Tellija efekt: E = F x I x (T1 + T2), kus F - põhifondide maksumus (investeeringute suurus), tuh kr I - intressimäär, T1 ja T2- ehituskestused, aastates Ehitaja efekt: E = TPK x (1 T1/T2 ), kus TPK - tingpüsivad kulud ( materjalide maksumusest - 1%, kaudkuludest - 50%, masinate kasutuskuludest - 15%). Vahendite ümber jaotamise efekt: E = I x (T1 + T2) K1,2 = (T1 + T2 + ... Tn x 0,5):n 53. Ehitusfirma käibevara mõiste ja koosseis. Käibevara vara, mida kasutatakse suhteliselt lühikese aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul. Käibevara maksumus kantakse valmistoodangu omahinnale täies ulatuse ja füüsiline kuju muutub töötlemise tulemusel. Käibevara koosseis: Laovarud, eelolevate perioodide kulud, valmistoodang laos, sularaha kassas ja pangakontol ning väärtpaberid, tellijate debitoorse võlgnevuse kohustused, lõpetamata toodang, laovarud ) kütus, materjalid, tarindid). 54. Varu mõiste ehituses.
Rahandusotsused kodutöö nr 1 Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2
6.Aktsiaseltsi juhtivateks organiteks on ...üldkoosolek ...nõukogu ...juhatus 7.Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema... ...füüsiline isik ...juriidiline isik ...vähemalt 30 aastane ...Eesti Vabariigi kodanik ...mees ...naine ...eestlane ...majandusharidusega ...kõrgema haridusega ...Eestis tööluba omav 8.Bilanss on... ...raamatupidamise ettekanne, mis kajastub antud kuupäeva seisuga raamatupidamis kulueelarve vara, kohustusi ja omakapitali 9.Omakapital on.. ...käibevara+põhivara-kohustused ...käibevara+põhivara+aktsiakapital ...käibevara+kohustused+kasum ...varad+kasu 10.Bilansi põhiskeem väidab... ...kohustused+omakapital=varad ...tulu-kulu=kasum ...aktiva-passiva=0 11.Käibevara on... ...raha ja pangakontod ...aktsiad ja väärtpaberid(pv) ...nõuded ostjate vastu ...ettemakstud kulud 12.Põhivara on... ...immateriaalne põhivara ...varud ...materiaalne põhivara ...pikaajalised finantsinvesteeringud 13.Omakapitali koosseisu kuulub... ..
2. MUUTUSED Bilanssi analüüs Analüüsin, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Bilanss(kroonides) AKTIVA MUUTUS 31.12.200 31.12.200 Rahaliselt Käibevara 8 9 * %-s* Raha ja pangakontod 1 062 094 497 860 -564 234 -53,1 Nõuded ostjate vastu 763 822 1 138 991 375 169 49,1 Ettemaksed 114 349 122 485 8136 7,1 Varud 3 237 611 4 115 615 878 004 27,1 KÄIBEVARA KOKKU 5 642 830 6 266 035 623 205 11,0 Põhivara
Aktiva Miljonites Käibevara Nõuded ostjate vastu 0.1 Tootmisvarud 1 Raha 0.1 Käibevara kokku 1.2 Põhivarad 0.8 Põhivarad kokku 0.8 Aktiva kokku 2 Koguvarade käibekordaja 2 Lühiajalise võla kattekordaja 2 Põhivarade käibekordaja 5 Raha laekumise välde (360p) 9
Aktsiakapital 1 926 000 Pangalaenud 720 000 200 000 Kreeditorid 305 000 115 000 Maksuvõlad 140 000 KOKKU 3 091 000 3 091 000 537 000 537 000 2 776 000 Lõppsaldod kreedit 1 926 000 520 000 190 000 140 000 2 776 000 Bilanss arvestusperioodi alguses AKTIVA PASSIVA Käibevara Kohustused Kassa 45 000 Lühiajalised kohustused Arveldusarve 375 000 Pangalaen 720 000 Materjalivarud 85 000 Kreeditorid 305 000 Valmistoodang 126 000 Maksuvõlad 140 000 Käibevara kokku 631 000 Lühiajalised kohustused kokku 1 165 000
AKTIVA (varad) Summa PASSIVA (kohustused ja Summa omakapital) Käibevara Kohustused Lühiajalised kohstused Lühiajalised kohustused kokku Käibevara kokku Pikaajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Põhivarad kokku Omakapital kokku AKTIVA kokku PASSIVA kokku
Muud ärikulud -1,409 -1,520 100 Ärikasum (kahjum) -575,595 -325,894 100 Finantstulud ja -kulud -52,901 -9,088 100 Kasum (kahjum) enne tulumaksu -628,496 -334,982 100 Aruandeaasta kasum (kahjum) -628,496 -334,982 100 Bilanss 12/31/2011 12/31/2012 Varad Käibevara Raha 7,648 17,588 Nõuded ja ettemaksed 1,119,867 1,128,908 Varud 4,644 5,749 Kokku käibevara 1,132,159 1,152,245 Põhivara Materiaalne põhivara 4,681 85,534 Immateriaalne põhivara 7,431 6,646 Kokku põhivara 12,112 92,180
