Luige kroon omab eelnevalt kirjeldatud alternatiivrahadest kõige väiksemat mõju oma kogukonnale, sest tuleb välja, et hetkel ei ole leitud veel antud alternatiivraha jaoks kasutust. Küll on aga infot, et paljud Luige krooni omanikud on ootel ning tundnud huvi, kuna ja kuidas saaks raha eest kaupu ja teenuseid osta. 2.5 Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel Eesti veksel on maksevahend, mida Tartu Hoiu-laenuühistu liikmed saavad kasutada omavahelises kaubanduses. Eesti vekslid võttis Tartu Hoiu-laenuühistu kasutusele 1. detsembril 2011. aastal. Vekslite eesmärk on suurendada Tartu Hoiu-laenuühistu liikmetevahelist kaubandust, muutes kaasliikmetelt kaupade ja teenuste ostmise soodsamaks kui äriajamise mitteliikmetega. Praegu kasutatakse 1-, 3-, 5-, 10- ja 50-ühikulisi vekslite kupüüre. Ühistu liikmed saavad soetada Eesti veksleid hinnaga 1 veksliühik = 0.90 EUR, mis
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud
leinajaid, näiteks Emma isa. 2. Emma soovidest tingitud võlad Põhjus: Proua tahtis väga palju elegantseid riideid ja aksessuaare, eriti siis, kui käis kohtamas oma armukestega. Samuti ka vaipu, kangast mööblile ning kingitusi meestele. Sissetulekut tal endal polnud seega lasi mehel kirjutada volituse, et kasutada kaasa vara. Seda polnud palju ja seetõttu lasi ta varsti endale välja kirjutada võlakirju, mis muudkui kasvasid. Vekslid olid lõpuks nii tohutud, et seda raha polnud kuskilt võtta. Lahendus: Emma ei saanud oma eluga hakkama ning tegi enesetapu. Sõi arseenipulbrit. Tagajärjed: Charles pidi maksma oma naise võlgu, kuid need olid nii suured, et isegi kogu tema vara viidi minema. Ka truud teenijad lahkusid, võttes kaasa viimsegi, mis Emmast Charlesile jäänud oli, kleidid. Lõpuks suri Charles ka ise. Kõik maha müües jäi
Laenu 2005. a. Tekkep. intr. 2005. a. saamise Laenu- intressi- Intressi- arvestamise intressi- kuup. VEKSLID summa periood määr kuup. summa 3. veebr 05 kaubaveksel, 9%, 6 kuud ($10 000 * 6/12 * 9%) 10 000 1/ 2 9% 3. aug 05 450 30. apr 05 rahaveksel, 9%, 4 a. ($100 000 * 8/12 * 9%) 100 000 2/ 3 9% 31. dets 05 6 000 ($100 000 *4/12 * 9%) 100 000 1/ 3 9% 30. apr 09 3 000 30
RAAMATUPIDAMISBILANSS AASTA 2 AASTA 1 AK T I VA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5
Bilanss AKTIVA 31.12.2002 31.12.2001 KÄIBEVARA Raha ja pangakontod 0 0 Aktsiad ja muud väärtpaberid 0 0 Nõuded ostjate vastu 0 0 Ostjatelt laekumata arved 0 0 Ostjate vekslid 0 0 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) 0 0 Mitmesugused nõuded 0 0 Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 0 0 Nõuded sidusettevõtete vastu 0 0 Arveldused aktsionäridega 0 0
Valik sõltub suuresti rahapoliitika eesmärgist. Neli peamist rahaagregaati: • rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha – sularaharingluses oleva sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; • rahaagregaat M1 – hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; • rahaagregaat M2 – rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); • rahaagregaat M3 – rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms Eesti panga ülesanded – Viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid Koostab majandusanalüüsi ja prognoose Haldab välisvaluutareserve Jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid
Väärtpaberituru osalised: · emitent isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse neid emiteerida · pakkuja/vahendaja isik, kes pakub väärtpabereid avalikkusele · investor isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse neid omandada · järelvalveorgan Finantsinspektsioon. 17. Väärtpaberite liigitus Väärtpaberid jagunevad: · omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud · võlaõigust tõendavad vekslid ja võlakirjad · ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid. Omandiõigust tõendavad väärtpaberid: · Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises läbi aktsionäride üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel peale kõigi teiste nõuete rahuldamist allesjäänud vara
