Koondatud tööd-töid, mille maht on lühikesel lõigul väga suur (sügavad kaevikus, täiedid, sillad) Linitööd osa töid korduvad pidevald terve tee ulatuses (katenditööd, märkimistööd) Ehitusvoolu parameetrid muutuvad suurused, mis iseloomustavad ehitustööde tehnoloogiat ja ehitusvoolu arendamine ruumis ja ajas: *Tehnoloogiline (töömaht, -mahukus) *Ruumiline (töörinne, haardeala) *Ajaline (Voolurütm, -samm, tehn. tsükli kestus) Kriitiline tee kõige pikem tee; määrab ehituse kestuse. Igavuse ja monotoonsuse tagajärjed: *suureneb puudumiste arv, sagenevas tööõnnetused, langeb kvaliteet ja tõuseb risk, tööjaotus viib edasisele tööjaotusele. Saavutamise indikaatorid: *Aeg -millal? *Kvantiteet-Kui palju? *Hind- Mis maksab? *Kvaliteet -Kui hästi? Kontrolli meetod: *mõõtmine *katsetus * kaetud tööde akt *protokoll Eelarve: *lepingulised hinnad *Materjalide maksumused *Ressurside maksumused *Eelkokkulepped *kogemus Tehnoloo...
See suhe iseloomustab, mitu päeva keskmiselt ostja viivitab arvete tasumisega. Leian viimase perioodi lõpu ning ka alguse (st eelmise perioodi lõpu) keskmise RNV. Selleks kasutan (41) kronoloogilist keskmist. Viimase aasta keskmine RNV on (42) . Leian keskmise otsekulu (eeldusel, et aastas on 360 päeva). Otsekulud leian (43) kasumiaruandest, loomult on see (44) perioodrea element. Keskmine päevakulu on (45) . Nüüd leian viimase aasta keskmise RNV ja otsekulude suhte (arvutusega) (46) . See suhe näitab teoreetiliselt, mitme päeva otsekulusid suudetakse tasuda. (47) Võrdlussuhtarvud Maksevõime üldine tase ehk käibevara ja lühiajaliste kohustuste suhe on (48) . Järeldus: kuna käibekapital on positiivne, siis on ka maksevõime tase suurem kui 1. Maksevõime tase oleks hea, kui see on 1. Seda arvu 1 nimetatakse sellisel juhul (49) ideaaliks. Leitud maksevõime tase on sellisel juhul (50) hälbimissuhtarv arvu 1 suhtes.
8.4 Ehitusplatsi üldkuludeks on: · ehitustööde juhtimine · objekti kindlustus · lepingu tagatised Ehituse objektimeeskonna palk arvutatakse ettenähtud ehituskestvusest, juhtide arvust ja nende ametipalkadest lähtudes. Ehitusettevõtte poolt teostatavatele ehitus- ja paigaldustöödele ning tegevusele on sõlmitud koguriski- ja vastutuskindlustus, samuti projekti tulekindlustus. Platsikulud arvutatakse analoogselt põhiehituse otsekulude eelarvega, st. ühikhindade ja kulunormide kaudu. Tavaliselt kalkuleeritakse platsikulud eraldi kulupeatükina, sõltuvalt rajatise ehituskorraldusest, ehitise suurusest ja kalenderplaanist. Ehituskorralduse plaanilt saadakse ehitusplatsi tööde mahtude ja vajalike ressursside loetelu, mis hinnatakse firma eelarvestaja poolt. Oluline on ka siin ehituse platsikulude liigitamise ühtse jaotuse väljatöötamine, mis aitaks kulude normeerimist ja ühest mõistmist. 9.4
Kulukohtade arvestus: * peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad * on ettevõtte jagamine üksikuteks osadeks, kus arvestatakse, kontrollitakse ja ka planeeritakse ühes arvestusperioodis tekkivaid kulusid. Kulukoha arvestuse ülesanded: * üldkulude või teatud otsekulude tekkimise jälgimine konkreetsetes tekkimise kohtades. * konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes. * objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine üldkulude jaotamiseks kulukandjatele. *kulukoha kuluressursi kasutamise kontroll. Kululiik - sarnaste tunnustega kulude rühm. Liigitades eristatakse erinevad kuluelemendid ja grupeeritakse need
