b) sotsiaalmaksud c) pensionikulu 8. Kulum a) põhivara kulum ja väärtuse langus b) käibevarade allahindlus 9. Muud ärikulud Kokku ärikulud Ärikasum (-kahjum) 10. Finantstulud a) finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osadelt b) finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt c) finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) kasum valuutakursi muutusest e) muud intressi- ja finantstulud Kokku finantstulud 11. Finantskulud a) tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud b) sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud c) intressikulud d) kahjum valuutakursi muutusest e) finantsinvesteeringute väärtuse muutus f) muud finantskulud Kokku finantskulud Kasum (kahjum) majandustegevusest 12. Erakorralised tulud 13. Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 14. Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum)
· Ettevõtte jooksva aasta väljamaksed/sissemaksed · Aruandeaasta kasum/kahjum · Ettevõtte omakapital kokku Omakapital riigiettevõttes · Riigikapital · Ümberhindluse reserv · Muud reservid (liikide lõikes) · Eelmiste perioodide jaotamata kasum · Aruandeaasta kasum/kahjum · Omakapital riigiettevõttes kokku KASUMIARUANDE SKEEMID SKEEM 1 · Äritulud · Ärikulud · Ärikasum (kahjum) · Finantstulud · Finantskulud 13 · Kasum (kahjum) majandustegevusest · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Aruandeaasta puhaskasum (kahjum) Äritulud · Realiseerimise netokäive · Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus · Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamiseks · Muud äritulud · Kokku äritulud Ärikulud · Kaubad, toore, materjal ja teenused · Mitmesugused tegevuskulud
ÄRIKULUD KOKKU 0 kr 0 kr 10. Finantstulud 10.1. Finantstulud tütarettevõtte aktsiatelt/osadelt 10.2. Finantstulud sidusevõtte aktsiatelt/osadelt 10.3. Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 10.4. Kasum valuutakursi muutusest 10.5. Muud intressi- ja finantstulud KOKKU rühm 10. 0 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.1. Finantskulud tütarettevõtte aktsiatelt/osadelt 11.2. Finantskulud sidusevõtte aktsiatelt/osadelt 11.3. Intressikulud 11.4. Kahjum valuutakursi muutusest 11.5. Finantsinvesteeringute väärtuse muutus 11.6. Muud finantskulud KOKKU rühm 11. 0 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest 0 kr 0 kr 12. Erakorralised tulud 13. Erakorralised kulud
kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum tütarettevõttelt 0 finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osadelt 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum sidusettevõttelt 0 finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 0 kasum valuutakursi muutusest 0 muud intressi- ja finantstulud 0 FINANTSKULUD 0 tütarettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum tütarettevõtetelt 0 sidusettevõtete aktsiate ja osadega seotud finantskulud 0 kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum sidusettevõtetelt 0 Lehekülg 1 Kasumiaruanne 1 intressikulud 0
4950 Realiseeritud kahjum val. muut.(K,H) Kulu Muud ärikulud 4951 Realiseerimata kahjum val. muut.(H,K) Kulu Muud ärikulud 4960 Sponsorlus Kulu Muud ärikulud 4970 Ettevõtlusega mitteseotud kulud Kulu Muud ärikulud 4980 Vastuvõtukulud Kulu Muud ärikulud 4990 Muud ärikulud Kulu Muud ärikulud 60 Finantstulud- ja kulud Tulu 6010 Finantstulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Tulu Finantstulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 6011 Finantskulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Kulu Finantskulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 6020 Finantstulud investeeriguilt sidusettevõtetetesse Tulu Finantstulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 6021 Finantskulud investeeriguilt sidusettevõtetetesse Kulu Finantskulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 6030 Finantstulud muudelt pikajalistelt finantsinvesteeringutet Tulu Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
alusel, mis järgmisel majandusaastal tagasi tuleb maksta. Selleks vormistab raamatupidaja memoriaalorderi ehk õiendi. Seda tehakse ka siis, kui eelmine laenukohustus on reaalselt täitmata. D- pikajaline pangalaen K-lühiajaline pangalaen Pangalaenu tagasimaksmine D-Lühiajaline pangalaen K-Arvelduskonto 5 Kontole “Finantskulud” kantakse intress tegeliku ülekandmise järel: D – finantskulud K – arvelduskonto D – intressikohustus K – tulevaste perioodide kulud Eraisikult saadud laenud ( omaniku laen oma ettevõttesse) arvestatakse lühiajalise kohustusena , kusjuures iga laenusumma on eraldi vormistatud laenulepinguga. D-Kassa D-Arvelduskonto K-Omaniku laen Kasumiaruanne peab näitama kirjel “muud finantskulud” alajaotuses makstud intressid ainult sellel majandusaastal üle kantud laenu- ja liisingute intresse.