· majanduse põhjuslik tegur · majanduse juht- ja kontrollihoob 6 4. ERINEVAD RAHA LIIGID Rahateoreetilises kirjanduses tuuakse tavaliselt esile neli raha põhiliiki: kaupraha, ( vääris ) metallraha, paberraha ja arveldusraha. Mõningatel juhtudel liidetakse nendele ka väärtpaberid. Ülal toodud liikide kõrvale on palju muidki vahetuses tööriistana kasutatud ja üldtunnustatud pante või võlakirju, nagu vekslid, tsekid, pangakaardid, kliendikaardid jne. Kui piirduda vaid viit ( või nelja ) liiki raha põhiliikideks tunnistamisega, on probleemiks see, et raha ja mitteraha piirid jäävad määratlemata. See probleem on aktuaalne ka raha tagatisvarude puhul. On ju harjutud pidama tagatiseks olevat kulda ikkagi rahaks. Raha liikideks jaotamisel tuleks arvesse võtta kaks põhiparameetrit: garanteeritust ja emiteerimist. Raha vaheväärtuse garanteerituses eristatakse nelja põhiastet: raha
1. Enamus eluks vajalik toodeti ise. 1. Raha oli maksevahend ja majanduselu toimimise vahend. 2. Kaup vahetati kauba vastu. 2. Naturaalmajandus asendus rahamajandusega (kaup osteti raha eest) 3. Raha tähtsus maksevahendina oli väike. Tulud kulud arvestati 3. Pankade tekkimine 12. 13. sajandil. Võeti kasutusele vekslid küll rahas, sest raha oli eelkõige ainult arvestusühik. (võlakirjad) see võimaldas teha tehinguid sularahata. 10. Mis oli kohalik kaubandus? Kus sellega tegeldi? (õp lk 78) Kohalik kaubandus: igapäevane kaubandus turuplatsil ja linnas asuvates kauplustes ning käsitöökodades. 11. Mis oli kaugkaubandus? Nimeta kaugkaubanduse peamine sündmus? Nimeta 1 rahvusvaheline kaubanduse keskus.
on tegemist otsese finantseerimisega. Tegelikult ei ole väärtpaberid infotehnoloogiaajastul enam otseses mõttes paberid, vaid pigem elektroonilised kirjed näiteks börsi andmebaasides. [1; 170: 2; 62] 2. VÄÄRTPABERITE ERINEVAD LIIGID Finantsturul kaubeldakse kõikvõimalike väärtpaberitega, mis kujundavad endast teistele majandusüksustele tulevikus väljamaksmisele kuuluvaid nõudmisi. Väärtpaberitel on palju erinevaid liike. Esimene suur grupp väärtpabereid on võlakirjad ehk vekslid. Võlakirjad jaotatakse maksetähtajast lähtuvalt kolme gruppi: lühiajalised võlakirjad tuleb tagasi maksta hiljemalt ühe aasta jooksul, keskimised võlakirjad tuleb tagasi maksta kuni kümne aasta jooksul, pikaajalised võlakirjad tuleb tagasi maksta rohkem kui kümne aasta jooksul. Võlakiri on väiksema riskiga väärtpaber kui aktsia ja annab omanikule ka väiksemat tulu. Võlakirju nimetatakse ka fikseeritud tuluga väärtpaberiteks, sest erinevalt aktsiatest, mille
finantside kaasamise ja pakkumine tehingud 45. ( 38. Krediiditurg, dept market laenude turg, kus müüakse vabu krediidiressursse nende 46. tagastamise ja intresside maksmise tingimustel. , 39. Krediidituru instrumendid: a. Võlakirjad ja vekslid, bonds and bils 47. b. Pangalaenud, bank loans a. c. Rahatähed ja kommertspaberid, notes and commercial papers b. 40. Aktsiaturg, equity market c. 41. Esmane, e.primaarturg, primary market toimub uute väärtpaberitega kauplemine 48. 42
Panga liigid on: hoiu-, diskonto-, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne. Pangandus sai alguse keskaegsetest kullas-sepa äridest. Põhiliseks tollel ajal käibel olnud rahaks olid kuld- ja hõbemündid. Neid oli ebamugav kaasas kanda ja kerge varastada. Ohutuse ja mugavuse tagamiseks hakkasid inimesed hoidma oma kulda kullassepa juures. Kullassepp andis kulla vastu veksleid. Kulla hoidmise eest võttis kullassepp teenus- tasu. Kullassepa vekslid said väga populaarseks. Vekslite kasutamise levides tekkis paberraha. Alguses olid vekslid täielikult tagatud kullaga. Aja jooksul märkasid kullassepad, et inimesed võtavad välja vähem kulda, kui nad hoiule annavad. Kullassepad hakkasid hoiustajate kulda välja laenama, et intressi teenida. Kullassepad panid hoiustajate raha endale raha teenima. Samuti tegutsevad ka kaasaegsed pangad. Kaasaja pank: · raha koondav · raha säilitav · laenu andev
Panga liigid on: hoiu-, diskonto-, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne. Pangandus sai alguse keskaegsetest kullas-sepa äridest. Põhiliseks tollel ajal käibel olnud rahaks olid kuld- ja hõbemündid. Neid oli ebamugav kaasas kanda ja kerge varastada. Ohutuse ja mugavuse tagamiseks hakkasid inimesed hoidma oma kulda kullassepa juures. Kullassepp andis kulla vastu veksleid. Kulla hoidmise eest võttis kullassepp teenus- tasu. Kullassepa vekslid said väga populaarseks. Vekslite kasutamise levides tekkis paberraha. Alguses olid vekslid täielikult tagatud kullaga. Aja jooksul märkasid kullassepad, et inimesed võtavad välja vähem kulda, kui nad hoiule annavad. Kullassepad hakkasid hoiustajate kulda välja laenama, et intressi teenida. Kullassepad panid hoiustajate raha endale raha teenima. Samuti tegutsevad ka kaasaegsed pangad. Kaasaja pank: · raha koondav · raha säilitav · laenu andev