masintunnid. Tootmismahu tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Eelarvestatud tootmismaht. Põhitööliste tööjõukulust lähtuv tootmise lisakulude määr = Tootmise eelarvestatud lisakulud / Põhitööliste eelarvestatud tööjõukulu. Põhitööliste tööaeg; põhimaterjalide maksumus; Põhikulud jne samamoodi! Tellimuspõhine kuluarvestus võimaldab planeerimist ja kontrolli teostada eelkõige otsekulude koguste (näiteks tükk, kilogramm, ruutmeeter, jooksev meeter, liiter, tihumeeter jm) ja koguste kulude (€/tk) suhtes. LOENG 4 Protsessipõhine kuluarvestus Näiteid ettevõtetes protsessipõhise kuluarvestuse rakendamise kohta: 1) Aspiriini tootev firma, kus kõik tooteühikud on identsed. 2) Kõrgharidust andev haridusasutus. 3) Õlletehas, kus võib küll olla rohkem kui üks tootmisliin, kuid iga liin on teistest eraldatud ning tootmisprotsess on pidev (jätkuv).
1)hinnast 2)kaalust!! Lisaks tarbijahinnaindeksile arvutab Eesti SA veel teisigi hinnaindekseid. Näiteks: · tööstustoodangu tootjahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust. Tootjahinnaindeks hõlmab nii siseturule kui ka välisturule valmistatud tööstustooteid. Hinnad on ilma käibemaksu ja aktsiisita; · ehitushinnaindeks on indeks, mis väljendab baasaastale iseloomuliku ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid hõlmavad kolme põhigruppi -- tööjõud, ehitusmasinad ja materjal; · remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks · ekspordihinnaindeks on indeks, mis näitab eksporditud kaupade hindade arengut; · impordihinnaindeks on indeks, mis näitab imporditud kaupade hindade arengut; · eluaseme hinnaindeks Inflatsioonimäär väljendab tarbijahinnaindeksi protsentuaalset muutust ja on sellega üldise hinnataseme kasvutempo väljendaja.
DVK - debit. võla kestus (päev) EAR - aastast lühema per. diskontolaenu tegel. hind AP - aasta päevade arv m - osaper. arv aastas I = k / 1-k , kus k - diskont.määr I intr.määr (36,5 päeva kohta) 8 Jääktulu I e. piirkasum = tulu - muutuvad otsekulud Jääktulu II e. otsekulude järgne jääktulu = jääktulu I - püsivad otsekulud (toote, valdkonna, kliendi lõikes) Ärikasum = jääktulu II püsikulud ROCE-ROI = kasum / invest. Invest.rentaablus = (kasum / käive) x (käive / varad) Põhitegevuse invest.rentaablus = jääktulu II / koguvarad = intressideeelne kasum / koguvarad Invest. puhasrentaablus = tulemusüksuse jääkkasum / koguvarad Transferthind = otsekulud + e/v kui terviku alternatiivkulu tooteühiku kohta
tarbib näiteks direktor, raamatupidaja, sekretär jne oma ülesannete täitmiseks. Kui direktor ei saaks elektrit tarbida, kas koogid jääks küpsetamata? Ei, kuid kas ettevõtte juhtimise eesmärgil on nimetatud töötajaid ning nende tööd tarvis? Jah, on tarvis küll ehk toote valmimine otseselt neist ei sõltu, kuid ettevõtte kui terviku funktsioneerimiseks on vajalikud küll. Ülal nimetatust lähtudes võtame kasutusele 3 uut kontot: • Tootmise otsekulude konto on konto, millel ei ole ei algsaldot ega lõppsaldot. Selle konto deebetisse kantakse perioodi (kuu, kvartal, aasta) jooksul tootmises tehtud otsesed kulud. Näiteks materjal, tootmistööliste palgad, mis on seostatavad toodetega, sotsiaalmaks jne. Perioodi (kuu, kvartal, aasta) lõpul nimetatud konto suletakse lausendiga: 45 D Tootmiskulude koondkonto
Kuluobjekti valikul on oluline keskenduda ettevõtte väljunditeks olevate kuluobjektide mõõtmisele ja arvestamisele. Kuluarvestuse meetodid: 1) Tellimusjärgne kuluarvestus - Tellimuse kuluarvestus: kuluobjektiks on tellimus; konkreetse tellimuse kulud jagunevad otse- ja kaudkuludeks; konkreetse tellimuse otsekulud kantakse tellimusele. Tellimuse kuluarvestuse etapid: kuluobjekti määratlemine, otsekulude kindlaksmääramine, kaudkulude kindlaksmääramine, kaudkulude jaotusbaasi valik ja jagamine kuluobjektile. - Lepingu kuluarvestus: korraldatakse üksikute lepingute täitmiseks tehtud kulutuste selgitamiseks; pikaajaliste lepingute kulud kogutakse tähtsamate lepingu etappide lõikes. - Partii kuluarvestus: eesmärgiks on leida partii täitmiseks tehtud kulud; kasutatakse siis kui identsete artiklite arv on suur ja neid toodetakse koos ühe partiina.
