Rahandusotsused kodutöö nr 1 Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1
Ülesanne A Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31 12 20XX a järgmine Varad Kohustused ja omakapital raha 15 978 kreditoorne võlgnevus 54 325 debitoorne võlgnevus 48 573 lühiajaline laen 35 151 tootmisvarud 54 964 kokku lühiajalised kohustused 89 476 kokku käibevara 119 515 põhivara 110 567 pikaajalised kohustused 51 129 lihtaktsiad 38 347 akumuleeritud kasum 51 129 kokku aktiva 230 082 kokku passiva 230 082
keskmine debitoorne võlg 3.Raha keskmine laekumisperiood = ----------------------------------------------- x 360 (Ostjate debitoorse võlgnevuse müügitulu laekumisperiood) krediitmüük 4. Ostjate debitoorse = -------------------------------------------------- võlgnevuse laekumissagedus ostjate keskmine debitoorne võlgnevus Talitustsükkel = debitoorse võlgnevuse käibevälde + varude käibevälde Finantseerimistsükkel = talitustsükkel – lühiajaliste kohustuste käibevälde müügitulu 5.Põhivara müügikäibesiduvus = ------------------------------------- (e.käibekordaja) keskmine põhivara (võiks võtta soetusmaksumuse) müügitulu 6
Bilanss enne toimunud majandustehinguid AKTIVA PASSIVA Kirje Summa Kirje Summa Kütus 350 Põhikapital 50000 valmistoodang 1420 maksuvõlad 400 Arveldusarve 77310 võlgnevus hankijatele 330 Debitoorne võlgnevus 100 kasum 12000 Võetud laenud 15000 Palgavõlgnevus töötajatele 1450 Kokku 79180 Kokku 79180 Bilansimaht 79 180kr. Bilanss pärast toimunud tehinguid
b) Mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustlaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel.) Omakapital- (netovara) Üll: firmal on järgnevaid varasid ja varade moodustamise allikaid: Materjal laos 5000.- 3) a Arvelduskonto pangas 1000.- 1) a Aktsiakapital 26000.- 2) P Ostjate debitoorne võlgnevus 10 000.- 2) A Lühiajaline laen 10000.- 1) P Põhivara 20000.- 4) A Aktiva Passiva 1000 10000 10000 26000 5000 20000 Kokku 36000 Kokku 36000 Aktivakonto Deebet Kreedit 1.algjääk 1000 2
AS Pliiats Lugupeetud härra Saar 27.11.2012 Tuletame meelde, et teie võlgnevus on 200 eurot seisuga 20.11.2012 ning sellele lisanduvad maksetähtaegade ületamisest tulenevad arveldatud viivised summas 2.292 eurot. Palume koheselt tasuda võlgnevus kokku summas 252,292 eurot 10 kalendripäeva jooksul, arvates käesoleva võlanõude väljastamisest, ettepanek võlgnevuse tasumise ajatamiseks. Maksetähtaja ületanud arvelt lisandub täiendav viivis iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Võlgnevuse tasumisel palume ära märkida viitenumber. Käesoleva pretensiooni tähelepanuta jätmise korral lõpetame teenuse osutamise 30.11.2012 ja/või pöördume võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole.
Deebet: 25 + 200 + 50 +7 = 282 Kreedit: 10 + 6 + 100 + 20 +150 + 60 = 346 II Koostage majandusüksuse bilanss, mis kajastab laenu kasutamist. Kas maksevõime paraneb pärast laenu saamist ja planeeritud moel kasutamist? Analüüsige võõrkapitali kasutamist enne ja pärast laenu saamist. Algandmed: Ettevõtte bilanss seisuga 31.12.2017 on järgmine: Raha 250 000; Aktiva (raha+rahajäägi suurendamiseks) 250 000+70 000=320 000 debitoorne võlgnevus 760 000, tootmisvarud 860 000 Aktiva(tootmisvarud+tootmisvarude suurendamiseks)860 000+80 000=940 000, põhivara 1 730 000 - Aktiva(põhivara+masinapargi täiendamiseks)1 730 000+175 000=1 905 000; kreditoorne võlgnevus 850 000 Passiva (kreditoorne võlgnevus+kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks)750 000; lühiajaline laen 550 000 - Passiva (lühiajaline laen+lühiajalise laenu kustutamiseks)475 000, pikaajalised kohustised 800 000 - Passiva;
11.2010. a määruse nr 37 „X valla eelarvest toimetuleku kindlustamiseks peretoetuste maksmise ja lapse koolitee kulude hüvitamise korra kinnitamine” (edaspidi nimetatud Määrus) alusel makstavat koduse mudilase toetust. Toetuse suurus on 120 eurot kuus. Oktoobrikuu eest Martin aga toetust ei saanud. Martin hakkas uurima, milles asi. 2. X vallavalitsuse ametnik vastas talle järgmiselt: „Kuna Teie perel oli X valla ees maksetähtaja ületanud võlgnevus, siis antud perioodi eest ei ole õigust koduse mudilase toetusele. Teie koolis käiva lapse Marta klassijuhataja saatis Jaana Tammele (lapse ema) e-kirja, milles teatati, et vald kavatseb osta lastele õpilaspäevikud, mille ligikaudne maksumus pidi olema 3 eurot. Neil, kes ei soovi päevikut osta, paluti sellest õpetaja e-postile teada anda. Jaana Tamm sellest teada ei andnud, kuid raha ka ei tasunud.“ 3. Martin Tamm on hämmingus. Kõiki seniseid muid kooliga seonduvaid arveid