amortisatsioon jne · muud ärikulud kohalikud maksud, eelmiste perioodide kahjum, kingitused, annetused jm. 9 BILANSISKEEM · AKTIVA = PASSIVA · AKTIVA = VARAD · PASSIVA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansiskeem AKTIVA (vara) KÄIBEVARA · Raha ja pangakontod · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku · Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku · Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitelaekumised Kokku · Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku · Varud Tooraine ja materjal (soetusmaksumus)
Finants instrumentideks loetakse lisaks rahale; väärtpabereid, laene, hoiuseid, tuletis instrumente ehk derivatiive, võlgu ja nõudeid. Elektrooniline raha-raamatupidamislik raha-plastikraha- kontoraha ja sula raha- käega katsutav raha. Esemed -> Kaupraha -> väärismetallid -> mündid (13saj. alguses hakati vermima) Barter tehing kullakaupmehed 1220 tast pärinevad ühepoolsed õõnesrahad. ->kviitungid ja vekslid -> Raha 1) pangatähed 2) mündid 3) elek. Raha Raha seob kõigi majandusliku suhtlemise protsessis osalejate ühised aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks. Raha jõud või jõuetus avaldub tegelikkuses niivõrd kuivõrd ta suudab siduda majandussuhtluses sidujaid ja tagada nende huvide realiseerumist. Raha peab olema usaldusväärne. Raha usaldusväärsus ja stabiilsus iga riik püüdleb selle poole. 29.03.2011
maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid ja teisi maksevahendeid, s.h. ka raha asendajaid. 29. Valuutapoliitika mõiste- Valuutapoliitika on valuutasuhete- ja raharinglusalaste abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostujõu ja valuutakursi mõjutamiseks. 30. Valuutaturu mõiste- on majandussuhete sfäär, kus sooritatakse välisvaluuta ja seda asendavate maksedokumentide (tsekid, vekslid, elektroonilised maksekorraldused jms.) ostu-müügi ning vahetustehingud. 31. Valuutakurss- on hind mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. 32. Valuuta otsene ja kaudne noteering Valuutakurssi väljendamiseks võib kasutada otsest või kaudset noteeringut. 1)Otsene noteering - näitab mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks. 2)Kaudne noteering - annab teada, mitu ühikut
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse Instituut Ärijuhtimise eriala ALUSTAVA ETTEVÕTTE FINANTSPLANEERIMINE Ainetöö Kuressaare 2011 SISUKORD Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine SISSEJUHATUS Rahast räägime iga päev. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Me töötame selleks, et saada sissetulekuid, ettevõtjad riskivad, et saada kasumit, majanduslepingud sõlmitakse rahalises väljanduses. Segi boheemlased peavad vahel nentima, et raha annab neile vabaduse. (V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 1.osa) Erinevatel põhjustel valivad aktiivsemad meie seast raha teenimise võimaluseks oma ettevõtte. Ettevõtte loomisel on eriti olulise tähtsusega finantsprognoosid. Need aitavad hinnata, kas on mõtetki antud ettevõtet luua. Kui ettevõte alu...
erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Sisuliselt analüüsitakse aruande struktuuri muutuste dünaamikat. P/E suhe = aktsia hind/kasum aktsia kohta...ka aktsia hinna ja tulu suhe. Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks. liigitatakse vekslid: Kaubaveksel ehk kommertsveksel; Finantsveksel; Pangaveksel. Kapitali suurendamise võimalused: 1.Võtta pangalaenu. 2.Võtta laenu muudelt finantseerimisasutustelt. 3.Võtta laenu omanikelt, töötajatelt, sõpradelt, sugulastelt, nn vanaemadelt. 4.Liising, kapitalirent. 5.Emiteerida võlakirju. 6.Suurendada omakapitali (e omafinantseerimist). i.emiteerides lihtaktsiaid, uusi osasid ;ii.jättes kasumi ettevõttesse alles (n.ö reinvesteerides) 7.Leida tagastamatut toetust, sihtfinantseerimist.