Liisingu tasumine 60 Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid 25 laos olemas Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum 22 Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega 60 Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega 10 Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks 10 Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Bilanss = varad + kohustised ja omakapital Varad = kohustised + omakapital Aktiva = Passiva ehk Käibevara + põhivara = kohustised + omakapital. Vara konto lõppsaldo = algsaldo + deebetkäive - kreedikäive
Ülesanne A Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31 12 20XX a järgmine Varad Kohustused ja omakapital raha 15 978 kreditoorne võlgnevus 54 325 debitoorne võlgnevus 48 573 lühiajaline laen 35 151 tootmisvarud 54 964 kokku lühiajalised kohustused 89 476 kokku käibevara 119 515 põhivara 110 567 pikaajalised kohustused 51 129 lihtaktsiad 38 347 akumuleeritud kasum 51 129 kokku aktiva 230 082 kokku passiva 230 082 Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 31 956 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 6391 kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks
Ülesanne 2 Koostage ettevõtte bilanss tuginedes alljärgnevatele andmetele: Koguvara käibekordaja 2 korda Raha laekumise välde (360 p aastas) 9 päeva Põhivarade käibekordaja 5 korda Tootmisvarude käibekordaja (realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda Müügitulu (kõik krediiti) 4 milj Realiseeritud toodete kulu netokäibes 75% Laenude ja omakapitali suhe (D/A) 1.0 AKTIVA. Leiame koguvarade käibekordaja valemi abil varad kokku. Koguvarade käibekordaja = Müügitulu / Varad kokku Varad kokku = Müügitulu /
BILANSS 1.01.2010 AKTIVA Käibevara Raha ja pangakonto 191 333 Aktsiad ja muud väärt paberid 11 000 Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad 166 800 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -504 Kokku 166 296 Muud lühiajalised nõuded 1 000
suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Tabel 2.1. Bilansi horisontaalanalüüs 2009-2011 (eurot) 2010 vs. 2011 vs. Bilansi baaskirjed 2009 2010 2011 2009 2010 Käibevara 65135 67847 4,00% 74228 9,00% Põhivara 189300 192364 2,00% 188238 -2,00% VARAD KOKKU 254435 260211 2,00% 262466 1,00% Lühiajalised kohustused 70175 67468 -4,00% 67342 -0,20% Pikaajalised kohustused 81093 63932 -21,00% 55664 -13,00%
Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Lüh.võlgnevuse üldine kattekordaja käibevara (maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = --------------------------------------- lühiajalised kohustused 2.1. Maksevalmiduskordaja, raha + turustatavad väärtpaberid (vahetu maksevalmiduse kordaja, = ----------------------------------------------- rahaliste vahendite tase) lühiajalised kohustused
Ülesanne 4 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 123 280 2+4+15 Lühiajalised kohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud 62 000 4+13 Võlad ja ettemaksed Nõuded ja ettemaksed Võlad tarnijatele 61 900 16 Muud lühiajalised nõuded 5 500 12 Muud võlad 31 000 5
amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusel omakapital väheneb Majandustehing – tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis Algdokument – majandustehingu toimumist kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Põhivara - ühiku soetusmaksumus, kasutuseaga üle 1.a; kallis ese, mida ma ise kasutan Käibevara - varad, mis on oma olemuselt lühiajalised, kasutuseaga alla 1.a (raha, nõuded ostjate vastu, kulude ja maksude ettemaksed, kaubavarud) Lühiajaline kohustis - tuleb tasuda 1. a jooksul (lühiajaline pangalaen) Pikaajaline kohustis - maksetähtaeg ei saabu 1. majandusaasta jooksul (pikaajaline pangalaen) 1 3. Majandusaasta aruanne. Majandusaasta pikkus on 12 kuud (01.01-31.12).
