Vali üks: a. aktsiakasumi (EPS) suurenemine b. dividendimaksete peatamine eelisaktsionäridele c. võlakordaja suurenemine d. intressikulude kattekordaja suurenemine Küsimus 16 Küsimuse tekst Vastutuskeskuse hindamine saab olla objektiivne järgmiste tingimuste täitmise korral Vali üks: a. juhtkonnale on teada vastava ärisegmendi tegevuse konkreetsed tingimused b. organisatsiooni üldkulud jaotatakse vastutuskeskuste vahel õiglasel alusel ja objektiivselt c. juhtkond teab nende näitajate, mille alusel toimub hindamine, koostamise metoodikat ja tähendust d. kõik ülejäänud väited on õiged Küsimus 17 Küsimuse tekst Vastutuskeskused - nee on Vali üks: a. ettevõtte struktuuriüksused, kes annavad aru kassajäägi seisu üle b. ettevõtte struktuuriüksused, kelle jaoks koostatakse plaan ja kes annavad aru selle täitmise üle Küsimus 18 Küsimuse tekst
3 eeltingimust: 1) ettevõtte struktuur, kus on selgelt eristatavad erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad 2) põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes, eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve 3) iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Ettevõtte kontoplaan peab võimaldama kulude ja tulude kirjeldamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende mõjutatavuse aspektist lähtudes. 15. Vastutuskeskuste liigid 1. Kulukeskused - Kulukeskus on ettevõtte osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus juhitakse ning mõjutatakse ainult kulusid. Reeglina eristatakse kulukeskusi tootmistegevuses, kus sisendeid (otsene materjal, otsene töötasu) saab igale väljundile suhteliselt täpselt määrata. 2. Tulukeskused - Tulukeskus on vastutav toodangu müügi ja turustustegevuse eest
Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Arvestusprotsessis seostatakse kulukohad vastavate vastutuskeskustega.vastutuspõhine arvestus baseerub juhtide vastutusalade väljatöötamisele majandusüksuse kõigi juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve.RP kontoplaan peab olema ülesehitatud sellisena,et see võimaldaks kulude ja tulude kajastamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende kontrollitavuse aspektist lähtudes. Kulukandja otsekulud kantakse otse kulukandjale.pärast seda,kui majandusüksuses on loodud kulukohtade klassifikatsioon,järgneb kulukohtades vaadeldavate kaudkulude sidumine kulukandjatega ja objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine kaudkulude jaotamiseks kulukandjatele. KULUARVESTUSE PÕHIMÕTTED:sõltuvalt sellest,millistel eesmärkidel ja missugust infot juhtkond vajah,valitakse kuluarvestuse põhimõtted
töötaksid efektiivselt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Kuigi ettevõttes võidakse kasutada mitmeid kontrollisüsteeme (nt kvaliteedikontroll, tootmises päeva- või vahetuse ülesannete täitmise kontroll), on kuluarvestuse süsteem ettevõttesisese finantskontrolli võtmesüsteemiks, mis jälgib kõikide tegevuste (ka kõikide teiste kontrollisüsteemide) tulemusi ettevõttes. Kuluarvestus vastutuskeskuste, kululiikide ja kulubojektide lõikes, kulude kontroll kulustandardite ja kulueelarvete alusel ning kulude analüüs loovad vajaliku aluse tootmise ja ettevõtte kui terviku tegevuse efektiivsuse hindamiseks ja tõhusa finantskontrolli teostamiseks ettevõttes. Kulude kontrolli abil juhitakse tähelepanu erinevustele planeeritud ja tegeliku tegevustulemuse vahel. Kuluarvestus ja otsuste vastuvõtmine Otsustamine on valiku tegemine alternatiivsete võimaluste vahel
