b) sotsiaalmaksud c) pensionikulu 8. Kulum a) põhivara kulum ja väärtuse langus b) käibevarade allahindlus 9. Muud ärikulud Kokku ärikulud Ärikasum (-kahjum) 10. Finantstulud a) finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt b) finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) kasum valuutakursi muutusest e) muud intressi- ja finantstulud Kokku finantstulud 11. Finantskulud a) tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud b) sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud c) intressikulud d) kahjum valuutakursi muutusest e) finantsinvesteeringute väärtuse muutus f) muud finantskulud Kokku finantskulud Kasum (kahjum) majandustegevusest 12. Erakorralised tulud 13. Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 14. Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum)
· Ettevõtte jooksva aasta väljamaksed/sissemaksed · Aruandeaasta kasum/kahjum · Ettevõtte omakapital kokku Omakapital riigiettevõttes · Riigikapital · Ümberhindluse reserv · Muud reservid (liikide lõikes) · Eelmiste perioodide jaotamata kasum · Aruandeaasta kasum/kahjum · Omakapital riigiettevõttes kokku KASUMIARUANDE SKEEMID SKEEM 1 · Äritulud · Ärikulud · Ärikasum (kahjum) · Finantstulud · Finantskulud 13 · Kasum (kahjum) majandustegevusest · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) Äritulud · Realiseerimise netokäive · Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus · Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamiseks · Muud äritulud · Kokku äritulud Ärikulud · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud
Muud ärikulud ÄRIKULUD KOKKU 0 kr 0 kr 10. Finantstulud 10.1. Finantstulud tütarettevõtte aktsiatelt/osadelt 10.2. Finantstulud sidusevõtte aktsiatelt/osadelt 10.3. Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 10.4. Kasum valuutakursi muutusest 10.5. Muud intressi- ja finantstulud KOKKU rühm 10. 0 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.1. Finantskulud tütarettevõtte aktsiatelt/osadelt 11.2. Finantskulud sidusevõtte aktsiatelt/osadelt 11.3. Intressikulud 11.4. Kahjum valuutakursi muutusest 11.5. Finantsinvesteeringute väärtuse muutus 11.6. Muud finantskulud KOKKU rühm 11. 0 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest 0 kr 0 kr 12. Erakorralised tulud 13. Erakorralised kulud
finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum sidusettevõttelt 0 finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 0 kasum valuutakursi muutusest 0 muud intressi- ja finantstulud 0 FINANTSKULUD 0 tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum tütarettevõtetelt 0 sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum sidusettevõtetelt 0 Lehekülg 1 Kasumiaruanne 1 intressikulud 0 kahjum valuutakursi muutustest 0 finantsinvesteeringute väärtuse muutus 0
4950 Realiseeritud kahjum val. muut.(K,H) Kulu Muud ärikulud 4951 Realiseerimata kahjum val. muut.(H,K) Kulu Muud ärikulud 4960 Sponsorlus Kulu Muud ärikulud 4970 Ettevõtlusega mitteseotud kulud Kulu Muud ärikulud 4980 Vastuvõtukulud Kulu Muud ärikulud 4990 Muud ärikulud Kulu Muud ärikulud 60 Finantstulud- ja kulud Tulu 6010 Finantstulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Tulu Finantstulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 6011 Finantskulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Kulu Finantskulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 6020 Finantstulud investeeriguilt sidusettevõtetetesse Tulu Finantstulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 6021 Finantskulud investeeriguilt sidusettevõtetetesse Kulu Finantskulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 6030 Finantstulud muudelt pikajalistelt finantsinvesteeringutet Tulu Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
alusel, mis järgmisel majandusaastal tagasi tuleb maksta. Selleks vormistab raamatupidaja memoriaalorderi ehk õiendi. Seda tehakse ka siis, kui eelmine laenukohustus on reaalselt täitmata. D- pikajaline pangalaen K-lühiajaline pangalaen Pangalaenu tagasimaksmine D-Lühiajaline pangalaen K-Arvelduskonto 5 Kontole “Finantskulud” kantakse intress tegeliku ülekandmise järel: D – finantskulud K – arvelduskonto D – intressikohustus K – tulevaste perioodide kulud Eraisikult saadud laenud ( omaniku laen oma ettevõttesse) arvestatakse lühiajalise kohustusena , kusjuures iga laenusumma on eraldi vormistatud laenulepinguga. D-Kassa D-Arvelduskonto K-Omaniku laen Kasumiaruanne peab näitama kirjel “muud finantskulud” alajaotuses makstud intressid ainult sellel majandusaastal üle kantud laenu- ja liisingute intresse.