reservid) 12.Rahaagregadid *rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha sularaharingluses olev sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; *rahaagregaat M1 hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o. osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; *rahaagregaat M2 rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); *rahaagregaat M3 rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms 13.Eesti pangaülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises
ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Äriühingute ühinemine. Äriühingute ühinemine võib toimuda kahel viisil: Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing), kusjuures ühendatav ühing loetakse lõppenuks, kogu vara läheb ühendavale ühingule Äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks Ühineda võivad kõik äriühingud (ka nt AS ja täisühing). Ühinemiseks tuleb läbida järgmised etapid: Koostada ühinemisleping (ühinemise alusdokument, mis peab reguleerima kõiki ühingute ühinemisega seonduvaid asjaolusid) Seaduses sätestatud juhtudel teostada ühinemislepingu audiitorkontroll (AS-i puhul kohustuslik) Koostada ühinemisaruanne (ühinemise põhjendamine) Kiita ühinemisleping ühinemisotsusega heaks kõigi ühinevate ühingute osanike või aktsionäride poolt (poolt hääletas vähemalt 2/...
akumuleerija (a store of value). • Raha omadused – jaotatavus (divisibility); – portatiivsus (portability); – stabiilsus (stability); – vastupidavus, kestvus (durability); – raskesti võltsitavus (difficulty of counterfeiting). 2. Tšekid • Tšekk - väärtpaber, millega väljaandja käsundab krediidiasutusest käsundisaajat (maksja) tingimusteta maksma kindla rahasumma tšekist nähtuval maksetähtpäeval 3. Vekslid • Ajutine raha asendaja • [Käsk-] väärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat (veksli maksja) maksma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule kindlaksmääratud rahasumma vekslis märgitud maksetähtpäeval (veksli lunastamine). Käsund ei või olla tingimuslik. 8. Makseviisid a. Puhtad maksed • Puhtad maksed (clean payments) – Avatud arve, ka avatud nõue (open account) (VõS ptk. 40 1…3 jagu) – Lunatasu (cash on delivery – COD)
15. saj lõpus kandus Lõuna-Saksamaale rahakeskus, peamine oli Fuggerite pank Augsburgis. Jakob Fugger oli ilmselt kõige rikkam inimene maailmas sel hetkel. Nende pangad teenindasid paavsti õukonda. Viimased ei maksnud tihti tagasi ja aga said privileege selle eest. Rikkused ei tulnudki kaubandusest vaid kaevandustest said enda kasutusse kaevandused ja said sealt suuri tulusid. 16. saj läheb panganduskeskus üle Madalmaadesse. Kommertsiaalne revolutsioon Leiutati krediit, vekslid, kahekordne raamatupidamine seda on nimetatud ka kommertsiaalseks revolutsiooniks. Selle nähtuse üks keskseks elemendiks oli panganduse tekkimine. St - hiliskeskaja jooksul toimunud olulisi arenguid kaubanduse ja rahanduse vallas on mõnikord kokkuvõtvalt nimetatud ka kommertsaalseks revolutsiooniks (äri revolutsiooniks). Ordude, kloostrite ja seekide osalemine rahamajanduses Üldiselt kes tegelesid raha laenamisega? Raha laenamisega ja kasuvõtmisega tegelesid eelkõige juudid
fakti, hoidmise eest maksid kulla omanikud kullasepale aga väikest teenustasu. [2] Sellest saavad alguse kaks tendentsi, mis viivad esimeste pankade tekkimimisele. 1. Inimesed avastasid õige pea, et kullaga maksmise asemel on palju mugavam maksta nendesamade vekslitega , mis tõendasid nende õigust kullaseppa riiulis asetsevale deponeeritud kullale. Kulla asemel hakkasid täieõigusliku maksevahendina ringlema vekslid, mis oluliselt alandasid tehingukulusid ning vähendasid kulla kaotsimineku riski. [2] 2. Avastasid kullasepad varsti, et mitte kogu kulda ei võta omanikud või vekslite valdajad igapäev välja. Iga päev tuleb osa inimesi ja toob oma kulla hoiule ning osa inimesi tuleb kulda välja võtma. Kuid olles piisavalt pikka aega laohoidjana tegutsenud, võib kullasepp suure tõenäosusega ennustada keskmise päevase väljavõtmata kulla koguse
Nõuete arvestuse ül. - hinnata arvete laekumise tõenäosust ja määrata kindlaks kulud, mis on seo- tud ebatõenäoliselt laekuvate arvetega. Ebatõenäolise laekumise hindamisse tuleks suhtuda suure hoolega, kuna hinnangu täpsusest sõltub finantsaruannete usaldusväärsus. Nõuded ostjate vastu koosnevad: 1. ostjate laekumata arved = müüdud, kuid ostjate poolt tasumata kaubad (teenused) müügihin- nas + käibemaks. 2. ostjate vekslid - arveldusraha erivariant. On kindlavormiline eraõiguslik võlakohustuse variant, mis annab veksli võtjale vaieldamatu õiguse nõuda vekslil märgitud summa tasum. (äramaksmist) veksli kehtivuse tähtaja möödumisel, 3. ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega). Realiseerimise printsiip tulud arvest. realiseerimismeetodil või lepingus fiks. perioodi(de) kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ostjale ülemineku momenti.