investeerimist materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse); genereeritud info vormistatakse tavaliselt eriotstarbeliste aruannetena. 2. Ressursside jaotamise ja ümberjaotamise otsused (hõlmab toodete ja klientide analüüsi, hinnakujundamist); genereeritud info vormistatakse tavaliselt toodete või teenuste, samuti kaubamärkide, jaotuskanalite jms rentaablust käsitlevate aruannetena. 3. Kulude planeerimine ja kontroll; genereeritud info vormistatakse vastutuskeskuste tulusid, kulusid, varasid ja kohustisi käsitlevate aruannetena. 4. Tehingute tulemuslikkuse mõõtmine ja töötajate hindamine (hõlmab tegelike ja eelarvestatud tulemuste võrdlemist); võib tugineda nii rahalistele kui ka mitterahalistele näitajatele. 5. Seaduste ja muude ettevõtteväliste normatiivaktidega sätestatud nõuetele vastavate (finants)aruannete koostamine. * punktid 1-4 juhtimisarvestus; punkt 5 finantsarvestus
Tegevus (activity) – sündmus või tööülesanne, millel on spetsiifiline eesmärk (näiteks seadmete seadistamine teatud liiki toodangu valmistamiseks). Tegevuskeskus (activity center) – tootmis- või teenindamisprotsessi segment, mille kohta juhtkond soovib eraldi aruannet tegevustega seotud kuludest. Selliste keskuste väljaeraldamisel saab lähtuda järgmistest asjaoludest: tegevus panustab järjepidevalt kuluobjekti vääristamisse; tootmiskulude suurus; vastutuskeskuste paiknemine; tegevuskeskuste arv peaks olema selline, et nende tegevust saaks kontrollida. Ressurss (resource) – majanduslik element, mida kasutatakse tegevuste läbiviimiseks. Tegevuste läbiviimiseks vajalikud elemendid on näiteks palgad ja materjal. Tegevuspõhine kulupuul (activity cost pool) – tegevusega seonduv kogukulu; tegevusega seonduvate kuluelementide summa. Tegevuskäitur (activity driver) – tegur, mida kasutatakse tegevuste kulu(puuli) jaotamiseks kuluobjektidele.
kuluinformatsioon on vastuvõetav juhtimisotsuste langetamiseks. 28 Kuluarvestus ja plaanimine · Kulueelarved ja prognoosid on kulude ettenägemise vahendid, kulude eelneva aktsepteerimise vahenditeks. · Kulustandarditele ja eelarvetele saab üles ehitada võrdlemisi efektiivse kulude kontrolli. 29 Kuluarvestus ja kontroll · Kuluarvestus vastutuskeskuste, kululiikide ja kuluobjektide lõikes, kulude kontroll kulustandardite ja kulueelarvete alusel ning kulude analüüs loovad vajaliku aluse tootmise ja ettevõtte kui terviku tegevuse efektiivsuse hindamiseks ja tõhusa finantskontrolli teostamiseks ettevõttes. 30 Kuluarvestussüsteemi kasulikkus sõltub järgmistest teguritest · Kasutatava kuluarvestussüsteemi sobivusest antud ettevõttele ja tootmisprotsessile;
Kokku b) Arvestus piirkulude alusel, direct costing Näitaja Müügihind Muutuvkulud Materjalid Otsene töötasu Muutuvad tootmise üldkulud 4 6 10 Ühiku piirkasum Müügikogus Summaarne piirkasum toote kohta Summaarne piirkasum Püsikulud 45730 Kasum Ül.5.2.Kulude jaotamine jaotusvõtme alusel (ABC) On toodud erinevad kulud (üldkulud). Tuleb jaotada need vastutuskeskuste vahel teatud jaotusskeemi(võtme alusel): Jaotusvõt Üldkulude liik Kokku i Vastutuskeskused Varustus Tootm. 1 Tootm. 2Müük Materjalid 4000 0:7:0:1 Kütus 3000 1:2:6:1 Ajapalk 5000 1:6:2:1