Ärikasum (-kahjum) 165236 Finantstulud ja –kulud Finantstulud ja –kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Finantstulud ja –kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse Finantstulud ja –kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Intressikulud 5700 15% 38000-st Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Muud finantstulud ja –kulud Kokku finantskulud ja-tulud 5700 Kasum (kahjum) enne 159536 165236 - 5700 tulumaksustamist Tulumaks Aruande aasta kasum (kahjum) 159536 Sh Emaettevõtte omanike osa kasumist (kahjumist) Vähemusomanike osa kasumist (kahjumist)
Passiva kokku 138,000 KASUMIARUANNE nr 1 tulud kaupade müügist 102,600 tulud teenuste müügist muud äritulud kokku tulud 102,600 kulud kaupadest, materjalidest 153,600 tegevuskulud tööjõukulud põhivara kulum muud ärikulud kokku kulud 153,600 ärikasum -51,000 finantstulud intressi ja finantstulud 0 finantstulud kokku finantskulud intressi ja finantskulud 0 finantskulud kokku kasum majandustegevusest -51,000 BILANSS nr 2 seisuga 01.01 seisuga 31.01 AKTIVA kassa 1,500 1,080 pank 75,500 17,200 ostjate tasumata arved 1,500 36,200 ettemaksud 420 muud nõuded teiste vastu varud toodang, materjal 55,500 77,300
Finantsaruanded · bilanss- kui palju on ettevõttel varasid · ressurss. Kohustusi · vülgasid, omakapitali · ettevõttesse paigutatud raha · vaba omakapital (kasum, reservkapital.) · Seotud omakapital (osakapital, aktsiakapital) · Kasumiaruanne- näitab kasumi kujunemist. · Brutokasum- kasum ainult müügist · ärikasum- kasum äritegevusest. · Kasum enne maksustamist- kasum kust võetakse maha kõik finantskulud. · Rahavoogude aruanne- näitab ettevõtte maksevõimet. Rahaliikumist sisse ja välja. Bilansiskeem Aktiva (varad) = Passiva (kohustus, omakapital) Käibevara -kasutatakse ära 1. a jooksul Lühiajaline kohustus- 1 a. Jooksul tuleks vabaneda · Raha * maksuvõlad · tooraine/materjal * palgavõlad
Samuti ettevõtte turvalisusega seotud teenused: valveteenused, kindlustuskulud jms. Lisaks maksukulud (maamaks), arenduskulud jms. Kuidas saaks alandada püsikulusid? Väga oluline on teada, kui suured on sellised igakuised kulud ja võrrelda seda ettevõtte varade jääkväärtusega, et vajadusel mõnedest püsikuludest loobuda kui mingit teenust enam ei vajata. Samuti saab kulusid vähendada valides odavamaid turva, juriidilisi ja kindlustusteenuseid jne Millised on ettevõtte finantskulud ja kuidas saaks neid alandada? Kulud, mis on seotud aktsiate ja osade ning muude finantsinvesteeringutega. Esmajoones laenult või muult võlakohustuselt tasutud intressid. Kui ettevõtte ostab sõiduki, siis kajastatakse seda bilansis põhivarana. Kui ettevõte ostab sõiduki laenuga, siis kajastatakse seda bilansis
tekkimist või muutumist Kulud ei teki vaid tulenevad juhtimisotsustest ! Kulud sõltuvad sellest: Mida me teeme ja kuidas me seda teeme! KASUMIARUANNE V.1 (Income Statement) MÜÜGITULU + VALMIS- JA LÕPETAMATA TOODANGU VARUDE MUUTUS + OMATARBEKS VALMISTATUD PÕHIVARA + MUUD ÄRITULUD ÄRITULUD KOKKU - KAUBAD, MATERJAL, TEENUSED - MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD - TÖÖJÕUKULUD - KULUM - MUUD ÄRIKULUD ÄRIKASUM +FINANTSTULUD - FINANTSKULUD KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -TULUMAKS PUHASKASUM e ARUANDEAASTA KASUM Otsesed ja kaudsed kulud (direct and indirect costs) peab olema määratud objekt, mille kohta nad käivad otseseid kulusid saab ilmselt ja füüsiliselt seostada kindla kuluobjektiga kaudne kulu tuleb vaadeldava objekti peale arvestuslikult jagada TOOTMISKULUD tooteühiku otsese valmistamisega seotud materjalikulud, tööjõukulud, pooltooted,
Mida rohkem ladusid, seda suurem varude kulu, aga väiksem transpordikulu. Varudega seotud kulud, sh varudega seotud omamise kogukulu, riski- ja veakulud, loobumiskulu, LiFO vs FIFO- FIFO (first-in-first-out) meetodi (nimetatakse ka lihtjärjekorra meetodiks) puhul eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. • LIFO (last-in-first-out) meetodi loogika on FIFO meetodile vastupidine. Varudega seotud kulud on ladustamiskulud, riskiga seotud kulud ning finantskulud ehk loobumiskulu käib selle alla. Ladustamiskulu- laopinna rendikulu,elekter,valve,laopersonali kulu. Riskidega seotud kulud- kindlustus,kauba riknemine,kauba aegumine,vargused,kahjustused. Finantskulud-raha kinni varude all. Veakulud - täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks. Kulude klassifikatsioon transpordis
Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoog leitakse järgmiste näitajate summana: 1) rahavood põhitegevusest kokku; 2) Rahavood investeerimistegevusest kokku, välja arvatud riigieelarve seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud riigi likviidsete finantsvarade ja § 72 lõikes 1 nimetatud stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisega seotud tehingute rahavood; 3) Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed, makstud intressid ja muud finantskulud. 2 ERASEKTORI RAAMATUPIDAMISE MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab viit etappi: raamatupidamise aastaaruande koostamine tegevusaruande koostamine audiitorkontroll majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.