omavahel kohtuvad isikud, kellel on ajutine kapitali ülejääk või puudujääk. Seega koondavad finantsvahendused erinevate allikate finantsvahendeid ning annavad selle arvelt krediiti. Finantsturud liigitatakse rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks: - Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (tähtajaga kuni 1.a.). Selliste instrumentide hulka kuuluvad valitsuse, ettevõtete ja finantsasutuste poolt emiteeritud vekslid, deposiitsertifikaadid ja muud taolised paberid. Nimetatud vahenditega saavad ettevõtted kindlustada ja reguleerida enda likviidsust. - Kapitaliturgudel ringlevad pikaajalised finantsinstrumendid (üle 1.a.) nendeks on aktsiad ja võlakirjad. Kapitaliturg jaguneb omakorda esma- ja järelturgudeks. Kapitalituru väärtpaberid peavad peale esmast emissiooni läbima esmaturu, kus nendega kaubeldakse nimiväärtuses või ülekurssiga
augustil määrati sellele kohale Eduard Aule. Põhikirja kohaselt oli Eesti Pank emissioonipank, kellel oli õigus teostada ka peaaegu kõiki kommertspankade operatsioone. Panga põhikapital koosnes 4000 aktsiast à 2500 marka. Ühtlasi sätestati Eesti Panga põhikirjas, et väljaantavate pangatähtede tagatiseks on panga kulla ja muu metalli tagavara vahekorras 1 mark = 0,2903225 grammi puhast kulda, riigi väärtpaberid ja võlakohustused ning diskonteeritud vekslid ja teised väärtused. Eesti Panga loomisega võis ka rahareformi lõppenuks lugeda. Rahareformi tulemused Marga kullasisalduse määramine Prantsuse kuldfrangiga võrdeliseks oli otsus, millega püüti tekitada Eesti marga vastu usaldust. Kuid isegi selliselt motiveerituna oli see idealistlik, sest nii kõrge kurss ei olnud reaalne ka elanikkonna silmis. Tegelikult oli Eesti mark paberraha ja sellisena rahvas seda ka võttis. 15. aprilliks 1919 olid riigi üldised kulutused 115 miljonit
o Esmaturg aktsiate või väärtpaberite esmaemissioonid o Järelturg nendega hilisem kauplemine (nt Tallinna väärtpaberibörs) Väärtpaberituru osalised · Emitent emiteerib väärtpabereid (JI, FI, riik) · Investor ostab (FI, ettevõtte, riik) · Vahendaja - vahendab ostu-müüki (JI,nt maaklerfirma, pangad) · Järelvalveorgan - Finantsinspektsioon Väärtpaberituru liigitus: o Omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud o Võlaõigust tüendavad vekslid ja võlakirjad, need ei anna omanikuõigust, vaid õiguse saada intresse o Ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid Aktsia Lihtaktsia tähtajatu, annab omanikule eõiguse osaleda ettevõtte juhtimisel e hääleõiguse altsionäride koosolekul. Dividendid ei ole garanteeritud, seda otsustab ettevõtte üldkoosolek juhatuse ettepanekul. Pankroti korral saavad raha alles siis, kui kõik mud nõuded on rahuldatud.
kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetest. • Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega. Paberraha ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse vahetada see näiteks kuldmüntide vastu. • Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust). • Kaupa esindav paberraha võeti kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati kasutama maksevahendina. Krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga, selle vahetamise kohustust reaalvaraks keskpangad ei taha. Kuni krediitraha tekkeni oli raha emiteeritud mingi alusvara (kuld, hõbe) tagatisel. 4. Raha omadused • Stabiilsus • Kulumiskindlus • Kaasaskantavus • Ühtlus • Jagatavus 5. Raha likviidsuse püramiid
4) mitmesugused nōuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Raha ja pangakontodel hoiavad ettevõtted raha selleks, et tagada normaalne äritegevus. Ettevõtted võivad raha hoida: - ettevõtte kassas, - ühes või mitmes pangas avatud pangakontol. Aktsiad ja muud väärtpaberid on edasimüügiks ostetud aktsiad ja muud väärtpaberid. Nõuded ostjate vastu esitatakse bilansis kolmel kirjel: - ostjatelt laekumata arved - ostjate vekslid - ebatõenäoliselt laekuvad arved - Mitmesugused nõuded – sisaldavad nõudeid tütar- (üle 50% aktsiatest), ema- ja sidusettevõtetele (20-50% aktsiatest). Suhteid tütar- ja sidusettevõtetega on oluline kajastada teistest eraldi, sest kontserni bilansist on vaja omavahelised võlgnevused välja lülitada. Peale selle kuuluvad sellesse rühma veel arveldused aktsionäridega, mis kajastavad nõudeid aktsionäridele (osanikele) märgitud aktsiate (osade) osas.
Finantsvarade kohustused tekivad sageli finantsturgudel, kus omavahel saavad kokku ettevõtted, kellel on vahendite puudujääk või need ettevõtted kellel on ülejääk ja saavad selle teenima panna. Ettevõttel on võimalik hankida rahalist ressurssi erinevatest allikatest ja üks peamisi on rahaasutused. Finantsturud jaotatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (kuni aastase tähtajaga). Selleks võivad olla vekslid, deposiitsertifikaadid. Kapitaliturgudel on pikaajalised finantsinstrumendid, peamiselt aktsiad ja võlakirjad. Tähtajaga üle aasta. Kapitaliturud jagunevad esmas ehk primaarturuks ja järeldunuks ehk sekundaarturuks. Esmasturul kaubeldakse aktsiatega peale nende emiteerimist. Kui aktsiad on esmasturu läbinud (nendega on kaubeldud), siis edasi kaubeldakse nendega järelturgudel. Tegelikult ei ole nimetatud turgude vahel praktilist vahet, sest
võlgnevust kreeditoridele ning kohustused tarnijate ja töötajate suhtes. Finantsvarade kohustused tekivad sageli finantsturgudel, kus omavahel saavad kokku need, kellel on vahendite puudujääk või ülejääk. Ettevõttel on võimalik hankida rahalist ressurssi erinevatest allikatest ja üks peamisi on rahaasutused. Finantsturud jaotatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (kuni aastase tähtajaga). Selleks võivad olla vekslid, deposiitsertifikaadid. Kapitaliturgudel on pikaajalised finantsinstrumendid, peamiselt aktsiad ja võlakirjad. Tähtajaga üle aasta. Kapitaliturud jagunevad esmas ehk primaarturuks ja järeldunuks ehk sekundaarturuks. Esmasturul kaubeldakse aktsiatega peale nende emiteerimist. Kui aktsiad on esmasturu läbinud (nendega on kaubeldud), siis edasi kaubeldakse nendega järelturgudel. Tegelikult ei ole nimetatud turgude vahel praktilist vahet, sest
1. Allikaõpetuse definitsioon ja põhimõisted Allikaõpetus - ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimistöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemine. Allikaõpetus- tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms. Kirjalikud allikad jagunevad: Primaarne allikas: on esmane allikas nt. õpperaamat. Tähtsad allikad: arhiiviallikad, ajalooline allikas: arhiivist leitav algmaterjal. Ajallooallikateks on nn õigusaktid, erakondade materjalid, memuaarid, perioodika, kroonikad, diplomaatilised dokumendid jne.Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kontekstis midagi . Pigem on nad esmaallika töötlused ja jutustava iseloomuga. Tekst- e. märgisüsteem. Kontekst taust e. infoväli, kaastekst, mis aitab sõna või teksti mõista. Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud te...
