passiva (kreditoorne võlgnevus+kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks)750 000; lühiajaline laen 550 000 - Passiva (lühiajaline laen+lühiajalise laenu kustutamiseks)475 000, pikaajalised kohustised 800 000 - Passiva;
Rahandusotsused kodutöö nr 1 Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2. 75 000 eurot lühiajalise laenu kustutamiseks; 3. 175 000 eurot masinapargi täiendamiseks; 4. 80 000 eurot tootmisvarud...
November Detsember Müügitulu 200,000 220,000 Sularaha laekumine 40% 80,000 88,000 Nõuete (arvete) laekumine 30% 36,000 Nõuete (arvete) laekumine 70% Kokku laekumised 80,000 124,000 Kulud Materjali kulu 66,000 84,000 Materjali ees tasumine 66,000 Tööjõukulu/palgakulu 80,000 88,000 Palga väljamaksmine (kinnipidamisteta) 80,000 88,000 Müügi- ja juhtimiskulud 8,000 8,800 Müügi- ja juhtimiskulude eest tasumine 8,000 8,800 Üldkul...
pangadirektor Kaks vertikaalskaaalat Ülesanne TOOTMISVARUDE SEOS LÄBIMÜÜGIGA Kasuta kaht vertikaalskaalat. Näpunäide: Võid näiteks muuta diagrammitüüpi, valides Line-Column Axes (Custom Types) Läbimüük, Tootmisvarud, Aasta tuh. kr tuh. kr 1985 192,78 1,155 1986 197,51 1,277 1987 197,53 1,188 1988 199,48 1,097 Tootmisvarud ja läbimüük 1989 207,48 1,279 230 1 Tootmisvarud, tuh. kr
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Firma AS LMV 2003.a. raamatupidamisbilanssi ja kasumiaruande analüüs ( maksevõime, varade kasutamise ja tootmise efektiivsus, aktsia(osa)kapitali efektiivsuse näitajad). AS LMV maksevõime hindamine. Maksevõime üldine tase (CR) = käibevara / lühiajalised kohustused. CR (31.12.2003) = 6737725 / 7846990 = 0,86 CR (01.01.2003) = 7439590 / 10143218 = 0,73 Maksevõime on nõrk. Ettevõttel on hetkel käibekapitali defitsit. Hea on see, et kordaja aasta lõpuks natuke kasvas. Likviidsussuhe (QR) = (käibevara kauba ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. QR (31.12.2003) = ( 6737725 40000 ) / 7846990 = 0,85 QR (01.01.2003) = (7439590 1512259) / 7846990 = 0,75 Likviidsussuhe on rahuldav. Kuna maksete tasumise tähtajad ei lange kokku ajaliselt, siis 0,85 täiesti piisav kohustuste ajaliseks tä...
1. Leidke järgmistest maksetest koosneva maksete seeria praegune ja tulevane väärtus. Diskontomäär on 10% ja maksed tehakse aasta lõpus. Aastate lõikes maksete summad on järgmised: 1 - 10 000; 2 - 20 000; 3 - 20 000@; 4 - 20 000; 5 - 15 000. FVIFn=PV(1+i)^n 10000(1+0,1)^1=11000 20000(1+0,1)^2=24200 20000(1+0,1)^3=26620 20000(1+0,1)^4=29282 15000(1+0,1)^5=24157,65 2. Kui suur on Teie hoius 20 aasta pärast, kui te deponeerite 1000 eurot aasta intressimääraga 10% ja intresse arvutatakse pidevalt. NB! Lahendage valemiga, mis on antud pideva intressi arvutamiseks. Tvn=PV(E^i*n) E=2,71 TV=1000(E^0,1*20)=7389 eur 3. Teil on võimalik osta 10 000 eurone võlakiri kustutamistähtajaga 10 aastat. Milline on selle väärtpaberi tulunorm, kui on teada, et tähtaja lõpus Te teenite 28 390 eurot. NB! Arvutage tulevikuväärtuse intressitegur ja kasutage tulunormi leidmiseks tabeli abi. TVn=PV*(1+i)^n 10000*(1+i)^10=28390 (1+i)^10=2,839 1+i=102,839 1+i=1,109...