Ühistransport kaotab reisijaid ja hakkab kokku hoidma Uus ummik maanteel võib olla tõsisem Uus infrastruktuur täitub ,,iseenesest" · California: ,,despite enthusiastic freeway building, a bike is a competitive mode" · Lahenduseks: pigem investeerida ühistransporti? Kulukontseptsioonid Kulusid saab käsitleda (liigitada) erinevalt: · Majanduskulud ja finantskulud · Pöördumatud kulud · Regulaarsed ja perioodilised kulud · Lühiajalised, keskmised ja pikaajalised kulud · Kogu-, püsi- ja muutuvkulud · Keskmised ja piirkulud Üldised, ühis- ja erikulud Majanduskulud ja finantskulud · Majanduskulu on alternatiivkulu, mis iseloomustab ressursside tarbimisel saamata jäänud kasulikkust ehk näitab ära ressursside parimast alternatiivsest kasutusest saada oleva väärtuse
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS Eurodes 31/12/2010 VARAD käibevara % raha 10,505 € 25.07% nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,732 € 18.46% Varud 711 € 1.70% KÄIBEVARA KOKKU 18,948 € 45.23% PÕHIVARA Sidusettevõtte aktsiad ja osakud 565 € 1.35% Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 2,973 € 7.10% Materiaalne põhivara 15,905 € 37.96% Immateriaalne põhivara 3,503 € 8.36% PÕHIVARA KOKKU 22,947 € 54.77% VARAD KOKKU (aktiva kokku) 41,895 € 100.00% KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Laenukohustused 2,677 € 6.39% Riiklike...
ETTEVÕTTE VARADE, KAPITALI STRUKTUURI JA VÕIMENDUSE ANALÜÜS PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE FINANTSARUANDLUSE ANDMETEL NING SAADUD TULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Tartu 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Töös kogutud andmed on võetud Statistikaameti koduleheküljelt. Mainitud lehelt on võetud aruanded „Ettevõtte vara, kohustused ja omakapital – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“ ning „Ettevõtete tulud, kulud ja kasum – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“, kust on võetud andmed põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse kohta ning tegevusalad kokku. Bilansid ja kasumiaruanded on koostatud aastate 1996-2008 kohta. Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal. 3 Bilansi analüüs Põllumajandus, metsan...
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31,12,2011 31,12,2012 Eurodes VARAD käibevara % raha 10,587 € 26% 14,831 € nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,944 € 19% 7,471 € Varud 770 € 2% 875 € KÄIBEVARA KOKKU 19,301 € 47% 23,177 € Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 116 € 0% 0€ Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 1,524 € 4% 2,100 € Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16,007 € 39% 16,107 € Immateriaalne põhivara 4,061 € 10% 5,247 € PÕHIVARA KOKKU 21,708 € 53% 23,454 € VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
KAVANDATAVATE TULUDE - JA KULUDE ARUANNE (tuhat EUR) NIMETUSED 1 aasta 2 aasta 3 aasta Brutorealisatsioon 0,0 0,0 0,0 Käibemaks (-) 0,0 0,0 0,0 Netokäive 0,0 0,0 0,0 KULUD Töötasu 0 0 0 Sots.maks+töötusk. 34,0% 0 0 0 Materjal 0 0 0 Küte 0 0 0 Elekter 0 0 0 Vesi+kanal 0 0 0 Kindlustusmaksed 0 0 0 Põhivara kulum 0,0 0,0 0,0 Side+telefon 0 0 0 Reklaam+lepingutasud 0 0...