Ärikasum (-kahjum) 165236 Finantstulud ja –kulud Finantstulud ja –kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Finantstulud ja –kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse Finantstulud ja –kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Intressikulud 5700 15% 38000-st Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest Muud finantstulud ja –kulud Kokku finantskulud ja-tulud 5700 Kasum (kahjum) enne 159536 165236 - 5700 tulumaksustamist Tulumaks Aruande aasta kasum (kahjum) 159536 Sh Emaettevõtte omanike osa kasumist (kahjumist) Vähemusomanike osa kasumist (kahjumist)
omakapital kokku 24,000 Passiva kokku 138,000 KASUMIARUANNE nr 1 tulud kaupade müügist 102,600 tulud teenuste müügist muud äritulud kokku tulud 102,600 kulud kaupadest, materjalidest 153,600 tegevuskulud tööjõukulud põhivara kulum muud ärikulud kokku kulud 153,600 ärikasum -51,000 finantstulud intressi ja finantstulud 0 finantstulud kokku finantskulud intressi ja finantskulud 0 finantskulud kokku kasum majandustegevusest -51,000 BILANSS nr 2 seisuga 01.01 seisuga 31.01 AKTIVA kassa 1,500 1,080 pank 75,500 17,200 ostjate tasumata arved 1,500 36,200 ettemaksud 420 muud nõuded teiste vastu varud toodang, materjal 55,500 77,300
Finantsaruanded · bilanss- kui palju on ettevõttel varasid · ressurss. Kohustusi · vülgasid, omakapitali · ettevõttesse paigutatud raha · vaba omakapital (kasum, reservkapital.) · Seotud omakapital (osakapital, aktsiakapital) · Kasumiaruanne- näitab kasumi kujunemist. · Brutokasum- kasum ainult müügist · ärikasum- kasum äritegevusest. · Kasum enne maksustamist- kasum kust võetakse maha kõik finantskulud. · Rahavoogude aruanne- näitab ettevõtte maksevõimet. Rahaliikumist sisse ja välja. Bilansiskeem Aktiva (varad) = Passiva (kohustus, omakapital) Käibevara -kasutatakse ära 1. a jooksul Lühiajaline kohustus- 1 a. Jooksul tuleks vabaneda · Raha * maksuvõlad · tooraine/materjal * palgavõlad
Samuti ettevõtte turvalisusega seotud teenused: valveteenused, kindlustuskulud jms. Lisaks maksukulud (maamaks), arenduskulud jms. Kuidas saaks alandada püsikulusid? Väga oluline on teada, kui suured on sellised igakuised kulud ja võrrelda seda ettevõtte varade jääkväärtusega, et vajadusel mõnedest püsikuludest loobuda kui mingit teenust enam ei vajata. Samuti saab kulusid vähendada valides odavamaid turva, juriidilisi ja kindlustusteenuseid jne Millised on ettevõtte finantskulud ja kuidas saaks neid alandada? Kulud, mis on seotud aktsiate ja osade ning muude finantsinvesteeringutega. Esmajoones laenult või muult võlakohustuselt tasutud intressid. Kui ettevõtte ostab sõiduki, siis kajastatakse seda bilansis põhivarana. Kui ettevõte ostab sõiduki laenuga, siis kajastatakse seda bilansis
tekkimist või muutumist Kulud ei teki vaid tulenevad juhtimisotsustest ! Kulud sõltuvad sellest: Mida me teeme ja kuidas me seda teeme! KASUMIARUANNE V.1 (Income Statement) MÜÜGITULU + VALMIS- JA LÕPETAMATA TOODANGU VARUDE MUUTUS + OMATARBEKS VALMISTATUD PÕHIVARA + MUUD ÄRITULUD ÄRITULUD KOKKU - KAUBAD, MATERJAL, TEENUSED - MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD - TÖÖJÕUKULUD - KULUM - MUUD ÄRIKULUD ÄRIKASUM +FINANTSTULUD - FINANTSKULUD KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -TULUMAKS PUHASKASUM e ARUANDEAASTA KASUM Otsesed ja kaudsed kulud (direct and indirect costs) peab olema määratud objekt, mille kohta nad käivad otseseid kulusid saab ilmselt ja füüsiliselt seostada kindla kuluobjektiga kaudne kulu tuleb vaadeldava objekti peale arvestuslikult jagada TOOTMISKULUD tooteühiku otsese valmistamisega seotud materjalikulud, tööjõukulud, pooltooted,
Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel.
Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoog leitakse järgmiste näitajate summana: 1) rahavood põhitegevusest kokku; 2) Rahavood investeerimistegevusest kokku, välja arvatud riigieelarve seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud riigi likviidsete finantsvarade ja § 72 lõikes 1 nimetatud stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisega seotud tehingute rahavood; 3) Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed, makstud intressid ja muud finantskulud. 2 ERASEKTORI RAAMATUPIDAMISE MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab viit etappi: raamatupidamise aastaaruande koostamine tegevusaruande koostamine audiitorkontroll majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.
