liigitatakse kulud otse- ja kaudkuludeks pt 8, paigutatakse otsekulud otse kuluobjektidele, liigitatakse kaudkulud tootmise üldkuludeks ja organisatsiooni üldkuludeks ning moodustatakse põhitegevuse (tootmise) kulukohad, tugiteenuste kulukohad ja organisatsiooni üldkulude kulukohad pt 7, valitakse kulukäiturid, paigutatakse ja jaotatakse kaudkulud põhitegevuse kulukohtadele ja tugiteenuste kulukohtadele pt 9, jaotatakse tugiteenuste kulukohtade kulud põhitegevuse kulukohtadele, leitakse üldkulude määrad igale põhitegevuse kulukohale ja jaotatakse põhitegevuse kulukohtade kulud kuluobjektidele, paigutatakse ja jaotatakse organisatsiooni üldkulud üldjuhtimise kulukohtadele, 6 leitakse üldkulude määrad igale üldjuhtimise kulukohale ja jaotatakse organisatsiooni üldkulud kuluobjektidele.
käitumise erinevaid aspekte, esinevad majandusüksuses, kusjuures olulised otsused tuleb vastu võtta kulude registreerimise ja hindamise korraldamisel. (Mis liiki kulud tekivad?) KULUKOHTADE ARVESTUS peab selgitama, millistes majandusüksuse struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. (Kus kulud tekivad?) KULUKANDJATE ARVESTUS peab tagama selguse, millises mahus on erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tarvis tehtud majandusüksuses kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tulemusi ja selle alusel suunata erinevate tegevusvaldkondade või struktuuriüksuste tulemusi. (Millega seoses kulud tekivad?) Kuluobjekt (kulukandja ) ja kuluobjektide valik
.......................... 11 2.2. Kululiikide arvestus.........................................................................................11 2.2.1. Kululiikide arvestuse eesmärgid ja kulude liigitamine .........................11 2.2.2. Ettevõtte tulude, kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs.............................................................................................................14 2.3. Kulukohtade arvestus ......................................................................................21 2.4. Kulukandjate arvestus .....................................................................................30 2.4.1. Kulukandjate arvestuse olemus ja eesmärgid........................................... 30 2.4.2. Tegevuspõhine kuluarvestus..................................................................... 31 2.4.3. Tootmislike üldkulude kalkuleerimine............
kindlaks määramine Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik majandusüksuse kuluarvestuse süsteemi realiseerumine kolmes peamises komponendis: · Kululiikide arvestus, mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad majandusüksuses, kusjuures olulised otsused tuleb vastu võtta kulude registreerimise ja hindamise korraldamisel (tuleb tuvastada olulised kululiigid). · Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes majandusüksuse struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. · Kulukandjate arvestus peab tagama selguse, millises mahus on erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tarvis tehtud majandusüksuses kulusid. Kulukandjate arvestus
ja tegelike kulude kindlakstegemine ning kulu hälvete ja kasumlikuse analüüs; Kulude arvestus on organisatsiooni ressursside omandamise või kasutamisega seotud informatsiooni mõõtmine ja aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. Kulude arvestuses keskendutakse: Kuluobjektide arvestusele; Tegevuste kulude arvestusele; Kulukohtade arvestusele; Kululiikide arvestusele. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi loomisel tuleb määratleda eesmärgid, milliseid arendatav süsteem peab täitma. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks eesmärkideks. Üldised eesmärgid Spetsiifilised eesmärgid Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja Toodete ja teenuste omahinna ja müügihinna
(raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüsi j a s e l l e rakendusi ettevõttesiseses juhti misarvestuse protsessis (toodete ja t e e n u s t e o m a h i n n a kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). 2. Kuluobjekt on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. 3. Kulukohtade arvestuses selgitatakse, miks ja kus (millistes organisatsiooni struktuuri või protsessi osades) tekivad erinevad kulud. 4. kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. 5. Sageli on kuluobjekt ja kulukoht samad mõisted. 6. Kulukogum On loogiliselt sarnaste tunnuste alusel (asukoht, töötaja, tegevus, funktsioon, seade) kokku kogutud kulude grupp, millel on sama kulukäitur. 7. Kuluvoog on kulu, mis protsessi käigus läheb (arvestatakse) ühelt kuluobjektilt teisele kuluobjektile 8
Kululiikide arvestuse üldiseks eesmärgiks jälgida kompleksselt ettevõtte tegevustsüklis kulutatavaid ressursse, nende struktuuri ja olulisust majandustulemuse seisukohast. Nimetatud eesmärgist tulenevad kululiikide arvestuse kolm põhiülesannet: o · kulude kompleksne ja süsteemne kajastamine; o · kululiikide klassifitseerimine; o · objektiivsete kuluandmete edastamine järgmistele, vastavalt kuluarvestuse eesmärkidele määratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. o KULUKOHTADE analüüs o Kulukoht on määratletav osa või punkt ettevõtte tegevusprotsessis, milles on eristatav teatud kululiigi teke ehk kus kulud esinevad. o Kulukohtade alusel saab kanda mingid kululiigid kulukandjatele o Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles
Kuluobjekt (Kulukandja)- (cost object) on objekt (toode, toiming, protsess, organisatsiooni allüksus), mis pakub huvi juhtidele ning mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (nt üksiktoode, teenus, reklaamikampaania, turundusosakond). Seotud ettevõtte tootmisvõimsuste kasutamisega, st. nad tagavad äri tegemise. Kulukandjate (kuluobjektide ) arvestus: * on kuluarvestuse lõppfaas, mille eelduseks on kululiikide ja kulukohtade arvestuse läbiviimine. Eesmärk: * on kindlaks teha, mille jaoks, millised kulud on tekkinud ning missugusele kulukandjale milline osa neist langeb, et lõpuks leida toote omahinda Kuluobjektile kirjendamine: Otsekulud - saab vahetult seostada mingi kindla kuluobjektiga. Põhikuluks tootmisettevõttes on otsekulud. Kaudkulud - vahetu seos objektiga puudub või pole otstarbekasotsekuludeks
· mat. ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll, · juhtimisotsuste kulukeskse infoga varustamine, · e/v siseste tulemusüksuste teg.tulemuste kindlaksmääram. ja e/v jooksva maj.tulemuse hindam. Eesmärkide saavut. aluseks on e/v kuluarvestuse süst. realiseerumise 3 komponenti: 1. kululiikide arvestus peab selgit., millised kulud e/v-s esinevad, võttes arvesse nende kujun. ja käitumise erinevaid aspekte. Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega; 2. kulukohtade arvestus peab selgit., millistes e/v struktuuri või põhitegevuse protsessi osades eri- nevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeld. üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes; 3. kulukandjate arvestus peab selgit., millises mahus on e/v erinevate kuluobjektide tarvis kulusid tehtud. Võimald. võrrelda eri kuluobjektide tulemusi (nt. toodete omahinda) ja selle alusel suunata e/v erinevate tegevusvaldkondade tulemusi. 1
Kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. Eesmärk: 1. Vara hindamine (aegunud- ja mitteaegunud kulud; toote- ja perioodikulu; tootmiskulude elemendid) 2. Kulud otsustusprotsessi tarvis( muutuvkulu-püsikulu; otsekulu- kaudkulu; oluline-ebaoluline kulu; varemtehtud e. pöördumatu kulu; alternatiivkulu e. loobumiskulu; täiendkulu) 3. Kulu kontrollimiseks (mõjutatav- ja mittemõjutatav kulu; muutuv-püsikulu) 2) Kulukohtade arvestus-> kus kohas kulud tekivad. Kulukoht on allüksus, seade või töötaja, mille kohta kulud kogutakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade arvestuses on võtmeküsimuseks põhjendatud kulukäiturite leidmine ja vajalike üldkulu määrade väljatöötamine kulude jaotamiseks kuluobjektidele. Kulukohtade liigitamine: põhitegevuse, tugiteenuste, abitegevuse, üldjuhtimise kulukohad.
