.............................................................................................4 2.3.Mõisted.................................................................................................................5 2.4.Varude arvestuspõhimõtted..................................................................................5 2.4.1.Esmane arvele võtmine..................................................................................5 2.4.2.Arvestusmeetodid varude kulusse kandmisel................................................7 2.4.3.Edasine kajastamine......................................................................................7 2.4.4.Konsignatsioonikaubad.................................................................................8 2.5.JÕUSTUMINE JA ÜLEMINEKUSÄTTED........................................................9 2.6.VÕRDLUS SME IFRS-IGA.............................................................................
Question 19 Järgmiste asjaolude esinemisel peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: a. varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud b. teatud varuobjektide turuhind on tõusnud c. teatud varuobjekte ei ole võimalik müüa d. varude füüsiline inventuur on tuvastanud et nende füüsiline seisund on halvenenud e. sarnaste varuobjektide turuhind on langenud Question 20 Amortisatsioon on a. vara soetusmaksumuse kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul b. vara lõppväärtuse kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul c. vara kaetava väärtuse kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul d. vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul
põhiülesanne on teatud varade säilitamine või eksponeerimine (näiteks arhiivid, muuseumid, raamatukogud), poolt alalhoidmisele määratud varad. Lähtudes olulisuse printsiibist ei kapitaliseerita põhivarana väheväärtuslikke varasid, isegi juhul, kui nende kasutusiga ületab ühte aastat. Ettevõte kehtestab oma raamatupidamise sise-eeskirjades alampiiri, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid tuleb kapitaliseerida põhivarana ja madalamaga kanda kulusse nende kasutuselevõtmise hetkel. Väheväärtusliku pika kasutuseaga varade üle võib vajadusel arvestust pidada bilansiväliselt. 3 2 . MATERIAALSE PÕHIVARA ARVELEVÕTMINE Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. (IAS 16p14). Otseselt soetamisega seotuks loetakse kulutused, mis on
· varu lõppjääk ja väljaminek tehakse kindlaks perioodiliselt kuu, kvartali või aasta lõpus · aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemaoleva varu inventuur Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Juhul kui üksikud varude objektid on üksteisest selgelt eristatavad, lähtutakse nende soetusmaksumuse kulusse kandmisel konkreetselt iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest. Juhul kui üksikud varude objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, kasutatakse soetusmaksumuse kulusse kandmisel kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Olemuselt ja kasutuselt sarnaste varude suhtes kasutatakse ühesugust meetodit. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.
moodustasin programmi ka vastava kande tüübi, ehk siis vastavlt omakapitali sissemakse; suurendamine/vähendamine(KAP). Ostuarve sisestamisel esialgu lõin eraldi maksetingimuse grupp ning ka uue laogrupi, milleks sai siis omatarve(kontor), aga ei midagi üleliia konti murdvat. Standardseadistused on siiski kõik olemas, vaid täiusta vastavalt oma maitse järgi. Ostuarve sai edukalt sisestatud omatarve kulusse ning sai hetk hiljem eraldi kandega ka tasutud. Kuid päevaraamatus ei ole mingil mulle teadmatul põhjusel ostutehing kajastatud, kapitali sissemakse on täiesti olemas seevastu. Sain jälile, mul ei olnud lihtsalt ostuarvet ja vastava inventari eest tasumist kinnitatud lisaks salvestamisele, mis sai tehtud koheselt peale vastavate kannete sisestamist programmi. Müügiarve sain isegi küllaltki lihtsalt sisestatud, salvestatud ning ka kinnitatud.