manipuleeritakse sõltumatu muutujaga. Näiteks füüsikalised ja keemilised eksperimendid/katsed. (9) Tööpäeva pildistamise kohta: objekti vaadeldakse n-ö kaugemalt, mittenähtavalt objektile endale. Näiteks kaamerate vms abiga saab tuvastada, kui palju objekt/töötaja reaalselt töötab ja mida muu tööajal teeb. (10) Struktuursuhtarvud protsentidena (2 kümnendkohta ehk kohta peale koma): Väljavõte 2010. a kohta Käibevara Põhivara Lühiajalised Pikaajalised Omakapital Bilansimaht kohustused kohustused Põhivara osakaal varades on Lühiajaliste kohustuste Lühiajaliste kohustuste (11) osakaal võõrkapitalis osakaal bilansimahus on (13) (kohustustes) on (12)
Bilansikirjed AKTIVA Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara
Ülesanne 5 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 71 000 3+9 Lühiajalised kohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud 50 000 5 Laenukohustused Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised laenud ja võlakirjad 40 000 12 Nõuded ostjate vastu 84 600 13 Kokku 40 000
Keskmised nõuded ostjate vastu – võtan aasta alguse ja aasta lõpu nõuded ostjatevastu, liidan kokku ja jagan kahega. Ostjate nõuete ehk debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist ostjate nõuete laekumise aega (päevades) 365 nõuded ostjate vastu käibevälde= nõuded ostjate vastu käbekordaja Lühiajaliste kohustiste kattekordaja näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. käibevara lühiajalise võlgnevuse kattekordaja= lühiajalised kohustused käibevara−varu−ettemaksed maksevõime kordaja= lühiajalised kohustused Maksevalmiduskordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on
Ülesanne 6 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 420 000 19 Lühiajalised finantsinvesteeringud 15 000 5 Lühiajalised kohustused Nõuded ja ettemaksed Võlad ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 160 000 15 Võlad tarnijatele 370 000 23
Bilanss Aktiva Käibevara Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank SEK 6720 Swedbank 8995 Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed Käibemaksu ettemaks 3474 Ettemakstud rent 4500 Ostjate laekumata arved 403335 Kokku 411309 Varud Valmistoodang 60000
12.2010 2010 2009 Osatähtsus juurdekasvutempo -tempo Osatähtsus % % Käibevara Raha 51 727 41 680 10 047 24% 51 44 Nõuded 6 225 5 947 278 5% 6 6 Varud 3 549 3 278 271 8% 3 3.4 VARAD
Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustisi ja omakapitali. Bilanss annab ülevaate ettevõtte majanduslikust seisukorrast, mis on välja kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena. Bilansi vertikaalanalüüsiks võtavad autorid koguvarade hulga, millest suurema osa aktivast moodustab põhivara, vaata joonist 1. Joonisel 1 on näha, kui suure hulga kogu varast moodustab põhivara ja kui suure käibevara. Joonis 1. Põhivara ja Käibevara osakaal varadest aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Käibevara ja põhivara osakaal kogu varast 2010-2015 100.00% 90.00% 80.00% 70.00% Koguvara 60.00% Põhivara 50.00% Käibevara
Deebet TootmisvarKreedit Raha 50,000 Bilanss peale tehinguid VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Raha 250,000 Kreditoorne võlgnevus 600,000 Debitoorne võlgnevus 560,000 Lühiajaline laen 600,000 Tootmisvarud 960,000 Kokku lühiajalised ko 1,200,000 Käibevara kokku 1,770,000 Pikaajalised kohustus 900,000 Materiaalne põhivara 1,780,000 Lihtaktsiad 600,000 Põhivara kokku 1,780,000 Akumuleeritud kasum 850,000 KOKKU AKTIVA ### KOKKU PASSIVA ### 12/31/2014 peale laenuvõtmist Käibevara kokku 1,720,000 1,770,000