Kasutatakse parameetrilist meetodit ja kaib muugikaibe alusel. 27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Nt. materiaalse põhivara soetus või muuk, finantsinvesteeringute soetus, saadud intressid. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Nt. saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analuus. Kululiigid: 1. Tehtud kulud vs alternatiivkulud 2. Otsesed kulud vs kaudsed kulud 3. Muutuvkulud vs pusikulud 4. Inkrementaalkulud vs pöördumatud kulud Kulukohad: Kulukoht see koht ettevõttes, kus kulu tekib. On vaja, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja: Enamasti toode või teenus, mille omahinda me soovime leida. 31. Muutuvkulud ja pusikulud ning nende kaitumine.
Aruandes ei ole õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine. 14.Mille poolest erinevad kasumiaruande skeem 1 ja skeem 2? Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne) skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi ettevõttes (müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) s.t osa kuluartikleid jagatakse eri kulukohtade vahel laiali. 15. Mis on rahavooaruande eesmärk? Mida see näitab? Rahavoogude aruande eesmärk et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Rahavoogude aruanne näitab ettevõtte võimet – maksta dividende ja laenude intresse. Valikvastustega küsimused: 16. Seadme soetusmaksumus on 100 000 eurot ja akumuleeritud kulum 20 000 eurot. Seadme jääkmaksumus on a) 100 000; b) 20 000; c) 120 000; d) 80 000. 17
Õigeaegsuse nõue: kuna juht. Arvestus on suunatud tulevikku aga kuluarvestus kajastab minevikku, siis on oluline, et info piisavalt ruttu kätte saada. 1.) kuluaruanded peaksid olema kujundatud nii, et iga kuluelementi oleks võimalik võrrelda. 2.) Arvestus perioodid peavad olema kokkulepitud ja standardiseeritud. 3.) Kulude liigitamisel tuleb määratleda klassifitseerimise alused. 4.) Peaks olema määratletud ka kulude jaotamise alused- eeldab kulukohtade ja kulukandjate määratlemist. 5.) Kehtestatud peavad olema varade hindamise alused, eriti tähtis varude juures. Varade inventeerimise kord kehtestatud, kinnitatud peab olema põhivarade arvestuse meetod ja määrad, kuluarvestuse põhimõtted ja meetod. Kulu- mistahes majandusressursist loobumine. Kulud raamatupidamis- arvestuses kajastuvad kas bilansis või läbi kasumiaruande kantuna, mis omakorda muudab e/v finantsarvestust.
Kuluarvestus logistikas II kontrolltöö 1. JUHTIMIS- JA KULUARVESTUSE UNIVERSAALMEETODID A) Vastutuspõhine (spetsiaalne) kuluarvestus, algus loengus 4 Definitsioon - organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega Vastutuskeskused (tulemusüksused), nende juhtide vastutuse ulatus: kulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest (nt. lennuliiklusteeninduse AS organisatsioonistruktuur) tulukeskus – org. allüksus, mille juht on vastutav ja aruendekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt otsustavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid (nt. lennujuhtimisosakond) kasumikeskus – juht on vastutav ja aruandeko...
b. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5 i. Definitsioon – Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. ii. Elluviimise vahendid: kululiikide ja kulukandjate (-objektide, -kohtade) arvestus Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organistasioonis Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad Kulukandjate (kuluobjektide) arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud kulusid. 1. Protsessid: juhtimis- ja tugiprotsessid, põhitegevusprotsessid Juhtimisprotsessid juhivad süsteemi tööd.
Kasutatakse parameetrilist meetodid, müügikäibe alusel. 27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Materiaalse põhivara soetus või müük ja finantsinvesteerimise soetus. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analüüs. Kululiikide analüüs – tehtud kulutused/alternatiiv kulud. Otsesed vs kaudsed kulud, muutuvkulud vs püsikulud, inkrementaalsed vs pöördumatud kulud. Kulukohad – koht ettevõttes, kus kulu tekib. Neid on vaja selleks, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja – toode või teenus, mille omahinda soovime leida. 31. Muutuvkulud ja püsikulud ning nende käitumine. – defineerimine, käitumise puhul,
o Tegevuse (kulukogumi) kulude jaotamine kulukandjatele o Aruandluse kujundamine - Eesmärkide püstitamine (nt õigete hinnakujundusalaste otsuste tegemiseks informatsiooni saamine) - Nõuete määratlemine (nt arvestuse lahususe tagamine teguleeritavate ja mittereguleeritavate tegevusvaldkondade vahel) - Lähteülesande koostamine 1. Kulukohtade (-objektide) määratlemine (nt vara, struktuuriüksused, teenused) 2. Kululiikide tuvastamine (nt kontoplaani analüütilised kontod) 3. Kulukandjate(-objektide) määratlemine ( nt tegevused) 4. Kulukäiturite leidmine 5. Kulukogumite kindlakstegemine ja kulude jaotamine - Kuluarvestuse põhimõtete ja – meetodite kindlaksmääramine, nt: 1. Kasumiarvestusmeetodid A
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet...