laekuvad eranditult põhitegevusest. Soovi korral on võimalik finantseerida kuni 50% ettevõtte varadest võlakapitaliga, mille hind on 9%. Teisi kohustusi firmale ei planeerita. Oletame, et maksumäär on 40%. Missugune on firma oodatav ROE kui varad on finantseeritud 50% ulatuses võlakapitaliga ja missugune on oodatav ROE siis, kui varad on finantseeritud ainult omakapitaliga? 1 ÜLESSANNE 1) Müügikäive 2 miljonit dollarit; Käibevälde 42 päeva. Ostjate tasumata arved e debitoorne võlgnevus? Debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde = müügikäive 365 Debitoorne võlgnevus = 42 päeva 2000000 365 2000000 Debitoorne võlgnevus 42 = 230136,986 230137( dollarit ) 365
Deebet Kreditoorn Kreedit Raha 50,000 Deebet Materiaaln Kreedit Raha 100,000 Laenuraha kasutamine Deebet TootmisvarKreedit Raha 50,000 Bilanss peale tehinguid VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Raha 250,000 Kreditoorne võlgnevus 600,000 Debitoorne võlgnevus 560,000 Lühiajaline laen 600,000 Tootmisvarud 960,000 Kokku lühiajalised ko 1,200,000 Käibevara kokku 1,770,000 Pikaajalised kohustus 900,000 Materiaalne põhivara 1,780,000 Lihtaktsiad 600,000 Põhivara kokku 1,780,000 Akumuleeritud kasum 850,000 KOKKU AKTIVA ### KOKKU PASSIVA ###
Bilanss 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2006 Varad Raha 16 000 20 000 25 000 Debitoorne võlgnevus 56 000 80 000 100 000 Varud 80 000 100 000 125 000 Käibevara kokku 152 000 200 000 250 000 Hooned soetusmaksumuses 200 000 225 000 300 000 Maa soetusmaksumuses 50 000 50 000 50 000 Kulum -50 000 -75 000 -100 000 Kokku põhivara 200 000 200 000 250 000
Omakapital=varad-kohustused Omakapital=319557-95876,1=223 689,9 eurot Omakapitali puhasrentaablus=31955,8/223689,9=0,143=14,3% Omakapitali puhasrentaablus=38346,84/223689,9=0,17=17% 5. Möödunud aasta kogurentaablus 25% ja netokäive 575 202 eurot. 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Ettevõtte käibevara väärtus on 95 868 eurot, Nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot. Tootmisvarude käibesagedus 9 korda Leida: Raha laekumise välde? Uus debitoorne võlgnevus kui raha laekumise välde väheneb 20 päevani? Tootmisvarude suurus? Müüdi krediiti: 0,75*575 202=431 401,5 eurot Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 431 401,5/35 791=12,05=12 Raha laekumise välde= 360 päeva/lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 360/12=30 Kui raha laekumise välde lüheneb 20 päevani Lühiajalise võlgnevuse käibeokordaja= 360päeva/raha laelumise vältega Siis 360/20=18 Keskmine lühiajalise võlgnevus= 431 401,5/18= 23 966,75 eurot
Kõrge omakapitali osakaaluga kaasneb tihti madal ROE, madala omakapitali osakaaluga kõrge ROE. Kuna madala omakapitali osakaaluga kaasneb kõrgem risk, siis selle kompensatsiooniks peab ka tootlus kõrgem olema Käibevälted•Käibekapitali analüüsi eesmärgiks on aru saada, kui palju ettevõttel on käibevahendite all raha kinni ning kui suures osas tuleb käibevahendeid finantseerida muudest allikatest (lühiajalised pangalaenud, omakapital)•Käibekapital = ostjate võlg + varud – võlgnevus hankijatele•(Deebitoride, varude, hankijate) käibevälde on periood, mis näitab, mitme päeva jagu keskmiselt ettevõttel on üleval ostjate võlgnevusi, varusid ja võlgu hankijatele•Kõrge hankijate käibevälde (üle 60 päeva) annab indikatsiooni sellest, et ettevõttel on probleeme oma hankijatele tähtaegselt tasumisel Kõrge varude käibevälde (üle 100 päeva) viitab varude ebalikviidsusele Kõrge (üle 45 päeva) debitoorse võlgnevuse käibevälde viitab
Ärikasum EBIT ? 31 500 Intressikulu I ? 4500 Tulumaksu eelne kasum EBT ? 27 000 Tulumaks T ? 0 Puhaskasum NI ? 27 000 Bilanss Aktiva Passiva Raha M ? 8000 Lühiajalised kohustused CL 25 000 Debitoorne võlgnevus CA AR1 ? 20 000 Pikaajalised kohustused LD ? 45 000 Varud IRY ? 32 000 Kohustused kokku D ? 70 000 Käibevara kokku CA ? 60 000 Põhivara FA ? 90 000 Omakapital E 80 000 Aktiva kokku A 150 000 Passiva kokku PA ? 150 000
.................................................................................................... 4 6. ÜLESANNE..................................................................................................... 5 1. Ülesanne AS Peipsi Koola müüb oma kaupa ainult krediiti ning prognoosi kohaselt on järgmise aasta müügitulud (käive) 4,2 miljonit eurot. Firma debitoorse võla välteks prognoositakse 30 päeva. Leia: Milline oleks sellisel juhul ettevõtte prognoositav debitoorne võlgnevus? Vastus: Nõuded ostjate vastu perioodi lõpul = (30 * 4 200 000) / 360 = 350 000 € Oletame nüüd, et ettevõte kavandab müügitingimusi liberaliseerida ning kavandab uueks keskmiseks maksetähtajaks 45 päeva. Käibe osas loodetakse seetõttu kasvu 10%. Leia: Milliseks kujuneb siis uus prognoositav debitoorne võlgnevus? Vastus: Nõuded ostjate vastu perioodi lõpul = (45 * 4 200 000 € * 1,1) / 360 = 577 500 € 2. Ülesanne