tarnijad(maksmata arved), töötajad(töötasu pole makstud)). Finantsinstrumendid liiguvad finantsturgudel kus siis huvitatud osapooled kokku saavad. Olulisteks laenuallikateks ongi tavalised finantsvahendaja e. rahaasutused. Finantsturud võib liigitada rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega ja neid vahendeid kasutavad ettevõtted peamiselt likviidsuse juhtimiseks. Rahaturu vahenditeks võivad olla vekslid, deposiitserfikaadid, aga ka lühiajalised võlakirjad. Rahaturud on lühiajalised e aastased tehingud. Üleaastased on kapitalituru tehingud,. Kapitaliturgudel kasutatakse pikaajaliste väärtpaberitena peamiselt võlakirju. Tavaliseks kauplemisekohaks on börsid, kuid maaklerid võivad sõlmida tehinguid ka börsiväliselt. Börsiväliseid tehingud kannavad nime leti tehingud. Kapitaliturgudel kaubeldakse ka aktsiatega. Kapitaliturud jagunevad omakorda esmas- ja järelturgudeks
Linnadel laokoha õigus, st kaubad, mis taheti läbi linna viia, tuli maha laadida ja selles laos mõni aeg müüa. Hiliskeskajal paljudes kohtades võõraste kaubanduse keeld, võõrkaupmehed ei või tehinguid sõlmida otse vaid kohaliku vahendusel. Kaubasulg keeld kaubelda, et kaubandusest sõltuvaid piirkondi järeleandmistele sundida. Kommertsiaalne revolutsioon hiliskeskaja kaubanduse, teenuste areng. Pankade võlasuhted, vekslid, kahekordne raamatupidamine (algus Itaalias). Pangandus arenes välja rahavahetamisest ja liigkasu võtmisest. Kohapeal tohtis kasutada vaid kohalikku raha, st võõrraha tuli ära vahetada. Valuutaspekulatsioonid, operatsioonid erinevate vääringutega. Rahavahetajad moodutasid omavahel kompaniisi, mis tegelesid veksli asjandusega, teistes linnades kompanii esindajad. Raha ohtlik vedada, pealegi ebamugav kaalu tõttu (mündid ju!). Veksli abil saab teha rahaülekannet,
müüjatest) · vahetusväärtuse stabiilsus inflatsioonikindlus ja vahetuskursi stabiilsus RAHARINGLUS Raha põhiülesanne: vahendada omanikuvahetust hüvise teekonnal algpunktist lõpuni. Kaup Raha (liiguvad teineteisele vastassuunas) 3 Raha liigid: · sularaha · arveldusraha · väärtpaberid · tsekid, vekslid, pangakaardid Raharinglus raha loomuliku eksisteerimise vorm. Raha definitsioon ·Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument; ·Raha on objekt, mis on vahetuses üldiselt aksepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina ·(David Hume: Raha on õli, millega kaubanduse rattaid määritakse) ·(Raha on turul kauba teener ) LIKVIIDSUS Vara likviidsus sõltub sellest:
asutamis- ja arenguväljaminekud, firmaväärtus Pikaajalised finantsinvesteeringud Käibevarad- kiiresti realiseeritav vara, kiire käibega vara Varud toore, materjal, kütus, lõpetamata toodang, valmistoodang, väikevahendid, ostetud kaubad müügiks, ettemaksed hankijatele Raha kassa, pangakontod Väärtpaberid aktsiad (mõne teise ettevõtte aktsiad, mis on ostetud), osakud, võlakirjad Debitoorne võlgnevus ostjate laekumata arved, ostjate vekslid, aruandvate isikute võlg Põhivara Kasutusel üle ühe aasta Maksumus mitte väiksem, kui ettevõte on määranud N: Kui luuakse põhivaragrupp masinad ja seaded, siis öeldakse ära, mitme aasta jooksul need varad amortiseeruvad, kas tehakse igakuiselt, kvartaalselt või üks kord aastas. Soetusviis- ostetakse, ehitatakse ise, saadakse teistelt ettevõtetelt (kas tasuta või nt. nõude katteks) või saadakse ajutiseks kasutamiseks ehk rendile.
Bilansi aktivakirjed on järjestatud vastavalt nende likviidsuse kahanemisele, see tähendab, et kui kiiresti saab varad rahaks konverteerida. Bilansi teine pool ehk Passiva koosneb kohustustest ja omakapitalist, mis näitab millisel viisil on ettevõte finantseerinud investeeringuid varasse. Kohustused on ettevõtte võlad, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Näiteks pangalaenud, tasumata arved, tasumata vekslid, hüpoteeklaenud, palgavõlad töötajatele, maksmata riigimaksud jne, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital võrdub arvuliselt varadega, millest on mahaarvatud kohustused. Omakapitali hulka kuuluvad aktsionäride investeeringud ettevõttesse (nominaalaktsiakapital pluss sissemakstud kapital) ja ettevõtte poolt bilansipäevaks
1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ett...
jms. Omandimaksu kehtestamise eelduseks on üldpõhimõte, et vara peab olema registreeritud ning omanikust eraldatav (immateriaalne vara). Omandimaksude liigitamisel lähtutakse vara liigist ja selle registreeritusest: · Materiaalne vara - kinnis- ja vallasvara (-asjad). Kinnisvara on alati registervara, vallasvara võib olla registervara või registreerimata vallasvara. · Väärtpaberid õigused aktsiad, osad, võlakirjad, vekslid jms, üldreeglina registreeritud. · Immateriaalne vara patendid, litsentsid jm õigused ainult registreeritud immateriaalne vara saab olla omandimaksu objektiks. Kinnis- ja vallasvara omandimaksu aluseks võib olla: 1) omandiõigus (õiguslik suhe maksustatavasse objekti); 2) varaga seotud omandiõiguse üleminek (tsiviilõiguslik tehing, pärimine). Maksumäärad kehtestatakse varaobjektide arvu või maksustatava väärtuse kohta.
