jaotatakse ja kogutakse kulud, võib jaotada üheksaks sammuks nagu näidatud järgneval joonisel. Joonis 1. Täiskuluarvestuse protsess (Karu, 2012, lk 6) valitakse kuluobjektid (tooted, projektid, teenused) pt 4, liigitatakse kulud otse- ja kaudkuludeks pt 8, paigutatakse otsekulud otse kuluobjektidele, liigitatakse kaudkulud tootmise üldkuludeks ja organisatsiooni üldkuludeks ning moodustatakse põhitegevuse (tootmise) kulukohad, tugiteenuste kulukohad ja organisatsiooni üldkulude kulukohad pt 7, valitakse kulukäiturid, paigutatakse ja jaotatakse kaudkulud põhitegevuse kulukohtadele ja tugiteenuste kulukohtadele pt 9, jaotatakse tugiteenuste kulukohtade kulud põhitegevuse kulukohtadele, leitakse üldkulude määrad igale põhitegevuse kulukohale ja jaotatakse põhitegevuse kulukohtade kulud kuluobjektidele, paigutatakse ja jaotatakse organisatsiooni üldkulud üldjuhtimise kulukohtadele,
automaatselt Moodulid Lihtsas Aktivas: Müügiarved, ostuarved, Integreeritud Finants, ladu, palk, Finantsarvestus, raportid ja aruandlus, süsteem, tööaeg, põhivara, müügiarved, palgaarvestus, Internetiteenused, personal, eelarve, ostuarved, kassa, laoarvestus, põhivara Ühendatud kontsern, pank, kulukohad ja arvestus, aruanded, kliendihaldus, täitur, projektid, põhivara hinnapakkumised, Automaatsed reisid, laenuleping arvestus, laoarvestus, kliendibaas, kanded, Eelarved, Laiendatud Aktivas: seadistamine ja Analüütilised Kasutajate süsteem lisavõimalused kontod,
Merit Aktiva (AS 1991 erinevatel väikefirmadele Lihtne õppida ja kasutada. Lihtsas Aktivas: Finantsarvestus, Igakuise maksega Merit Tarkvara) toodetel ja Ühe programmiga saab teha müügiarved, ostuarved, kassa, 25 +km, teenustel raamatupidamist paljudele pank, kulukohad ja projektid, aastamakse 249 kokku 7500 firmadele ilma lisatasuta. põhivara arvestus, laoarvestus, +km, laiendatud klienti Professionaalne tasuta Laiendatud Aktivas: Kasutajate versioon 39-km
Väljunditeks võivad olla näiteks: · Toode(tooted), teenus (ed) · Projektid, kaubad · Info, klient, müügipiirkond jm. Kulukoht ja kulukohtade arvestus Kulukoht on allüksus, piirkond. Protsess, seade, masin, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade arvestuse käigus seostatakse kulud nende tekkekohaga ettevõttes. Lihtsustatult võib kulukohad liigitada: · Põhitegevuse kulukohad · Tugiteenuste kulukohad · Abitegevuste kulukohad · Üldjuhtimise kulukohad Kululiik, kulude liigitamine Kulude liigitamise all mõistetakse tegevust, mille käigus eristatakse erinevad kululiigid ja grupeeritakse need kulukogumitesse, lähtuvalt kulude olemusest (püsivad, muutuvad), funktsioonidest (tootmiskulud, müügikulud jt) või kasutamisest majandusüksustes. Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. Objektiivse liigitamise aluseks on kulude tekitamise eesmärk
Moodulid Müügiarved, Finantsarvestus, Finantsarvestus,rahavoogud ostuarved, müügi- ja ostuarved, e prognoos, ostu- ja raamatupidamine, pank ja kassa, müügiarved,müügipakkumis raportid ja aruandlus, pangaväljavõtete te koostamine, palgaarvestus, import, kulukohad ja palgaarvestus,laoarvestus,p laoarvestus, põhivara projektid, põhivara õhivara arvestus, arvestus, arvestus,maksudeklaratsioo hinnapakkumised, valuutaarvestus, nide ning aruannete kliendibaas, bilanss, koostamine seadistamine ja kasumiaruanne ja