paarikümnest pangast. 22. Millised on laenuintressimäära põhiliigid? Reaalne ehk ilma inflatsioonilisata Nominaalne ehk inflatsioonilisa sisaldav Fikseeritud ehk krediidiperioodil jooksul muutumatu Ujuv ehk baasintressimääraga seotud ning sõltuvalt raha-ja kapitalituru tingimuste muutustest muutuv 23. Lihtintressimeetodi valem. Lihtintressimeetod – intressi arvutatakse ainult põhivõlgnevusest FV=PV(1+n*i) FV=krediidi tulevane väärtus (tagasimaksmisele kuuluv võlgnevus + intress) PV-krediidi nüüdisväärtus (võlgnevus) i- aastane nominaalne intressimäär 24. Liitintressimeetodi valem. Liitintressimeetod-intressi arvutatakse nii põhivõlgnevuselt kui ka eelmise krediidiprioodi eest arvestatud intressilt N*m FVn=PV (1+i/m) 25. Kuidas jagunevad arveldused? Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangakontodel olevaks rahaks ning selle järgi jagunevad ka arveldused: sularaha arveldused ja sularahata arveldused 26
3 Firma emiteeris 10 000 lihtaktsiat (aktsia nimiväärtus 100 kr). Toimus mitterahaline sissemakse. Firma sai aktsiate eest masinaid 500 000 kr, tööpinke 800 000 kr eest (mainitud vara on turuhinnas). Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Masinad ja seadmed 1 300 000 K: Aktsiakapital 1 00 000 K: Üleväärtus 300 000 KORDAMINE 1) C 2) A 3) B Algsaldo ??? +100 000 -110 000 Lõppsaldo 45 000 4) B 5) C 6) B 7) B (alguses K saldo, kus on võlgnevus. Lõppsaldo ka K-s, järelikult jääb võlg). 8) D 9) D 10) C Garantiieraldi s D K 2000 S0 = 0 9000 S1 7000 15 000 on 5 masina müügihind 60% 15 000-st on 90000 Eraldisest kasutatud 2000 11) D
Maksevalmiduse kordaja = (raha + lühiajalised väärtpaberid) / lühiajalised kohustused Kui on tegemist püsiva likviidsus kriisiga, siis tuleb ettevõte kuulutada pankrotti. Efektiivsuse suhtarvud - iseloomustavad ettevõtte varade kasutamise efektiivsust 1. Lühiajalise võlgnevuse käibe kordaja - mis iseloomustab seda, mitu korda aruande perioodil lühiajalise võlgnevuse tasumine Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = müügi netokäive/lühiajaline võlgnevus Kõrge tase näitab nõete kõrget konverteeritavust rahalisteks vahenditeks, samas võib see iseloomustada, et ettevõte kasutab ranget järelmaksu poliitikat. 2. Raha laekumise periood päevades - Raha laekumise periood = 360 päeva / lühiajalise võlgnevuse käibe kordaja (eelmises valemis saadud näitaja) Kas suhtarvuna või protsentnäitajana. Kui laekumisaeg ületab ostjatele antavat tasumise tähtaega, siis võib see viidata kas
Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Varude käibekordaja = müüdud kaupade kulu/keskmised varud Varude käibevälde väljendab varude käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varude käibevälde = 360/ varude käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab käive debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus = müügitulu/ keskmine debitoorne võlgnevus Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega (päevades) Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/ debitoorse võlgnevuse käibesagedus Ettevõtte talitlustsükkel on päevade arv, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Talitlustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Lühiajaliste kohustuste käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste
2. Pikaajalisemate positiivsete arengute kindlustamiseks on seatud nõuded ka liikmesriikide pikaajaliste valitsuse võlakirjade intressimääradele. See näitaja ei tohi ühe aasta jooksul enne EMUga liitumist ületada kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriigi vastavat keskmist näitajat rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. 3. Liikmesriigi eelarvedefitsiit ei tohi olla suurem 3% sisemaisest kogutoodangust (SKT) ning avaliku sektori võlgnevus (st riigivõlg ja kohalike omavalitsuste võlgnevus kokku) ei tohi olla suurem kui 60% SKTst 4. EMU liikmesriigi valuutakurss peab olema enne liitumist stabiilne. Kaks aastat enne liitumist peab liikmesriik suutma hoida fikseeritud kurssi oma valuuta ja euro vahel. Euroalaga liitunud riigid. Euroopa Liiduga liitunud 27 riigist on euroalaga liitunud 16 riiki. Euroala moodustavad ELi liikmesriigid, kes on kasutusele võtnud euro.