10 000 EEK müügihinnaga kokku 13 000 EEK. Saadi müügikasumit 3000 EEK. D: Arveldusarve 13 000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK K: Muud finantstulud 3000 EEK 14. Lühiajalise investeeringuna soetatud aktsiate müük ostuhinnast väiksema müügihinnaga. Firma A müüs lühiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 10 000 EEK müügihinnaga 7000 EEK, saades müügikahjumit 3000 EEK D: Arveldusarve 7000 EEK D: Muud finantskulud 3000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK 15. Lühiajaliste võlakirjade ost Firma A ostis lühiajalisi firma B võlakirju ja maksis nende eest kokku 10 000 EEK D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK K: Arveldusarve 10 000 EEK 16. Lühiajaliste võlakirjade müük kasumiga Firma A müüs soetusmaksumusega 10 000 EEK ostetud firma B võlakirjad. Müügist laekus pangakontole 12 000 EEK. D: Arveldusarve 12 000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK
kohustuste vähenemine Kulu tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb vara vähenemine või kohustuste suurenemine Kasumiaruande skeem Müügitulu + muud äritulud - kaubad, toore, materjal ja teenused - muud tegevuskulud - Tööjõukulud sh palgakulu sh sotsiaalmaks sh tööandja töötuskindlustusmakse - Põhivara kulum ja väärtuse langus - Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) + Finantstulud - Finantskulud + Erakorralised tulud - Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist - Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Tasuvuspunkt Tasuvuspunkt (müüdud ühikute arv) = Püsikulud jagada Hind Muutuvkulud ühiku kohta Käivitamiskulutuste põhiliigid · Masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või rendikulu · Tegevuseks vajaliku kinnisvara ja hoonete ostu- või rendikulu · Ruumide remont · Kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru soetamiseks
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31.12.2010 31.12.2011 Eurodes VARAD käibevara % raha 10 786 25,18% 10 587 nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7 821 18,26% 7 944 Varud 733 1,71% 770 KÄIBEVARA KOKKU 19 340 45,15% 19 301 Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 46 0,11% 116 Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 2 973 6,94% 1 524 Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16 321 38,10% 16 007 Immateriaalne põhivara 4 159 9,71% 4 061 PÕHIVARA KOKKU 23 498 54,85% 21 708 VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I.Jääk perioodi alg 0 1431,5 2544,3 3724,2 4904,1 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhikapital 3 2. Laen 17,7 3. Laekum.müügist 1947,0 1608,3 1698,0 1698,0 1698,0 KOKKU sissetulek 1967,7 1608,3 1698,0 1698,02 1698,02 Rahal.vah.kasutam. Ruumid/tehnika 19,5 Töötasu 78 100,8 107,40 107,40 107,40 Materjal 90 90,00 90,00 90,00 90,00 Küte 0 0,00 ...
B aastate arv, mis kulub esialgse investeeringu tagasisaamiseks C diskontomäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude praeguse väärtuse ja projekti esialgsed kulud D diskontomäär, mis võrdsustab projekti praegused raha väljavood ja projekti lõppväärtuse tulevikuväärtuse E mul on erinev arvamus (milline?) 7. EBITDA on: A ärikasum peale materiaalse põhivara kulumi ja immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestust B ärikasum pluss finantskulud ja -tulud C majandustegevuse kasum enne tulumaksu D ärikasum enne kulumit E mul on erinev arvamus (milline?) 8. Ettevõte müüb 2 toodet: aknaid ja uksi. Akende müügihind on 200 € tk., uste müügihind 400 € tk. Kuu algul oli ettevõtte laos 300 akent ja 250 ust. Kuu jooksul toodetakse 900 akent ja 1250 ust. Kuu lõpuks prognoositakse akende laovaruks 100 akent ja 200 ust.
.....11 2.1Müüdud toodangu ( kaupade, teenuste) kulu......................................................13 2.2Üldhalduskulud...................................................................................................14 2.3Turustuskulud......................................................................................................14 2.4Muud ärikulud.....................................................................................................14 2.5Muud finantskulud..............................................................................................14 3.TULUD.....................................................................................................................16 3.1Müügitulu............................................................................................................16 3.2Muud äritulud......................................................................................................17 3
XVII. Kasumiaruanne õppeaastas Tabel 7 Kasumiaruanne 2014 2014 Müügitulu 14760 Õppijate poolt kinni makstud õppematerjalid 1380 Mitmesugused tegevuskulud 3483 Tööjõukulud 2592 Põhivara kulum ja väärtuse langus 0 Ärikasum finantskulud 0 kokku finantskulud 0 Kasum enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum 10065 XVIII. Missioon, visioon, moto Paabeli Torn OÜ missiooniks on kvaliteetse keeleõppeteenuse osutamine konkurentsivõimeline hinnaga. Hakkame pakkuma eesti ja soome keele baaskursust ning inglise keele intensiivkursust. Meie visiooniks on viie aasta pärast olla Eesti kõige kasumlikum keeleõppe ettevõte. Meie moto on: "Mis keelel, see meelel!"