Materiaalset põhivara kajastatakse edaspidi bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus Põhivara soetusmaksumust ei kanta kuluks ühe majandusaasta jooksul, vaid põhivara kogu kasutusaja jooksul. Vara soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub amortiseerimise teel. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Kasulik eluiga on: ·periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse; või ·tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Amortisatsiooni arvestamise seisukohast jagatakse põhivarad kaheks: ·piiramatu kasutuseaga põhivarad; ·piiratud kasutuseaga põhivarad. Piiramata kasutuseaga põhivaradeks on maa, püsiva väärtusega kunstiteosed,
kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodil varude algjääk ja võetakse arvele aruande perioodi lõppjääk). Varude soetamise jooksvat arvestust peetakse ajutisel kontol ,,ostukulud", mitte püsival kontol ,,kaubad/ toore/ materjal". Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse varude inventeerimisega. (1, 67) Arvestusperioodi jooksul realiseeritud varude kulusse kandmine on kajastatud Näites 1, mille tegemisel on kajastatud joonist 1. 6 Joonis 1. Müüdud vara kulu arvutamise skeem (1, 68) Näide 1. Hulgimüügi firma poolt edasi müügiks soetatud kaubavaru maksumus 01.01.2004.a. oli 200 000 krooni. 2004. aasta jooksul ostis firma kaupa 1 000 000 krooni eest ning müüs 1 312 500 krooni eest. 31.12.2004.a
aasta jooksul. 17.Kuidas leitakse vara lineaarne amortisatsiooninorm aastaks? Too näide. Sirgjooneline ehk lineaarne meetod (straight-line method) on kõige enam levinud amortisatsiooni arvestamise meetod, mis lähtub eeldusest, et amortisatsioonikulu sõltub ainult põhivara kasulikust elueast (kasutusajast) ning amortisatsioonisumma on igal aastal sama. Amortiseeritav osa arvestatakse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena ning kantakse perioodiliselt võrdsete osadena kulusse. Amortisatsioonikulu = (soetusmaksumus-lõppväärtus) / amortisatsiooniperioodide arv 18. Milline järgmistest väidetest on õige? Selgita miks? Omakapital = Kohustused – Varad Omakapital = Kohustused + Varad Kohustused = Varad – Omakapital Õige Kohustused = Varad + Omakapital 19. Kes koostab Äriseadustiku § 179-st tulenevalt koostab raamatupidamise aastaruande ja tegevusaruande? Osanik. 20
K: Tulumaksu võlg 5000 EEK 50. Avansina makstud ettevõtte tulumaks Firma maksab iga kuu avansilist ettvõtte tulumaksu 1800 EEK D: Tlumaksu võlg 1800 EEK K: Arveldusarve 1800 EEK MÜÜGIARVESTUS 51. Müük, kui müüja ei ole käibemaksukohustlane Firma A ei ole käibemaksukohuslane ja müüb ostjale kaupa summas 9440 EEK soetusmaksumusega 7500 EEK. Ostja tasub kauba eest kassasse. D: Kassa 9440 EEK K:Müügitulu 9440 EEK 52. Müüdud kauba kandmine kulusse Firma kannab realiseeritud kauba soetusmaksumuses kulusse. D: Materjal 7500 EEK K: Müügiks ostetud kaubad 7500 EEK 53. Müük, kui müüja on käibemaksukohuslane Firma A on käibemaksukohuslane ja müüb ostjale kaupa summas 9440 EEK(kaup 8000 EEK ja käibemaks 1440 EEK) soetusmaksumusega 7500 EEK D: Kassa 9440 EEK K: Müügitulu 8000 EEK K: Käibemaks 1440 EEK Kantakse maha realiseeritud kaup D: Materjal 7500 EEK K: Müügiks ostetud kaubad 7500 EEK 54
12.20x7? Valige üks: a. 6 b. 5 c. 9 d. 7 e. 8 5. Müüdud kaupade kulu arvutatakse (perioodilise arvestussüsteemi kasutamise korral) nii, et liidetakse kaupade algsaldole perioodi ostud ja lahutatakse X. Kas X on: Valige üks: a. Müügi netotulu b. Perioodi ostud c. Ükski vastus ei ole õige d. Kaubanduslikud väärtusvähendid e. Kaupade lõppjääk 6. Varem kulusse kantud lootusetu nõude mahakandmmisel bilansis koostatakse lausend: Valige üks: a. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K ostjate laekumata arved b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K pank d. D ostjate laekumata arved / K ebatõenäoliselt laekuvad arved 7. Rahalähendid ehk raha ekvivalendid on: valige üks: a