lühiajalisi kohustusi õigeaegselt. Samas kui vaadata numbreid 3,64, 2,8 ja 2,01, siis selle järgi on kahanemine kõigepealt 23% (2010.a. kattekordaja 2,8) ja siis veel 28% (2011.a. kattekordaja 2,01), kui selline langus jätkub, siis kolme aasta pärast on firma võime katta lühiajalisi kohustusi käibevaraga mitterahuldav. Ettevõtte võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varast finantseeritakse laenatud vahenditega ehk mitu protsenti moodustab ettevõtte võlgnevus kogu kapitalist. Alla 50% peetakse heaks näitajaks. 2009-2011 on see % olnud väga hea, vastavalt siis 12%, 19% ja 32%. Kui aga kasv jätkub, siis kogu kapitali võlg ületab 50% künnise, mis ei ole sugugi enam nii hea, sest kõrge võlakordaja näitab et ettevõtte varasid finantseerivad põhiliselt kreeditorid, mitte aga omanikud. Kreeditoride seisukohalt on vastuvõetavam, kui antud näitaja on madal või mõõdukas, kuna siis on tõenäolisem, et nad on ettevõtte
laenuprotsendi saamiseks või teiste ettevõtete aktsiate ostmiseks. 2.2.2. Efektiivsuse analüüs Efektiivsuse analüüsi abil hinnatakse ettevõtte ressursside kasutamise efektiivsust läbimüügi suurendamiseks. Efektiivsuse suhtarve võib leida kõigi varade kohta, millesse ettevõte investeerib. Põhiliseks näitajaks varade efektiivsuse hindamisel on netomüük. Kõige tähtsam on jälgida, kuidas ostjate lühiajaline võlgnevus mõjutab ettevõtte käekäiku. · Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja näitab, mitu korda keskmiselt toimub ostjate poolt lühiajalise võlgnevuse tasumine aruandeperioodil Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = netomüük/lühiajaline võlgnevus (keskm.) Siinkohal võib netomüügi asemel kasutada ka näitajat krediitmüük. Kui käibekordaja on kõrge näitab see seda, et ostjate lühiajaline võlgnevus konverteeriakse kiiresti
Tootmisettevõttes on näiteks muutuvkuludeks tööliste palgakulu, põhimaterjalid jne. Kaudsed kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste toetamiseks, nt kontoriruumide rent, elekter, sideteenused, projekti meeskonna kontoritarbed jmt 69. Firma likviidsed suhtelised näitajad Maksevõime e likviidsuse suhtarvud: lühiajalise võla kattekordaja, likviidsuskordaja; Lühiajalise võla kattekordaja= käibevara/lühiajaline võlgnevus Likviidsuskordaja = (käibevara varu ) /lühiajaline võlgnevus 70. Firma rentaabluse näitaja Kolm põhilist näitajat: · EVA mõõdab tegelikku kasumit, arvesse võetakse omakapitalkulu · ROE omakapitalirentaablus, huvitab peamiselt omanikke. · ROA kogukapitalirentaablus, iseloomustab ettevõtte kasumlikkust tervikuna. http://www.netekspert.com/download/kasum_rentaablus_vaartus.pdf
interneti kiirlaen BIG, kuid populaarseim on siiski SMS laen. Kiirlaenude pakkujad leiavad üha enam moodusi, kuidas meelitada inimesi veelgi enam laene võtma, seda siis igasugu kampaaniatega, mille käigus loositakse välja reise, autosid vms. Üldjuhul soovitan igasugustest laenudest, eriti kiirlaenudest hoiduda ning mitte mingil juhul neid võtta kergekäeliselt, kui ei ole kindel, et olete suutelised oma võlga tagasi maksma, kuna võlad kasvavad väga kergelt üle pea. Ning kui võlgnevus kandub üle Inkassosse, siis on tagajärjed juba tõsisemad. Ettekanne on varem tehtud, seega mõni fakt võib olla aegunud, tasub kontrollida.