kaupade hindu. 24 9 Majanduslangus - majanduslangus on olnud alati üleüldine välisest keskkonnast mõjutatud risk. TUNDLIKKUSE ANALÜÜS Projekti tundlikkust kontrolliti järgmiste riskitegurite suhtes: · Hindade alanemine konkurentide tõttu · Käibe vähenemine majanduslanguse tõttu · Otsekulude suurenemine (müügikatte vähenemine) ettenägematute muutuste tõttu. Kuu Optimistlik 30% Realistlik 50% Pessimistlik 20% 1 2174,12 2508,6 2006,88 2 27 484,34 31 712,7 25 370,16 3 43902,65 50 657,025 40 525,62 Projekt on tundlik, kuid mitte sedavõrd, et ei tasuks end ära
Enne tööde plaani ja hinnapakkumise arvutuste tegemist on vajalik lisaks lepingutingimuste, kavandi dokumentide, töömahtude loendi ja töökirjelduste spetsifikatsioonidega tutvumist kohapeal üle vaadata tulevane ehitusplats. Krundi kuju, geoloogilised ja hüdroloogilised tingimused, olemasolevate rajatiste iseloom krundil ja naabruses võivad oluliselt mõjutada nii valitavat ehitustehnoloogiat (s.h. masinate arvu ja paiknemist ehitusplatsil), ehituskulude suurust (nii otsekulude kui ehitusplatsi üldkulude osas), ehituskestust kui ka kaasneda võivaid riske. Ehitusplatsi ülevaatuse kohta tuleb koostada ülevaatuse akt, millele peavad olema lisatud fotod ehitusplatsist. Alljärgnevalt on esitatud näitlik küsimuste loetelu, millele vastused on vaja anda ehitusplatsi ülevaatuse aktis, mis peab olema allkirjastatud ja dateeritud ajaliselt. Soovitatav on järgida allesitatud liigendust. Hinnapakkuja võib küsimustikku alati täiendada konkreetsete
osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus uldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. Kulukohana vaadeldakse teatavat maaratletavat osa või punkti ettevõtte tegevusprotsessist, milles on eristatav teatud kululiigi teke. Naiteks võib olla kulukohaks hankeosakond ja ettevalmistusosakond. Kulukohtade arvestuse põhiulesanded: uldkulude või teatud otsekulude tekkimise jalgimine konkreetsetes tekkimise kohtades (kulukohtades), konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes, lahtuvalt mõjuvatest teguritest objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine uldkulude jaotamiseks kulukandjatele, kulukoha kui vastutuskeskuse kuluressurssi kasutamise kontroll. KULUKANDJATE analuus Kulukandja (toote, teenuse, muugipiirkonna või PROJEKTI) otsekulud kantakse uldjuhul otse kulukandjale
