8 Finantsotsustajad Kõrgeim organ aktsionäride üldkoosolek, mis valib ... ...Nõukogu, mis omakorda paneb paika... ...Juhatuse, ja see hakkab omakorda juhtima... ...ettevõtte igapäevast elu. 9 Finantsjuht On tavaliselt üks tippjuhtidest või nendega vähemalt võrdväärne partner. Väikeses ettevõttes täidab nii analüütiku kui controlleri ülesandeid. Suures ettevõttes on tegevusvaldkond väga konkreetselt määratletud, eeldab laialdasi teadmisi majandusest. 10 Finantsjuhtimise eesmärk Otsuste langetamisel on määrava tähtsusega kinnipidamine firma omanike rikkuse maksimeerimise printsiibist, võttes arvesse riskitulu kompromissi. Oluline on leida optimaalne kapitali struktuur, mis suurendaks firma väärtust, ent hoiaks
Põhjenda oma väiteid, nii arutluse kui ka arvutusega. Koosta täiendatud aruanne, mille alusel oleks parem teha järeldusi ettevõtte edukuse kohta. Kasuta selleks paindlikku eelarvet. Eeldame, et kõik need kolm otsekulu on muutuvad kulud. (10P) 40+8+12= 60 euri 552 000: 8800 = 62,72 600 000: 10000 = 60 Tootmise efektiivusus puudus. Võimalikus 10000 ühikust toodeti ainult 8800 ühikut. Tegemist ei ole efektiivse tootmisega. III. Arutlus Controllingu ja controlleri roll tänapäeva ettevõtte juhtimissüsteemis (infoühiskonnas). Arutluse pikkus ca 1 lk. , st ca 300 sõna. Arutlus peab olema kirjuatatud OMA SÕNADEGA copyd ja ümberkirjutused erinevatest allikatest ei ole aktsepteeritavad. (10P) Firmad peavad suutma ajaga kaasas käia, et turul püsima jääda, selleks aga tuleb neid oskuslikult ja paindlikult juhtida. Seetõttu otsitakse üha uusi võimalusi juhtimissüsteemi täiustamiseks
rahandusdokumentatsiooni usaldusväärsust ing raamatupidamisarvestust puudutavaid dok ja toiminguid. Uuemaks ja vähemtuntud mõisteks on controllingu mõiste. So juhtimist toetav funktsioon ja mille eesmärgiks on majandustulemustele suunatud planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisüsteemi infoga varustamine. Rahvusvahelises praktikas on täiesti eristatavateks mõisteteks controlling, sisekontroll ja siseaudit. Controlleri ülesandeks on välja töötada mingi juhtimistasandi probleemide lahendamise alternatiivseid võimalusi e juhtimisotsuseid. Controller peab iga alternatiivi juures andma vastuse küsimusele: „mis juhtub siis kui käituda vastavalt alternatiivile?“ Juhtide ülesandeks on teha valikud alternatiivide hulgast. Seega võib controllerit pidada ettevõttesiseseks konsultandiks, nõustajaks. Controllingu süsteem on tavaliselt seotud
, kommunikatsiooni, hindam., otsustam., mõjutamaks töötajaid tegutsema org. eesm. nimel. Suunat. e/v sisestele ja välistele infotarbijatele (finants- ja maksudear- vestus). Controllerile allub kogu arvestusosakond. Controllingu põhiül. saksa keeleruumis: plan., kontroll, informeerimine ja koordin. Suunat. e/v sisesele infotarbijale. Controllerile allub vaid e/v sisene arvestus. 33 24. Controllingu organisatsioon ja controlleri ülesanded ettevõttes. Org-i controllingusüsteem integreerib plan., infovarustust, kontrolli, anal. ja operatiivjuhtimist, mille kaudu tagat. juhtimisotsusteks vajal. info org. eri tasandi juhtidele. Juhi ül. on controlleri poolt välja tööt. alternatiivsete juhtimisotsuste vahel õige valiku tegem. Eeltoodust lähtudes võib controllerit pidada org. siseseks konsultandiks või nõustajaks, kes pakub juhtidele-otsustajatele n.ö. abistavat teenust püstit. eesm. saavutamiseks.
................. 70 4.6. Strateegilise controllingu instrumentaarium ...................................................... 74 4.7. Tasakaalus tulemuskaart ..................................................................................... 74 4.8. Controllingu institutsioonid ................................................................................ 86 4.8.1. Controllingu detsentraliseerimine ............................................................ 86 4.8.2. Controlleri roll ettevõtte juhtimissüsteemis ............................................. 87 4.8.3. Turunduscontrolleri roll ettevõtte juhtimissüsteemis .............................. 88 4.8.4. Tootmiscontrolleri roll ettevõtte juhtimissüsteemis ................................ 89 5. VÄÄRTUSE JUHTIMISE KONTSEPTUAALSED ALUSED .......................... 90 5.1. Väärtusorienteeritud ärimudel............................................................................. 90 5.2
Finantsjuhi amet. Mida silmas pidada tööle asumisel: Kohtumine töötajatega Võtmetöötajate kindlaks tegemine-varuda piisavalt aega Tutvuma erinevate valdkonna personaliga Saada teada ettevõtte tugevad ja nõrgad kohad ja ettevõtte probleemid Mitte sukelduda paberitesse Tuleb oodata oluliste otsustega Uuenduslikest plaanidest tuleks rääkida ka teiste töötajate rühmadega, tiimidega, kui otsused puudutavad ka neid või konkreetseid töötajaid. Siis tuleks esialgu nendega kõigepealt omaette rääkida. Tuleb kehtestada hästi toimiv personali seire süsteem. Kui suhteliselt algusperioodis tekib vajadus, kas töötajat vabastada, ümberpaigutada vms. Siis tuleks eelnevalt koguda selleks piisavalt informatsiooni ja sellised otsused tuleks teha suhteliselt kiiresti. Vastutusvaldkonnad: Sõltuvad firma tegevusest, finantseerimisallikatest, firma juhtide strateegiast jne. Hoolitseda aktsionäride vara väärtuse eest. Pidevalt järgida firma strateegiat, mis m...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1 1. Finantsaruandluse analuusi 7 etappi jarjekorras. Definitsioon Valem Arvutused. Arvtulemus (tabelis) Arvu interpreteerimine Võrdlus (Üldtunnustatud kriteeriumiga + hinnang; Statistikaametiga + hinnang) Dunaamika ja dunaamika põhjused Parandusettepanekud kõige tahtsam punkt! See miks me analuusi teeme. 2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? 3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analuusile lahtudes ajalisest dimensioonist. Bilansi puhul ei saa teha jareldusi terve aasta kohta ning jareldus tuleks anda kuupaevaga. Kull aga kasumiaruande ja rahavoogude aruande puhul saab anda jarelduse terve aasta kohta. 4. Horisontaalanaluus ja vertikaalanaluus. Horisontaalanalüüsil võrreldakse erinevate aastate naitajate rahalisi ja protsent...