Finantsjuht peab tundma raamatupidamis- ja maksuseadusi. Üldiselt kuulub finantsjuhi pädevusse kolm valdkonda: investeerimine, finantseerimine ja dividendipolitiika. Ettevõtte finantsjuht vastutab: · finantsanalüüsi ja finantskavandamise eest; · firma varade struktuuri juhtimise eest; · firma finantsstruktuuri juhtimise eest. Finantsjuhi tööülesanded: 1. Ettevõtte varade (aktivate) finantseerimise planeerimine ja juhtimine. 2. Ettevõtte käibevara mõjutavate otsuste finantsanalüüs ja -kontroll. 3. Ettevõtte käibevara efektiivsuse analüüs. 4. Debitoorse võlgnevuse juhtimine ja kontroll (klientide maksetähtaegade jälgimine, tähtajaliste laekumiste tagamine, aegunud debitoorse võlgnevuse sanktsioneerimine ja elimineerimse tagamine, ettepanekute tegemine klientidele maksetähtaegade ja allahindluse osas). 5. Tooraine ja materjali varude ning kreditoorse võlgnevuse juhtimine, maksete
Ühiku jääktulu = ühiku müügihind ühiku muutuvkulud Jääktulu määr = jääktulu / käive Tasakaalupunkt ühikutes = püsikulud / ühiku jääktulu või Tasakaalupunkt käibes = püsikulud / jääktulu määr Käiberentaablus = puhaskasum / netokäive Varade rentaablus = (puhaskasum + maksud + finantskulu (EBIT)) / koguvara OKR = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid) / keskm. omakapital OKR dünaamika (ROE) = puhaskasum / omakapital Maksevõime üldine tase = käibevara / lühiajal. kohust. Likviidsussuhe = (käibevara kauba- ja tootmisvarud) / lühiajal. kohust. Rahal. vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajal. kohust. Varade tootlus e. koguvahendite käibekordaja = realis. netokäive / keskm. koguvarad Põhivarade tootlus = realis. netokäive / põhivarad Käibekapital = käibevara lühiajal. kohust. E/v talitustsükkel = varude käibevälde + debit. võlgn. käibevälde Lühiajal. kohustuste käibekordaja = realis. kaupade kulu / keskm
Sissejuhatus Ettevõtte vara jaguneb käibevaraks ja põhivaraks. Phivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kik muu on käibevara. Käibevarana kajastatakse: raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud; vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana: 1. Raha ja pangakontod. 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid. 3. Nõuded ostjate vastu. 4. Muud nõuded. 5. Viitlaekumised. 6. Ettemaksed. 7. Varud. Raha ja pangakontod Sellel bilansikirjel kajastatakse raha ja raha ekvivalente: kassa, välisvaluuta, arvelduskontod, välisvaluutakontod, nõudmiseni hoiused, investeeringud rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse väärtpaberitesse, mida saab normaalsetes tingimustes kiiresti konventeerida
Bilanss, kasumiaruanne 1 Triin Muulmann RAAMATUPIDAMISE KONTOPLAAN KÄIBEVARA Käibevara bilansis seitsme põhirühmana: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nõuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nõuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Käibevara olemus Vara - mida ettevõte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalike materjalide või pooltoodete vormis PÕHIVARA Põhivara jaguneb: 1)pikaajalised finantsinvesteeringud 2)materiaalne põhivara 3)immateriaalne põhivara Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul,
BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad
momendil, st selle kuupäeva seisuga, mil see koostati. 3.1 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on üks levinumaid maksevõime näitajaid, mille puhul võrreldakse käibevarasid lühiajaliste kohustustega. See määrab ettevõtte võimet täita lühiajalisi kohustusi, kaasamata selleks täiendavaid finantseerimisallikaid. Suhtarvu tõlgendus peegeldab seda, mitu käibevara eurot on ettevõttel ühe euro lühiajalise kohustuse tasumiseks ehk katmiseks. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja liiga kõrge näitaja viitab sellele, et ettevõtte rahamahutused käibevaradesse on liiga suured, mis võib vähendada tulu ning viitab sellele, et enda ressursse ei kasutata piisavalt efektiivselt. Samuti näitab liiga kõrge näitaja seda, et ettevõttel võib olla probleeme lühiajalise krediidi saamisega.