KOKKU 2828500 KOKKU 2828500 OÜ Irolin 2001 Raamatupidamisbilanssi ja kasumiaruande analüüs. Arvutame välja maksevõime: Maksevõime üldine tase (CR) = Käibevara/Lühiajalised kohustused CR = 1345252/6391182 = 0,21 Mis on äärmiselt nõrk,ettevõtte maksevõime on peaaegu,et olematu. Likviidsussuhe (QR)= Käibevara Kauba ja tootmisvarud / lühiajalised kohustused QR = (1345252-256044)/6391182 = 0,17 Rahaliste vahendite tase = raha ja väärt paberid / Lühiajalised kohustused 513281/6391182 = 0,08 Üldine võlasuhe = Võlad*100 / koguvara 9517883/11437557*100 = 83,2% Võlad omakapitali suhtes = Võlad*100 / omakapital 9517883/1919674*100 = 495,8% Intressikulude kattekordaja = Kasum enne makse ja intresse / intressi kulud
lühiajalisi kohustusi (ehk käibepassivad). Likviidsus iseloomustab ettevõtte võimet muuta ettevõtte käibeaktivad e. käibevarad maksevahenditeks. Kõige likviidsem käibevara on raha ja selle ekvivalendid. Teiste varade likviidsus sõltub sellest kui kiiresti ja kui lihtsalt suudetakse varasid konverteerida sularahaks võiselle ekvivalendiks. Käibevaradeks loetakse: · raha ja väärtpaberid · ostjate tasumata arved · kauba- ja tootmisvarud · muud käibevarad Samas (likviidsuse kahanemise) järjekorras esinevad nad ka bilansis. Jaotus näitab, et kõige kergem on tasuda võlga sularahas või pangakontodel oleva raha arvelt. 5 Maksevõime analüüsi tehakse bilansi andmetel. Sealjuures võrreldakse käibevara lühiajaliste kohustustega. Käibevarade ja lühiajaliste kohustuste bilansiline maksumus
Kontod on tavaliselt kodeeritud. RMP seadus annab võimaluse igal RMP kohustuslasel ise koostada sobiv kontoplaan (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. RPS § 8. Kontoplaani koostamisel peab arvestama firma majandustegevuse iseärasusi. Kindlasti peab kontoplaan kindlustama arvestuseks, aruandluseks ja tegevuse analüüsiks vajalikud andmed. Kontoplaanis peaks olema toodud: rahalised vahendid, tootmisvarud, valmisvarud, kaup ja realiseerimine, müük, põhivarad ettevõttes , nende kulum, arveldused ettevõtetega , pangalaenud ja kohustused, fondid ja reservid , finantstulemused (kasum, kahjum), bilansivälised kontod (renditud põhivarad, jne.) Kontoplaan peab olema ülevaatlik kuid samas piisavalt põhjalik, tegelik olukord RMP-s on tunduvalt keerulisem ning nõuab üha detailsemat info säilitamist. (analüütiliste kontode
a) ideede generaatorid probleemide tundjad. b) probleemide lahendajad c) strateegilised vahendajad 10) millised on Jaapani organisatsiooni kultuuri iseloomulikud tunnused ? a) kindustunde andmine töötajatele b) töötamine auväärne, kasulik tegevus c) orjenteeritud kaugematele eesmärkidele d) lojaalsed, ustavad töötajad, vanus, kogemused, haridus 11) Just In Time süsteemi võtmeelemendid , mida tuleks minimeerida? a) minimeerida tootmisvarud b) minimeerida seadmete seadistamisasjad ja kulud c) kulude minimeerimine d) toodangute nomenklatuuri ja mahu operatiivne reguleerimine e) stabiilse kvaliteedi tagamine igast tootmislõigus f) inimteguri aktiveerimine 12) Mis on kaod logistilises mõttes ning kuidas neid liigitatakse ? kõik tegevused mis ei lisa totmisele väärtust ( persona, ajakavad, ruumid, energiad ) grupeeritakse : - ületootmisest põhjustatud kaod - ootmisega tingitud kaod - transpordiga põhjustatud kaod
tootmistsüklit ning säilitades seejuures oma esialgse kuju • Liigitatakse: tootmise põhivarad ja tootmisvälised põhivarad • Põllumajandustootmise põhivarasid saab liigitada: põllumajanduslikud, põllumajandusvälised ja üldmajanduslikud Käibevarad • ... Majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ek materiaalsed käibevahendid ja ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivad rahasummad • Käibevarade struktuur: 1) tootmisvarud (söödad ja allapanu, seeme ja istutusmaterjal) 2) lõpetamata toodang (noor- ja nuumloomad, lõpetamata toodang) 3) valmistoodang, rahalised vahendid ja vahendid arveldustes Kapital • ... Töisest varast võõrandunud kasutoov aineline vara. • Tunnused: kestev(osutab teenuseid pikaajalise perioodi vältel); kaupade ja teenuste tootmise sisend(tootmises tarbitakse ära kapitali teenused); on ise toode(tootmisprotsessi väljund)
MIS ON LOGISTIKA? Logistikat saab käsitleda kui •süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; •juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); •teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. LOGISTIKA ON 21.SAJANDI TEADUSHARU,MIS HÕLMAB JÄRGMISI VALDKONDI: •Ärilogistika (Business logistics); •Insenerilogistika (Engineering logistics); •Militaarlogistika (Military logistics); •Turunduslogistika (Marketing logistics); •Teeninduslogistika (Service logistics); •Turismilogistika (Tourism logistics); •Perelogistika (Family logistics); •Spordilogistika (Sports logistics); •Medits...