Kontoplaan RMP-s Firmas toimuvate majandusoperatsioonide registreerimiseks ja andmete kogumiseks tekib vajadus kasutada kontoplaani, mis on raamatupidamise sisekorra eeskirjade lahutamatu osa. Kontoplaanis on kajastatud sünteetilised ( peakontod) ja analüütilised (allkontod). Analüütilised kontod täiendavad sünteetiliste kontode andmeid andes detailset infot majanduslike protsesside kohta. Analüütilise grupi käibed ja saldod kuu alguses ja lõpus peavad võrduma vastava sünteetilise konto peakonto käivete ja saldodega. Kontoplaan on süstematiseeritud kontode loetelu infotöötluse hõlbustamiseks. Kontod on tavaliselt kodeeritud. RMP seadus annab võimaluse igal RMP kohustuslasel ise koostada sobiv kontoplaan (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. RPS § 8. Kontoplaani koostamisel peab arvestama firma majandustegevuse iseärasusi. Kindlasti peab kontoplaan kindlustama arvestuseks, aruandluseks ja tegevuse an...
RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I.Jääk perioodi alg 0 6,0 5,9 27,3 80,2 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhikapital 120 2. Laen 700 3. Laekum.müügist 843,7 867,3 908,6 962,9 1062,0 KOKKU sissetulek 1663,7 867,3 908,6 962,88 1062 Rahal.vah.kasutam. Ruumid 700 Sisustus ja tehnika 110 Varud 10 Töötasu 240 250 255,00 260,00 265,00 Materjal 135 13...
arusaadavust. Näide KASUMIARUANNE OÜ A ja P Reg.nr 1099723 Lisa 2011 2012 Müügitulu 12 1 400 0 Kaubad, teenused - 400 0 Ärikasum 1 000 0 Kasum (kahjum) enne 1 000 0 tulumaksustamist Aurandeaasta 1 000 0 kasum (kahjum) Kasumiaruanne Tuludest lahutatakse lihtsa aritmeetikaga kulud, samuti finantstuludest finantskulud ja saadaksegi kasumiaruande lõpptulemus kas kasum või kahjum. Kasumiaruande tulem on tulu, st. arvestusperioodi kõikide tululiikide ja kululiikide summade vahe. Kasumiaruanne · Bilansi ja kasumiaruande seos ilmnebki nüüd saadud kasumi või kahjumi summa kuulub kajastamisele bilansis. · Bilansi omakapitali osas on selleks rida aruandeaasta kasum/kahjum. · Edaspidi on võimalik jälgida, kuidas teenitud kasum kasvatab ettevõtte omakapitali ja seoses sellega ka
7910 Muud ärikulud Kulud Kasumiaruanne 8400 Intressitulud Tulud Kasumiaruanne 8410 Intressikulud Kulud Kasumiaruanne 8600 Muud finantstulud Tulud Kasumiaruanne 8610 Muud finantskulud Kulud Kasumiaruanne Raamatupidamisregistrid (RPS § 9) Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras.
kohustuste summa on suurenenud. Aktsiakapitali osakaal oli mõlemal aastal üle 3% ja omakapital moodustas üle 20%. 8.3. Kasumiaruande horisontaalanalüüs Vastavaid arvutusi näeb Lisa 4. 2009 aasta müügitulu põhitegevuses langes 10,15 %. Toodete kulu võrreldes 2008 aastaga langes 10,68%. Vähendati turustuskulusid kulusid 4,09 %, ülhalduskulusid 2,53% ning muid ärikulusid 4,29 %. Finantstulud tõusid 98,83 ja finantskulud vähenesid 26,33 %. Aruandeaasta puhaskasum vähenes 1,32 % võrra võrreldes eelneva aasta 12 916 000 krooniga. 26 8.4. Kasumiaruande vertikaalanalüüs Vastavaid arvutusi näeb Lisa 5. Suurim osa realiseeritud netokäibest moodustasid realiseeritud toodete kulu tervelt mõlemal aastal üle 87%. 2008 aastal moodustas suurima osa muud äritulud 126,30%'ga
Finantsanalüüs 1. SISSEJUHATUS Atoy Automotive OÜ tegeleb sõidukite varuosade, lisaseadmete ja -tarvikute ning autokeemia hulgimüügiga. Ettevõte kuulub Rootsi kontserni APE Automotive Group. Atoy Automotive OÜ omanikuks on APE Fordonskomponenter AB, kellele kuuluvad lisaks Eestis asuvale ettevõttele ka ettevõtted Soome Vabariigis (Atoy Automotive Oy) ja Läti Vabariigis (APE Motors SIA) (Atoy Automotive OÜ Soome kodulehekülg). Valisin selle ettevõtte, kuna käisin seal suvel praktikal ning olen juba ettevõttega eelnevalt tutvunud. Finantsanalüüs 2. MUUTUSED Bilanssi analüüs Analüüsin, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud e...