olulised väljund ehk väljundiks olevad kuluobjektid ja strateegia. Väljund on toode, mida ettevõte toodab või teenus, mida ettevõte osutab või projekt, mida klientidele tehakse, et teenida kasumit. Seepärast on oluline teada, kui suured on toodete, teenuste, projektide kulud. Kulude juhtimise eesmärgiks on erinevate huvigruppide vajaliku infoga kindlustamine kuluobjektide kulude kohta.[ CITATION Kar12 l 1061 ] Traditsioonilises kulude arvestamises keskendutakse kuluobjektide, kulukohtade, kululiikide arvestusele. Kulude liigitamise eesmärgiks on samaliigiliste kuluartiklite 7 rühmitamise teel süsteemi loomine, et kergendada erinevatest kuludest parema ülevaate saamist. Liigitamisel tuleb lähtuda konkreetse ettevõtte kuluarvestuse eesmärgist ja kulude otstarbest. (Haldma & Karu, 1999, lk 32) Kuluobjekt on igasugune toode, toiming, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub
OTSUSED JUHT JA KONTROLLER ARUANDLUS JA ANALÜÜTILINE INFORMATSIOON JUHTIMISOTSUSTE VASTU VÕTMISEKS HÄLVETE SELGITAMINE, ANALÜÜS JA PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINEA HINDAMINE KULULIIKIDE KULUDE ARVESTUS KULUDE ARVESTUS TOODETE, ARVESTUS KULUKOHTADE JÄRGI KLIENTIDE JA REGIOONIDE JÄRGI TURUNDUS FINANTSEERIMINE OSTUD TOOTMINE TURUSTUS ОБЪЕДИНЕНИЕ КОНТРОЛЛЕРОВ РОССИИ TOOTMISE JA TÖÖ ORGANISEERIMINE INNOVATSIOONILINE TEGEVUS JUHTIMISE FILOSOOFIA JA METODOLOOGIA ORIENTATSIOONIGA PIKAAJALISELE EKSISTENTSILE JA ARENGULE Т.KARM 15
Kordamisteemad õppeaines arvestuse alused 1. Raamatupidamise ajalugu. Kes oli Luca Pacioli? Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara.Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus. Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne kirjendamine võeti kasutusele XIV sajandi keskpaiku, mis Goethe pidas inimkonna üheks tänuväärseimaks leiutiseks Luca Pacioli! Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiuta...
· materiaalsete ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll; · juhtimisotsuste kulukeskse informatsiooniga varustamine; · ettevõtte siseste tulemusüksuste tegevustulemuste kindlaksmääramine ja jooksva majandustulemuse hindamine. 7 Loetletud eesmärkide saavutamiseks on vajalik ettevõtte loodav/olemasolev kuluarvestuse süsteem liigendada omakorda kululiikide, kulukohtade ja kulukandjate arvestuseks. 2. Kuluarvestuse süsteem, kululiigid Kuluarvestus, nagu öeldud, ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust, jälgides nii kulude kajastamist raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemist ja kajastamist bilansis, müüdud kaupade kulu kujunemisest kasumiaruandes kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude
· Detailid ehk koostud · Osakonnad jne. 32 · Kuluarvestusühik ehk kalkulatsiooniühik · Toodangu naturaalühikud, nende kümned, sajad või tuhanded (tk, kg, m, t jne) · Toodangu tinglikud naturaalühikud (konservide tingtoosid) · Kulukeskus, kulukoht · Allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, seadmete grupp, töötaja, mille kulud arvestatakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. · Kasutatakse peamiselt siis kui ettevõttes rakendatakse vastutusarvestust. Struktuuriüksuse juht vastutab planeeritud ja tegelike kulude kontrolli eest. 33 Kuluobjektid Kulude piiritlemise seisukohast Tootmisprotsessi seisukohalt Üksikkuluobjektid Kuluobjektide rühm Protsess Osakuluobjektid
Kulude juhtimine organisatsioonis on vajalik: strateegiate väljatöötamiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, kasumlikkuse suurendamiseks, planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks, kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks, aruandluse koostamiseks, muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks. Kulude arvestus KULULIIKIDE JÄRGI Millised kulud tekkisid tegevuse (tootmise) käigus? KULUKOHTADE JÄRGI Kus allüksustes kulud tekkisid? KULUKANDJATE JÄRGI Millele (nt toode, protsess, projekt) ja kui palju kulutati? Kuluobjekt ja kulukäitur: KULUOBJEKTIDEKS on kõik objektid (tooted, protsessid, projektid, allüksused jne), mille kulusid mõõdetakse eraldi . KULUKÄITUR on sündmus või toiming (juhtimisotsus), mis põhjustab kulude tekkimist või muutumist Kulud ei teki vaid tulenevad juhtimisotsustest !