Ühistransport kaotab reisijaid ja hakkab kokku hoidma Uus ummik maanteel võib olla tõsisem Uus infrastruktuur täitub ,,iseenesest" · California: ,,despite enthusiastic freeway building, a bike is a competitive mode" · Lahenduseks: pigem investeerida ühistransporti? Kulukontseptsioonid Kulusid saab käsitleda (liigitada) erinevalt: · Majanduskulud ja finantskulud · Pöördumatud kulud · Regulaarsed ja perioodilised kulud · Lühiajalised, keskmised ja pikaajalised kulud · Kogu-, püsi- ja muutuvkulud · Keskmised ja piirkulud Üldised, ühis- ja erikulud Majanduskulud ja finantskulud · Majanduskulu on alternatiivkulu, mis iseloomustab ressursside tarbimisel saamata jäänud kasulikkust ehk näitab ära ressursside parimast alternatiivsest kasutusest saada oleva väärtuse
48% Tööjõu kulud -22869 50.28% Põhivara kulum ja väärtuse langus -2216 4.87% Muud ärikulud -132 0.29% Ärikulud kokku -45480 100.00% Ärikasum 7133 98.71% Finantstulud 260 3.60% Finantskulud -167 -2.31% Kasum enne tulumaksustamist 7226 100.00% Aruandeperioodi puhaskasum 7226 100.00% sh emaettevõtja omanike osa kasumist 7180 99.36% Tulu aktsia kohta (arvestatud emaettevõtte osa kasumist): Tava puhaskahjum aktsia kohta (eurodes) 2.94 Lahustatud puhaskahjum aktsia kohta (eurodes) 2.94
Kulud kokku -99,29 -97,38 -96,95 -101,67 -94,93 -92,00 -93,68 -94,78 -91,57 -91,67 -93,86 -83,60 -94,87 Muud ärikulud -2,48 -1,79 -1,62 -1,55 -1,26 -1,05 -1,05 -1,22 -1,06 -0,66 -0,88 -1,72 -1,26 Ärikasum (- kahjum) 0,44 2,41 2,95 -1,37 5,82 8,88 7,73 5,89 9,87 9,77 9,02 18,84 8,92 Finantstulud 0,74 0,61 0,85 0,78 1,13 0,73 0,51 0,66 0,63 0,40 0,55 0,68 1,77 Finantskulud -2,15 -2,06 -2,13 -2,41 -1,60 -1,46 -1,35 -2,01 -1,53 -1,60 -2,02 -2,55 -3,48 Kasum (kahjum) maj. tegevusest -0,98 0,96 1,67 -3,01 5,35 8,15 6,88 4,54 8,97 8,58 7,55 16,98 7,21 Erakorralised tulud 0,12 0,10 0,03 0,04 0,14 0,08 0,05 0,37 0,09 0,45 1,13 0,00 0,00 Erakorralised
Muud ärikulud -177 0% -463 Ärikulud kokku -47231 100% -50339 Ärikasum 984 84% 2338 Tulu/kulu(-) sidusettevõttest 70 6% 116 Finantstulud 224 19% 89 Finantskulud -100 -8% -76 Kasum enne tulumaksustamist 1178 100% 2467 Tulumaksukulu 0 0% -52 Aruandeperioodi puhaskasum 1178 100% 2519 sh emaettevõtja omanike osa kasumist 1171 99% 2518 vähemusosaluse osa kasumist 7 1% 1
Side+telefon 0 0 0 Reklaam+lepingutasud 0 0 0 koolitus 0 0 0 Muud kulud 0,0 0,0 0,0 lähetuskulud 0 0 0 Kokku ärikulud 0,0 0,0 0,0 ÄRIKASUM 0,0 0,0 0,0 Finantskulud 0 0,0 0,0 Kasum 0,0 0,0 0,0 RAHAVOOGUDE ARUANNE tuhat EUR Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta I.Jääk perioodi alg 0 0,0 0,0 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhikapital 0 2. Laen 0 3. Laekum.müügist sh amort 0,0 0,0 0,0
10 000 EEK müügihinnaga kokku 13 000 EEK. Saadi müügikasumit 3000 EEK. D: Arveldusarve 13 000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK K: Muud finantstulud 3000 EEK 14. Lühiajalise investeeringuna soetatud aktsiate müük ostuhinnast väiksema müügihinnaga. Firma A müüs lühiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 10 000 EEK müügihinnaga 7000 EEK, saades müügikahjumit 3000 EEK D: Arveldusarve 7000 EEK D: Muud finantskulud 3000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK 15. Lühiajaliste võlakirjade ost Firma A ostis lühiajalisi firma B võlakirju ja maksis nende eest kokku 10 000 EEK D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK K: Arveldusarve 10 000 EEK 16. Lühiajaliste võlakirjade müük kasumiga Firma A müüs soetusmaksumusega 10 000 EEK ostetud firma B võlakirjad. Müügist laekus pangakontole 12 000 EEK. D: Arveldusarve 12 000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK
kohustuste vähenemine Kulu tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb vara vähenemine või kohustuste suurenemine Kasumiaruande skeem Müügitulu + muud äritulud - kaubad, toore, materjal ja teenused - muud tegevuskulud - Tööjõukulud sh palgakulu sh sotsiaalmaks sh tööandja töötuskindlustusmakse - Põhivara kulum ja väärtuse langus - Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) + Finantstulud - Finantskulud + Erakorralised tulud - Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist - Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Tasuvuspunkt Tasuvuspunkt (müüdud ühikute arv) = Püsikulud jagada Hind Muutuvkulud ühiku kohta Käivitamiskulutuste põhiliigid · Masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või rendikulu · Tegevuseks vajaliku kinnisvara ja hoonete ostu- või rendikulu · Ruumide remont · Kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru soetamiseks
Muud ärikulud -132 0,29% -177 Ärikulud kokku -46177 100,00% -47231 Ärikasum 7004 98,19% 984 Tulu/kulu(-) sidusettevõttest 41 0,57% 70 Finantstulud 266 3,73% 224 Finantskulud -178 -2,50% -100 Kasum enne tulumaksustamist 7133 100,00% 1178 Tulumaksukulu 0 0,00% 0 Aruandeperioodi puhaskasum 7133 100,00% 1178 sh emaettevõtja omanike osa kasumist 7180 100,66% 1171
Muud kulud 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0 Remondikulud Rendikulud 180 180 180 180 180 Kokku ärikulud 776,1 824,5 833,3 833,3 833,3 ÄRIKASUM 1257,8 1275,5 1366,7 1666,7 1666,7 Finantskulud 13,6 11,3 8,8 6,1 3,2 Kasum 1244,2 1264,2 1357,9 1660,7 1663,6 RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I.Jääk perioodi alg 0,0 0,0 0,0 0,0 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhika 13 2
B aastate arv, mis kulub esialgse investeeringu tagasisaamiseks C diskontomäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude praeguse väärtuse ja projekti esialgsed kulud D diskontomäär, mis võrdsustab projekti praegused raha väljavood ja projekti lõppväärtuse tulevikuväärtuse E mul on erinev arvamus (milline?) 7. EBITDA on: A ärikasum peale materiaalse põhivara kulumi ja immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestust B ärikasum pluss finantskulud ja -tulud C majandustegevuse kasum enne tulumaksu D ärikasum enne kulumit E mul on erinev arvamus (milline?) 8. Ettevõte müüb 2 toodet: aknaid ja uksi. Akende müügihind on 200 € tk., uste müügihind 400 € tk. Kuu algul oli ettevõtte laos 300 akent ja 250 ust. Kuu jooksul toodetakse 900 akent ja 1250 ust. Kuu lõpuks prognoositakse akende laovaruks 100 akent ja 200 ust.
....11 2.1Müüdud toodangu ( kaupade, teenuste) kulu......................................................13 2.2Üldhalduskulud...................................................................................................14 2.3Turustuskulud......................................................................................................14 2.4Muud ärikulud.....................................................................................................14 2.5Muud finantskulud..............................................................................................14 3.TULUD.....................................................................................................................16 3.1Müügitulu............................................................................................................16 3.2Muud äritulud......................................................................................................17 3
XVII. Kasumiaruanne õppeaastas Tabel 7 Kasumiaruanne 2014 2014 Müügitulu 14760 Õppijate poolt kinni makstud õppematerjalid 1380 Mitmesugused tegevuskulud 3483 Tööjõukulud 2592 Põhivara kulum ja väärtuse langus 0 Ärikasum finantskulud 0 kokku finantskulud 0 Kasum enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum 10065 XVIII. Missioon, visioon, moto Paabeli Torn OÜ missiooniks on kvaliteetse keeleõppeteenuse osutamine konkurentsivõimeline hinnaga. Hakkame pakkuma eesti ja soome keele baaskursust ning inglise keele intensiivkursust. Meie visiooniks on viie aasta pärast olla Eesti kõige kasumlikum keeleõppe ettevõte. Meie moto on: "Mis keelel, see meelel!"