Oma- hinna kujundam. kesksed momendid kujun. kululiikide ja kulukandjate detailse määratl. ning anal. kaudu. Üldjuhul kujuneb tooteühiku omahind: Tooteühiku omahind = (muutuvkulud / ühikute kulu) + (püsikulud / plaaniline ühikute kulu) Eeldab ühtlast ja kõrget tootmisvõimsuste koormatust, elimin. tootmisvõims. muutuste või kasu- tusintensiivs. muutuste mõju. Arvestuse meetodid: 23 · täiskulude meetod, · otsekulude meetod. Omahinna kalkuleerimise meetodid: 1) e/v ühtse üldkulu jaotusbaasi kasutam.; 2) osakondade jaotusbaaside kasutam.; 3) tegevuspõhise kuluarvestuse kasutam. Kui e/v toodab vaid ühte toodet jaot. tootmiskulud ainult 1 tootele. Mitme erineva toote või toote- grupi tootmisel saab üldkulude jaotam. määravaks kasutatava kulukäituri valik. Traditsiooniliste kuluarvestusmeetodite puhul kasut. enamasti mahupõhiseid käitureid: · tööaeg tundides, · masintunnid,
protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. o Kulukohana vaadeldakse teatavat määratletavat osa või punkti ettevõtte tegevusprotsessist, milles on eristatav teatud kululiigi teke. Näiteks võib olla kulukohaks hankeosakond ja ettevalmistusosakond. o Kulukohtade arvestuse põhiülesanded: o · üldkulude või teatud otsekulude tekkimise jälgimine konkreetsetes tekkimise kohtades (kulukohtades), o · konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes, o · lähtuvalt mõjuvatest teguritest objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine üldkulude jaotamiseks kulukandjatele, o · kulukoha kui vastutuskeskuse kuluressurssi kasutamise kontroll. o KULUKANDJATE analüüs o Kulukandja (toote, teenuse, müügipiirkonna või PROJEKTI) otsekulud kantakse
Majandusmatemaatika TEM0222 konspekt 1. Gaussi meetod e. elimineerimise meetod täpselt määratud süsteemi korral (võrrandite arv=tundmatute arv): maatriksis jäätakse kõik peadiagonaali elemendid 1ks, kõik ülejäänud elemendid muudetakse 0ks. Selleks valitakse igast reast ja veerust ühe korra juhtelement. Ühest reast või veerust mitu korda juhtelementi valida ei saa. Juhtelemendi rida lahutatakse või liidetakse teistele ridadele, et ülejäänud ridadest saada samasse veergu kus juhtelemend asub nullid. N: -1 2 1 1 ! 7 1 3 -1 1 ! 4 1 8 1 1 ! 13 11 11!6 Mittestabiilse süsteemi korral: Kasutusele tuleb Crameri valem. X1=x1(maatriks)/kogumaatriks Crameri valemit ei kasuta ükski arvutiprogramm, sest see võib anda väga suure vea. Gaussi meetodis saab arvutusvigade vähendamiseks valida juhtelemendiks maksimaalse absoluutväärtusega arvu (antud veerus kui ka kogu süsteemis). Gaussi meetodiga saab leida ka pöördmaa...