1. Ettevõtted on jagatud tulemusüksusteks (vastutuskeskusteks), mis vastutavad oma maj.tegevu- se tulemuse eest: tulu-, kulu-, kasumi ja investeeringukeskus; tulemuskeskus: toob tulemuse välja; vastutuskeskus: vastutab välja toodud tulemuse eest; 2. Vastutuskeskused hõlmavad kõiki e/v valdkondi (varutus, turustus, tootmine jne.). 3. E/v-l on juhtimiskeskus, mis vastutab kogu e/v tegevuse eest. 4. Vastutuskeskusi luuakse eri krit. järgi (tegevusvaldkonnad, müügipiirkonnad jne.). 5. Vastutuskeskuste vahel võib esin. omavah. sõltuvust. Vastutuskeskused - org. eraldatud lülid, juhid vastutavad kindla valdkonna tulemuste osas. Liigit. vastavalt vastutuse mahule: 1) Kulukeskus (kulud) - org. osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus neid juhit. ja mõjut. Erist. kulukeskuseid tootmistegevuses, kus sisendeid saab igale väljundile täpselt määrata. Suuremad kulukeskused võivad koosn. väiksematest. Tüüpil
tegevused, ajakava ja kontrolliprotseduurid. 3. Luua alus kogu äritegevuse organiseerimiseks, koordineerimiseks ja kontrolliks. Eelarvete koostamisel ja täitmise kontrollimisel asetatakse põhirõhk finantsnäitajate (investeeringud, kasum, rahavood) kavandamisele ning kontrollile. See eeldab kõigi toetavate eelarvete (müügitulude, tootmis-, tegevuskulude eelarved) koostamist ja täitmise kontrolli. Eelarveprotsess on vastutuskeskuste ja ettevõtte kui terviku aastaeelarvete koostamise, läbiarutamise, kinnitamise ja täitmise kontrolliga seotud tegevuste kogum. 42 Eelarveprotsessi osaprotsessi tööetapid: · situatsioonianalüüs; · ettevõtluskeskkonna prognoosimine eelseisvaks aastaks; · ettevõtte põhieesmärkide kindlaksmääramine eelarveaastaks; · struktuurüksustele ettevõtte põhieesmärkidest tulenevate kontrollarvude ja
võimu- ehk vastutuspiirkonnad. Vastutuspõhine arvestus baseerub juhtide vastutusalade väljatöötamisele majandusüksuse kõigi juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve kusjuures iga vastustuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Majandusüksuse raamatupidamise kontoplaan peab olem ülesehitatud sellisena, et see võimaldaks kulude ja tulude kajastamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende kontrollitavuse aspektist lähtudes. Kulukandja ( toote, tootegrupi) otsekulud kantakse enamasti otse kulukandjale, probleeme ei teki. Probleemid, millele keskendatakse tähelepanu on seotud kulukandjatele kaudkulude jaotamise aluste väljatöötamisega. Objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamisel selleks, et jaotada kaudkulud kulukandjatele, tuleb lähtuda kaudkulude asjaoludest, mis tingivad vastava kululiigi tekke vaadeldavas kulukohas.
jälgitakse majandustegevuse tulemuse kujunemist (ja selle eest vastutatavust); b) tulemusüksused (vastutuskeskused) hõlmavad ettevõtte kõiki tegevusvaldkondi (varustus, tootmine, turustus); c) ettevõttel on juhtimiskeskus, mis vastutab kogu ettevõtte tegevuse eest; d) tulemusüksusi (vastutuskeskusi) on võimalik luua erinevate kriteeriumide järgi (tegevusvaldkondade, müügipiirkondade jt); e) tulemusüksuste (vastutuskeskuste) vahel võib esineda omavahelist sõltuvust. Detsentraliseeritud juhtimissüsteem EELISED 1. Paraneb juhtimisotsuste kvaliteet – otsuseid tegevad juhid on lähemal reaalsele tegevusele; 2. Suureneb otsustamise paindlikkus – võimalus teha otsuseid tegevusele lähemal; 3. Suureneb allüksuste juhtide motivatsioon – detsentraliseerimise võtmeküsimus –, mis arenevad vastutuse ja iseseisvuse kasvu tingimustes; 4