8 likviidsemateks varadeks sularaha kassas ja pangaarvet, kõige vähem likviidsemad on immateriaalsed aktivad. Maksevõimeks loetakse kõigi maksevahendite summat, mis on antud hetkel ettevõtte käsutuses (sularahaliste maksevahendite jääk; tähtajalised aktivad pankades ja teistes finantsasutustes; kasutamata, kuid ettevõtte käsutuses olevad krediidid; samuti maksevahendite asendajad nagu tsekid ja vekslid ning välisvaluuta). Investeeringute suurendamine käibevaradesse tähendab küll ettevõtte likviidsusriski vähenemist, kuid samas vähendab see ka tema rentaablust. Järelikult pole ettevõtte liigne likviidsus hea (Van Horne 1995, lk 359, 760). Maksevõimet võib samastada likviidsusega siis, kui likviidsust mõistetakse, kui maksekohustuste tähtaegse tasumise võimet. Kui likviidsust defineeritakse, kui ettevõtte
hoitavad väärtpaberid, kui lunastustähtaeg on bilansipäevast arvestades 12 kuud või vähem. Näiteks võlatähed, obligatsioonid, rahaturufondide osakud, deposiidid, tuletisväärtpaberid jne. Väärtpaber dokument, mis tõendab selle omaniku nõudeõigust, omandiõigust või osalusõigust ja tulu saamise õigust väärtpaberi emiteerimisel määratud puhul ja vormis. Väärtpaberid on näiteks aktsiad, võlakirjad, vekslid, tuletisväärtpaberi jne. Lühiajalised finantsinvesteeringud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. 28 Näide 1. Väärtpaberite soetamisel (25.06.X.a) tehakse väärtpaberite soetusmaksumuse kohta kanne, siia ei arvata maakleritasu: D Lühiajalised finantsinvesteeringud K Pangakonto 2. Lühiajaliste väärtpaberitega seotud tehingud (aktsiatelt dividendide saamine). Saadavate
Bilansi aktivakirjed on järjestatud vastavalt nende likviidsuse kahanemisele, see tähendab, et kui kiiresti saab varad rahaks konverteerida. Bilansi teine pool ehk Passiva koosneb kohustustest ja omakapitalist, mis näitab millisel viisil on ettevõte finantseerinud investeeringuid varasse. Kohustused on ettevõtte võlad, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Näiteks pangalaenud, tasumata arved, tasumata vekslid, hüpoteeklaenud, palgavõlad töötajatele, maksmata riigimaksud jne, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital võrdub arvuliselt varadega, millest on mahaarvatud kohustused. Omakapitali hulka kuuluvad aktsionäride investeeringud ettevõttesse (nominaalaktsiakapital pluss sissemakstud kapital) ja ettevõtte poolt bilansipäevaks
Bilansi aktivakirjed on järjestatud vastavalt nende likviidsuse kahanemisele, see tähendab, et kui kiiresti saab varad rahaks konverteerida. Bilansi teine pool ehk Passiva koosneb kohustustest ja omakapitalist, mis näitab millisel viisil on ettevõte finantseerinud investeeringuid varasse. Kohustused on ettevõtte võlad, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Näiteks pangalaenud, tasumata arved, tasumata vekslid, hüpoteeklaenud, palgavõlad töötajatele, maksmata riigimaksud jne, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital võrdub arvuliselt varadega, millest on mahaarvatud kohustused. Omakapitali hulka kuuluvad aktsionäride investeeringud ettevõttesse (nominaalaktsiakapital pluss sissemakstud kapital) ja ettevõtte poolt bilansipäevaks
Bilansi aktivakirjed on järjestatud vastavalt nende likviidsuse kahanemisele, see tähendab, et kui kiiresti saab varad rahaks konverteerida. Bilansi teine pool ehk Passiva koosneb kohustustest ja omakapitalist, mis näitab millisel viisil on ettevõte finantseerinud investeeringuid varasse. Kohustused on ettevõtte võlad, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Näiteks pangalaenud, tasumata arved, tasumata vekslid, hüpoteeklaenud, palgavõlad töötajatele, maksmata riigimaksud jne, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. Kõik muud kohustused on lühiajalised. Omakapital võrdub arvuliselt varadega, millest on mahaarvatud kohustused. Omakapitali hulka kuuluvad aktsionäride investeeringud ettevõttesse (nominaalaktsiakapital pluss sissemakstud kapital) ja ettevõtte poolt bilansipäevaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