Hinnanormid on aga tundlikud üldise majandussituatsiooni suhtes (inflatsioon jm) ja seetõttu vajavad iga-aastast korrigeerimist. Suurtes riikides toimub taoliste normide koostamine ja müümine eelmise aasta faktiliste hindade alusel kui äri. Eestis on see siiani iga firma oma probleem. Üldkulud on seotud ehitusettevõtte tegevusega ja neid on raske siduda nende kalkuleerimisel konkreetse ehitustööga. Selle tõttu määratakse nende maksumus protsendina otsekulude kogumaksumusest. Lähtutakse sealjuures eelmise aasta vastavate kulude tasemest . Üldkulud koos kasumiga moodustavad keskmiselt 10% otsekuludest. Osa üldkuludest, analoogselt kõigi otsekuludega, on võrdelised töömahtudega. Osa üldkuludest (ligi pool) on aga vaadeldavad kui suhteliselt püsivad kulud, mis ei sõltu otseselt töömahust (lühiperioodil). Ülalkirjeldatud ühiktöö detailsustasemel ressursi- või hinnanormide alusel toimub maksumuse kalkuleerimine eelarvestamise
9 Toote omahind 42,63847 213193,7 10 Tootimisvälised kulud 4% omh 1,7055388 8527,694 11 Täisomahind 44,35 221750 12 Kasum 12% 5,322 26610 13 Reaaliseerimishind 49,7 248360 6.4 Tootmisüksuse majanduslik efektiivsus ja tasuvusaeg Tootmise otsekulude osakaal JIIJPI R,-b{OP b PJP JööS OPIJKb NK9Kb{} IONI-- ü9bNK9Kb Tootmise otsekulud = [ 100% LP 9,OPPL, ,OR,-b A ,@=>A?{=,3 ? {23,72??A Tootmise otsekulud = [100% = 58,5% AB,?3
Loeng nr 6. Ehitusmaksumuse modelleerimine Kui kavatsetakse hakata tootma midagi uut, tehakse kõigepealt näidis, seda põhjustel, et: 1.Kujutada ette kolme-mõõtmelisi proportsioone, mis pole joonisel tajutavad 2.Selgitada välja tootmiseks vajalikud tööriistad 3.Kalkuleerida toodangu maksumus 4.Anda toodangule sobiv funktsionaalne väljanägemine, millega võib kaasneda katsetamine koos täieliku purustamisega 5.Proovida toodangu turustamise võimalusi 6.Valmistada tarbijale proovi partii, et demonstreerida saavutatavat kvaliteeti Valmistades näidise ja kontrollides seda võib lahendada need probleemid, mida on vaja vältida tulevikus kui toodangut tegelikult valmistatakse ja müüakse. Kui lõpptoodang on mahukas ja kallis, pole otstarbeks valmistada näidist, seda eriti sellise toodangu puhul nagu ehitised. Siis valmistatakse vaid üks toodangu ühik, sest täiendavaid kulusid näidise valmistamiseks pole otstarbekas lisada täiendava kuluna toodangu...
Trepikoja viimistlus Eelis: lihtsus, mille puhul igal süsteemi elemendil on ainult üks Projektijuht võimalikke vigu, on erialaliidud ja ettevõtjate liidud koostanud lõpetatakse, kui tööd korterites on lõppenud. kõrgemalseisev organ. (Kõik probleemid lahendatakse ühel Hoonete projekteerimise osakond ja heaks kiitnud lepingu üldtingimused kõigi loetletud 47. Esita ehituse otsekulude ja üldkulude ligikaudu sideliinil. Efektiivne väikese arvu ülesannete puhul.) Santehnika osakond kahepoolsete kokkulepete jaoks. 2)Lepingu üldtingimused ei protsentuaalne jaotus. Vahekord põhis- ja käbekapitaliga. Puudus: süstemis puuduvad horisontaalsed sidemed ja juht Elektriosakond ole kohustuslikud
Maalritööd tehakse kahes etapis: 1)pahteldamine ja lagede, rõdude, lodza aknaavade välispõskede värvimine, tapeetimise ettevalmistus, seinte ja laudsepatoodete esimene värvimine. Parkett ja linoleum paigaldatakse pärast viimase märja protsessi lõpetamist. 2)pannakse tapeedid ja värvitakse viimast korda seinu ning laudsepatooteid. Trepikoja viimistlus lõpetatakse, kui tööd korterites on lõppenud. 47. Esita ehituse otsekulude ja üldkulude ligikaudu protsentuaalne jaotus. Vahekord põhis- ja käbekapitaliga. Toote hinnast moodustavad otsekulud ~ 85-90 % (sealhulgas on materjali maksumus ~ 50-60 %, töötasu ~ 20-30 %, masinad ~ 10 %) ja üldkulud koos kasumiga 10-15 %. Põhi- ja käbekapitali seos: kogukapitalist moodustab põhikapital 50 % ja käbekapital 50 %. 48. Millistele nõuetele peab vastama (mida peab tagama) ehitusplatsi üldplaan (mitte loetleda, mida peab plaanil näitama)?