Odavam on selgitada äriidee tasuvus enne paberil, kui avastada probleemid alles tegevuse käigus, kus tehtud on juba rahalised investeeringud, mida hiljem pole võimalik muuta. Finantsprognoosid annavad lugejale vastused järgmistes küsimustes: · Kas äriidee on piisavalt tulus? · Kas ettevõttel on piisavalt raha, et plaan realiseerida? · Kas investeeringule on prognoositud piisav tootlikkus? · Kas kulude prognoosides on arvestatud kõik olulised kulukohad? Vastused neile küsimustele annavad: · Kasumiprognoos · Rahavoogude prognoos · Bilansiprognoos · Projekti tasuvuse arvestus Äriplaani sõnalist ja finantsosa toetavad lisad CV-d, lepingud, soovituskirjad, näidiste fotod, hinnakirjad jne. Lisasse ei jäeta olulist ning äriplaani tekstiosas kirjeldamata infot. Lisad toetavad äriplaanis seni kirjeldatud ja toodud infot ning tõstavad äriplaani veenvust selle lugeja silmis.
Sõiduki ekspluatatsioonikulud – veoautokütus, hooldustarvikud, sisseostetud hooldusteenused, kohustusliku liikluskindlustuse preemiad, autojuhi palgakulu Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad + Kulukandjate (-objektide) arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud kulusid. Kulukandjad – näited – nn kulukohad: vastutuspõhise kuluarvestuse puhul vastutuskeskused (tulemusüksused), ettevõtte poolt osutatavad teenused/müüdavad tooted, projektid, põhivaraühikud, eelnevad kombineerituna. Protsessid ja tegevused 1. Protsessid: Juhtimisprotsessid – juhivad süsteemi tööd Tugiprotsessid – neid on vaja põhiprotsesside toetamiseks. Teatud tugiprotsesside eesmärk on jälgida põhiprotsesside tõhusust.
28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Materiaalse põhivara soetus või müük ja finantsinvesteerimise soetus. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analüüs. Kululiikide analüüs – tehtud kulutused/alternatiiv kulud. Otsesed vs kaudsed kulud, muutuvkulud vs püsikulud, inkrementaalsed vs pöördumatud kulud. Kulukohad – koht ettevõttes, kus kulu tekib. Neid on vaja selleks, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja – toode või teenus, mille omahinda soovime leida. 31. Muutuvkulud ja püsikulud ning nende käitumine. – defineerimine, käitumise puhul, kuidas nad muutuvad, millises stiilis muutumine on. 32. Otsesed kulud ja kaudsed kulud ning nende kasutusvaldkond. – defineerida, märkida kuidas nad muutuvad, kui müük muutub. 33. Jääktulu ja selle kasutamise vajadused
enamus ettevõtteid kasutasid siseste aruannetena kohustuslikke finantsaruandeid, mis ei paku ettevõtte juhtimiseks piisava detailsusega vajalikku infot; eelarve- ja aruandlussüsteemide liigne eraldatus ei võimalda kasutada arvestus- informatsiooni süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt; tegevustulemusi jälgitakse enamikes ettevõtetes funktsioonide ja tootegruppide lõikes, vähemal määral kliendigruppide ja müügipiirkondade lõikes. liiga laialt määratletud kulukohad tekitavad raskusi erinevate kuluelementide (kululiikide)seostamisel kuluobjektide ehk toodetega ning seega teatud määramatust toodete omahinna kalkuleerimisel; peamiselt kasutatakse mahupõhiseid üldkulude jaotusbaase; erinevate tehnoloogiatega ettevõtete arvestussüsteemide ülesehitus on küllalt sarnane. Seega ei avalda tehnoloogilised muudatused ettevõtetes veel piisavat mõju arvestussüsteemide arengule.