lühiajalised kohustused tasuda? Selleks on kaks lähenemist: I lähenemine: võrdleb raha ja muid käibevarasid - võlgadega , mis kuuluvad aasta jooksul tasumisele. Levinuimad: A Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja e lühiajaliste kohustuste kate e Current ratio (CR) KÄIBEVARA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Rusikareegel: v.h, kui üle 1,6 Raamatupidamisaruandluse analüüs B Maksevõime kordaja e happetest e likviidsuskordaja e Quick ratio (QR) (B 1) KÄIBEVARAD TOOTMISVARUD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED RR : hea, kui üle 0,9 See näitaja täidab eelmise (CR) puuduse, e näitab kõrgema likviidsusega varade suhet lühiajalistesse kohustustesse. kui näitaja on 2 või enam, siis viitab see........................? (B2) Lugejat on vähendatud varude ja ettemaksete võrra. Raamatupidamisaruandluse analüüs II lähenemisviis analüüsib ettevõtte võimet muuta laekumata arved rahaks. Seab küsimuse: Kui kaua kulub firma debitoorse võla laekumisele.
Kõige likviidsem varon raha- see, mis seisab ettevõtte kassas või pangakontol. Likviidsuselt järgmised varad on väärtpaberid: võlakirjad, fondiosakud ja aksiad, mida üldjuhul on väimalik kiirest maha müüa. Aksia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aksionäri) õigsust osale ettevõtte varast ja kasumist. Kolmandal kohal on debitoorne võlgnevus. See väljend tähistab ostjate tasumata arveid. Likviidse vara hulka ei kuulu tootmisvarud, sest nende rahaks muutmine võib võtta aega mitu kuud. Seega ka ei peeta likviidseks varaks hooneid, masinaid ja seadmeid. Ettevõtte laiendamine Võimalused ettevõtte laiendamiseks: · suurendada omakapitali omanike abil; · suurendada omakapitali, laiendades ettevõtte omanike ringi; · võtta laenu pangast; · anda välja võlakirju; · saada raha riiklikest toetusprogrammidest Võõrkapital või omakapital? Omakapitali panevad ettevõttesse omanikud
Likviidsed varad 46 216 029 53 111 214 895 Lühiajalised kohustused 73 558 261 206 389 290 846 Likviidsuskordaja 0.63 0.26 0.74 See suhtarv näitab kui hästi firma suudab oma lühiajalisi kohustusi täita kasutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle ekvivalendid sest tootmisvarud pole sageli piisavalt likviidsed ja neid pole kiiresti võimalik omahinnaga likvideerida. Üldjuhul hinnatakse antud kordaja väärtusi nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on hea, kui vahemikus 0.89-0,6 siis on rahuldav, kui vahemikus 0,59-0,3 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,3 siis on nõrk. Eesti keskmine näitaja on 0,75. 12 Pikaajalise maksevõime hindamine Võlakordaja
allutatakse rühma huvidele. Jaapani organisatsioonikultuuri eesmärk on luua täpselt ajastatud tootmissüsteem. 11. Millised on JIT-süsteemi võtmeelemendid ja mida tuleks nendes minimeerida? Süsteemi eesmärgiks on kulude minimeerimine, mida tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu. Just in Time süsteemi võtmeelemendid: 1.) Viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega. 2.) Minimeerida tootmisvarud. 3.) Minimeerida tootmispartii suurus. 4.) Minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud. 5.) Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel. 6.) Kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi. 7.) Kasutada multifunktsionaalseid töölisi, mis võimaldab tööjõudu paindlikumalt kasutada. 8.) Saavutada toodangu kõrge kvaliteeditase. 9.) Kasutada usaldusväärseid tarnijaid. 10.) Võtta kasutusele tootmissüsteem, kus iga operatsioon võtab eelnenud
allutatakse rühma huvidele. Jaapani organisatsioonikultuuri eesmärk on luua täpselt ajastatud tootmissüsteem. 11. Millised on JIT-süsteemi võtmeelemendid ja mida tuleks nendes minimeerida? Süsteemi eesmärgiks on kulude minimeerimine, mida tehakse tootmisvarude vähendamise ja tootmistsükli lühendamise kaudu. Just in Time süsteemi võtmeelemendid: 1.) Viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega. 2.) Minimeerida tootmisvarud. 3.) Minimeerida tootmispartii suurus. 4.) Minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud. 5.) Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel. 6.) Kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi. 7.) Kasutada multifunktsionaalseid töölisi, mis võimaldab tööjõudu paindlikumalt kasutada. 8.) Saavutada toodangu kõrge kvaliteeditase. 9.) Kasutada usaldusväärseid tarnijaid. 10.) Võtta kasutusele tootmissüsteem, kus iga operatsioon võtab eelnenud