5 6 7 Müüdud toodete kulu 26,30 22,39 Keskmine lühiajaline võlgnevus ine aruandeperioodil. 5 6 7 365 13,88 16,30 Lühiajaliste kohustuste käibekordaja erioodil. EVERAGE RATIOS)
kulude katteks. Väljaminekud väljaminekukäive ettevõttest välja minev raha, vara või teenuste hulk. Väljaminek on üldisem mõiste kui kulu. Kulu on väljaminekud, mis kaetakse tulust ning avaldavad seetõttu mõju kasumile. Väljaminekud periodiseeritakse erinevate majandusaastate kuluks vastavalt osalemisele tulu loomisel. Näiteks väljaminekut põhivarale ei saa kanda tema soetamisaasta kuluks, vaid see jaotatakse mahaarvestisena mitme aasta kuluks. Debitoorne võlgnevus arveldussuhetes kujunev deebitori võlgnevus kreeditorile viimase seisukohalt vaadatuna. Debitoorne võlgnevus (nõuded) kujutab endast saadaolevaid rahasummasid, vara või teenuseid. Deebitor (võlgnik) füüsiline või juriidiline isik, kelle käes on teisele isikule kuuluvat vara ning kes pole oma kohustusi veel jõudnud tasuda. Krediroorne võlgnevus arveldussuhetes kujunev deebitori võlgnevus kreeditorile vaadelduna deebitori seisukohalt
Üldine võlasuhe = võlad * 100 / koguvara = 12457143 *100 / 20138254 = 61,86 %. 61,86 % AS LMV varast finanseeritud võlgadega. Võlad omakapitali suhtes = võlad * 100 / omakapital = 12457143 *100 / 7681111 = 162,18 % on AS LMV võlausaldajate riskimäär. Intressikulude kattekordaja = kasum enne makse ja intresse / intressikulud= 3992529 / 514849 = 7,75 Raha kasutamise aeg päevades = ( raha ja väärtpaberid + ostjate võlgnevus ) / keskmised kulud müüdud toodangu päevas = ( 55726 + 3875749 ) * 360 / 40557405 = 34,90 päeva. Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg - ostjate avansid ) / müüdud toodangu netokäive päevas = ( 3875749 50000 ) * 360 / 38519434 = 35,76 päeva ehk aeglane, peaks olema alla 30. Finantsiline seisund ja varade liikviidsus on rahuldav. Varade kasutamise efektiivsuse hindamine. Varade tootlus (31.12.2003) = puhasmüük / koguvara = 38519434 / 20138254 = 1,91
12/31/2010 Bilanss Käibevara Kassa ja pangakontod 0 Nõuded 6,252,378,033 Investeeringud sidusettevõtesse 6,569,326 Laenud 80,750,934 Immateriaalne põhivara 2,003,922 Materiaalne põhivara 2,662,712 Viitlaekumised ja ettemaksed tulevaste perioodide kulud 403,798 Muu vara 0 Aktiva varad kokku ### PASSIVA KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Võlgnevus 5,666,151,243 Viivõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 67,747,0...
Traditsiooniliste makromajanduslike teooriate kohaselt sõltub säästmine eeskätt eraisikute sissetulekust ja jõukusest, investeeringute maht aga investeerimisprojektide üldisest riskitasemest ja tulukusest. Kuna säästmine ja investeeringud sõltuvad erinevatest teguritest, võib ka nende suurus teineteisest erineda. SÄÄSTMINE Säästmine raha kogumine ootamatuteks /planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Säästmine tähendab peale vältimatute kulude eest tasumist üle jääva raha kõrvalepanemist. Säästetud raha on võimalus, millega tasuda suuremate väljaminekute eest ja viia ellu tähtsad rahalised eesmärgid. · Eesmärgid säästmiseks inimeste säästmisharjumused ja vajadused on väga erinevad. Raha kõrvalepanek võib paljudele tähendada sissejuurdunud harjumust kulutada teenitust vähem. Samuti koguvad paljud teadlikult oma soovide ja unistuste täitmiseks, olgu ...
järelmaksuga müügi korral), siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva rahasumma nominaalväärtus. Sellisel juhul kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses. Tulude kajastamise kord on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 Tulu kajastamine. 3 Debitoorse lühivõla arvestus Debitoorne võlg on ajutiselt firma võlgnike ehk deebitoride käes olev raha. Ostjate debitoorne võlgnevus tekib müügitehingu tulemusel. Seda kajastatakse bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Ostjate vastu esitatud nõuded võivad olla lühiajalised ja pikaajalised. Pikaajalised nõuded kajastuvad bilansis Pikaajaliste finantsinvesteeringute alla bilansikirjel Pikaajaliste nõuded. Pikaajalisteks loetakse nõudeid mis laekuvad pikema perioodi jooksul, kui 12 kuud. Näide: esitatakse ostjale arve müüdud kauba kohta, mille eest tuleb tasuda kahe kuu jooksul
korda ületab müügitulu keskmiselt debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlana on käsitletud suhtarvude arvutamisel nõuded ostjate vastu ja keskmisest debitoorsest võlgnevusest on maha arevstatud käibemaks, et see oleks võrreldav müügituluga. Tabel 5.1. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus 2009 2010 2011 Müügitulu 408 276 402 773 435 977 Debitoorne võlgnevus perioodi alguses 6 170 4 835 8 987 Debitoorne võlgnevus perioodi lõpus 4 835 6 082 9 976 Keskmine debitoorne võlgnevus ilma KM-ta 4 402 4 367 7 585 Debitoorse võlgnevuse käibesagedus 92,75 92,24 57,48 Tabel 5.2. Debitoorse võlgnevuse käibevälde 2009 2010 2011