kaalupunktist suurematel tegevusmahtudel on e/v-l vajal. tagada vaid täiendava muutuvkulu kate. 22 17. Kulukohtade ja -kandjate arvestus. Omahinna kalkuleerimine ja selle metoodika. Kulukohtade arvestus - näitab, millistes konkreetsetes punktides e/v maj.tegevuse protsessis ku- lud tekivad. Lähtut. e/v org.-funkts. strukt., tehnol. protsessist ja nendevah seostest. Ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Probl.: · kulukohad on määratl. liialt üldiselt ja mittehomogeensete protsesside lõikes; · kulukohtade loetelu sisaldab ka elemente, mida on raske vaadeld. kulukohtadena; · kulukohad Eestis liialt laiad. Kulukohtade klassifikats.: · materjalide soetam., ettevalmist. või hankim. kohad (varustusos., tooraine ladu, vastuvõtuos., püügilaevastik jt.); · tootmise ettevalmist. kohad (konstrueerimisos., ettevalmistusos. jt.); · tootmisprotsessi kohad (seadmed, operatsioonid, montaaz, värvim., pakendus jt
KULUDE LIIGITAMINE KONTROLLITAVUSE ASPEKTIST LÄHTUVALT(LIIGITAMINE JUHI VAATEVINKLIST):1)olulised 2)ebaolulised(kõik kulud,mis on alternatiivide jaoks ühesugused ning kulud,mis on juba tehtud) 3)kontrollitavad(igasugune kulu,mille suurust juht saab oma tegevusega mõjutada.4)mittekontrollitavad(suurust ei saa juht mõjutada-need ei anna mingit infot juhi tegevuse kohta). KULUKOHTADE ARVESTUSE OLEMUS. Kui on paigas kulude liigitamise alused, tuleb otsustada ka kulukohad. See annaks võimaluse jälgida millistes ettevõtte tegevuse punktides kulud tekivad. Millised need kulud on ja kas nad hälbivad eelarvetest. Mõned ettevõtted määratlevad kulukohtadena oma struktuuriüksused, see aga ei pruugi tulemuslik olla. Kulukohtade arvestuse aluseks on objektiivne kululiikide arvestus. Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Kulukohtade arvestus
· investeeringukeskus juht vastutab investeeringu kasumlikkuse eest. Investeeringujuht vastutab nii investeeringu kulude poole eest, kui ka investeeringult teenitava kasumi eest. Investeeringukeskusena võib vaadelda näiteks tütarettevõtet või osakonda, mis kätkeb kogu protsessi tootmisest müügini. 10 3. Kulukohtade arvestus Kui on leitud ettevõttele sobiv kulude liigitamise meetod, tuleb paika panna kulukohad. Viimaste analüüs näitab, millistes punktides tekivad kulud. Järgnevalt mõned võimalused kulukohtade kujundamiseks sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast või tehnoloogilisest skeemist: · tooraine soetamise või ettevalmistamise kulukohad (näiteks varustusosakond, tooraine ladu); · tootmisprotsessi kulukohad (näiteks seadmed, piimakari, noorkarjalaut, kartulikasvatus, pakkimisosakond);
soovivad kasutada kõiki programmis olevad võimalusi täies mahus ja teevad raamatupidamist keerukamatele firmadele. Laiendatud Aktiva on vajalik ka siis, kui soovitakse kasutada Aktivat arvutivõrgus korraga mitmel töökohal. 1.1.3 Standardpakett sisaldab järgmisi mooduleid · Finantsarvestus · Müügiarved · Ostuarved · Pank ja maksekorraldused · Kassa · Kulukohad ja projektid 3 · Põhivara arvestus · Laoarvestus Lisaks standardpaketi moodulitele on laiendatud paketil täiendavalt veel järgmised võimalused: · Kasutajate süsteem (paroolid ja kasutajaõigused) · Tulu-kulu aruanded · Kliendi, hankija, artikli grupid 1.1.4 Litsentsihinnad · Merit Aktiva: o aastas 129 + km
