Ehitusettevõtte ökonoomika (5)

50. Põhivara kasutamise näitajad.
Põhivara kasutamise näitajad: masinvahetus ja tööajakaod: vahetuses, kuus, aastas.
51. Põhivara efektiivsuse näitajad.
põhivara efektiivsuse näitajad

• masinvarustatus,
  
• fondimahukus töötaja kohta,
  
• fondimahukus toodangu kohta,
  
• füüsiline kulumine
  

52. Tehnouuendused ehituses. Nende efektiivsuse hindamine.
Tehnouuendused ehituses

• konstruktsioonide tootmine tehase tingimustes,
  
• standardiseerimine (ehitusdetailide kasutamine),
  
• mehhaniseerimine (mullatööd, ehitusmaterjalide transport, betooni tootmine),ehitusprotsessi ratsionaliseerimine (kalenderplaanimise kasutamine ehitustööde korraldamisel).
  

• Uute ehitusmaterjalide kasutamine madalama maksumuse,tööjõu kokkuhoiu, ehituskestuse lühendamise eesmärgil
  

Tootmine tehaste tingimustes soodustas vähem kvalifitseeritud töötajate kasutamist ehitusplatsil, tööaja kokkuhoidu, kuid nõuab mehhanismide kasutamist.
Tehnouuenduste hinnang toimub projekteerija, tellija ja ehitustööde täitja seisukohast .
Tellija efekt: E = F x I x (T1 + T2),
kus F - põhifondide maksumus (investeeringute suurus), tuh kr
I - intressimäär,
T1 ja T2- ehituskestused, aastates
Ehitaja efekt: E = TPK x (1 – T1/T2 ),
kus TPK - tingpüsivad kulud ( materjalide maksumusest - 1%, kaudkuludest - 50%, masinate kasutuskuludest - 15%).
Vahendite ümber jaotamise efekt:
E = I x (T1 + T2)
K1,2 = (T1 + T2 + ... Tn x 0,5):n
53. Ehitusfirma käibevara mõiste ja koosseis.
Käibevara – vara, mida kasutatakse suhteliselt lühikese aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul. Käibevara maksumus kantakse valmistoodangu omahinnale täies ulatuse ja füüsiline kuju muutub töötlemise tulemusel.
Käibevara koosseis: Laovarud , eelolevate perioodide kulud, valmistoodang laos, sularaha kassas ja pangakontol ning väärtpaberid, tellijate debitoorse võlgnevuse kohustused, lõpetamata toodang, laovarud ) kütus, materjalid, tarindid).
54. Varu mõiste ehituses.
Varud ehitus on tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad , ettemaksed tarnijatele.
1. Materjalide jooksva laovaru rahalise katte suurus:
Vj = Vp * Vi * h * 0,5;
kus Vp – materjali päevane naturaalne vajadus,
Vi – varu intervall , päevades,
h – ühiku soetamise ühikhind,
0,5 – tegur, mis arvestab et laos on keskmiselt pool jooksva varu suurusest.
2. Garantiivaru:Vg = T1 + T2,
T1 – aeg tarneostu vormistamiseks, T2 – aeg tarne kohaletoimetamiseks.
3. Varu viibivate kaupade katteks. Tasutakse varem; kui kaubad jõavad kohale.
4. Valmendusvaru – materjalide eelnev ettevalmistamine, komplekteerimine , laboratoorne kontroll.; Vv = 50% nende materjalide koguvajadusest.
5. Hooajaline varu – tootmise või transpordi osas.
Üldine varu:; Vüld = Vi + Vg + ...
Varu ehituses: käibekapitali vajadus lõpetamata toodangu katmiseks:
Ve = q * T * k * S
q – päevane tööde maht,
T – keskmine kliendiga arveldamise tsükkel päevades,
K – kulude kasvutegur tootmistsükli vältel,
S – omahinna suhe maksumusse.
55. Käibevara katteallikad.
• pikaajaline laen ajutiste vajaduste katmiseks, siis on firmal osa omavahenditest külmutatud
• kui pikaajalist laenu võtta põhivara soetamiseks, siis peaks laenu tasumise aeg vastama seadme tasuvusajale
• kui müüakse võlgu, siis on see kasulik mõlemale poolele: tarnijal on kindel ostja ja ostja saab võlgu
Käibekapitali saab katta lühiajaliste kohustuste või katteallikatega, omavahendite ja avanssidega.
56. Käibevara kasutamise efektiivsuse näitajad.
Käibevara kasutamise efektiivsus:
• käibekordaja: K = Q : KV
Q – aastane käive
• käibekiirus: T = 365 : K
• käibevara mahukus: M = KV : Q
• suhteline säästu näitaja:
+,- DKV = Q : 365 (t1 – t0), kus
t1, t0 – aruandeaasta ja eelneva aasta käibekestuste näitajad,
Q - aruandeaasta müügikäive,
KV - käibevara.
Kui on „+“ – vahendite immobilisatsioon,
Kui on „- “ - vahendite mobilisatsioon.
57. Personal ehitusfirmas.
Firma personali liigid: administratsioon ehk juhtkond , raamatupidaja , projektijuhid, objektijuhid, eelarvestajad, objekti insenerid , ehitustöölised. Töötajate keskmine nimestikuline arv R = (r1 +r2+... ) /T, r1,2,...n – n-päeval töötajate arv nimestikus, T – arvestusperioodi kestus. Töötajate liikumine: tööle võtmine, lahkumine töölt. Lepingute liigid firma töötajatega: tööleping ja töövõtuleping.
58. Tootluse näitajad
Tootluse näitajad ehituses: naturaalne näitaja, rahaline näitaja.
EMTnat
T = ---------, m/in-t
R
EMT
T = ---------, kr/in kohta aastas
R
Tootlus ja töömahukus:
1
T = ---------------
töömahukus
Tootluse kasvu näitaja:
T1 – T2
Kt = ----------- x 100, %
T1
59. Raamatupidamise korraldamine füüsilise ja juriidilise isiku poolt.
Korraldamise viisid:
- moodustab raamatupidamise struktuuriüksuse või võtab tööle raamatupidaja,
