Eelarvestamise spikker (2)

I OSA
EELARVE on vahend. Kirjendatakse tulevasi tegevusi, finantsallikaid, teostamiseks kulusid . Fikseeritud struktuuri ja hierarhilise ülesehitusega süsteem. Realistlikel prognoosidel põhinev tegevusplaan .
VISIOON-(Milliseks me tahame saada?)avalik kirjalik kokkuvõte org-i tulevikust , milliseks soovitakse org-i arendada. Määrab tegutsemise põhisuuna.
MISSIOON -(Miks me eksisteerime?)kirjeldab org peamise ül-i. Mida asutus teeb ja kelle jaoks? Ei tohi tihti muutuda. Lühike, selge ülevaade.
STRATEEGIA-definitsioon tuleneb tegevuse tulemuslikkusest(e/v teeb õigeid asju). Vahendid ja meetodid e/v ülima eesmärgi saavutamiseks vajalike tingimuste täitmiseks. Saavutada otsustaval hetkel otsustavas lõigus otsustav ülekaal(olla konkurentidest samm eespool ). Strateegiline planeerimine - järgmise 3-5a jooksul käivitatavate programmide ja nendesse suunatavate ressursside ligikaudse mahu üle otsustamise protsess.
FIRMAPORTFELL-firma tooted/tegevusvaldkonnad, mis on antud kindlas struktuuris ja seostes.
TURUNDUSSTRATEEGIA -tegevussuund, mis määrab org pikaaj käitumise ja positsiooni kaubaturul.
TAKTIKA -(e/v teeb asju õigesti)lähiperioodiks. Kontrollitakse pideval, muudetakse.
Eelarve koostamine- otsustamise üks olulisemaid protsesse. Lähtutakse kitsaskohtadest.
Eelarve 3 EESMÄRKI: 1.eelarve kui tegevusplaan;2. fin plaan (koostamisel peab olema ülevaade tuludest- kuludest ), kommunikatsioonivahend.
TERVIKLIKKUSE PÕHIMÕTE-eelarve peab sis kõiki üksusele laekuvaid tulusid ja kulusid. Eelarvestamine toimub brutoprintsiibil-kulud ja tulud kirjutatakse välja(ei saldeeri omavahel sissetulevaid ja väljaminevaid voosid). Eelarve kõik tulud katavad eelarve kõikide kulude katmise eesmärki.
TÕESUSE JA SELGUSE PÕHIM-eelarves esitatakse eraldi ühekaupa: tulud tekkepõhjuse järgi ja kulud otstarbe järgi. E peab näitama, kust pärineb üksiktulu ning mis otstarbel vastav kulutus on tehtud.
TÄPSUSE PÕHIM-E tul-kul kr täsusega. E tulude ennustamisel tuleb lähtuda maj- liku arengu prognoosist ja inflatsiooni tasemest.
TASAKAALUSTATUSE PÕHIM-E planeerida nii, et oleks tagatud kavandatud ül-de pidev täitmine kogu E ulatuses ja läbi aastate. E tasakaalus ka eelarveaasta lõpus.
Eelarve protsess- „ÜLEVALT ALLA“–tsentraliseeritud E. Kõrgemate astmete töötajad on parimal positsioonil.
„ALT ÜLES“ meetod-kõik töötajad osalevad planeerimises. Pannakse kokku töötajate isiklikud/osakondade plaanid. Võib kaasa tuua terviklikkuse puudumise org jaoks.
HÄLBED eelarvest. Signaal- hälvete tekkimine. Diagnoos - meetmete valik. Tekkimise 3. põhjust:1.planeeritud näitaja oli vale; 2.näitajat pole õigesti mõõdetud; 3.midagi ootamatut on juhtunud. Kaks esimest põhjust näitavad planeerim ja arvest süsteemi nõrkust. Näitajate mõõtmist raskendab tulude, kulude õige periodiseerimine .
PÕHIEELARVED-1.tulude, kulude eelarve; 2.bilansieelarve; 3.fin eelarve. Rahalised.
JÄIK JA PAINDLIK EELARVE- plaane tehakse üldjuhul kord kvartalis , aastas, sestap E-stamine bürokraatlik protsess. Formaalne eelarvestamine on staatiline, fin mudel aga dünaamiline.
STAATILINE-levinuim. PLAANTEGEVUSHINDAMINE
DÜNAAMILINE-arvestab asjaoluga, et elus vaja õppida, kohaneda. Regulaarne asjade üle vaatamine, korrigeerimine. PLAANTEGEVUSHINDAMINETAGASISIDEPLAAN (ring)
ORGAANILINE-töö keskel näha, et midagi vaja muuta. Mõjutab nii plaane kui protsessi. PLAAN TEGEVUSHINDAMINETAGASISIDETEGEVUS+PLAAN
JÄIK EELARVE-näeb ette ainult 1 toodangu mahu. Seda ei muudeta
PAINDLIK E MUUTUV E.–esitab plaanilised summad kõigi võimalike toodangu mahtude kohta.