pankrotiohtu? Sageli on ettevõtte pankrottide põhjuseks valed investeerimisotsused kuid majandusraskustesse viib üsna sageli ka oskamatus juhtida käibekapitali. Majandusraskustesse võib sattuda ka kasumis ettevõte, mis näiteks kasvab liiga kiiresti. Põhjuseks suutmatus juhtida varude ja debitoorse võla kontrollimatut kasvu. Olulisemad mõisted: Käibevarad – ettevõtte investeeringud käibevaradesse (raha ja pangakonto, varud, debitoorne võlgnevus muud lühiajalised varad.) Puhas käibekapital = ettevõtte käibevarad – lühiajalised kohustused Pankrotimudelit arvutatakse Altmani mudeliga. Need võimaldavad ennustada pankrotti vähemalt 90% täpsusega järgnevad kahe aasta jooksul. Tuginedes mudelile, on pankrotiohu osas kriitilised muutujad: puhta käibekapitali puudujääk, jooksev kahjum, madal kapitaliseeritus jne. Z väiksem kui 1,1 pankrotioht Z on suurem kui 2,6 edukas ettevõte 1,1 < Z < 2,6 vajame täiendavat analüüsi 23
lisad. 24.Kontode liigid · Bilansikontod : aktiva ja passiva · Kasumiaruande kontod: tulude ja kulude · tulemuskontod · sünteetiline konto · analüütiline konto 25.Deebet ja kreedet lausendid(kirjendamine) Kontod jagunevab omavahel deebet(vasak) pooleks ja kreedit(parem) pooleks. Kahekordse kirjendamise puhul jaotatakse maj. Tehinguid deebetisse ja kreeditisse korraga. 26.Kreeditor ja deebitor ¤ Deebitor(võlgnik) isik, kes on meile võlgu. Debitoorne võlgnevus on võlgnevus meile. ¤ Kreeditor(võlausaldaja) isik, kellele meie oleme võlgu. Kreditoorne võlgnevu on meie võlg teistele. 27.Kellele on vaja majandusarvestust? · Aktsionäridele · kreditoridele(kas firma on võimeline laenu tagasi maksta?) · töötajad · kliendid · Valitsus
mis esindab ja juhib osaühingut. VÕS § 208 lg 1 järeldub, et OÜ AAAA oli kohustatud tasuma saadud kaupade eest Teie juhatuses oleku ajal. Seega ei täitnud Teie TsÜS § 35 nõudeid. Juhatuse liige on kohustatud vältima oma tegevuses enda ja osaühingu huvide konflikti. Järelikult tegutsesite juhatuse liikmena majanduslikult mitte otstarbekalt ning põhjustasite sellega osaühingule kahju. Eeltoodust tulenevalt palun: 1. Tasuda AS-le KKKK tekkinud võlgnevus 27 500.00 krooni solidaarselt hiljemalt 15.03.2009. Juhul, kui märgitud tähtpäevaks Teie oma võlgnevust ei tasu, siis pöördume Teie vastu hagiavaldusega võlgnevuse väljanõudmiseks kohtusse. Eeltoodust nähtuvalt selgitame, et kohtuliku menetluse algatamisega kaasneb Teie kohustuste oluline suurenemine, s.o lisanduvad võlasummale viivis, menetluskulud, riigilõiv, õigusabikulud, kohtutäituri tasu jm. AS KKKK esindaja
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused tööd õppeaines: Arvestuse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT52/62 Üliõpilane: Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 8500 Kreeditorid 195000 Arveldusarve 215000 Maksuvõlad 115000 Põhivara 2055000 Aktsiakapital 1903000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500 KOKKU 2783500 KOKKU 2783500 Päevaraamat Konto jrk. nr ...
märgukirjad lapsevanemale (alla 18-aastaste õpilaste puhul) direktori käskkiri (noomitus koos tingimisi kooli jätmisega, eelnevalt tehtud vähemalt 2 märgukirja) koolist väljaarvamine (direktori käskkiri) §4. Nõustamine Õppevõlgnevuste tekkimisel vesteldakse õpilasega ja sõlmitakse individuaalsed kokkulepped. Õpiraskuse korral saab õpilane ainealast konsultatsiooni. Kokkulepete alusel on võimalik teha järeltöid ainetes, milles on võlgnevus. Igas üldaines saab õpilane soovi korral individuaalset õpiabi. Konfliktide ja probleemide lahendamiseks kutsutakse kokku nõustamiskomisjon (kuuluvad õppealajuhataja, sotsiaalpedagoog ja õpetaja). MUUD KOOLIELU REGULEERIVAD KOKKULEPPED 1. Õpilaskodus elamist reguleerib õpilaskodu sisekorraeeskiri. Õpilaskodu üür kinnitatakse direktori käskkirjaga igaks õppeaastaks eraldi. 2. Praktiline õpe töökodades, õppeköögis, raamatukogus ja arvutiklassides
vajaminevast summast laenatakse. Kui maakler pakub võimendust 1:4 ja investoril on 1000 eurot investeerimiseks, siis ta saab maksimaalset võimendust kasutades osta väärtpabereid 4000 euro väärtuses. Võimendust kasutades võtab investor suurema riski. Võlakiri (Bond) - Väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võla kordaja = (lühiajaline võlgnevus + pikaajaline võlgnevus)/koguvara Väärtpaber (Security) - Väärtpaber kujutab endast kokkulepet investori ja emitendi vahel. Enamlevinud väärtpaberid on: aktsia, võlakiri ja fondiosak. Õigus (rights) - Õigus või eelisõigus lubab olemasolevatel aktsionäridel eelisjärjekorras näiteks osta uuest emissioonist aktsiaid. Selline eelisõigus kehtib tavaliselt 2-4 nädalat ning selle pakkumise hind on madalam kui muudele ostjatele. Rightsd võivad olla ka kaubeldavad sarnaselt aktsiatele
kohust. Likviidsussuhe = (käibevara kauba- ja tootmisvarud) / lühiajal. kohust. Rahal. vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajal. kohust. Varade tootlus e. koguvahendite käibekordaja = realis. netokäive / keskm. koguvarad Põhivarade tootlus = realis. netokäive / põhivarad Käibekapital = käibevara lühiajal. kohust. E/v talitustsükkel = varude käibevälde + debit. võlgn. käibevälde Lühiajal. kohustuste käibekordaja = realis. kaupade kulu / keskm. kredit. võlgnevus E/v finantseerimistsükkel = talitustsükkel lühiajal. kohustuste käibevälde Võlakordaja = koguvõlg / koguvara Intressikulude kattekordaja = EBIT / intressikulud Happetest = kõrgema likviids. käibevara / lühiajal. kohust. Varude käibekordaja = müük / varud Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara / lühiajal. võlg Likviidsuskordaja = (käibevara varud) / lühiajal. võlg Omandikordisti = koguvara / omakapaital Käibekapital = käibevara lühiajal. kohust.