erihinnang. Arvestada on vaja ka ettenägematuid kulusid, mille suuruse määrab arhitekt. Tegelikult pole see osa töövõtja pakkumusest, kuid see tuleb lisada pakkumusele selleks, et vajadusel kompenseerida vastavad kulud. Tavaliselt ei mõjuta need kulud küll loendi hindamist ja on õigem esitada nad pigem eraldi kulugrupina kui lisada protsendina teistele töödele. Platsikulud arvutatakse analoogselt põhiehituse otsekulude eelarvega, s.t. ühikhindade ja kulunormide kaudu. Tavaliselt kalkuleeritakse platsikulud eraldi kulupeatükina, sõltuvalt rajatise ehituskorraldusest. ehitise suurusest ja kalenderplaanist. Ehitusplatsi üldkulusid pole võimalik siduda üksikute töödega platsil, küll aga projektiga tervikuna või selle teatud osadega. Ehitusplatsi üldkulusid saab jagada rajatiste ehitamisega kaasnevateks kuludeks ja ehitusplatsi üldkuludeks. Rajatiste ehitamisega kaasnevad kulud
(korporatsiooni tasandil), näit. R&D, teises aga divisjoni tasandil. Organisatsioonid erinevad ka selle poolest, kuidas defineeritakse põhiosakondi ja toetavaid osakondi. Seetõttu peab igal konkreetsel juhul selgitama, millise osakonnaga on antud ettevõttes tegemist. Organisatsioonid erinevad ka toetuskulude jaotuse osatähtsuse poolest. Mõned ettevõtted jaotavad kõik toetavate osakondade kulud põhiosakondadele kasutades mõnda jaotusmeetodit, teised jaotavad ainult osad kulud ning otsekulude puhul ei kasuta mitte kulude jaotamist vaid kulude otsest seostamist põhiosakondadega. Toetavate osakondade kulude jaotamisel võib kasutada nii otse, astmeliselt alanevat kui ka vastastikust kulude jaotamise meetodit . Oletame, et ettevõttes on kaks toetavat osakonda, seadmete hooldusosakond ja IT osakond (teenindab tootmisseadmeid) ning kaks põhiosakonda, valmistusosakond ja koosteosakond. Kulud kogutakse iga osakonna põhiselt planeerimise ning juhtimise ja kontrolli otstarbel
Muudatuste tööde muudavad algset pakkumishinda seda tõstes või vähendades. Muudatuste tööde hindamisel püüeldakse selle poole, et projekti tulem ei väheneks. Muudatuste tööde hindamise võib jagada: 1) pakkumishinna määratlemiseks ( uue tööde algust) 2) tegelike kulude määramine (kui töö on tehtud). Muudatuste töid võib pakkuda: 1) ühikhindade lõikes 2) koguhinnana Kõige lihtsam viis on kasutada ühikhinna loetelu- nende puhul on tegemist otsekulude hindamisega, millele on proportsionaalselt ära jagatud üldkulud ja lõpuks lisatakse veel käibemaks. Leht 45 teine pool Vead eelarvestamisel, eelarvete kontroll , täpsus. Eelarvestamine põhineb projektil. Mida täpsem projekt, seda vähem on selliseid vigu. Pärisn nullini selliseid vigu viia ei õnnestu. Eelarvestus kaasneb teatavast subjektiivsest momendist. Kui läheb lõpptulemusega kokku on väga hea. Eelarvestaja peab rakendama kõiki oma oskusi, aega jn
jooksva remondi kulud, elektrienergia ja küttekulud jmt. Otsesed kulud lülitatakse omahinda otseselt. Mõningaid kulutusi, mida otseselt toodangu valmistamisega seostada ei saa, arvestatakse eraldi tööde ja teenuste liikide kaupa ja jaotatakse proportsionaalselt vastavale arvestusühikule, st kaudsel teel. Tootmise üldkulud jaotatakse tootmisharudele, kultuuridele, looma- ja taime- kasvatustoodangule proportsionaalselt otsekulude summaga. Ettevõtte üldkulude jaotamine toimub samadel alustel. 2. Omahinna arvutamine masintöödel Põllumajandussaaduste tootmisel tuleb teha mitmesuguseid kindlaid töid taimedele ja loomadele kõige soodsamal ajal. Kuna põllukultuure viljeldakse tänapäeval peamiselt mehhaniseeritult, moodustavad kulud masinapargile olulise osa taimekasvatustoodangu omahinnast. Näiteks rohusööda tootmisel moodustavad