2) Kulukohtade arvestus-> kus kohas kulud tekivad. Kulukoht on allüksus, seade või töötaja, mille kohta kulud kogutakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade arvestuses on võtmeküsimuseks põhjendatud kulukäiturite leidmine ja vajalike üldkulu määrade väljatöötamine kulude jaotamiseks kuluobjektidele. Kulukohtade liigitamine: põhitegevuse, tugiteenuste, abitegevuse, üldjuhtimise kulukohad. 3) Kulukandjate arvestus-> millega seoses kulud tekivad ja kuidas tootmised üldkulud jaotada kulukandjatele. Kuluobjektide arvestus peab tagama selguse, millises mahus on erinevate kuluobjektide tarvis tehtud ettevõttes kulutusi. Kuluobjektiks on iga objekt, mille kohta soovime kulusid eraldi mõõta ja arvestada. Kuluobjektide valikul on oluline keskenduda ettevõtte väljunditeks olevate kuluobjektide mõõtmisele ja arvestamisele. Kuluobjekti valikul
Swedbanki kontole, et vähendada arvelduskrediidi jääki ja sellega seoses arvelduskrediidi kulu. Aruandvate isikute aruanded Ettevõttel on ainult üks aruandev isik ja selleks on juhataja. Seoses sellega ei ole ettevõte soetanud eraldi aruandvate isikute lõikes arvestuse pidamiseks Kulutuste moodulit. Hiljemalt viiendaks kuupäevaks esitas juhataja raamatupidajale nõuete kohased tsekid. Täiendava infona oli juhataja poolt tsekkidele märgitud kulukohad kaupluste lõikes. Sain koostada nende alusel liitkande kuu viimase kuupäeva seisuga. Reeglina aruandvale isikule avanssi ei maksta, võlgnevus tasutakse peale tsekkide esitamist. Lähetusaruanded Lähetuskulude avanss kantakse üle töötaja pangakontole või makstakse välja kassast. Raamatupidaja peab esitama lähetuskulude aruande 5 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist. Aruandele lisatakse kõik reisi- ja majutuskulude dokumendid
13. Finantsplaneerimine Kõige olulisem küsimus, millele finantsplaanidest ehk prognoosidest vastuse saab, on loomulikult: ,,Kas see ettevõtmine on piisavalt tulus?" Lisaks sellele saab finantsprognoosidest vastuse ka mõnele teisele küsimusele nagu: · kas ettevõttel on piisavalt raha, et oma plaani ellu viia? · kas investeeringule on prognoositud piisavalt hea tootlikkus? · kas kulusid prognoosides on arvesse võetud kõik olulised kulukohad? Peatüki eesmärk on anda äriplaanile rahaline vääring ning hinnata, kas eeltoodud eeldustel ettevõte suudab töötada kasumlikult ja tagada omanikele nende eesmärkide saavutamine. Planeeritakse: · äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud; · rahavoogude prognoos kuude kaupa esimeseks tegevusaataks ja järgnevalt aastate kaupa; · kasumi- ja bilansi prognoos aastate kaupa käivitusperioodiks ja esimesteks tegevusaastateks.