loetelu) Kontoplaani koostamine tugineb RM- pidaja teadmistele, ning kontoplaani tuleb pidevalt täiendada vastavalt vajadusele, mis sõltub mitmetest teguritest. Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad) 2) passiva kontod ( kohustused, kapital) 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu) 4) muud äritulude kontod 5) ärikulude kontod 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud) 7) tulude-; kulude koondkontod Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11 - raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne. Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga
Muud kulud 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0 Remondikulud 15 Rendikulud 180 180 180 180 180 Kokku ärikulud 983,0 996,7 1003,4 1010,0 1010,0 ÄRIKASUM 1050,9 1103,3 1196,6 1490,0 1490,0 Finantskulud 13,6 11,3 8,8 6,1 3,2 Kasum 1037,3 1092,0 1187,9 1483,9 1486,8 RAHAVOOGUDE ARUANNE (tuhat krooni) Nimetused 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta I.Jääk perioodi alg 1007,4 2082,2 3250,4 4711,9 Rahal.vah.sissetulek 1.sissemakst.põhika 13 2
arusaadavust. Näide KASUMIARUANNE OÜ A ja P Reg.nr 1099723 Lisa 2011 2012 Müügitulu 12 1 400 0 Kaubad, teenused - 400 0 Ärikasum 1 000 0 Kasum (kahjum) enne 1 000 0 tulumaksustamist Aurandeaasta 1 000 0 kasum (kahjum) Kasumiaruanne Tuludest lahutatakse lihtsa aritmeetikaga kulud, samuti finantstuludest finantskulud ja saadaksegi kasumiaruande lõpptulemus kas kasum või kahjum. Kasumiaruande tulem on tulu, st. arvestusperioodi kõikide tululiikide ja kululiikide summade vahe. Kasumiaruanne · Bilansi ja kasumiaruande seos ilmnebki nüüd saadud kasumi või kahjumi summa kuulub kajastamisele bilansis. · Bilansi omakapitali osas on selleks rida aruandeaasta kasum/kahjum. · Edaspidi on võimalik jälgida, kuidas teenitud kasum kasvatab ettevõtte omakapitali ja seoses sellega ka
7910 Muud ärikulud Kulud Kasumiaruanne 8400 Intressitulud Tulud Kasumiaruanne 8410 Intressikulud Kulud Kasumiaruanne 8600 Muud finantstulud Tulud Kasumiaruanne 8610 Muud finantskulud Kulud Kasumiaruanne Raamatupidamisregistrid (RPS § 9) Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras.
kohustuste summa on suurenenud. Aktsiakapitali osakaal oli mõlemal aastal üle 3% ja omakapital moodustas üle 20%. 8.3. Kasumiaruande horisontaalanalüüs Vastavaid arvutusi näeb Lisa 4. 2009 aasta müügitulu põhitegevuses langes 10,15 %. Toodete kulu võrreldes 2008 aastaga langes 10,68%. Vähendati turustuskulusid kulusid 4,09 %, ülhalduskulusid 2,53% ning muid ärikulusid 4,29 %. Finantstulud tõusid 98,83 ja finantskulud vähenesid 26,33 %. Aruandeaasta puhaskasum vähenes 1,32 % võrra võrreldes eelneva aasta 12 916 000 krooniga. 26 8.4. Kasumiaruande vertikaalanalüüs Vastavaid arvutusi näeb Lisa 5. Suurim osa realiseeritud netokäibest moodustasid realiseeritud toodete kulu tervelt mõlemal aastal üle 87%. 2008 aastal moodustas suurima osa muud äritulud 126,30%'ga
Muud ärikulud 116 022 85 413 -30609 -26,4 Kulum ja allahindlus 24 391 4 013 -20378 -83,5 ÄRIKULUD KOKKU 4 872 621 4 083 040 -789581 -16,2 ÄRIKASUM 82 216 52 734 -29482 -35,9 Finantstulud 136 38 -98 -72,1 Finantskulud(-) -27 088 -3 639 23449 -86,6 Finantstulud- ja kulud kokku -26 952 -3 601 23351 -86,6 PUHASKASUM 55 264 49 133 -6 131 -11,1 *Rahaliselt : 2009 aasta rahaline juurdekasv või vähenemine võrreldes 2008 aastaga( 31.12.2009 lahutatud 31.12.2008). * %-s: 2009 aasta juurdekasv või vähenemine %-s võrreldes 2008 aastaga ( 31.12.2009 jagatud 31.12
alternatiivse kasutamise hindamisel enam arvesse ei võeta Inkrementaalkulu Kasutatakse nt investeerimisprojektide tasuvusanalüüsis Erinevus alternatiivse projekti ja nulstsenaariumi kuludes-tuludes Nullstsenaarium e minimaalselt vajalike tegevuste strateegia Ei arvestata riiklikke makse Finantsprognoosides Projektiga seotud mistahes kulud ja tulud kassapõhiselt, see on finantskulud mikroökonoomilises käsitluses Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC Keskmine kulu: e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud)