NT tütarühingu tasemel maksustatakse kasum Krediidi meetod Täielik krediidimeetod – välisriigis rohkem makstud tulumaks kompenseeritakse residendiriigi poolt Tavaline krediidimeetod: välisriigis rohkem makstud tulumaksu ei kompenseerita, maha arvata saab residendiriigis tasutava tulumaksu ulatuses. MAHAARVAMISMEETOD Välisriigis tasutud tulumaks lubatakse maha arvata maksustatavaks tuluks. Nt välisriigis tasutud 10 € maksukohustus lubatakse kanta kulusse, (tulu - kulu) e kasum* maksukohustus. VABASTUSMEETOD Residentsusriik ei maksusta välisriigis saadud tulu. TÄIELIK VABASTUSMEETOD: välisriigis teenitud tulu ei maksustata üldse. PROGRESSIOONIGA MAKSUVABASTUS: NT. Krediidi meetod. Eesti äriühing, kellel on püsiv tegevuskoht Soomes. Maksustame maailmatulu 100 000. Püsiv tegevuskoht 20 %, EESTI: TuMS § 13 lg 4 – füüsiline isik, palgatulu §18 lg 1’1 füüsiline isik dividendid TuMS § 45 krediidi võimalus teist liiki tulude puhul
normide alusel. Nimetatud norme võib muuta juhataja (juhatuse) otsusega. Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisataiooni arvestamine lõpetatakse. 9 Väheväärtusliku põhivara piir on 1-9999 krooni objekti kohta. Osaühing ei pea väikevahendite arvestust. Väikevahendid kantakse kulusse ostudokumendiga. [1] Arvelduste arvestus Osaühingus sõlmitakse tööandja ja töövõtja vahel töölepingu seaduse nõuetele vastav leping. Palga arvutamise aluseks on ametipalgad ja tunnitasu määrad ning tööaja arvestuse tabelid. Lepingulistele töötajatele arvestatakse palka sõlmitud tööettevõtulepingu alusel. Palka makstakse kord kuus, hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäeval. Aruandvad
üksusest teise. Vajalikud märkused põhivarade ümberpaigutamiste kohta tehakse põhivarade analüütilise arvetuse registrites, bilansis sünteetilistel kontodel ümberpaigutus ei peegeldu. Põhivara arvestust peetakse põhivara kaardil mis sisaldab järgmisi andmeid: need on kaardil kirjas. Põhivara jääkväärtus: selle leidmiseks lahutatakse soetusmaksumusest arvestatud kulumi summa. Amortisatsioon: vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasulikku eluea jooksul. Amortiseeritav osa : vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Kasulik eluiga: periood mille jooksul ettevõtte poolt tõenäoliselt põhivara kasutatakse või toote ühikute arv mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Akumuleeritud kulu: põhivara juba kuluna kajastatud amortiseeritav osa, kajastatakse bilansi aktivas. Amortisatsiooni arvestamise meetodid: Võrdeline e
siis on toimunud tavaline müügitehing ja tekkinud kasum või kahjum kajastatakse kohe. Kui müügihind on õiglasest väärtusest madalam, siis kajastatakse kasum või kahjum kohe, välja arvatud juhul, kui kahjum kompenseeritakse tulevaste turuhinnast madalamate rendimaksetega. Sellisel juhul kajastatakse müügihinna ja vara õiglase väärtuse vahe bilansis tulevaste perioodide kuluna ja amortiseeritakse kulusse proportsionaalselt rendimaksetega eeldatava vara kasutamise perioodi jooksul. Kui müügihind on õiglasest väärtusest kõrgem, siis kajastatakse õiglast väärtust ületav summa bilansis tulevaste perioodide tuluna ja amortiseeritakse tulusse eeldatava vara kasutamise perioodi jooksul. Kasutusrentide puhul, mille korral vara õiglane väärtus on müügi- tagasirenditehingu hetkel bilansilisest maksumusest madalam, kajastatakse õiglase väärtuse ja bilansilise maksumuse vahe kohe kahjumina