Kasumiaruanne juuni 2009 (väljavõte) Äritulud Teenustulu (Service Revenue) 560 000 Ärikulud Ebatõenäolise laekumise kulu (Uncollectible Accounts Expense)-11 200 Finantsseisundi aruanne 30. Juuni 2009 (väljavõte) Käibevara Nõuded ostjate vastu Ostjate maksmata arved (A/R) 193 700 Ebatõenäoline laekumine (Allowance for Uncollectible Accounts)-5 100 Neto nõuded ostjate vastu 188 600 2
2018 Likviidsusnäitajate analüüs Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varade likviidsusest. Likviidsus iseloomustab ettevõtte juhtkonna võimelisust tasuda jooksvalt tekkivaid kohustusi. Likviidsusanalüüs seisneb peamiselt lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus püütakse hinnata kui palju ettevõte suudab oma lühiajalised kohustused tasuda. 1.Maksevõimetase Maksevõimetase näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast ja mitme euro ulatuses on ettevõttel olemas käibevara ühe euro lühiajaliste kohustuste tagamiseks. Maksevõime on liiga madal , sellisel juhul on ettevõttel raskusi lühiajaliste kohustuste tasumisega. Valem : Maksevõimetase (lühiajalise võlgnevuse kattekordaja) = käibevarad / lühiajalised kohustised 2015 7070311 =1,24 5706920 Näitajad 1,2-1,59 on rahuldav 2016 6458081 =1,5 4295914
Raamatupidamisbilanss on arvestuse informatiivne vorm, mis lubab vastu võtta põhjendatud juhtimisotsuseid. Bilansi lugemise oskus on, kõigepealt, teadmine, mida tähendab iga kirje; kuidas saab seda hinnata; kuidas see on seotud teiste kirjetega; mis rolli mängib iga kirje ettevõtte tegevuses. Need oskused annavad võimaluse saada kätte suure mahu informatsiooni ettevõttest; kindlaks määrata ettevõtte oma käibevaraga varustatuse tase; aru saada, milliste kirjete pärast on käibevara suurus oli muutnud; hinnata üldise ettevõtte finantsseisundi. 4 Tänu raamatupidamisbilansile juhatajad saavad ettekujutuse, mis paigas asub nende ettevõtte analoogiliste ettevõtte hulgas, kui õige oli nende juhtimiskurssi valik ja kui efektiivsed nende vastuvõetud majandusotsused; audiitorid saavad etteütlemise õige otsuse vastuvõtmise
Ainult reservidega Kogu oma varaga Kogu oma tuludega Ainult likviidsete varade ulatuses Tagasiside Õige vastus on: Kogu oma varaga. Küsimus 15 Milliseid alljärgnevaid kirjeid ei kajastata kuluna: Ettevõtte omakapitali vähenemine Varude vähenemine Dividendide maksmine omanikele Kohustuste suurenemine Tagasiside Õige vastus on: Dividendide maksmine omanikele . Küsimus 16 Bilansi passivas näidatakse: Käibevara Akumuleeritud kulumit Varade moodustamise allikaid Ettemakstud käibemaksu Tagasiside Õige vastus on: Varade moodustamise allikaid . Küsimus 17 Ettevõtte käibevara hulka ei kuulu: Omakapital Kaubad, toormaterjal Ostjate poolt tasumata arved Sularaha Tagasiside Õige vastus on: Omakapital. Küsimus 18 Passivakonto lõppsaldot arvutatakse järgmiselt: Algsaldo pluss kreeditkäive miinus deebetkäive
Finantsaruanne on majandustegevuse, varade ja kohustuste kronoloogiline arvepidamine. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust Käibevara - Käibevarana kajastatakse ressursse, see on asju ja õigusi, mis on likviidsed, mis tõenäoliselt muutuvad likviidseteks lõppenud majandusaastale järgneva aruandeperioodi jooksul, mis on edasimüümiseks toodetud või ostetud või, mis kasutatakse ära järgneva äritegevuse tsükli jooksul. Soetamise eesmärk on otsustavaks kriteeriumiks vara arvelevõtmisel käibe- või põhivarana. Vajaduse kohaselt korrigeeritakse bilansi koostamisel
Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised nõuded tütar- ja emaettevõtetele Sidusettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele Muud aktsiad, osad ja võlatähed Mitmesugused pikaajalised nõuded Pikaajalised ostjatelt laekumata arved Kokku 9. Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses)
prognoositavaid finantsnäitajaid. Alljärgnevalt vaatleme finantsanalüüse loodava ettevõtte näitel. Meie oletatava loodava ettevõtte nimi on OÜ Jalianhe. 3.1. Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud (Liquidity Ratios) Likviidsuse suhtarvud näitavad ettevõtte võimet täita oma lühiajalisi kohustusi. Maksevõime hindamisel võetakse arvesse vaid likviidset vara, st. kiiresti käibevaraks muudetavat vara ning olemasolevat käibevara. Et ettevõte oleks likviidne, peavad antud perioodi väljaminekud ja rahaseis ning sissetulek olema vähemalt võrdsed. 3.1.1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (Current Ratio) Lühiajalise võlgnevuse üldine kattekordaja näitab, mitu korda ületab käibevara kogumaksumus lühiajaliste kohustuste kogusummat ehk mitme Euro ulatuses on ettevõttel käibevara üle ühe Euro lühiajaliste kohustuste katteks.
Aktsiad ja muud väärtpaberid 6 285,4 - - Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus) 42 674,3 55 921,1 147 399,4 Mitmesugused nõuded 15,9 498,0 18,2 Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7 Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4 Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0 Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) 37 163,3 38 291,6 42 187,5 Akumuleeritud põhivara kulum 12 799,1 18 178,9 23 603,4 Immateriaalne põhivara 898,5 1 574,5 1 614,8
Olukorda hinnatakse nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Selleks on vaja meil kasutada bilanssi, kasumiaruannet ja rahavoogude aruannet. Võrdlen kaht majandusaasta näitajad. Allolevas tabelis on ettevõtte 2008 aasta raamatupidamise aruandest väljatoodud finantsanalüüsi teostamiseks vajalikud arvandmed. Kõik arvud on sadades kroonides. Olulisemad andmed 2007 ja 2008 aasta aruannetes 2007a. 2008a. Müügikäive 2 134 876 1 980 654 Käibevara 455 657 402 345 Lüh. Kohustused 235 897 201 546 Raha 6 546 7 349 Likviidne vara 356 874 297 963 Väärtpaberid 7 665 7 665 Ärikasum 54 249 65 575 Intressikulud 2 765 1 045 Omakapital 562 224 655 889 Kogukapital 752 451 795 784 Varud 98 783 104 382 Puhaskasum 34 768 48 694 Brutokasum 178 502 167 307 Maksevõime valemid
ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine Varade ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid põhivaraks. Lühi- ja pikaajaline kohustis (nt. palgad, laenud, võlad, maksed) - kui tasumis tähtaeg on kuni 12 kuud siis on see lühiajaline kohustis. Põhivara nt. hooned, masinad, maa. Käibevara raha, varud jne Erinevused : Kasutusaeg (põhivaral 12 kuud ja üle selle) Maksumus Kallis pikaajaline asi on põhivara Kui ostad selleks et müüa siis käibevara 3. Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Tegevusaruande koostab juhataja Raamatupidamise aastaaruande põhiaruanded: Bilanss Kasumiaruanne Rahavoogude aruanne Omakapitali muutuste aruanne Lisad 4