Ostutehingute arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Ostutehingute arvestuse korraldus 3 Dokumenteerimine 4 Ostuettemaksete arvestus 5 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead kuidas kajastatakse ostutehinguid raamatupidamises; ·oskad koostada ostutehingutega kaasnevaid lausendeid; ·tead ostutehingus kasutatavaid dokumente; ·oskad kajastada ostuettemakseid; ·tead kuidas inventeerida tarnijatega seotud arveldusi. 2 Ostutehingute arvestuse korraldus Ostudega seotud arveldusi arvestatakse bilansikirjel Võlad tarnijatele ning registreeritakse raamatupidamises samanimelisel kontol. Tehingu tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus, mis nõuab tulevikus varast, eelkõige rahalistest vahenditest loobumist. Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasu...
tegevuse tulemusena tekkiva väärtuse maksimeerimiseks. 4 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Bilanss ja kasumiaruanne Bilansi skeem: Aktiva Passiva Käibevarad Kohustused Raha lühiajalised kohustused Debitoorne võlgnevus Varud muud Põhivarad pikaajalised kohustused Põhivara soetusmaksumuses Põhivara kulum Omakapital Aktsiakapital kasum muu Varade väärtus ettevõtte väärtus
A 1. Ettevõtte bilansis, kasumiaruandes ja rahavoogude aruandes on järgmised kirjed (tuh. kr.): 200…. (2) 31.12.200.. (1) 31.12.200…(2) Müügitulud 100,000 Raha ja pank 2,000 5,000 Nõuded 4,000 6,000 15 nõuete käibevälde Võlgnevus tarnijatele 5,000 8,000 20 keskmine tasumisperiood Varud 25,000 36,000 111 varude käibevälde Põhivarad (neto) 24,000 26,000 107 lühiajaline raha ringlus Omakapital 20,000 30,000 -76
· Põhivarade koosseis (soetatakse nt materiaalse põhivara objekt) · Kulude koosseisus (nt materjalikulud, mille tarbimine leiab aset vahetult aruandeperioodil) · Kohustiste koosseisus (nt kapitalirendi arve, kus kapitalirendi põhiosa tagasimakse summa ning intresside summa võrra vähendatakse vastavat liisingu kohustist) Ostutehingute sünteetiline, analüütiline arvestus, rmtpidamiskontodel kajastamine Ostutehingute tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus (nõuab tuleviks varadest loobumist)- kui kreditoorne võlgnevus väheneb, siis meie võlg tarnijatele väheneb. Iga ostutehingu puhul kindlaks määrata, kas tekkis lühi- või pikaajaline võlgnevus. · Sünteetilise arvestuse puhul registreeritakse ostutehingu tulemusel tekkinud võlg kontol Võlad tarnijatele- (kus alakontod nt võlad emaettevõtja vastu jne) · Analüütilise arvestuse kohaselt registreeritakse kõik võlgnevused ning tasumised
poolt näitavad suuremad varud, et raha seisab kauba all kinni, seega tuleks püüda kaubavarusid efektiivsemalt juhtida.Teiselt poolt on väiksemate varude puhul oht, et mõned tooted võivad otsa lõppeda ja klientide tellimusi ei suudeta täita. AS STV näitajad olid 2009. aastal 5 päeva (5,28) ja 2010. aastalgi 6 päeva (5,70). AS Starman näitajad olid 2009. aastal 30 päeva (29,72) ja 2010. aastal 35 päeva (35,55). Võlgnevus tarnijatele Võlgnevus tarnijatele x 365 Müügitulu x (1 + käibemaks) Kuna bilansis oli mõlemil ettevõttel lühiajalised kohustused liiga kokku pakitud, sai ,,Võlad tarnijatele" võetud mõlemil ettevõttel aastaaruande lisade alt. AS STV võlad tarnijatele oli 2009. aastal 11 157 kr ja 2010. aastal 11 647 kr. AS Starman võlad tarnijatele oli 2009. aastal 12 847 kr ja 2010. aastal 17 554 kr. Tasumisperiood tuli seega AS STV-l 2009. aastal 15 päeva ja 2010
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