alternatiivse kasutamise hindamisel enam arvesse ei võeta Inkrementaalkulu Kasutatakse nt investeerimisprojektide tasuvusanalüüsis Erinevus alternatiivse projekti ja nulstsenaariumi kuludes-tuludes Nullstsenaarium e minimaalselt vajalike tegevuste strateegia Ei arvestata riiklikke makse Finantsprognoosides Projektiga seotud mistahes kulud ja tulud kassapõhiselt, see on finantskulud mikroökonoomilises käsitluses Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC Keskmine kulu: e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) omamise kogukulu
Muidugi võib olukord kerkida ka üldisest ärikulude langusest, maksude alanemisest. 36. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe ärirentaablus (mitte brutorentaablus) on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Põhjuseid võib olla palju, nagu eelnevateski ülesannetes. Näiteks ärikulud (ärikulud ei mõjuta, kuna on ühises osas finantskulud ja tulud ja dividendide tulumaks mõjutavad) on vähenenud ja brutokasum vähenenud rohkem kui ärikulud. Teiseks võib tuua olukorra, kus ärikulud on vähenenud, kuid intressimaksed suurenenud rohkem kui ärikulud vähenenud. 1) käibe ärirentaablus tõusis, kuna olid väiksemad ärikulud, puhasrentaablus langes aga nt tulumaksu dividendide tõusu tõttu või suurte finantstulude tõttu, mis käibe ärirentaablust ei mõjuta.... 37
Muidugi võib olukord kerkida ka üldisest ärikulude langusest, maksude alanemisest. 36. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe ärirentaablus (mitte brutorentaablus) on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Põhjuseid võib olla palju, nagu eelnevateski ülesannetes. Näiteks ärikulud (ärikulud ei mõjuta, kuna on ühises osas finantskulud ja tulud ja dividendide tulumaks mõjutavad) on vähenenud ja brutokasum vähenenud rohkem kui ärikulud. Teiseks võib tuua olukorra, kus ärikulud on vähenenud, kuid intressimaksed suurenenud rohkem kui ärikulud vähenenud. 1) käibe ärirentaablus tõusis, kuna olid väiksemad ärikulud, puhasrentaablus langes aga nt tulumaksu dividendide tõusu tõttu või suurte finantstulude tõttu, mis käibe ärirentaablust ei mõjuta.... 37
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Kinnisvara, Logistika ja Ettevõtluse õppetool Iseseisev töö õppeaines ,,Ettevõtte majandusõpetus" Äriplaan Äri definitsioon: Kaevandamiseinfo OÜ Koostajad: Fred Rusanov Juhendaja: Rünno Lumiste Esitatud: Kaitstud: Hinne: (punkti) Tallinn Sisukord 2.Ülevaade ettevõttest Kaevandamiseinfo OÜ .........................................................................4 2.1.Ettevõtte eesmärk ...............................................................................................................4 2.2.Ettevõtte loomine ...............................................................................................................4 2....