Q*= toodang/tund x tunnid/töötaja x töötajad/elanikkond x elanikud Langusperioodil ületab potentsiaalne SKT tegeliku. *SKT lõhe= erinevus potentsiaalse ja tegeliku SKT vahel. Tootlus on sisendiühiku kohta saadav toodang Potentsiaalne SKT suureneb, kui suureneb tootlus või tööjõud ja masinate hulk Verdoni seadus- positiivne suhe tootluse ja majanduse kasvu vahel. SKT arvutamine KULUMEETOD: Isiklik tarbimine (C) Kodumaine koguerainvesteering (I)- masinad ja seadmed, ehitised, tootmisvarud Riigihanked (G) Neto eksport (X) = eksport-import SKT=C+I+G+X Rahvuslik puhastoodang= SKT - tarbitud põhivara (amortisatsioon) TULUMEETOD: Rahvatulu= Töötasud ja palgad + kompensatsioonid +üürid, rendid +netointressid +Korporatiivsed kasumid +omanikutulu SKT= rahvatulu + kaudsed ärimaksud + amortisatsioon Kaudsed ärimaksud: käibemaks, aktsiamaks, tollimaks Isiklik tulu= rahvatulu sotsiaalkindlustus - ettevõtte tulumaks ja jaotamata kasum
kohustused o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast Toimimissuhtarvud o Toimimissuhtarvud näitavad kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks o Varude käibekordaja ehk käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad o Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit Käibekordaja langemine viitab müügi vähenemisele v liigsetele
tootmisvarud keskmiselt ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja = varude keskmine maksumus varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 Üldine reegel on järgmine: mida kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit. Käibekordaja alanemine on aga viide läbimüügi vähenemisele või liigsete tootmisvarude hoidmisele. Käibekordaja langemine võib olla põhjustatud ka ebaefektiivselt tegutsevast varustussüsteemist, mille tõttu varustamine ja müük ei ole kooskõlas. Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse 365 varude käibevälde =
kapitalimahukas või mitte). 7. Kreditoorse võlgnevuse näitajad Kreditoorse võlgnevuse käibesagedus näitab kordade arvu aruandeperioodil, mil firma tasus oma kreditoorset võlga. Kreditoorse võlgnevuse välde näitab kui kiiresti (päevades) ---firma oma tarnijatele tasub. Enamasti jääb see näitaja 20 – 90 päeva vahele. NB! Sarnaselt deb.võlaga tuleb eraldada võlgnevuses käibemaksu osa. 8. Talitustsükkel s.o ajaperiood, mil vastavad tootmisvarud konverteeritakse valmiskaupadeks ja need omakorda veel nõueteks ostjate vastu. Tootjaettevõttes see hõlmab järgmist ahelat: toore, materjal- pooltoodang- valmistoodang laos- valmistoodangu lähetamine ostjale / arve esitamine Mida kiiremaks ettevõte suudab selle tsükli teha, seda parem. 9. Finantseerimistsükkel ehk raha konversioonitsükkel (cash conversion cycle), näitab aega, mis kulub toorme ostust raha lõpliku kättesaamiseni müügist. Ehk ta on
o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast · Toimimissuhtarvud 23 o Toimimissuhtarvud näitavad kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks o Varude käibekordaja ehk käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad o Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit Käibekordaja langemine viitab müügi vähenemisele v liigsetele varudele v
o Ettevõime maksevõimet loetakse heaks kui likviidsuskordaja on vähemalt 0,9 o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast · Toimimissuhtarvud o Toimimissuhtarvud näitavad kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks o Varude käibekordaja ehk käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad o Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 23 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit
o Arvestada, et likviidsussuhtarvude suurus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast Toimimissuhtarvud 23 o Toimimissuhtarvud näitavad kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid müügitulu genereerimiseks o Varude käibekordaja ehk käibesagedus näitab, mitu korda aasta jooksul ettevõtte tootmisvarud keskmiselt ringlevad o Varude käibekordaja = müüdud toodangu otsekulud/ varude keskmine maksumus o Varude keskmine maksumus = varud perioodi algul + varud perioodi lõpul / 2 Mida kõrgem on käibekordaja, st mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit Käibekordaja langemine viitab müügi vähenemisele v liigsetele varudele v
KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE Käibekapital käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe. Raha konversatsioonitsükkel Ettevõtte talitustsükkel on aeg, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub toorme ostmisest ja selle eest tasumisest kuni müüdud kauba eest raha laekumiseni. Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükli jooksul peab ettevõte leidma teisi rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada varude käivet, vähendada ostjatelt arvete laekumise perioodi ja pikendada hankijatele tasumise perioodi. Raha ja selle ekvivalentide juhtimine Raha ja raha ekvivalendid ...