Muidugi võib olukord kerkida ka üldisest ärikulude langusest, maksude alanemisest. 36. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe ärirentaablus (mitte brutorentaablus) on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Põhjuseid võib olla palju, nagu eelnevateski ülesannetes. Näiteks ärikulud (ärikulud ei mõjuta, kuna on ühises osas finantskulud ja tulud ja dividendide tulumaks mõjutavad) on vähenenud ja brutokasum vähenenud rohkem kui ärikulud. Teiseks võib tuua olukorra, kus ärikulud on vähenenud, kuid intressimaksed suurenenud rohkem kui ärikulud vähenenud. 1) käibe ärirentaablus tõusis, kuna olid väiksemad ärikulud, puhasrentaablus langes aga nt tulumaksu dividendide tõusu tõttu või suurte finantstulude tõttu, mis käibe ärirentaablust ei mõjuta.... 37
Muidugi võib olukord kerkida ka üldisest ärikulude langusest, maksude alanemisest. 36. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe ärirentaablus (mitte brutorentaablus) on tõusnud. Too välja kaks põhjust, millest võib olla tingitud erinevus rentaabluse muutustes? Põhjuseid võib olla palju, nagu eelnevateski ülesannetes. Näiteks ärikulud (ärikulud ei mõjuta, kuna on ühises osas finantskulud ja tulud ja dividendide tulumaks mõjutavad) on vähenenud ja brutokasum vähenenud rohkem kui ärikulud. Teiseks võib tuua olukorra, kus ärikulud on vähenenud, kuid intressimaksed suurenenud rohkem kui ärikulud vähenenud. 1) käibe ärirentaablus tõusis, kuna olid väiksemad ärikulud, puhasrentaablus langes aga nt tulumaksu dividendide tõusu tõttu või suurte finantstulude tõttu, mis käibe ärirentaablust ei mõjuta.... 37
AMORTISATSIOON Seadmete amortisatsioon (20%) 20 40 50 70 90 110 130 150 170 190 210 230 1 460 4 800 5 800 AMORTISATSIOON KOKKU 20 40 50 70 90 110 130 150 170 190 210 230 1 460 4 800 5 800 ÄRIKASUM (-KAHJUM) 2 819 3 299 3 289 3 269 3 249 3 229 2 709 3 189 3 169 3 149 3 129 3 109 49 609 44 470 122 037 FINANTSKULUD Laenu intressid 208 200 192 183 175 167 158 150 142 133 125 117 1 950 750 8 FINANTSKULUD KOKKU 208 200 192 183 175 167 158 150 142 133 125 117 1 950 750 8 KÕIK KULUD KOKKU 10 077 9 589 9 591 9 602 9 614 9 626 10 137 9 649 9 661 9 672 9 684 9 696 116 597 183 078 190 480
7410 Maamaks Kulud 7510 Ühingute liikmemaksud Kulud 7610 Trahvid ja viivised Kulud 7910 Muud ärikulud Kulud 7920 Ümardamisvahed Kulud 8100 Finantstulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Tulud 8110 Finantskulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Kulud 8200 Finantstulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Tulud 8210 Finantskulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt Kulud 8300 Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Tulud 8310 Finantskulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kulud 8400 Intressitulud Tulud
Raamatupidaja on kõrgete kõlbeliste omadustega – elukutse hea mainega. Raha – majandusüksusele vajalik selleks, et tagada normaalne äritegevus. Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas. Kassatehingute arvestamiseks kasutatakse kontot kassa. N: Raha toomine pangast D:Kassa K:A/a; Raha viimine panka D:A/a K:Kassa N: Lühiajal laenu laekumine arveldusa. D:A/a K: Lühiajaline pangalaen N: Lühiajalise pangalaenu tasumine D:Lühiajalised pangal. K:A/a N: Laenuintressi tasumine D: Finantskulud - intressikulu K: A/a Vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Koosneb põhi – ja käibevarast. Majandusüksuse varud rühmitatakse bilansis järgnevalt: 1. Tooraine ja materjal 2. Lõpetamata toodang 3. Valmistoodang 4. Müügiks ostetud kaubad 5. Ettemaksed varude eest Varud võetakse arvele algselt nende soetusmaksumuses – koosneb ostukulutustest,
(kulude, tulude, vahekontod) Kõik aktiva kontod käituvad ühte moodi. Aktivakonto suureneb deebetis, passivakonto suureneb kreeditis. Aktivakonto väheneb kreeditis, passivakonto väheneb deebetis. Kasumiaruanne Müügitulu +50 000 Materjalikulu -10 000, tööjõukulu (palg ja sots. Maks) -20 000, -6 600 muud tegevuskulud : rendikulud -1 000 amortisatsiooni kulu -3 000 muud ärikulud : kingitused, trahvid jms -2 000 muud äritulud ------------------------------- Ärikasum finantskulud ja tulud : intressikulu -500 (s.h. Intressikulud) ----------------------------------- Kasum ette tulumaksu tulumaks (dividend-lt) ----------------------------------- aruande aasta kasum Eksam : 1.Mis on majandusarvestuse koostisosadeks. Millised neist on kohustuslikud? Majandusarvestuse koostisosadeks on finantsarvestus, kuluarvestus, juhtimisarvestus, finantsanalüüs, eelarvestus, audiitrikontroll sisekontroll, maksude arvestus. Kohustuslik on finantsarvestus ja maksude arvestus 2
