Oma osad või aktsiad (miinus) Ettevõtte valduses olevad (näiteks tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad Tagasiostetud aktsiate eest makstud tasu õiglane väärtus RTJ 3 Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital Muud reservid Realiseerimata tulud ja kulud, mida vastavalt RT juhenditele ei kajastata kasumiaruandes (näiteks välismaal asuvate tütarettevõtete konsolideerimisel tekkiv valuutakursi vahede reserv vastavalt juhendile RTJ 11; aruannete arvestusvaluutast esitusvaluutasse ümberarvestusel tekkivad vahed vastavalt juhendile RTJ 1; jne.). Muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid. Välismaal asuvate tütarettevõtete konsolideerimisel tekkiva valuutakursi reservi moodustamine on reguleeritud juhendis RTJ 11. Ümberarvestust arvestusvaluutast esitusvaluutasse on reguleeritud juhendis RTJ 1.
vara väärtuse langusest tingitud allahindlusega. Käesolevas essees ei ole vara väärtuse testimiseks kehtestatud reegleid detailsemalt kirjeldatud, need leiab juhendis RTJ 5. Konsolideerimine on minu jaoks keeruline toiming, ning selle läbiviimiseks on vaja järgida teatud reegleid, milleks on näiteks: · emaettevõtte ja tütarettevõtte finantsnäitajad liidetakse niimoodi kokku, nagu oleks tegu ühe ettevõttega; · konsolideerimisel tuleb kasutada samasuguseid raamatupidamise põhimõtteid, nagu tavalisel raamatupidamisel.
Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital Muud reservid Realiseerimata tulud ja kulud, Välismaal asuvate Konsolideerim mida vastavalt RT juhenditele ei tütarettevõtete isel tekkiv kajastata kasumiaruandes konsolideerimisel tekkiva valuutakursi (näiteks välismaal asuvate valuutakursi reservi vahede reserv tütarettevõtete konsolideerimisel moodustamine on RTJ 11; tekkiv valuutakursi vahede reguleeritud juhendis RTJ Aruannete reserv vastavalt juhendile RTJ 11. arvestus-
Maksebilansi koostamise keerukuse ning ulatuse tõttu tekivad statistilise info kogumisel aga alati ebatäpsused. Viimaseid kajastatakse maksebilansi tasakaalu viimiseks vigade ja täpsustuste kirjel. 19. Rahvusvaheline investeerimispositsioon Rahvusvaheline investeerimispositsioon (-seis) on riigi kõigi majandussektorite finantsvarade ja finantskohustuste konsolideeritud koondbilanss ehk varade ja ressursside seis teatud kuupäeva seisuga väljendatuna selle kuupäeva turuhindades. Kuna konsolideerimisel sektoritevahelised ja -sisesed nõuded ja kohustused vastastikku taanduvad, kajastab rahvusvaheline investeerimispositsioon vaid riigi kui terviku välisnõudeid ja -kohustusi. Eesti Pank koostab rahvusvahelist investeerimispositsiooni alates 1996. aastast ja avaldab kord kvartalis. Investeerimispositsiooni koostamisel järgitakse samu põhimõtteid ja definitsioone, mida maksebilansi puhul. Neist olulisemad on tekkepõhine arvestusprintsiip ning seisude
Sellega viidi Prantsusmaa ühendamise lõpule.Kaotsi läks Flandria, mis läks Habsburgide kätte. Pol ühtsuse oli minetanud Saksa keisririik (a-st 1250). Interregnumi 13. saj-l lõpetas Rudolf Habsburg, kuid troon käis mitme suguvõsa käes, kuna troon oli valitav. Kuningat said valida kuurvürstid (7). Kusjuures valiti tihti nõrkasid valitsejaid. 1348 legaliseeris Karl IV Sks pol killustatuse. Paljud suguvõsad kasut keisritiitlit isiklike pärusvalduste suurenamiseks. Valduste konsolideerimisel tekkisid Habsburgidel konfliktid šveitslastega. Konflikt lõppes alles 1499 Baseli rahuga, millega mööndi konföderatsiooni sõltumatust. Koos keisrivõimuga kaotas oma tähtsuse paavstivõim. Murranguks kujunes 13. saj lõpp Bonifacius VIII ajal. Bonifacius VIII tekkis konflikt Philippe IV Ilusaga kirikukümnise kontrollimise pärast. Konflikti võitis Prantsusmaa kun, mistõttu tekkis paavstivõimu kriis. 1305 a-st valiti paavstiks prantsuse päritolu kardinal ning valis oma residentsiks
13 all). Seetõttu tuleb tütarettevõtte bilansis kajastatud varade, kohustuste, tulude ja kulude väärtusi konsolideerimisel vajadusel korrigeerida, võtmaks arvesse vahet ostuanalüüsis tuvastatud varade, kohustuste ja tingimuslike kohustuste õiglase väärtuse ja soetushetkel tütarettevõtet bilansis kajastatud varade ja kohustuste bilansilise väärtuse vahel. Samuti tuleb konsolideerimisel kajastada äriühenduse käigus tekkinud firmaväärtus ning sellised ostuanalüüsi käigus tuvastatud varad ja kohustused, mida omandatud ettevõtte bilansis ei kajastatud (RTJ 11 § 74). Tütarettevõtted konsolideeritakse alates nende omandamise kuupäevast kuni müügikuupäevani. Juhul kui ettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni müügipäevani
summat suurend. invest.objektilt saadud kasumi osaga, vähend. saadud kahjumi osaga ning invest. objektilt laekunud dividendi summas. 2) Täielik kapitaliosaluse meetod. Lisaks eelm. määratl. võet. arvesse kontserni kui ühtse maj.ük- suse aspektist realiseerimata kasumeid (kahjumeid), samuti tütare/v aktsiate omandam. tekkinud pos. firmaväärtuse ning tütare/v vara reaalväärtusse ümberhindamissummade amort. tulemused. 3) Laiendatud kapitaliosaluse meetod. Põhineb konsolideerimisel, mille puhul investeerijat ning tema tütar- ja sidusettevõtteid käsitl. kui ühendatud maj.üksust. Pikaajal. investeeringud esit. bilansis 7 kirjel: · tütare/v aktsiad või osad, · pikaajal. nõuded tütar- ja emaettevõtetele, · siduse/v aktsiad või osad, · pikaajal. nõuded sidusettevõtetele, · muud aktsiad, osad või võlatähed, · mitmesugused pikaajal. nõuded, · pikaajal. ostjatelt laekumata arved.