- kasutab raamatupidamisettevõtte või mittekoosseisulise raamatupidamisspetsialisti teenuseid,
- peab ise raamatupidamist.
60. Raamatupidamiskohustuslase mõiste.
Raamatupidamiskohustuslane – Eesti vabariigis registreeritud juriidiline isik ning ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, välja arvatud Eesti Pank , kes on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust. Vastavalt seadusele :on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eesti registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal.
61. Raamatupidamise korraldamise võimalused.
§ 5. Tekke- ja kassapõhine arvestus
(1) Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele.
(2) Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud.
(3) Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
62. Raamatupidamise siseeeskirjade põhilised andmed. (kas peab lisama seda nimekirja lk. 54) ?
Firmas kehtestatakse raamatupidamise sise-eeskirjades:
• põhivara üksikute liikide kulunormid lähtudes põhivara kasulikust tööeast, tehnilisest seisukorrast, kasutamise intensiivsusest;
• põhivara amortiseerimise arvestusmeetodid (lineaarne, kumulatiivne, kahekordne alaneva jäägi meetod, toodangu põhine meetod)
63. Raamatupidamise bilansi põhikoostisosad ja seosed.
Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest, mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks . Aktiva (vara): käibevara ja põhivara. Passiva: kohustused ja omakapital . Seosed: 1) varad = kohust + omakapital; 2) omakapital = varad – kohust; 3) käibevara + põhivara = lühiajal kohust + pikaajal kohust + omakapital.
64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis.
Ehitusfirmades toimub iga tööpäeva jooksul palju majandustehinguid: varade liikumine, muutused varade ja kapitali jääkides.
Bilansis kajastatakse: 1. Firma varad ja kapital 2. Varade ja kapitali olem vastavaks ajamomendiks 3. Ainult firma varad ja kapital 4. Ainult rahalises väljenduses
65. Aktiva- ja passivakontode vahe. Kontode lõppsaldo määramine.
Konto on tabel, kus vasak pool on deebet ja parem on kreedit . Aktivakontod (varad ja liikumine), passivakontod (kapital ja liikumine). Kontode jääk nimetatakse saldoks. Aktiva kontodel jääk on deebetis ja passiva kontodel - kreeditis. Üldreegel : Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive .
Aktivakontode lõppsaldo = Deebet-algsaldo + deebetikäive – kreeditikäive.
Passivakontode lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditikäive - deebetikäive
66. Kasumi aruannete kehtivad skeemid.
Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit).
Eestis võib kasutada ühte kahest kasumiaruande skeemist:
Skeem 1 – traditsiooniline Saksa kasumiaruande esitamise vorm, mis lähtub kuluelementidest. Kulud on toodud elementide lõikes. Seda skeemi oleks mõeldav rakendada väikefirmades, kus ei ole keerulist raamatupidamissüsteemi. Kulud on jaotatud elementideks.
Skeem 2 - traditsiooniline Ameerika Ühendriikide ja Briti kasumiaruande esitamise vorm, kus kulud on esitatud tehnoloogilisest järgnevusest lähtudes, vastavalt kulude funktsioonidele. Antud skeem on palju informatiivsem ja rahvusvaheliselt rohkem tunnustatud, kuigi on keerulisem ja nõuab komplitseeritud raamatupidamist. Kulud on jaotatud vastavalt funktsioonidele.
67. Kasumi näitajad
Kasum on ettevõtte omakapitali muutus, mis on tingitud ettevõtte majandustegevusest aruandeperioodil. Kavandatav kasum: kasumi arvutamine eelseisvatest kuludest ja eesmärgiline kasum. Kavandatava kasumi jaotamise ettepaneku koostamine: puhaskasumi osa, eraldised reservkapitali, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus, kasumi kasutamine muuks otstarbeks (investeeringud).
68. Ehitustoodangu omahind.
Ettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest kuludest. Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu mahust: kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. Tootmisettevõttes on näiteks muutuvkuludeks tööliste palgakulu, põhimaterjalid jne. Kaudsed kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste toetamiseks, nt kontoriruumide rent, elekter, sideteenused , projekti meeskonna kontoritarbed jmt
69. Firma likviidsed suhtelised näitajad
Maksevõime e likviidsuse suhtarvud: lühiajalise võla kattekordaja, likviidsuskordaja ;
Lühiajalise võla kattekordaja= käibevara/lühiajaline võlgnevus
Likviidsuskordaja = (käibevara – varu ) /lühiajaline võlgnevus
70. Firma rentaabluse näitaja
Kolm põhilist näitajat:

• EVA mõõdab tegelikku kasumit, arvesse võetakse omakapitalkulu
  
• ROE omakapitalirentaablus, huvitab peamiselt omanikke.
  
• ROA kogukapitalirentaablus, iseloomustab ettevõtte kasumlikkust tervikuna .
  

http://www.netekspert.com/download/kasum_rentaablus_vaartus.pdf