- Eeldusel, et möödunud perioodi kulud on korrektselt määratud, neid antud infrastruktuuri alternatiivse kasutamise hindamisel enam arvesse ei võeta Inkrementaalkulu Kasutatakse nt investeerimisprojektide tasuvusanalüüsis · Erinevus alternatiivse projekti ja nulstsenaariumi kuludes-tuludes · Nullstsenaarium e minimaalselt vajalike tegevuste strateegia · Ei arvestata riiklikke makse Finantsprognoosides · Projektiga seotud mistahes kulud ja tulud kassapõhiselt, see on finantskulud mikroökonoomilises käsitluses Piirkulu - ligikaudne kogukulu (siin: püsiv-ja muutuvkulude suma) muutus, mis vastab tootmismahu üh väljundühiku võrra juhul, kui see väljundühik on olemasoleva toodangumahuga võrreldes valitud piisavatl väike. TC=VC+NVC e. Reageerimise alusel tegevusmahu muutustele (püsiv- ja muutuvkulud, segakulud, astakkulud) i. kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) i. omamise kogukulu g
Tööjõu ja maksukulu 386000 623000 2025600 2025600 2126880 2233224 2344885 Põhivara kulum 44919 125000 735634 735634 735634 735634 735634 Ärikulud kokku 1446656 2216078 7222330 7222330 7546665 7887216 8244795 Ärikasum 120939 251517 1585670 1585670 1261335 920784 563205 Finantskulud 19436 45000 332719 263946 165788 102630 39471 Finantstulud 37 37 Tegevuskasum 101540 206554 1252951 1321724 1095547 818154 523734 Kassavoogude prognoos 6 auto lisandudes Sissetulekud: jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember
...palk - püsikulu ....sotsiaalmaks - püsikulu ..kulum - püsikulu ..maksud - segatüüpi kulud ....riigilõiv - püsikulu ..muud kulud - segatüüpi kulud ....lootusetud ja ebatõenäolised nõuded - muutuvkulud ..lõpetamata toodangu varude muutus - muutuvkulud ..valmistoodangu varude muutus - muutuvkulud ..oma tarbeks valmistatud põhivara - muutuvkulud ..kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt - muutuvkulud Muud ärikulud - segatüüpi kulud ..kahjum põhivara müügist - muutuvkulud Finantskulud - segatüüpi kulud ..intressikulu - püsikulu Ettevõtte tulumaks - muutuvkulud 9 Müügitulu, muutuv-, püsi- ning segatüüpi kulude dünaamika ja varieeruvus. Müügitulu keskmine näitaja on 10 606 058 krooni tuhat krooni, standarthälve on 2 714 410. Keskmised muutuv- ja püsikulude keskmised näitajad on vastavalt 6 629 115 ja 2 309 723 tuhat krooni
8 -reklaam 350 350 350 -rent 2 180 2 180 3 270 KOKKU ÄRIKULUD 16 022 16 291 18725 Ärikasum(-kahjum) 638 709 1 715 Finantstulud Finantskulud KASUM MAJANDUSTEGEVUSEST 638 709 1 715 5.5. RAHAKÄIBE PROGNOOS Rahakäive sh. esimene aasta kvartalite kaupa 1. 2. 3. 4. I. Jääk perioodi algul Rahaliste vahendite allikad 1.Sissemakstud 910 põhikapital 2.Laen 3.Laekumised müügist 20 000 20 400 24 500 27 000 II. Rahal.vahend.allikad kokku Rahaliste vahend. kasutamine 1
4.3 Finantskulude kaetus Finantskulude kaetus = Finantskulude kaetus näitab, mitu korda kasum enne finantskulusid katab finantskulusid. ,,Rusikareegel" ütleb, et EBIT peaks katma finantskulusid vähemalt 3 kuni 4 korda, et oleks võimalik saada uut laenu. Maharaja ASP-l finantskulusid ei ole, seega ei tohiks olla ka probleemiks laenu taotlemine (vähemalt selle näitaja põhiselt). Ultex Haldusel seevastu on olemas finantskulud. 2009. aastal oli Ultex Halduse finantskulude kaetus 3,96 see tähendab, et ärikasum on ligi 4 korda suurem kui finantskulud. Selle näitaja põhjal oleks Ultex Haldus suuteline võtma juurde laenu 2009. aastal. Aastal 2010 on see näiataja aga palju madalam (1,11). Selle põhjuseks on ärikasumi oluline vähenemine. 2010. aasta näitaja põhjal ei ole Ultex Haldus võimeline võtma uut laenu. 4.4 Laenude kaetus Laenude kaetus =