7410 Maamaks Kulud 7510 Ühingute liikmemaksud Kulud 7610 Trahvid ja viivised Kulud 7910 Muud ärikulud Kulud 7920 Ümardamisvahed Kulud 8100 Finantstulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Tulud 8110 Finantskulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Kulud 8200 Finantstulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Tulud 8210 Finantskulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Kulud 8300 Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Tulud 8310 Finantskulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kulud 8400 Intressitulud Tulud
Raamatupidaja on kõrgete kõlbeliste omadustega – elukutse hea mainega. Raha – majandusüksusele vajalik selleks, et tagada normaalne äritegevus. Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas. Kassatehingute arvestamiseks kasutatakse kontot kassa. N: Raha toomine pangast D:Kassa K:A/a; Raha viimine panka D:A/a K:Kassa N: Lühiajal laenu laekumine arveldusa. D:A/a K: Lühiajaline pangalaen N: Lühiajalise pangalaenu tasumine D:Lühiajalised pangal. K:A/a N: Laenuintressi tasumine D: Finantskulud - intressikulu K: A/a Vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Koosneb põhi – ja käibevarast. Majandusüksuse varud rühmitatakse bilansis järgnevalt: 1. Tooraine ja materjal 2. Lõpetamata toodang 3. Valmistoodang 4. Müügiks ostetud kaubad 5. Ettemaksed varude eest Varud võetakse arvele algselt nende soetusmaksumuses – koosneb ostukulutustest,
2.Enda konspekt 3.Osaleda igas aines Majandusarvestus koosneb erinevates majandusliikidest : 1· finantsarvestus = raamatupidamine 2· kuluarvestus 3· juhtimisarvestus 4· finantsanalüüs 5· eelarve 6· audiitorkontroll 7· maksude arvestus Ettevõtele kohustuslik on finantsarvestus ning maksude arvestus. Arvestus - mõtleme raamatupidasimst Analüüs - analüüsib finantsandmeid Kellele on vaja majandusarvestust ? (ettevõte välised, ettevõte sisesed) - Aktsionärid, investorid. Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumi?Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada - Kreeditorid(nt. pank).kas firma saab võla maksta?. Kreditoorne võlg võib olla palgamaksus. -töötajad. Palju palka saab? Kas minna ühte ettevõtesse või teisse -Kliendid. Kas firma on võimeline välja ostma seda, mida ta kliendile pakub - valitsus. Maksude tasumi...
- Eeldusel, et möödunud perioodi kulud on korrektselt määratud, neid antud infrastruktuuri alternatiivse kasutamise hindamisel enam arvesse ei võeta Inkrementaalkulu Kasutatakse nt investeerimisprojektide tasuvusanalüüsis · Erinevus alternatiivse projekti ja nulstsenaariumi kuludes-tuludes · Nullstsenaarium e minimaalselt vajalike tegevuste strateegia · Ei arvestata riiklikke makse Finantsprognoosides · Projektiga seotud mistahes kulud ja tulud kassapõhiselt, see on finantskulud mikroökonoomilises käsitluses Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) i. kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) i. omamise kogukulu g
Tootmiskalkulatsioon kuu lõikes Netokäive: Välisautode arv: 3 4 5 6 7 8 9 Välisautod 210000 280000 350000 420000 490000 560000 630000 Liinivedu Viljandi 64000 64000 64000 64000 64000 64000 64000 Tunnitöö 40000 40000 40000 40000 40000 40000 40000 Kokku 314000 384000 454000 524000 594000 664000 734000 Tootmiskulud: Kütus välisveod 80500 107333,3 134166,7 161000 187833,3 214666,7 241500 Kütus eesti 33033 33033 33033 33033 33033 33033 33033 Palk ja maks välisveod 24000 32000 40000 48000 56000 64000 72000 Palk ja maks eesti 14800 14800 14800 14800 14800 14800 14800 välisveo kindlustus 9000 11900 14875 17850 ...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sosiaalinstituut ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES FINANTSJUHTIMINE Koostajad: xxxxx xxxx xxxxx xxxx Juhendaja: x xxxx Tartu 2010 3 KESKMISE ETTEVÕTE BILANSI STRUKTUURI ANALÜÜS KÄIBE- JA PÕHIVARADE NING KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI SEISUKOHAST AASTATEL 2000-2008 Käibe- ja põhivara koos annavad vara kokku (A), mis on 100%. Bilansi struktuur käibe- ja põhivarade seisukohalt aastatel 2000-2008 Jälgides vahemikku 2000-2008 võime täheldada käibevarade osakaalu langust koguvarade suhtes ja põhivarade osakaalu suurenemist samas mastaabis. Nende näitajate puhul võime järeldada, et varade likviidsus on vähenenud, kuna v...
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "FINANTSARVESTUS" ÄRIPLAAN Koostajad: Sten Lepamaa Gert Sarapuu Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne: TALLINN 2012 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 4 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TURG 5 4.1.1. Turu k...