NORMATIIVNE KALKULEERIMINE- kulude mõõt etteantud tingimustes, tavaliselt ühiku kohta. 3 liiki normatiive(realistliku paani koostamiseks ):1.Põhinormatiiv- pikaaj, kasut aasta aastasse;2.Ideaalnormatiiv-baseeruvad parimal võimalikul tegevusel(tootlikkus perfektne );3.Saavutatav normatiiv - b tegevuse tootlikkusel(sagedamini kasutatav).
II OSA
KASSAPÕHINE EELARVEST.-traditsiooniline. Kulud, tulud ja invest arvest per, milles planeeritakse nende eest raha laekumine/tasumine. E. koostamine ja juhtimine toimub laekumiste ja väljamaksete baasil.
TEKKEPÕHINE E.- Tulud, kulud ja invest planeeritakse per, mil nad peaksid tekkima sõltumata sellest, millal nende eest raha laekus /tasuti; sis ka kulud, millega ei kaasne rah väljaminekuid.
TOOTEPÕHINE EELARVEST-arvestatakse kulud-tulud iga toote jaoks. E koostatakse lähtuvalt tooteplaanist.
PER EELARVEST-staatiline mudel. Jätkuv eelarvest- dünaamiline, orgaaniline mudel.
KULUPÕHISE E. e AEGREA MEETOD- vanim. Alus: eelmiste a vastava artikli kulud, tuleva a makoökonoomilise arengu indikaatorid , hinnamuutused, palganõudmised.
SKP DEFLAATOR - kajastub kodumaine toodang. Hinnataseme muutus. Jooksva per kaubakogust kasutatakse. Deflaator on hinnaindeks, mõõdab hindade muutmise tempot e inflatsiooni. jagada tuleb sama aasta nom ja reaalne SKP
Kulupõhise eelarve põhijooned. Ressursid jagatakse iga kuluobj maksumusele. Kuluobj liigitatakse iseloomu järgi. E koostatakse kulude kasvu% ja kulunorm põhimõttel. Vaadatakse eelarve sisendit, keskendutakse %le, mitte tulemusele. E ei kajasta teenuste väljundeid. E kasvavad.
NULLBAASI MEETOD-ei arvesta minevikus tehtud kulutustega. Kogu planeerimine algab igal eelarveper uuesti, nullist. Lähtub tulemusest.
Millal millist meetodit kasutada? Eelarve aegrida- nende kulutuste finantseerimiseks, millel puuduvad alternatiivid, elutähtsad kulud. Kasutada kindlaid mõõdetavaid aluseid(normatiive) ja kulude kontrolli. Eelarve 0-baas-nende kulutuste fin, mis ei oma elulist tähtsust+mida võimalik asendada ostetava teenusega/kulud, mida võimalik ette arvestada. Tulemuskeskne e -programmide elluviimiseks, mille eluiga on pikem kui 1 eelarveaasta+mis orienteeritud fikseeritud tulemuse saavutamise ratsionaalsuse ja efektiivsuse analüüsile.
KAIZEN EELARVEST- E muudetakse pidevalt pingelisemaks, lähtudes tegelikest tulemustest. Analüüsib iga protsessi osa. Otsib aja säästliku kasut teid ja kadude vähendamise võimalusi. Lähtub kontrollitavate kulude kärpimisest Muutuvkulude E sõltub vastava toote jaoks vajalike materj soetuskuludest, seda üldjuhul ei saa kontr. Kontr muutuvkulud nagu tööjõukulu, varuosad, tootmise üldkulud-neid võetakse arvesse Kaizen eelarvestamisel.
SIHTKALKULEERIMINE e EESMÄRKKALK(müügihind – sihtkasum=sihtkulud) -kui palju võib toode meile maksma minna? Turule orienteeritud strateegiline kulude juhtimise süst. Erinevate e/v tegevusvaldkondade koordineerimissüst, hõlmab arendus ja uurimistegevust, tootmist, turundust.
TEGEVUSPÕHINE EELARVEST- määratakse kindlaks ja eelarvest E-per-il vajalike väljundite(kulukandjate) kogus ning väljundite saavutamiseks vajalike ressursseide kogus, tehtavad kulutused.
Eelarve funkts- tegevustulemuste ennustamine, ressursseide jaotamine, tegevustulemuste kontrollimine, juhtkonna õppevahend, ühene arusaam.