VALEMID [ ( )] n n [ ris - E ( ri ) ] r js - E r j s i = [ ris - E ( ri )]2 s Pij = Covij = s =1 s =1 i j i j i - standardhälve s - tõen., et olukord s esineb rit - kronol. tulu aktsialt i per.t Pij - korrelats.kord., [-1;1], tugev., hajut. ris - oodatav tulu aktsialt i olukorra s puhul Covij - kovariats., suund E(r...
· Otseinvestor ettevõttesse investeerinud isik, kes lööb juhtimises aktiivselt kaasa · Portfellinvestor investeerinud isik, aga ei löö juhtimises kaasa · Ettevõtte raamatupidamine: Bilanss ettevõtte vara, kohustused ja kapitali mingil ajahetkel. Kasumiaruanne võtab kokku firma tulud, kulud ja nende kahe vahe teatud perioodi ajal. · Bilanss on alati tasakaalus. · AKTIVA: käibevara: raha, väärtpaberid, laekumata arved, kauba ja tootmisvarud. Põhivara: ehitised, seadmed ja muud. · PASSIVA: kohustused: tasumata arved, maksekohustus riigile, pikaajalised kohustused jms. Omakapital: aktsiakapital, jaotamata kasum. IX PEATÜKK: TOOTMINE JA TOOTLIKKUS · Sisemajandusekoguprodukt ehk SKP kindlal perioodil riigis toodetud teenuste ja toodete koguväärtus. · Eestis mõõdetakse SKP'd liites kokku aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega toodete ja teenuste ostud. · SKP puudused:
kr.) a. 2009 a. 2010 a. 2011 a. 2012 a. 2013 a. 2014 a. 2015 a. Käibevara 1 1 1 Raha ja pangakontod 13,43 85,86 297,82 556,96 824,05 098,43 380,17 669,37 Ostjate tasumata arved 0 8,03 14,09 15,41 16,1 16,82 17,58 18,37 Kauba- ja tootmisvarud 0 6,15 10,73 11,67 12,21 12,76 13,34 13,95 Muu käibevara 75,84 0 0 0 0 0 0 0 1 1 1 Käibevara kokku 89,27 100,04 322,64 584,04 852,36 128,01 411,10 701,70
quick ratio, ehk acid test = likviidsed varad / lühiajalised kohustused = ( käibevarad - tootmisvarud ) / lühiajalised kohustused = (raha + lühiajalised nõuded + lühiajalised väärtpaberid ) / lühiajalised kohustused See suhtarv näitab kui hästi firma suudab oma lühiajalisi kohustusi täita kasutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle ekvivalendid sest tootmisvarud pole sageli piisavalt likviidsed ja neid pole kiiresti võimalik omahinnaga likvideerida. Üldjuhul hinnatakse antud kordaja väärtusi nii, et kui see on suurem kui 0,9 siis on hea, kui vahemikus 0.89-0,6 siis on rahuldav, kui vahemikus 0,59-0,3 siis on mitterahuldav ja kui alla 0,3 siis on nõrk. Eesti keskmine näitaja on 0,75. Maksevalmiduse kordaja, ehk rahaliste vahendite tase = raha ja lühiajalised väärtpaberid / lühiajalised kohustused
teenindamise kõrgekvaliteedi tagamine vastavalt turu vajadustele. Just in time süsteem toetub järgmistele alustele: · tootmisgraafiku koostamine oma materjalide voo teisaldamine nii, et see saabuks õigel ajal õigesse kohta. JIT süsteemi üleehitamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: 1) viia igapäevane tootmistase vastavusse igapäevase nõudlustasemega. 2) Minimeerida tootmisvarud 3) Minimeerida tootmispartii suurus 4) Minimeerida seadmete seadistamise ajad ja kulud 5) Leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel. 6) Kasutada rikkeid ennetavaid seadmete hooldussüsteemi 7) Kasutada mitmekesiste oskuste ja teadmistega töölisi, mis võimaldab tööjõudud paindlikumalt kasutada 8) Saavutada toodangu kõrge kvaliteedi tase, stabiliseerida tootmisrütmi ja vähendada kulusid kvaliteedile. 9) kasutada usaldatavaid tarnijaid
Hiiumaa Ametikool Väikeettvõtlus Käesolev töö on koostatud Siret Tara poolt Radisson Blu Hotell Tallinna kohta Suuremõisa 2012 SISUKORD: 1.ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST................................................................................................3 1.1Ettevõtte nimetus, asukoht ning põhitegevusala................................................................3 1.2Ettevõtte ärinimi, omandivorm, ettevõtte majandamise mudel.........................................3 1.3Ettevõtte kinnisvara haldusstruktuur, haldajate ja haldamise iseloomustus......................3 1.4Ettevõtte äriidee, visioon, missioon...................................................................................4 1.5Ettevõtte juhtimisstruktuur.......................................................................................