K Käibemaksu võlg 30 600 K Masina müük (jääkmaksumuses) 175 000 3.Müügi tulemus D Kadum masina müügist (muud ärikulud) (mitte põhitegevuslik kahjum) 5 000 K Masina müük 5 000 59 Lisa 1. Tulude, kulude koondkontode sulgemine, aruandeperioodi kasumi leidmine Tootmise otsekulude Tootmise soetusmaksumuse D koondkonto K D (omahinna) koondkonto K D Valmistoodang K DK 21 000.- 1) 21 000.- 1) 21 000.- S0 0 KK 21 000.- 2) 30 000.- 6) 47 000.- 3) 2 000.- 4) 53 000.- DK 47 000.-
Enne tööde plaani ja hinnapakkumise arvutuste tegemist on vajalik lisaks lepingutingimuste, kavandi dokumentide, töömahtude loendi ja töökirjelduste spetsifikatsioonidega tutvumist kohapeal üle vaadata tulevane ehitusplats. Krundi kuju, geoloogilised ja hüdroloogilised tingimused, olemasolevate rajatiste iseloom krundil ja naabruses võivad oluliselt mõjutada nii valitavat ehitustehnoloogiat (s.h. masinate arvu ja paiknemist ehitusplatsil), ehituskulude suurust (nii otsekulude kui ehitusplatsi üldkulude osas), ehituskestust kui ka kaasneda võivaid riske. Ehitusplatsi ülevaatuse kohta tuleb koostada ülevaatuse akt, millele peavad olema lisatud fotod ehitusplatsist. Alljärgnevalt on esitatud näitlik küsimuste loetelu, millele vastused on vaja anda ehitusplatsi ülevaatuse aktis, mis peab olema allkirjastatud ja dateeritud ajaliselt. Soovitatav on järgida allesitatud liigendust. Hinnapakkuja võib küsimustikku alati täiendada konkreetsete
Indeks hõlmab nii siseturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustooteid. Hinnad on ilma käibemaksu ja aktsiisita. Kaaludena kasutatakse baasaasta (momendil 1995.aasta) tööstustoodangu müügikogused. Tootjahinnaindeksi arvutused hõlmavad Eestis tegutsevaid tööstusettevõtteid (sh ka elektri- ja soojusenergiat tootvaid), arvesse võetakse 560 toote hinnamuutusi; 4) ehitushinnaindeks mis iseloomustab baasaastale iseloomuliku ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid hõlmavad kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja materjal. Indeksi arvutamisel arvestatakse nelja ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstushooned ja ametihooned. Gruppide osakaalud koondindeksis saadakse baasaastal (1997) käikuantud ehitiste pinna osatähtsusest. Hinnainformatsioon kogutakse valikuuringuga kord kvartalis; 5) ekspordihinnaindeks mis iseloomustab Eesti eksportkaupade FOB-hindade muutmist (FOB-hind
Kulukandjaks on tavapäraselt ressursid, mille kasutamise tulemusel kulud tek- kisid ja tegevused, tooted või teenused, mille tarvis ressursse kulutati. Kaudsed kulud ehk kaudkulud on seotud toimingutega muul viisil. Üldjuhul jaotatakse need toodetele ja teenustele võrdselt ühiku järgi ja/või võrdeliselt toimingute otsekulude suurustega. Suure- ma otsekuluga kulukandja saab ka suurema kaudse kulu. Kaudkuludel puudub vahetu seos kulukand- jaga ja nende otsene suunamine kulukandjale pole põhjendatud. Tüüpilised kaudsed kulud on näiteks Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR masinate, seadmete ja tööriistade kulud ning juhtimise ja administreerimise kulud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