KOKKU rühm 8. 91 250 kr 1 412 kr 9. Muud ärikulud 70 418 kr 1 465 kr ÄRIKULUD KOKKU 5 765 408 kr 807 948 kr 10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 45 kr 0 kr KOKKU rühm 10. 45 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 142 887 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 142 887 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest -73 304 kr 19 570 kr 12. Erakorralised tulud 3 889 kr 0 kr 13. Erakorralised kulud 0 kr 0 kr
KOKKU rühm 8. 91 250 kr 1 412 kr 9. Muud ärikulud 70 418 kr 1 465 kr ÄRIKULUD KOKKU 5 765 408 kr 807 948 kr 10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 45 kr 0 kr KOKKU rühm 10. 45 kr 0 kr 11. Finantskulud 11.3. Intressikulud 142 887 kr 0 kr KOKKU rühm 11. 142 887 kr 0 kr KASUM (-KAHJUM) majandustegevusest -73 304 kr 19 570 kr 12. Erakorralised tulud 3 889 kr 0 kr 13. Erakorralised kulud 0 kr 0 kr
Lühiajalised laenud ja võlakirjad Lühiajalised laenud on alla 1 aasta tasumistähtajaga laenud ja ka arvelduslaen. Arvelduslaenu saadakse kokkuleppelistel alustel pangaga mitmesuguste maksete tasumiseks (kui ettevõttel endal ei puuduvad momendil rahalised vahendid). Arvelduslaen kajastatakse bilansis ainult kasutatud osana, jääki bilansis ei kajastata. Võetud laenu eest arvestatakse intressi tekkepõhiselt. Intress on ettevõtte finantskulu ja kajastatakse kasumiaruandes kirjel Finantskulud - intressikulud. Kui laenuperiood hõlmab mingit osa kahest majandusaastast, tuleb intressikulu arvestada mõlema majandusaasta kohta eraldi. Raamatupidamislausendid: Ettevõte saab lühiajalist laenu, mis laekub arvelduskontole D: Arvelduskonto K: Lühiajaline laen Laenult arvestatakse intress ja kantakse kuludesse D: Finantskulu K: Intressivõlg Laenu ja intressi tasumine arvelduskontolt D: Lühiajaline laen (laenusumma) D: Intressivõlg (arvestatud intress)
2013 Joonis 1: Bilansikirjed Tallinna Vesi AS 2013-2015 Allikas:Autori märkmed 12 Toodud Joonisel 1 on bilansikirjete suurused visuaalselt aastate kaupa. Horisontaalanalüüsi tulemused on toodud välja Lisas1. Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab, et esimesel perioodil pole müügitule muutunud, kuid kasvanud on halduskulud (9%) ja finantskulud (188%), mis kokkuvõtlikult vähendas perioodi kasumit (7,4%) pea 2 miljoni euro võrra. Teisel perioodil on müügitulu kasvanud (5%) rohkem kui 2,5 miljonit, kuid kasvanud on ka müüdud toodete ja teenuste kulus (5,7%). Samuti on kasvanud halduskulud (10,3%), kuid samas vähenenud (-48%) finantskulud, mis kokkuvõttes võimaldasid kasvatada kasumit esimese perioodiga võrreldes (10,67%) pea 2 miljoni võrra. Kasumiaruande horisontaalanalüüs on leitav Lisa2-s
Rendi 5 jõustumise hetkel on vara ja tulevaste rendimaksete tasumise kohustuse summad rentniku bilansis ühesuurused. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad kulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile nii, et intressimäär oleks igal ajahetkel rendiperioodi jooksul (või kuni järgmise intresside ümberhindamiseni, kui tegemist on ujuva intressiga rendilepinguga) kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendiga kaasnevad igal aruandeperioodil amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu ja finantskulu. Kapitalirendi tingimusel renditavaid varasid amortiseeritakse lähtudes ettevõttes sama
Amortisatsioonikulud Hoonete kulum 133 133 133 Masinate ja seadmete kulum 2,550 6,550 11,950 Muu materiaalse põhivara kulum 0 346 346 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 0 KOKKU 2,683 7,029 12,429 Äritegevusega seotud kulud kokku 63,060 51,341 57,824 Finantskulud Intressikulud Lisa 1 RAHAKÄIBE PROGNOOS I kuu II kuu III kuu IV kuu V kuu VI kuu VII kuu VIII kuu IX kuu X kuu XI kuu
Turunduskulud -317 -401 -602 Üldhalduskulud -4 641 -4 887 -8 002 Muud äritulud 806 820 1 636 Muud ärikulud -672 -3 807 -9 843 Ärikasum (kahjum) -4 630 -8 975 -8 100 Finantstulud 33 938 3 056 5 529 Finantskulud -1 086 -6 338 -2 169 Finantstulud ja kulud kokku -148 -3 279 3 360 Kapitaliosaluse meetodil arvestatud 100 -517 -490 kasum/kahjum Maksustamiseelne kasum (kahjum) -4 678 -12 771 -5 230 Tulumaks -30 33 -487
annaabi.ee 