Investeeringute analüüs I osa Õppejõud: 2013 1 INVESTEERINGUTE ANALÜÜS Pikaajalised investeeringud on reeglina seotud kapitalimahutustega. Kapitalimahutusteks on kulud,millelt ei eeldata kasumit varem kui 1.a.pärast. Pikaajaliste investeeringute hulka kuuluvad: põhivarade(maa,hooned,seadmed)soetamise kulud,pikaajaliste väärtpaberite ost,firmadega ühinemise kulud,ostmise kulud jne. Pikaajaliste investeeringute planeerimine koosneb 4 põhietapist: · Investeerimisprojektide läbivaatamine · Rahavoogude arvutamine · Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine · Investeerimisprojekti valik Esmalt:Tulutoovate projektide leidmine Kahtlemata on lihtsam tulutoovaid projekte võrrelda kui leida. Tulukate projektide puhul üritavad enamasti turule tungida ka konkurendid,kes viivad alla nii hinnad kui ka kasumi. Samas tuleb teada et ilma uute p...
saada soovitusi, plaanida tsükliliste inventuuride tegemist. Moodul võimaldab jaotada olemasolevaid varusid tellimustele, vähendades vaba varu suurust, jälgida nõudluse rahuldamiseks vajaliku reservvaru suurust. Iga toote kohta arvutatakse reserve- ja maksimaalvaru suurus, tellimismahu kordus (maht peab võrduma toodete arvuga ühes pakendis), minimaalne, maksimaalne, püsi või optimaalne tellimismaht, tellimispunkt, tellimiste intervall ja reservaeg- laomajanduse põhiparameetrid. Tootmisvarud jagunevad reeglikohaselt toorme (raw materials), 12 valmistoodangu, komplekteeritavate toodete (component parts), abimaterjalide ja lõpetamata toodangu varudeks (work in process). Kaubavarud ja ettevõtte käive. Kaubavarude tekitamisel firmad lähtuvad vajadustest: tagada tootmistegevuse sõltumatus, tagada töökohtade sõltumatus, arvestada nõudluse kõikumisega, tagada tootmise paindlikkus,
tootmisvarud keskmiselt ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja = varude keskmine maksumus varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 Üldine reegel on järgmine: mida kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit. Käibekordaja alanemine on aga viide läbimüügi vähenemisele või liigsete tootmisvarude hoidmisele. Käibekordaja langemine võib olla põhjustatud ka ebaefektiivselt tegutsevast varustussüsteemist, mille tõttu varustamine ja müük ei ole kooskõlas. Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse 365 varude käibevälde =
tootmisvarud keskmiselt ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja = varude keskmine maksumus varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 Üldine reegel on järgmine: mida kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit. Käibekordaja alanemine on aga viide läbimüügi vähenemisele või liigsete tootmisvarude hoidmisele. Käibekordaja langemine võib olla põhjustatud ka ebaefektiivselt tegutsevast varustussüsteemist, mille tõttu varustamine ja müük ei ole kooskõlas. Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse 365 varude käibevälde =
tootmisvarud keskmiselt ringlevad, on müüdud, ning see arvutatakse müüdud toodangu otsekulud varude käibekordaja = varude keskmine maksumus varud perioodi algul +varud perioodi lõpul varude keskmine maksumus = 2 Üldine reegel on järgmine: mida kõrgem käibekordaja, seda parem. Mida kiiremini müüb ettevõte oma tootmisvarud toodanguna maha, seda kiiremini genereerib ta kasumit. Käibekordaja alanemine on aga viide läbimüügi vähenemisele või liigsete tootmisvarude hoidmisele. Käibekordaja langemine võib olla põhjustatud ka ebaefektiivselt tegutsevast varustussüsteemist, mille tõttu varustamine ja müük ei ole kooskõlas. Varude käibevälde näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse 365 varude käibevälde =