Materiaalne põhivara, mis vastab vara bilansis kajastamise kriteeriumitele võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb: (a) ostuhinnast (b) soetamisega otseselt seotud kulutustest (c) vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega (nt maa rekultiveerimine) seotud hinnanguliste kulutuste nüüdisväärtusest . Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. 10. Amortisatsiooni arvestamise meetodid. Amortisatsiooni arvestatakse põhiliselt lineaarsel meetodil. Näiteks Masinaid ja seadmeid amortiseeritakse 15% aastas lineaarse meetodi alusel. On olemas veel näiteks mahupõhine väärtuse alandamise meetod ja kahekordselt alaneva jäägi meetod, kuid neid meetodeid tuleks arvestada suurte ja keerulisemate seadmete peal, mille puhul
Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Allahindluse summa kajastatakse kasumiaruandekirjel "Käibevarade allahindlus". Materiaalne põhivara Materiaalse põhivara arvelevõtmine Põhivarad on varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta ja maksumus alates 15 000 kroonist. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 15 000krooni, kantakse kasutusele võtmise hetkel täielikult kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Parendused Põhivara parendustega seotud kulutused, mis vastavad põhivara definitsioonile, kapitaliseeritakse ning lisatakse põhivara maksumusele. Amortisatsiooni arvestamise meetodid Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit ning amortisatsioonimäärad jagunevad gruppide lõikes: Materiaalse põhivara grupp Amortisatsioonimäär
esindaja ja mahakantava põhivara eest vastutav materiaalselt vastutav isik. Põhivara mahakandmiseks krediteeritakse põhivara kontot ja debiteeritakse akumuleeritud kulumi kontot. Juhul, kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne kui kogu mahakirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest. Väikevara Väikevara on väheväärtuslik vara, mille soetusmaksumus on kuni 3000 krooni. Väikevara kantakse kulusse soetamise hetkel. Raamatupidamises peetakse väheväärtusliku pika kasutuseaga väikevarade arvestust bilansiväliselt, osakondade ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Väikevara võetakse arvele materiaalselt vastutava isiku allkirjastatud nõudelehe alusel või vastava sisulise märkega arvel, mille on kinnitanud tegevjuht. 2.8 ARUANDLUS Perioodiline aruandlus Osaühing Denveiss koostab ja esitab raamatupidamise aruanded Statistikametile,
o Võimaldab hankida vajaliku sisseseade/tehnoloogia just siis, kui seda on vaja o Paraneb maksevalmidus o Liisingu kasutamine vähendab väheefektiivse seadme soetamise riski Kapitalirent Kasutusrent Rendimaksed kattavad vara maksumuse 100% Rendimaksed ei kata kogu vara maksumust Omandiõigus läheb lepingu lõppedes üle Lepingu lõppedes tuleb vara tagastada rendileandjale Intressimaksed kulusse Kogu maksed kulusse Liisingobjekt põhivarana arvel rentniku Liisingobjekt põhivarana arvel liisingfirma bilansis bilansis Põhivara amortisatsiooni arvestab rentnik Põhivara amortisatsiooni arvestab liisingfirma Pangagarantii 1. Maksegarantii pank garanteerib selle, et ettevõtte maksab arvete eest tähtaegselt ja kui seda ei tehta, siis saab selle garantiiandja vastu pöörata 2
osutamisel või halduseesmärkidel pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivarana võetakse arvele varasid soetusmaksumusega alates 10 000 krooni. Soetusmaksumus koosneb vara ostuhinnast ja muudest otseselt soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 krooni, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kulusse. Väheolulise maksumusega vara üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt lähtudes eeldatavast kasulikust tööeast järgnevalt: ehitised 50 aastat; masinad ja seadmed 5-6 aastat; muu inventar 2,5-5 aastat.