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Firma AS LMV 2003.a. raamatupidamisbilanssi ja kasumiaruande analüüs ( maksevõime, varade kasutamise ja tootmise efektiivsus, aktsia(osa)kapitali efektiivsuse näitajad). AS LMV maksevõime hindamine. Maksevõime üldine tase (CR) = käibevara / lühiajalised kohustused. CR (31.12.2003) = 6737725 / 7846990 = 0,86 CR (01.01.2003) = 7439590 / 10143218 = 0,73 Maksevõime on nõrk. Ettevõttel on hetkel käibekapitali defitsit. Hea on see, et kordaja aasta lõpuks natuke kasvas. Likviidsussuhe (QR) = (käibevara kauba ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. QR (31.12.2003) = ( 6737725 40000 ) / 7846990 = 0,85 QR (01.01.2003) = (7439590 1512259) / 7846990 = 0,75 Likviidsussuhe on rahuldav
o Juhatus Määra o Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital o Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud akstiakapital Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema o Füüsiline isik o Teovõimeline o Täisealine o Eestis tööluba omav ? Bilanss on o Raamatupidamise ettekanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali Omakapital o Käibevara+põhibara-kohustused Bilansi põhiskeem väidab o Kohustused+omakapital=varad Käibevara on o Raha ja pangakontod o Aktsiad ja muud väärtpaberid o Nõuded ostjate vastu o Viitlaekumised o Ettemakstud kulud Põhivara on o Immaterjaalne põhivara o Materjaalne põhivara o Pikaajalised finantsinvesteeringud Omakapitali koosseisu kuulub o Aktsiakapital normaalvärrtuses o Aazio o Reservid o Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum
Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal. 3 Bilansi analüüs Põllumajandus, metsandus ja jahindus Järgnevas tabelis on leitud käibevarade ja põhivarade osatähtsus koguvarast. Ning kohustuste ja omakapitali osatähtsus bilansi passivast. 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Käibevara osatähtsus % 49,17 48,41 47,80 47,05 48,26 45,34 41,95 42,38 39,97 34,43 29,89 33,00 33,40 Põhivara osatähtsus % 50,83 51,59 52,20 52,95 51,74 54,66 58,05 57,62 60,03 65,57 70,11 67,00 66,60 Kohustuste osatähtsus % 46,64 53,81 56,92 60,65 50,37 45,61 46,75 47,34 46,34 46,23 47,74 46,98 49,35 Omakapitali osatähtsus % 53,36 46,19 43,08 39,35 49,63 54,39 53,25 52,66 53,66 53,77 52,26 53,02 50,65
Tähtaegselt tuleb katta lühiajalisi kohustusi, neid kaetakse käibevarade arvelt. Järelikult on ettevõtte maksevõime probleem ettevõtte käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahekorra probleem. Likviidsuse alanemine toimub järgmiselt: ·raha; ·väärtpaberid; ·nõuded ostjate vastu; Likviidsuse mõiste ei laiene varudele, ettemaksetele ning põhivaradele. Käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summa. Käibekapital = käibevara lühiajalised kohustused Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Näitab mitu korda on käibevarade kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. Näitab, kui hästi
Tööjõukulud 0 palgakulu 0 sotsiaalmaksud 0 pensionikulu 0 Kulum 0 põhivara kulum ja väärtuse langus 0 käibevara allahindlus 0 Muud ärikulud 0 ÄRIKULUD KOKKU 0 ÄRIKASUM (-KAHJUM) 0 FINANTSTULUD 0 finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum tütarettevõttelt 0