TOOTMISVARUDE ÖKONOOMSE TELLIMUSE MUDEL-et säilitada kontroll tootmisvarudesse tehtud invest üle, peab juhtkond lahendama 2 ül: tellimuse suuruse, tellimismomendi probl. Tellimuse suuruse probl – tellimuse optimaalse suuruse määramine tootmisvarude jaoks, kui on antud aastane kulu, säilitus- ja tellimiskulud. Tellimiskulud koosnevad reaalsest rahavoost j ka tingkuludest. EOQ mudeli abil püütakse määratleda tellimuse suurus.
III OSA
KULU (= kasutatud hulk*ühiku hind) Jag.:1. tegevuskul-seotud jooksva per tulemusega; 2.Finantseerimiskul-seotud e/v fin-misega mitte kapitali arvelt; 3. kapitalikul-sis invest-kulusid, mis mõeldud rahavoogude genereerimiseks pikema per vältel
KULUOBJEKT-igasug toode, toiming, protsess, org allüksus, mis pakub huvi juhile ning eeldab kulu eraldi mõõtmist
KOONDPLAAN -erinevate e/v üksuste omavahel seotud alaplaanide kogum, kujut kogu firma tegevust hõlmavat plaani.
MÜÜGIPLAAN-võimaliku tulevase läbimüügi arvestus naturaal- ja rahaühikutes toodete ja teenuste kohta, mida loodetakse planeeritaval ajaper-il maha müüa.
TOOTMISPLAAN -plaaniperioodil valmistamisele kuuluvate tooteühikute arvu hinnang, mis põhineb selle per-i müügiplaanil+tulevase müügi tagamiseks vajalikul kaubavarude suurusel.
Otsese materjalikulu plaan-plaaniper-il valmistatavatele toodetele, teenustele vajamineva toormaterjali koguse arvestus.
Otsese töökulu plaan-näitab vajalikku töötundide arvu planeeritud toodangu tootmiseks ja vastavat palgakulu .
Tootmislike üldkulude plaan-tootmise lisakulude plaan, kust välja arvatud otsene töö-ja materjalikulu
Varude plaan-vastus küsimusele:kui suureks peaksid kujunema varude jäägid antud per lõpuks.
Müüdud kaupade kulu e realiseeritud toodangu omahinna plaan-müüdud toodangule tehtud kulutuste plaan plaaniper-i kasumiaruande jaoks.
Rahavoogude plaan-rahavoogude üksikasjalik plaan, 4 elementi: raha laekum, r väljaminnek, rahaliste vahendite muutus antud per-il ja täiendavalt vajatav r.
Plaaniline bilanss-firma ressursside seisund eelarveper lõpus.
IV OSA
CVP ANALÜÜS- kulu, maht, kasum analüüs. Põhineb müügikäibe, kulude ja kasumi näitajatel, nende omavah seosel. Eeldus- firmas on kulud jaotatud püsi- ja muutuvkomponentideks. Otsuste tegemiseks kasut. Sx= VCx + FC + P
INVESTEERINGUTE EELARVEST-proj anlüüsimise ja otsuste vastuvõtmise protsess põhi- ja käibevaradesse tehtavate invest kohta. Hõlmab eri invest võimalustega seotud kulude mõõtmist ja nende võrdlemist proj maksumusega. Invest planeerimise 5 etappi:1.invest proj läbivaatamine;2.rahav arvut;3.nõutava tulumäära e kapitali hinna arvut;4.invest proj efektiivsuse hindamine;5.invest proj valik. Alustatakse proj läbivaatamisega, kus põhitähelepanu proj tehnilistel parameetritel. Edasi võrdlemine. Hindamisvahend - rahavood . Rahv hinnatakse juurdekasvuliselt. Arvesse tuleb võtta ka invest käibekapital.
PROJ RAHAVOOD- 3 rühma võib jaotada:1.esialgsed kulud;2.juurdekasvulised rahavood kogu proj kestel;3.lõpetav rahavoog.
RAHA AJAVÄÄRTUS- et tuua tuleviku kulud ja tulud käesolevasse momenti , peame arvestama raha alternatiivkulu v intressimäära. Intressimäära suurus on määratud riski-tulu valikuga.
Võimaliku hindamismeetodid- diskonteeritud rahv meetod. Võrdlev hindamine.
DISKONTEERITUD RAHV MEETOD- fin vara väärtus on võrdnr tulevikus oodatavate rahv nüüdisväärtusega. DCF kasutamiseks vaja prognoosida finvara eluiga, rahvood ja diskontomäär. Reaalne ja nominaalne (sis inflatsioonimäära) diskonteerimismäär. Praegune puhasväärtus = TM järgsete rahv nüüdisväärtuste summa - invest esialgsed kulud. NVP suurem kui 0
Kasumiindeks = tulevased netorahv nüüdisväärtus/esialgsed väljaminekud. PI suurem kui 1.