KULUARVESTUS (OMAHINNA ARVESTUS) FJ-011 Cost accounting Loengukonspekt Koostanud Ülle Pärl, MA Tartu 2010 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kauds ed_kulud.html 1 http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 ...
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
Tuleb leida vastused küsimustele: 1) milline on kuluarvestuse eesmärk ettevõttes? 2) mis liiki kulud meil ettevõttes tekivad? 3) kus kohas ettevõttes kulud tekivad? 4) millega seoses kulusid teeme ja kuidas üldkulud jaotuvad kulukandjate vahel? Lähteülesande püstitamisel peaks keskenduma: 100 1) kuluarvestuse eesmärgi täpsele formuleerimisele; 2) kulude liigitamisele; 3) kulukohtade määratlemisele; 4) kulukandjate valimisele ja üldkulude jaotamisele; 5) otsustamiseks vajaliku aruandluse kujundamisele. 26.Nõuete määratlemine kuluarvestuse süsteemile. Nõuded kuluarvestusele tulenevad ettevõtte strateegilistest eesmärkidest ja on tihedalt seotud lisaks põhitegevusele veel marketingi, müügi ning tervikliku kvaliteedijuhtimise eesmärkidega. Nõuded kuluarvestuse süsteemile, mis peavad järgima ettevõtte ühtset eesmärki:
asutamis kokkulepe ja muud taolised dokumendid. Koopiad litsentsidest). 3. Olulisemate üldkoosolekute, nõukogu ja juhatuse ja teiste organite koosolekute protokollid. 4. Organisatsioon ja selle personal (organisatsiooni struktuur, juhtorganite isikud ja nende volitused, nende allkirja näidised ja CV-d). 5. Raamatupidamise ja auditi info (raamatupidamise sise-eeskiri, kontoplaan, kui on olema skulud siis kulukohtade loetelu). 6. Muud antud valdkonna organisatsiooni sisesed regulatsioonid. 7. Vastutavate isikute nimekiri, auditi kokkulepe, eelmiste aastate aruanded ja audiitorite lõpparuanded. Sisekontrolli süsteemi testimise andmed. 8. Ettevõtte tegevust puudutav info (pikaajalised lepingud, kliendi ajalugu ja toodangu iseloomustus, aastaplaan, eelarve ja prognoosid). 9. Peamiste ostjate ja tarnijate nimekiri. 10
krediidiasutused ja kindlustusseltsid) lubatud kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist. Erinevus nende kahe skeemi puhul seisneb ärikulude klassifitseerimises. · Skeem 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne). · Skeem 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 puhul jagatakse osa kuluartikleid erinevate kulukohtade vahel laiali. Praktikas kasutavad skeemi 1 sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted ning teised väikeettevõtted, kelle kuludest suure osa moodustavad tööjõukulud ja amortisatsioonikulud ning puudub mõistlik alus nende kulude jagamiseks erinevate funktsioonide vahel. Rakenduslikust seisukohast on skeem 1 üldjuhul lihtsam kasutada kui skeem 2. Skeemi 2 kasutavad üldiselt suured tootmis- ja kaubandusettevõtted. Skeem 2 eelised ja puudused:
1.1.9 Vastuoluliste olukordade lahendamine Olukorrad, kuidas lahendada? • Koostöö mikrokliima • Alkohol • Narkootikumid • Hoolimatus • Tagakiusamine töökohas • Stress ja ülekoormus 1.1.9 Tulemused ja arvepidamine Arvepidamine ja tulemused esimehe töös • Puhastusteenindusettevõtte kalkulatsioon • Kalkulatsiooni etapid • Kululiikide arvestamine • Kulukohtade arvestamine • Objekti kalkulatsiooni arvestamine • Kattearvestus • Aruanded • Tulud ja astmed • Tunnusarvud • Valikuvõimalused • Hinnamääratlus Personalijuhtimise heaolu hindamine • Tasakaalukas mõõdustik, tulemuskaart • Majanduslikust vaatenurgast • Kliendi vaatenurgast • Äritegevuse siseste protsesside vaatenurgast