poolt kasut. maksevõime taseme (CR) suurused: 1,60 < CR hea 1,20 < CR < 1,59 rahuldav 0,90 < CR < 1,19 mitterahuldav CR < 0,90 nõrk Suhe alla 1 näitab, et e/v-l on hetkel käibekapitali defitsiit. Käibekapitali 10%-lise puudujäägi kor- ral kohustustest on e/v maksevõime eriti nõrk ja sellele võib järgn. pikaajal. maksevõimetus. Puu- dujäägi peam. allikateks on aastate maj.tegevusest saadav puhaskasum ja põhivara kulum. Kuna kauba- ja tootmisvarud on e/v käibevaradest reeglina kõige vähemlikviidsed, on soovitav need lugejast välja arvata. Nii saadakse puhtakujulisem maksevõime näitaja: likviidsussuhe, mis isel. kiireloomul. maksete teostam. valmidust. Likviidsussuhe = (käibevara kauba- ja tootmisvarud) / lühiajal. kohustused Näitab, mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid 1 krooni lühiajal. kohustuste tasumiseks. Peaks olema üle 1, st. e/v on võimel. rahaliselt katma kõik lühiajal. võlad. Pangad ka-
flag). Varude käibevälde 360 Varude käibevälde (ehk kuluvälde) = varude käibekordaja müüdud kaupade kulu Varude käibekordaja = varud 4 Kordaja näitab varude konversioonitsükli pikkust so ajaperioodi, mille jooksul tootmisvarud muudetakse valmiskaupadeks ja need omakorda nõueteks ostjate vastu. Kreditoorse võlgnevuse käibevälde 360 Kreditoorse võlgnevuse käibevälde = kreditoorse võla käibekordaja müüdud kaupade kulu Kreditoorse võla käibekordaja = kreditoorne võlg Näitab, millal arved tuleb ära maksta.
aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus. Kui välde pikeneb, võib see näidata, et varade müümisel on probleeme (red flag). Varude käibevälde 360 Varude käibevälde (ehk kuluvälde) = varude k äibekordaja müü dud kaupade kulu Varude käibekordaja = varud Kordaja näitab varude konversioonitsükli pikkust so ajaperioodi, mille jooksul tootmisvarud muudetakse valmiskaupadeks ja need omakorda nõueteks ostjate vastu. Kreditoorse võlgnevuse käibevälde 360 Kreditoorse võlgnevuse käibevälde = kreditoorse v õ la k ä ibekordaja müü dud kaupade kulu Kreditoorse võla käibekordaja = kreditoorne v õ lg Näitab, millal arved tuleb ära maksta. Debitoorse võlgnevuse käibevälde
varud, debitoorne võlgnevus) käibekordajaga. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus. Kui välde pikeneb, võib see näidata, et varade müümisel on probleeme (red flag). Varude käibevälde Varude käibevälde (ehk kuluvälde) = Varude käibekordaja = Kordaja näitab varude konversioonitsükli pikkust so ajaperioodi, mille jooksul tootmisvarud muudetakse valmiskaupadeks ja need omakorda nõueteks ostjate vastu. Kreditoorse võlgnevuse käibevälde Kreditoorse võlgnevuse käibevälde = Kreditoorse võla käibekordaja = Näitab, millal arved tuleb ära maksta. Debitoorse võlgnevuse käibevälde Debitoorse võla välde = Debitoorse võla käibekordaja = Näitab, kui palju võtab päevades aega ostjate arvete laekumine. ***Eeltoodud kolm väldet võimaldavad meil hinnata ettevõtte raha konversioonitsüklit. 26
kogukapital Omakapitali rentaablus % =100 x puhaskasum omakapital +reservid Andres Laar 2008 2007 SUHTARVUD Quick ratio = likviidsed varad lühiajalised kohustused Current ratio = likviidsed varad+kauba- ja tootmisvarud lühiajalised kohustused Cash Position Ratio = rahalised vahendid+väärtpaberid lühiajalised kohustused Omakapitali tase % = 100 x omakapital kogukapital (passiva) Võlgnevuse aste (Debt Ratio) = kohustused varad Debt to Equity Ratio = kohustused omakapital Andres Laar 2008
juriidilise vormiga. 1 Bilansi koostatakse kontode lõppsaldode alusel. Lõppseisu arvestatakse bilansivõrrandi abil: ALGSEIS+SISSETULEK=VÄLJAMINEK+LÕPPSEIS ehk LÕPPSEIS=ALGSEIS+SISSETULEK-VÄLJAMINEK Aktiva struktuur lähtub alaneva likviidsuse põhimõttest (kõigepealt raha ja väärtpaberid, seejärel lühiajaline debitoorne võlgnevus, kauba- ja tootmisvarud, põhivara ja lõpetamata kapitaaltööd jne.). Passiva struktureerimisel on lähtutud ettevõtte käsutuses olevate vahendite allikate püsivusest (kõigepealt lühiajalised kohustused, seejärel pikaajalised finantskohustused ja lõpuks omakapital).2 1 Raamatupidamisseadus 2 Finantsanalüüs, Vastused igapäevastele küsimustele, ,,Haabneeme", 2007 16