[2:182]. Näide: Oletame, et Firma ostis kolm pesumasinat hinnaga 400 , 450 ja 500 . Arvestusperioodil müüs firma kaks pesumasinat maha hinnaga 600 . Alles jäi pesumasin, mida soetati hinnaga 400 . Seega peaks varude lõppsaldo olema 400 ning müüdud kaupade soetusmaksumus 950 . FIFO meetod FIFO (first-in, first-out) meetodi rakendamisel eeldatakse, et tooteid müüakse (või kasutatakse) nende soetamise järjekorras (st esmalt kantakse kulusse algjääk, seejärel esimesena saabunud partii soetusmaksumus jne). FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki bilansis viimasena saabunud ja veel müümata (kasutamata) partiide soetusmaksumuses. [7]. Sarnased, kuid erinevate hindadega soetatud varad väljastatakse kronoloogilises e. ostujärjekorras. Kui sellest varu väljastamise järjekorrast kinni peetakse, jäävad lõppvarusse viimastena soetatud varaühikud. Et see arvestus on süsteemne ( toimub loogiliselt
koostatakse inventuuriaktid. 9.1. Varade arvestus Põhivaradeks loetakse varad, mille soetusmaksumus on üle 10000.- EEK ühiku kohta ja kasutusaeg rohkem kui üks aasta. Varad alla 10 000.- EEK ühiku kohta kantakse kohe kuluks. 14 Nende töövahendite remondiks, mis ei kajastu põhivaradena, kulunud summad kantakse samuti otse kulusse. Põhivara amortisatsiooni arvestatakse : * kui põhivara soetatakse 1.-15.kuupäevadel, arvestatakse käesoleva kuu kulumit; * kui põhivara soetatakse 16.-31.kuupäevadel, siis käesolevas kuus kulumit ei arvestata, vaid hakatakse arvestama kasutusele võtmise kuule järgnevast kuust; pv amort norm määratakse iga objekti hinnates eraldi. Kasutatakse alljärgnevaid amortisatsiooninorme serverid, tulemüürid, arvutid 33,33%, tarkvara 20% .
· paraneb maksevalmidus · liisingu kasutamine vähendab väheefektiivse seadme soetamise riski. Kapitalirent Kasutusrent Rendimaksed katavad vara maksumuse 100% Rendimaksed ei kata kogu vara maksumust Lepingu lõppedes tuleb vara tagastada Omandiõigus läheb lepingu lõppedes üle rendileandjale Intressimaksed kulusse Kõik maksed kulusse Liisingobjekt põhivarana arvel rentniku Liisingobjekt põhivarana arvel liisingfirma 12 bilansis bilansis Põhivara amortisatsiooni arvestab rentnik Põhivara amortisatsiooni arvestab liisingfirma 27. Faktooring Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktor)
1. juhtkonna, raamatupidajate, ökonomistide, andmetöötlejate, sekretäride jt palk, preemiad ja sotsiaalkulud; 2. kontorikulud (kaasa arvatud arvutid, telefonid, faksid, paljundusseadmed jne); 3. kontoriseadmete rent, üür (või)kulum, remont ja hooldus; 4. immateriaalse põhivara kulum; 5. küte, valgustus, vesi; 6. andmetöötluse, raamatupidamise, juriidilise ja muude teenuste kulud; 7. tuletõrje- ja valve kulud; 8. ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulusse kandmine; 9. halduspersonali esinduskulud; 10. täiendõppekulud (sh stipendiumid); 11. mitmesugused muud üldhalduskulud. ETTEVÕTTE TURUSTUSKULUD 1. reklaamikulud, sponsorlus; 2. turu-uuringutega seotud kulud; 3. müügipersonali palk, preemiad ja sotsiaalkindlustus; 4. vahendajatele ja komisjonäridele makstav teenustasu; 5. valmistoodangu (kauba) laokulud, rendikulud, kindlustus, valvekulud; 6. müügipersonali esinduskulud; 7. müügiosakonna varade amortisatsioon; 8
Mõisted ; Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustis- eraõiguslik suhe, milles üks pooltest (võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poole (võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osast oma varas) või hoiduma mingit tegu tegemast. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Tulum- tähendab mittepõhitegevuslikku tulu. Termini kasum täpsustatud mõiste. Nt põhivara müügist saadud kasum. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud v...