Oluline on koostada paindlik eelarve, mida saab teha alles pärast tegelike tulemuste realiseerumist ja mis tähendab, et võetakse aluseks tegelikult toodetud toodete arv ja korrigeeritakse eelnevalt valminud kirjeid, mis sõltuvad otseselt mahust. Siis saab öelda kas tegemist soodsa hälbe või ebasoodsaga... Leida saab ka erinevaid hälbeid nagu efektiivsusest tulenev hälve, rahalisest määrast tulenevat hälvet jne. 28. Kululiigid, kulukohad, kulukandjad o Kuluarvestus eeldab hea aruandlussüsteemi ja kuluarvestussüsteemi olemasolu ettevõttes. Ettevõtte kuluarvestussüsteem realiseerub kolmes peamises komponendis: Kulud on tulude tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. o Alternatiivkulud on kulud möödalastud võimalusest o Kujutlege ette, et laiendate tootmist ettevõttes pinnale, mis praegu on renditud ühele
· Otsesed kulud ja kaudsed kulud · Otsekulud (direct costs) kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. · Vahetu seos kuluobjektiga · Kaudkulud (indirect costs) kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga. · Tehtud rohkem kui ühe kuluobjekti valmistamiseks. · Liigituse eelduseks kulukohtade määratlemine · Põhitegevuse, tugiteenuste, abiteenuste ja üldjuhtimise kulukohad Kõik kulud, mis ei ole otsekulud on kaudkulud 39 · Kaudkulud ehk üldkulud · Põhitegevuse üldkulud kõik ülejäänud põhitegevuse kulud va otsekulud · Organisatsiooni üldkulud kulud, mida tehakse seoses organisatsiooni üldjuhtimisega. Otsekulud + Põhitegevuse üldkulud
ülevaade piirkonna tööjõu turust, palgauuringud jms). 13. FINANTSPLANEERIMINE Kõige olulisem küsimus, millele finantsplaanidest ehk prognoosidest vastuse saab, on loomulikult: ,,Kas see ettevõtmine on piisavalt tulus?" Lisaks sellele saab finantsprognoosidest vastuse ka mõnele teisele küsimusele nagu: kas ettevõttel on piisavalt raha, et oma plaani ellu viia? kas investeeringule on prognoositud piisavalt hea tootlikkus? kas kulusid prognoosides on arvesse võetud kõik olulised kulukohad? Peatüki eesmärk on anda äriplaanile rahaline vääring ning hinnata, kas eeltoodud eeldustel ettevõte suudab töötada kasumlikult ja tagada omanikele nende eesmärkide saavutamine. Planeeritakse: äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud; rahavoogude prognoos kuude kaupa esimeseks tegevusaataks ja järgnevalt aastate kaupa; kasumi ja bilansi prognoos aastate kaupa käivitusperioodiks ja esimesteks tegevusaastateks. Ühekordsed kulud:
28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Nt. materiaalse põhivara soetus või muuk, finantsinvesteeringute soetus, saadud intressid. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Nt. saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analuus. Kululiigid: 1. Tehtud kulud vs alternatiivkulud 2. Otsesed kulud vs kaudsed kulud 3. Muutuvkulud vs pusikulud 4. Inkrementaalkulud vs pöördumatud kulud Kulukohad: Kulukoht see koht ettevõttes, kus kulu tekib. On vaja, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja: Enamasti toode või teenus, mille omahinda me soovime leida. 31. Muutuvkulud ja pusikulud ning nende kaitumine. Defineerimine, mis nad on ja kaitumise puhul kuidas muutuvad, millises stiilis muutumine on 32. Otsesed kulud ja kaudsed kulud ning nende kasutusvaldkond. Ära defineerida, seejarel kuidas nad muutuvad, kui muutub muuk. 33
Vastava arvestuse kujundamisel tuleks lähtuda majandusüksuse juhtimisstruktuurist, tehnoloogilisest protsessist ja nendevahelistest seostest. Kulukohana vaadeldakse teatavat määratlevat osa või punkti majandusüksuse tegevusprotsessist, milles on eristatav teatud kululiigi teke. Kulukohtade arvestuse aluseks on objektiivne kululiikide arvestus. Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Arvestusprotsessis seostatakse kulukohad vastavate vastutuskeskustega (kulukeskused ). Vastutuspõhise arvestuse lähtepunktiks on majandusüksuse struktuur, kus on selgelt eristatud erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad. Vastutuspõhine arvestus baseerub juhtide vastutusalade väljatöötamisele majandusüksuse kõigi juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve kusjuures iga vastustuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud
annaabi.ee 