Varade pool on ülesehitatud lähtuvalt varade likviidsusest alustades kõige likviidsemast. Kohustuste pool on samuti likviidsuse alusel, kuid siin on see ülesehitatud ajalise likviidsuse põhjal. Ettevõtte varad jaotatakse käibe- ja põhivaradeks. Käibevarad on 1 aasta jooksul realiseeritavad või tarbitavad varad. Siia kuuluvad nt raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Varud jagunevad kaheks: tootmisvarud ja valmistoodangu varud. Käibevarad, mida on vimalik kergesti rahaks muuta nimetatakse likviidseteks varadeks. Põhivarad on toodangu tootmiseks 5 rakendatavad varad, mida kasutatakse pikema aja kui 1 a vältel. Põhivarade hulks kuuluvad maa, hooned, seadmed, transpordi vahendid ja muud taolised. Põhivara koosseisu võivad kuuluda ka pikaajalised finantsinvesteeringud. Materjaalne põhivara v
Täpselt ajastatud tootmine. Tsükliaja (toote valmistamise või teenuse osutamise üldine aeg) lühendamise meetod. Eesmärgiks on sujuv tootmisprotsess, mis pidevalt jälgib kulusid, toodab kvaliteetset toodangut õiges koguses ja kliendile sobival ajal. Süsteemi ülesehitamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: x operatiivselt reguleerida toodangu nomenklatuuri ja mahtu, kohandada see igapäeva nõudlusega x minimeerida tootmisvarud x minimeerida tootmispartii suurus x minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud x leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel x kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi x kasutada mitmefunktsioonilisi töölisi, mis võimaldab tööjõudu paindlikumalt rakendada x saavutada toodangu kõrge ja stabiilne kvaliteeditase, et vähendada kvaliteedikulusid ja stabiliseerida tootmisrütmi x saavutada süsteemisisene koostöö
Täpselt ajastatud tootmine. Tsükliaja (toote valmistamise või teenuse osutamise üldine aeg) lühendamise meetod. Eesmärgiks on sujuv tootmisprotsess, mis pidevalt jälgib kulusid, toodab kvaliteetset toodangut õiges koguses ja kliendile sobival ajal. Süsteemi ülesehitamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: x operatiivselt reguleerida toodangu nomenklatuuri ja mahtu, kohandada see igapäeva nõudlusega x minimeerida tootmisvarud x minimeerida tootmispartii suurus x minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud x leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel x kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi x kasutada mitmefunktsioonilisi töölisi, mis võimaldab tööjõudu paindlikumalt rakendada x saavutada toodangu kõrge ja stabiilne kvaliteeditase, et vähendada kvaliteedikulusid ja stabiliseerida tootmisrütmi x saavutada süsteemisisene koostöö
investeeritud kroonist. 2998 aastal antud näitaja on langenud 5 müügikäibe krooni peale ja 2009 aastal 1,9 müügikäibe krooni peale. Antud näitajate langus on seotud majandus kriisiga ja tarbijate ostuvõime langemisega. Tööjõu kuludest ei õnnestunud teha muutuvaid kulusid seoses andmete puudumisega. 32 Varude käibevälde Näitab, kui pika aja jooksul päevades tootmisvarud keskmiselt ära müüakse või näitab varude käibekiirust päevades ehk kui pika aja jooksul realiseeritakse varud. 365 varude käibevälde = varude käibekordaja (11) Või varude keskmine maksumus varude käibevälde = müüdud toodangu otsekulud × 365 (11) Varude käibevälde on oluline näitaja tootmiskorraldajate ja varustajate jaoks
või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Õiglane väärtus (RTJ 4 p 6) on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi (RTJ 4 p 9). Vastavalt kehtivale käibemaksuseadusele võtavad käibemaksukohustuslased soetatud kauba- ja tootmisvarud arvele ilma käibemaksuta hinnas. Mittekäibemaksukohustuslased võtavad soetatud väärtused arvele käibemaksuga hinnas. Kauba ja tootmisvarude arvelevõtmisel on aluseks tarnijate arved, saatedokumendid, kviitungid jne. Varude soetamisel koostatakse lausend: 40 D kaup või materjal või varuosad jne D k/m (kui ostja on käibemaksukohustuslane ja ostudokumendil on käibemaks)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