ümberpaigutamiseks ühest üksusest teise. Vajalikud märkused põhivarade ümberpaigutamiste kohta tehakse põhivarade analüütilise arvetuse registrites, bilansis sünteetilistel kontodel ümberpaigutus ei peegeldu. Põhivara arvestust peetakse põhivara kaardil mis sisaldab järgmisi andmeid: need on kaardil kirjas. Põhivara jääkväärtus: selle leidmiseks lahutatakse soetusmaksumusest arvestatud kulumi summa. Amortisatsioon: vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasulikku eluea jooksul. Amortiseeritav osa : vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Kasulik eluiga: periood mille jooksul ettevõtte poolt tõenäoliselt põhivara kasutatakse või toote ühikute arv mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Akumuleeritud kulu: põhivara juba kuluna kajastatud amortiseeritav osa, kajastatakse bilansi aktivas. Materjalide laoarvestuse meetodid Varud on varad: – mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus
Üldjuhul arvestatakse amortisatsiooni eeltoodud normide alusel. Nimetatud norme võib muuta juhataja (juhatuse) otsusega. Amortisatsiooni hakatakse arvestama põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvestamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisataiooni arvestamine lõpetatakse. Väheväärtusliku põhivara piir on 1-9999 krooni objekti kohta. Osaühing ei pea väikevahendite arvestust. Väikevahendid kantakse kulusse ostudokumendiga. 6.8. Varade inventeerimine 12 Varade saldod inventeeritaks bilansipäeva seisuga, bilansipäev on majandusaasta viimane kuupäev. Inventuuri alguses viiakse raamtupidamises kõigi materiaalsete väärtuste sissetuleku- ja väljaminekudokumentide töötlemine, tehakse arvestusregistritesse vajalikud kirjendid ja viiakse välja jäägid inventuuri päevaks. Inventuurid viib läbi osaühingu juhatuse otsusega määratud
Materiaalset põhivara kajastatakse edaspidi bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 3. Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus. Põhivara soetusmaksumust ei kanta kuluks ühe majandusaasta jooksul, vaid põhivara kogu kasutusaja jooksul. Vara soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub amortiseerimise teel. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Kasulik eluiga on periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse või tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Amortisatsiooni arvestamise seisukohast jagatakse põhivarad kaheks: piiramatu kasutuseaga põhivarad; piiratud kasutuseaga põhivarad. Piiramata kasutuseaga põhivaradeks on maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud ning neid ei amortiseerita.
kartul) ja tootvateks varadeks (varad, mida hoitakse põllumajandusliku tootmise eesmärgil, nt piimakari, tõuemised, kuldid, munakanad, puuviljaaiad). Tootvad varad kuuluvad üldjuhul põhivara koosseisu, tarbitavate varade jaotatakse varad käibe- või põhivaradesse lähtuvalt nende iseloomust. Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Kaks meetodit lineaarne ja mahupõhine Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna (miinus vara võõrandamisega seotud müügikulutused), juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes. 13.Palgaarvestus Dokumentatsioon
3.5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 15 000 krooni. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 15 000 krooni, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
vananem. Kulumi arvest. ei tähenda põhivara füüsil. kulumist ega selle turuvääruse langust. Kulumi summat mõjutavad faktorid: 1) vara soetusmaksumus; 2) vara likvideerim.väärtus; 3) kuludesse kantav summa (soetusmaksumus - likvideerim.väärtus); 4) eeldatav kasulik tööiga. 6 Kulumi arvest. meetodid: 1) Lineaarne meetod - vara soetusmaksumus kantakse võrdsete osadena kulusse. Baseerub eeldusel, et kulum sõltub ainult ajast. (soetusmaksumus - likv.väärtus) / eeldatav kasulik tööiga Enamus ettevõtetest kasutab kulumi arvestamiseks lineaarset meetodit. 2) Toodangumahu meetod - eeldatakse, et kulum sõltub ainult kasutusajast. Soovit. kasut., kui on võimalik piisavalt täpselt määratl. põhivara tootlikkust: ( soetusmaksumus - likvid .väärtus ) toodangu maht perioodil
· Masinad ja seadmed, · Muu materiaalne põhivara. 12 6.2. Materiaalse põhivara sissetuleku arvestus Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on 20 000 krooni ja rohkem. Varad alla 20 000 krooni kantakse kasutusele võtmise hetkel täielikult kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud kulutusi (transpordikulu, impordimaksud ja muud mittetagastatavad maksud). Laenu- ega liisinglepingu intresse ei lisata soetusmaksumusse. Edasiselt kajastatakse materiaalne põhivara bilansis soetusmaksumuses, millest on maha
Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · varade liigitus; · kontode kasutamine varude arvestuseks; · varude soetusmaksumuse arvestuse kord; · ostudokumentide vastuvõtmine, kontrollimise ja kinitamise kord; · laodokumentide koostamise kord; · varude arvestamise pidamise süsteem; · varude liikumise sisestamine laoprogrammi; · laoandmete edastamine raamatupidamisse; · laoandmete õigsuse eest vastutamine; · varude kulusse kandmise meetodi kasutamine; · laovarude allahindluse ja varude mahakandmise tingimused; · korralise inventuuride läbiviimise kord, inventuuride võrdlemine raamatupidamisandmetega; · materiaalselt vastutavad isikud; · kontode kasutamine pearaamatus; · aruandlus [1 : 125-126]. Varude soetusmaksumuse kindlakstegemiseks on erinevad meetodid: · individuaalmaksumuse meetod ehk tükimeetod; · kaalutud keskmise meetod; · FIFO- meetod; · LIFO- meetod
laia nomenklatuuri korral kuigi lihtne. Suure töömahukuse tõttu on ta ebapraktiline, seetõttu on enamlevinud kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod [20]. Individuaalmaksumuse meetodit kasutavad sageli ettevõtted, kus müüakse üksikuid objekte, mis on üksteisest selgelt eristatavad ning mida on vähe. Varude vähesus on ka põhjus, miks raamatupidamine on lihtne ja kaubad kergesti eristatavad. Tootmisesse andmisel või müümisel kantakse kulusse see maksumus, milliste kulutustega varu arvele võeti. Kaalutud keskmine Kaalutud keskmise meetod lähtub eeldusest, et perioodi jooksul müüdud kaupade maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus. Varu lõppjäägi maksumus on samuti kaalutud keskmine soetusmaksumus [2: 266]. Kaubaühiku keskmine hind on arvutatav valemiga[3: 186]: Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel (nn libisev
maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates 640 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 640 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudena) ja vara kasutusele võtmise hetkel kantakse 100%-liselt kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Omatarbeks ehitatud materiaalse põhivara finantseerimiseks võetud laenu kasutuse kulutused (s.h. lepingu sõlmimise tasu amortisatsioon, intressid), mis on arvestatud alates ehitustegevuse algusest kuni valmis vara vastuvõtmiseni, kajastatakse materiaalse põhivara
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. T...
AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Gunnar Michelson Praktika Osaühingus Erisisu Praktikaaruanne Juhendaja: Signe Noormägi Tallinn 2003 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1. Osaühing üldiseloomustus.............................................................................................. 4 1.1. Toodang ................................................................................................................... 5 1.1.1. Toormaterjal ................................................................................................... 5 1.1.2. T...
millele lihtsalt pole turgu ning tulu saadakse alles tulevatel aruandeperioodidel. Ka sellisel juhul tuleb vara kajastada õiglase väärtuse alusel. (Vooro, 2014, lk 6) Näiteks Ettevõte ostis seemne ja külvas talirukki. D Kaubad, toore, materjal, teenused (kasumiaruanne) K Pangakonto (bilanss) 13 Selline kanne tehakse ostetud talirukki seeme kulusse kandmisel peale seemne külvamist ja kajastatakse kasumiaruande kirjel "Kaubad, toore, materjal, teenused". Taliviljakülv võetakse arvele valmidusastme järgi: D Ebaküpsed tarbitavad bioloogilised varad (taliviljakülv) (bilanss) K Kasum, kahjum bioloogilistelt varadelt (kasumiaruanne) Alates hetkest, mil soetusmaksumuses kajastatud bioloogilise vara õiglase väärtuse hindamine osutub
mitterahalise tasu õiglane väärtus ilma käibemaksuta; Bilansiline (jääk) maksumus netosumma, milles vara on bilansis kajastatud (võttes arvesse akumuleeritud kulumit ja võimalikke allahindlusi); Kasulik eluiga periood, mille jooksul vara asutuse poolt tõenäoliselt kasutatakse; Amortiseeritav osa vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus; Amortisatsioon vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul; Kulum põhivara juba kuluna kajastatud (amortiseeritud) amortiseeritav osa; Allahindlus vara väärtuse vähendamine. Teostatakse põhivarade väärtuse languse (nt kahjustumine, demonteerimine, hävimine, kasuliku eluea lühenemine) ilmnedes; Ümberhindlus vara senise hinna asendamine uue hinnaga. Põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord ning üldjuhul kuni 31.12.2005. Kui põhivara ümberhindlus jäi enne 31.