Selle eesmärk? Seda koostatakse, sest see annab võimaluse kavandada tegevusi, läbi mängida stsenaariume, loob ideede vahel seoseid ja hiljem on olemas tegevuskava. Koosneb: Visioonist, missioonist, eesmärkidest. Eesmärk ongi see, et sellele hiljem toetuda äri luues. 11.Stardikapitaliks nim.: Stardikapital on ettevõtte tegevuse alustamiseks rahalises vääringus vajaminev ressurss, mida on vaja ajani, kuni laekuvad sellised tulud, mis katavad jooksvad kulud. 12.Mis on käibevara? Näited. Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital 13.Mis on põhivara? Näited. Materiaalne põhivara on vara, mida majandustegevuses kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul. Näiteks: Ehitised, masinad, seadmed, maa 14.Mis on püsikulu? Too näiteid. Püsikulu on ettevõtte kulu, mis ei ole ettevõtte toodangu mahuga otseses seoses
1. Intressimäär ei olene kliendi finantsseisust, tehingu riskantsusest, tehingu valuutast. Intressimäär oleneb kliendi finantsseisust, tehingu riskantsusest, tehingu valuutast. 2. FIFO meetod ehk lihtjärjekorrameetod, s.t. viimane ost müüakse esimesena ära, ehk varud hinnatakse esimesena sissetulnud hinnas. FIFO meetod ehk lihtjärjekorrameetod, s.t. esimene ost müüakse esimesena ära, ehk varud hinnatakse viimase sissetuleku hinnas. 3. Käibekapital on käibevara ja pikaajaliste kohustuste vahe. Käibekapital on käibevara ja lühiajaliste kohustuste vahe. 4. Kaubad müüakse deebeti ehk „võla peale“ ehk ostjale võimaldatakse tasumistähtaeg x päeva. Kaubad müüakse krediiti ehk „võla peale“ ehk ostjale võimaldatakse tasumistähtaeg x päeva. 5. William Baumoli poolt välja töötatud rahavarude juhtimise mudel on mõeldud ettevõtte poolt vajatavate raha ekvivalentide varude selgitamiseks. William Baumoli
spordiasutuste majandamist ja ülalpidamist. XXX linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohtla-Järve linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 4.1 Lühiajalise maksevõime hindamine Puhaskäibekapital: käibevara-lühiajalised kohustused 2013. aasta – 5546-5859=-313 (3,13) 2012. aasta – 4614-4249=365 (3,65) 2011. aasta – 4673-5065=-392 (3,92) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: käibevara/lühiajalised kohustused 2013. aasta – 5546/5859=0,95 2012. aasta – 4614/4249=1,09 2011. aasta – 4673/5065=0,92 Happetest ehk likviidsuskordaja: käibevara-varud-ettemaksed/lühiajalised kohustused 2013. aasta – 5546-57/5859=0,94 2012. aasta – 4614-58/4249=1,07 2011
võimalik nõudeõigust kaitsta võlgniku pankroti või likvideerimise korral või kui võlgnikku ei leita. 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME Ettevõtte maksevõime all peetakse silmas liksviidsust. Likviidne ettevõte suudab kiiresti oma varad muuta rahaks ja tasuda lühiajalisi kohustusi . 5.1 Maksevõime üldine tase Maksevõime üdine tase näitab , mitu korda peab ettevõtte käibevara ületama lühiajalisi kohustusi ning kasutatakse valemit: ,(5.1) Alljärgnevate arvutuste jaoks vajalikud andmed on välja toodud aastaaruande bilansist lisas 2. 2010. aasta üldine maksevõime tase: Käibevara: 6 671 411 kr Lühiajalised kohustused: 4 026 461 kr 2009. aasta üldine maksevõime tase: Käibevara: 8 363 221 kr Lühiajalised kohustused: 6 206 039 kr
annaabi.ee 