4.3 Finantskulude kaetus Finantskulude kaetus = Finantskulude kaetus näitab, mitu korda kasum enne finantskulusid katab finantskulusid. ,,Rusikareegel" ütleb, et EBIT peaks katma finantskulusid vähemalt 3 kuni 4 korda, et oleks võimalik saada uut laenu. Maharaja ASP-l finantskulusid ei ole, seega ei tohiks olla ka probleemiks laenu taotlemine (vähemalt selle näitaja põhiselt). Ultex Haldusel seevastu on olemas finantskulud. 2009. aastal oli Ultex Halduse finantskulude kaetus 3,96 see tähendab, et ärikasum on ligi 4 korda suurem kui finantskulud. Selle näitaja põhjal oleks Ultex Haldus suuteline võtma juurde laenu 2009. aastal. Aastal 2010 on see näiataja aga palju madalam (1,11). Selle põhjuseks on ärikasumi oluline vähenemine. 2010. aasta näitaja põhjal ei ole Ultex Haldus võimeline võtma uut laenu. 4.4 Laenude kaetus Laenude kaetus =
KOKKU rühm 8. 91 250 kr 1 412 kr 9. Muud ärikulud 70 418 kr 1 465 kr ÄRIKULUD KOKKU 5 765 408 kr 807 948 kr 10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 45 kr 0 kr KOKKU rühm 10. 45 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 142 887 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 142 887 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest -73 304 kr 19 570 kr 12. Erakorralised tulud 3 889 kr 0 kr 13. Erakorralised kulud 0 kr 0 kr
KOKKU rühm 8. 91 250 kr 1 412 kr 9. Muud ärikulud 70 418 kr 1 465 kr ÄRIKULUD KOKKU 5 765 408 kr 807 948 kr 10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 45 kr 0 kr KOKKU rühm 10. 45 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 142 887 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 142 887 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest -73 304 kr 19 570 kr 12. Erakorralised tulud 3 889 kr 0 kr 13. Erakorralised kulud 0 kr 0 kr
Lühiajalised laenud ja võlakirjad Lühiajalised laenud on alla 1 aasta tasumistähtajaga laenud ja ka arvelduslaen. Arvelduslaenu saadakse kokkuleppelistel alustel pangaga mitmesuguste maksete tasumiseks (kui ettevõttel endal ei puuduvad momendil rahalised vahendid). Arvelduslaen kajastatakse bilansis ainult kasutatud osana, jääki bilansis ei kajastata. Võetud laenu eest arvestatakse intressi tekkepõhiselt. Intress on ettevõtte finantskulu ja kajastatakse kasumiaruandes kirjel Finantskulud - intressikulud. Kui laenuperiood hõlmab mingit osa kahest majandusaastast, tuleb intressikulu arvestada mõlema majandusaasta kohta eraldi. Raamatupidamislausendid: Ettevõte saab lühiajalist laenu, mis laekub arvelduskontole D: Arvelduskonto K: Lühiajaline laen Laenult arvestatakse intress ja kantakse kuludesse D: Finantskulu K: Intressivõlg Laenu ja intressi tasumine arvelduskontolt D: Lühiajaline laen (laenusumma) D: Intressivõlg (arvestatud intress)
2013 Joonis 1: Bilansikirjed Tallinna Vesi AS 2013-2015 Allikas:Autori märkmed 12 Toodud Joonisel 1 on bilansikirjete suurused visuaalselt aastate kaupa. Horisontaalanalüüsi tulemused on toodud välja Lisas1. Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab, et esimesel perioodil pole müügitule muutunud, kuid kasvanud on halduskulud (9%) ja finantskulud (188%), mis kokkuvõtlikult vähendas perioodi kasumit (7,4%) pea 2 miljoni euro võrra. Teisel perioodil on müügitulu kasvanud (5%) rohkem kui 2,5 miljonit, kuid kasvanud on ka müüdud toodete ja teenuste kulus (5,7%). Samuti on kasvanud halduskulud (10,3%), kuid samas vähenenud (-48%) finantskulud, mis kokkuvõttes võimaldasid kasvatada kasumit esimese perioodiga võrreldes (10,67%) pea 2 miljoni võrra. Kasumiaruande horisontaalanalüüs on leitav Lisa2-s
Rendi 5 jõustumise hetkel on vara ja tulevaste rendimaksete tasumise kohustuse summad rentniku bilansis ühesuurused. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad kulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile nii, et intressimäär oleks igal ajahetkel rendiperioodi jooksul (või kuni järgmise intresside ümberhindamiseni, kui tegemist on ujuva intressiga rendilepinguga) kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendiga kaasnevad igal aruandeperioodil amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu ja finantskulu. Kapitalirendi tingimusel renditavaid varasid amortiseeritakse lähtudes ettevõttes sama
OLEMASOLEVAD MATERIAALSED PÕHIVARAD (turuväärtuses) (Asutatava ettevõtte puhul omanike mitterahaline sissemakse omakapitali) Maa Hooned 0 Masinad ja seadmed 0 Bürootehnika 0 Mööbel ja muu inventar (rühmitatult) 0 Muud väikevahendid (rühmitatult) 0 Kasulik eluiga, aastat Amortisatsioonikulu aastas (krooni) 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2,014 2,015 2,016 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 ...
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuht...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