Põhja- Iirimaal elavad nad isegi liivikuil. Liblikas muneb munad 530 kaupa toidutaime lehtede alaküljele. Röövikute toidutaimede loetelu on pikem kui eelmisel liigil. Sellesse kuuluvad mitmed teelehed, mailased, kurerehad, leedrid, peetrileht, emajuur, palderjan, kuslapuud, enelad, lodjapuud. Inglismaal on toidutaimena märgitud veel harilik äiatar ja tui-tähtpea. Sügiseni toituvad röövikud koos võrgendist pesas. Talvituvad varjatult kulusse tehtud talvituspesas. Kevadel roomavad laiali, otsides toidutaimede värskeid lehti. Nukustaadium kestab kaks-kolm nädalat. Lendavad mai lõpust juuni keskpaigani. Mosaiikliblikate peamised looduslikud vaenlased on kiletiivaliste, aga ka kahetiivaliste hulka kuuluvad parasitoidid ning röövputukad. Ka Eestis elav kilplutikas Picromerus 6 bidens võib röövikute tiheda kooselu ajal vähendada oluliselt nende arvu [6, 15]. Lindude
soetusmaksumuse kindlaksmääramisel konkreetselt iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest See on individuaalmaksumuse meetod. Juhul kui üksikud varude objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, kasutatakse soetusmaksumuse kindlaksmääramiseks kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit . (RTJ 4 p 15) FIFO (first-in, first-out) meetodi rakendamisel eeldatakse, et varusid müüakse (või kasutatakse) nende soetamise järjekorras (st esmalt kantakse kulusse algjääk, seejärel esimesena saabunud partii soetusmaksumus jne). FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki bilansis viimasena saabunud ja veel müümata (kasutamata) partiide soetusmaksumuses. (RTJ 4 p 17) Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. (RTJ 4 p 18)
14 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul Kasulik tööiga on kas -aeg, mille jooksul loodab ettevõte amortiseeritavat vara otstarbekalt kasutada, -toodangu hulk, mida on võimalik vara tööea jooksul valmistada. Amortisatsiooni arvutamine on omane tekkepõhisele arvestusprintsiibile, kus vara võetakse arvele bilansis ning seejärel vastavalt tulude ja kulude printsiibile kantakse vara väärtus kuludesse järk-järgult e. viiakse vastavusse arvestusperioodil saadud tulu selle saamiseks
3 o gaasi kulu, m /h; o katla soojuskoormus (soojusvõimsus), kW; o CO2 või O2 sisaldus suitsugaasides, %; o Suitsugaaside ja põlemisõhu temperatuur, oC; o Mõõtmised või andmed katla välispinna temperatuuride kohta. Saadud andmete alusel tehakse järgnevad arvutused: o Gaasi kulusse viiakse sisse rõhu ja temperatuuri parandused (Lisa 1), gaasi kulu ei tohi olla suurem kui gaasi kulu katla maksimaalvõimsusel + kaod; o Soojuskoormus (soojusvõimsus) = parandatud gaasi kulu x kütteväärtus. Arvutustes on vaja teada reaalselt kasutatava kütuse kütteväärtust. o Gaasianalüüsi andmed annavad võimaluse arvutada liigõhuteguri väärtuse suitsugaasides. o Teades gaasi ja ümbritseva keskkonna temperatuure, gaasianalüüsi tulemusi
1)Maa ja ehitised 2)Masinad ja seadmed 3)Muu materiaalne põhivara 93 4)Põhivara akumuleeritud kulum 5)Lõpetamata ehitised 6)Ettemaksed materiaalse põhivara eest Raamatupidamises tuleb kõigi 4 esimese rühma siseselt eraldi arvestada oma ja renditud materiaalset põhivara ning selle kulumit. 18.Amortisatsiooni arvestamise meetodid. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Kasulik eluiga on: -periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse; või tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Põhivara maksumus 200000 likvid väärtus 20000 kasutusiga 5aAmortmäär=100%/5a =20%a amort summa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