mõista Kostjalt Hageja kasuks viivis vastavalt VÕS §-s 113 sätestatud määrale tasumisele kuuluvast põhinõude summast päevas alates 13. novembrist 2012.a. kuni põhinõude täitmiseni. 2.8 Lähtudes eeltoodust võlgneb kostja hagejale 10 000 (kümme tuhat) eurot ning leppetrahvi summas 2000 (kaks tuhat) eurot ja intressi summas 80,898 (kaheksakümmend koma kaheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot alates 28. jaanuarist 2012.a. kuni 13. novembrini 2012.a. Kokku on võlgnevus (10 000 + 2000 + 80,898 = 12 080,898) 12 080,898 (kaksteist tuhat kaheksakümmend koma kaheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot. Hageja nõuded: Tulenevalt hagiavalduses toodust ning juhindudes VÕS § 9 lg 1, 76 lg 1 ja 2, 94 lg 1, 399 lg 1 p1, palun: 1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks 12 080,898 (kaksteist tuhat kaheksakümmend koma kaheksasada üheksakümmend kaheksa) eurot, mille moodustab põhinõue 10
diskontomääraks. Hinnakujundus (n Tallinna Vesi, elektrienegia võrguteenus näide jne) Mõõdab nn kapitalikulu komponenti hinnas. Hind peab olema nii palju kõrgem et tagasi teenida ka investeeringute kapitali hind. 37. Mis on faktooring?Selle eelised ja puudused Faktooring - tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused). Sisuliselt ettevõtte varapõhine finantseerimine , kusjuures tagatiseks on debitoorne võlgnevus Eelised: - Faktooring võimaldab pakkuda ostjatele pikemat maksetähtaega; - vabastab ettevõtte käibevahendid; - lihtsustab rahavoo planeerimist ja laekumiste kogumist; - suurendab kontrolli deebitoride üle, parandades nende maksedistsipliini, pank teeb krediidianalüüsi; - võimaldab saada finantseerimist lisatagatisi seadmata ning paindlikult. 12
Tööõigus Tööõiguse asend Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist eraisikute vahel. Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Tööõiguse asend (2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 on sätestatud, et VÕS'e üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 3 on sätestatud, et töölepingul...
kogu tasumata summa kohtutäiturile täitmiseks. Osapooled abikaasa ja mina tema esindajana; kohtutäitur laenuandja esindajana; abikaasa õde - laenu võtja e tegelik võlglane. Ühishuvid kogu summa tasumine võimalikult väikeste komplikatsioonidega. Erihuvid: · Meie abikaasa arveldusarvet ei arestitaks, et abikaasat ei lisataks maksehäirete registrisse ja et juba makstud summad maksaks õde tagasi. · Kohtutäitur võlgnevus saaks sisse nõutud võimalikult ruttu ja võimalikult väheste komplikatsioonidega (nt maksmisest kõrvale hoidmine). Kokkulepete võimalikkus tõenäoline. Läbirääkimisi on vaja, sest tegemist on konfliktsete huvidega (abikaasa ei taha maksta õe võlgasid, kuigi lepingu järgi on ta selleks nõusoleku andnud ja laenuandja ei ole saanud oma raha kätte selle aja jooksul, mis oli algselt planeeritud), kohtutäitur teeb oma tööd.
esitamisest. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. 3.2. Võlgnevuse tasumisest vabastamine Kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. 3.3. Tasaarvestuse ja tagasinõudmise lubamatus Elatis ei kuulu tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks. Väljamakstud elatist ei või tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tühistatud kohtulahend põhines hageja esitatud valeandmetel või võltsitud dokumendil. 3.4
Rahanduse alused 3. seminar (22. märts) 1. Oletame, et Liivakivi Arhitektid OÜ investeerib täna 100 000 eurot uude projekti. Projekti rahavoogudeks kujuneb 15 000 eurot igavesti. Projekti riskile vastav diskontomäär (ehk nõutav tulumäär projektist on 10%). a) Leidke projekti tasuvusaeg? Kas projekt tuleks aktsepteerida, kui ettevõtte soovitav tasuvusaeg on 10 aastat? b) Kas diskonteeritud tasuvusajale tuginedes saaks projekti vastu võtta? c) Missugune on projekti NPV? d) Missugune on projekti IRR? Lahendus: Järgnev tabel avaneb ka excelis Lisaks: NPV = 15000/10% - 100 000 = 50 000 IRR vastab olukorrale mil projekti NPV=0. Seega 150000/IRR 100 000 = 0, siit IRR = 15% 2. Ettevõtte poolt soetatav maksab 100 000 eurot. Projekti eluiga on kaks aastat. Esimese aasta lõpul teenitakse 60 000 eurot ja teisel aastal 80 000 eurot. Leidke selle projekti sisemine tulumäär (IRR)? Lahendus: NB! Seminaris ei olnud MIRR arvutamine nõutud. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