krediidiasutused ja kindlustusseltsid) lubatud kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist. Erinevus nende kahe skeemi puhul seisneb ärikulude klassifitseerimises. · Skeem 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne). · Skeem 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 puhul jagatakse osa kuluartikleid erinevate kulukohtade vahel laiali. Praktikas kasutavad skeemi 1 sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted ning teised väikeettevõtted, kelle kuludest suure osa moodustavad tööjõukulud ja amortisatsioonikulud ning puudub mõistlik alus nende kulude jagamiseks erinevate funktsioonide vahel. Rakenduslikust seisukohast on skeem 1 üldjuhul lihtsam kasutada kui skeem 2. Skeemi 2 kasutavad üldiselt suured tootmis- ja kaubandusettevõtted. Skeem 2 eelised ja puudused:
krediidiasutused ja kindlustusseltsid) lubatud kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist. Erinevus nende kahe skeemi puhul seisneb ärikulude klassifitseerimises. · Skeem 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne). · Skeem 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 puhul jagatakse osa kuluartikleid erinevate kulukohtade vahel laiali. Praktikas kasutavad skeemi 1 sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted ning teised väikeettevõtted, kelle kuludest suure osa moodustavad tööjõukulud ja amortisatsioonikulud ning puudub mõistlik alus nende kulude jagamiseks erinevate funktsioonide vahel. Rakenduslikust seisukohast on skeem 1 üldjuhul lihtsam kasutada kui skeem 2. Skeemi 2 kasutavad üldiselt suured tootmis- ja kaubandusettevõtted. Skeem 2 eelised ja puudused:
krediidiasutused ja kindlustusseltsid) lubatud kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist. Erinevus nende kahe skeemi puhul seisneb ärikulude klassifitseerimises. · Skeem 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne). · Skeem 2 jagab kulud gruppidesse nende funktsiooni järgi ettevõttes (realiseeritud toodete kulu, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 puhul jagatakse osa kuluartikleid erinevate kulukohtade vahel laiali. Praktikas kasutavad skeemi 1 sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted ning teised väikeettevõtted, kelle kuludest suure osa moodustavad tööjõukulud ja amortisatsioonikulud ning puudub mõistlik alus nende kulude jagamiseks erinevate funktsioonide vahel. Rakenduslikust seisukohast on skeem 1 üldjuhul lihtsam kasutada kui skeem 2. Skeemi 2 kasutavad üldiselt suured tootmis- ja kaubandusettevõtted. Skeem 2 eelised ja puudused:
Kulukäituri alusel jaotatakse kulusid ressursside vahel ja suunatakse neid toodetele ja tegevustele. Kulukoht (kulukeskus, kuluüksus) on allüksus, töötaja, toiming või seade, millega seotud kulud kogutakse eraldi ja jaotatakse kulukandjatele. Kulukohtade lõikes peetav arvestus võimal- dab aja jooksul kindlaks teha logistikatoimingute kulunorme. Kulude arvestamise ja analüüsimise käigus võib tekkida vajadus luua täiendavaid kulukohti. Uute kulukohtade loomine on otstarbekas siis, kui sellega on seotud märkimisväärsed ressursid ja ajakulu ning kulude eraldi arvestamisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
