Miks majanduskriisi tulemusena osades riikides kehtestati diktatuur, osades riikides aga õnnestus säilitada demokraatia? 24.oktoobril 1929. aastal algas New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus,millele järgnes võimas majanduskriis ehk suur depressioon,mis kestis 1933.aastani. Majanduskriis ei mõjutanud mitte ainult riikide finantsseisu,vaid kippus ka riigikorra kallale.Osad riigid säilitasid oma demokraatia aga mõnedes kehtestati diktatuur. USA-s midagi diktatuuri meenutavat siiski ei tekkinud.1930.aastate USA säilitas isikuõiguste ja vabaduste ning demokraatia põhimõtted kui riigi alustoed.Mina arvan,et üheks suurimaks demokraatia säilitamise alustalaks oli Roosvelti uus kurss.Peale selle rakendati töötuabirahade ja vanaduspensionite maksmise süsteem,mis
3. IRS - maksuamet 4. file a tax return esitama tuludeklaratsiooni. 5. break down into categories jagama kategooriatesse. 6. common sense way of keeping track of income & expenses levinuim viis jälgida tulusid ja kulusid. 7. sole trader/ self-proprietorship FIE. 8. corporations OÜ ja AS. 9. partnerships usaldusühing ja täisühing. 10. accurately reflect the financial life täpselt kajastama finantsseisu. Translate into Estonian & give explanations in English (translation 0.25 pts+ explanation 1 pt)! 1. bookkeeping writing down the details of transactions (debits and credits). 2. accounting keeping financial records, recording income and expenditure, valuing assets and liabilities. 3. management accounting preparing budgets and other financial reports necessary for management. Juhtimis raamatupidamine. 4
Daniel Vaarik on öelnud, et edulugude kürval eksisteerib ka süngem poolus, mis räägib mängude ja jututubade tõttu lõhutud perekondadest, abielupettustest ja inimestest, keda reaalses maailmas tegelikult olemaski ei ole. Internetis leidub ka selliseid kasutajaid, kes teevad endale konto, kuid mitte enda nimele, vaid mõne suvalise isikuna. Peagi hakatakse võõrastelt inimestelt nende elu kohta uurima: perekonnaseisu, laste arvu, finantsseisu ja muudki neile vajalikku. On teada juhuseid, kus mõne aja möödudes on inimestele tekkinud suured pangalaenud, nende autoga või muu sõiduvahendiga on põhjustatud õnnetus/avarii. ,,Kui nüüdsed 30-90 aastased täiskasvanud veel noored olid, siis suunasid neid põhiliselt vanemad ja õpetajad või teised lähedalseisvad isikud. Tänapäeva noored saavad märksa suurema osa oma infost otse omavanustelt üle maailma, meelelahutustööstusest ning paljudest teistest allikatest
jaanuaril 1793. aastal. Jean-Paul Marat Jean-Paul Marat oli monarhiavastase liikumise eestvedaja, terroripoliitika toetaja, arst ja ajakirjanik. Ta toimetas ajakirja „Rahva Sõber“, milles ta avaldas oma seisukohta ja kaitstes vaesemate rahvakihtide huve. 1789. aasta esimesel nädalal avaldas ta pisitrüki, milles ta uskus, et monarhia suudab lahendada Prantsusmaa probleemid. Ta täiendas oma väljaannet mõned kuud hiljem, milles märkis, et kuningas on ainult oma finantsseisu pärast mures ning on jätnud kõrvale rahva probleemid ja vajadused. Samal ajal ründas Marat neid, kes pakkusid Prantsusmaa eeskujuks välja Briti valitsussüsteemi. Charlotte Corday, kes ei toetanud Marat’ vaateid, vaid pooldas žirodiine mõrvas ta 13. juulil 1793. aastal arvates, et tappis koletise. Mõrva eest läks Corday giljotiini alla ja peagi hakkasid žirodiinide massihukkamised. Pärast J. P. Marat’ surma sai terrorism õige hoo sisse. Georges Jacques Danton
REFERAAT Suure Prantsuse revolutsiooni aegne eluolu Revolutsioonisõda see on sõda, mille ülesandeks on revolutsioonisaavutuste kaitsmine välisvaenlaste eest aga ka revolutsiooni eksportimine teistesse riikidesse. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon. (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, tore...
võlanõustamist või läbinud vastava koolituse. Makseraskustesse sattumisel võib olla väga palju erinevaid elulisi põhjusi nt: - ettearvamatud sündmused, kas pere ülalpidaja kaotab töö, samal ajal on seljas suur pangalaen, teised erinevad järelmaksud, samuti võib olla makseraskustesse tekitaja haigus või surm, lahutus, mida me ette ei näe; - äritegevus, mis pole õnnestunud, kus ei osatud ette näha või planeerida oma finantsseisu ja äritegevust. Samuti võib tekkida makseraskus omaenda lollusega, ei osata lihtsalt toime tulla oma majapidamisega ostetakse kokku palju erinevaid asju, mida tegelikult ei pruugigi olla vaja, nt riideid, mis on suure allahindlusega, mida ostetakse vaid odava hinna pärast, aga kasutust ei leia, samuti muud vidinad; - paljud inimesed proovivad elada üle oma varju st nõuavad endalt liiga palju, a la et mul
mahtude vähenemine, mõjutas 2008. aastal kõige rohkem puidu ja puittoodete eksporti. Langus kujunes lausa 12%-liseks, mis oli kõige suurim langus kogu aasta jooksul võrreldes teiste valdkondadega. 2008. aasta II kvartalis alguse saanud transpordivahendite ekspordi langustrend jätkus ka aasta teisel poolel. Ülejäänud valdkondades märkimisväärseid muutuseid ei toimunud. . Eesti valitsus on töötas välja abipaketi eksportivate ettevõtete toetamiseks ja nende finantsseisu parandada, et eksportöörid suudaksid raskes majandusolukorras ellu jääda. Kuigi raske on läbilüüa ettevõtetel, kuna ka teistel riikidel on eksportivatle firmadele nähtud ette toetused. [2] 1.2Eksport aastal 2009 2009. aastal oli Eesti ekspordi jaoks äärmiselt keeruline aasta, kuna süvenenud oli majanduslangus ning sellest tulenevalt ka nõudlus import toodete vastu kahanes. Eksport langes lausa 24% võrreldes eelneva aastaga
11. Miks on riigil vaja kontrollida erakondade rahastamist ja raha kasutamist nende poolt? Raha kasutamist tuleb kontrollida, et erakond ei oleks lihtsalt niiöelda lihtsa raha teenimise võimalus. Tuleb tagada, et erakodade saadav raha läheks õigesse kohta ehk nende poliitika rakendamiseks. Teiseks tuleb olla kindel, et erakondade saadav raha ei oleks teenitud ebaausal teel ning et ei tekiks olukorda, kus üks erakond oleks oma finantsseisu poolest teistest kordades parem. 12. Kellelt ja miks ei tohi erakond annetusi vastu võtta? Põhjendage. Anonüümsed annetused läbi selle ei saa kindlaks teha, kas raha on saadud ikka ausal teel ning kust saadav raha üldse tuleb. Juriidilise isiku annetused - vältimaks olukorda, kus näiteks mõni aksiaselts või mittetulundusühing on loodud puhtalt selleks, et erakondi rahastada.
verejanulisemaks muutus ka Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid. Oktoobris 1789 toimus toidupuuduse kuulujutust ajendatud Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles' lossi, mille tagajärjel sunniti kuningas kolima Pariisi kesklinna. Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, mis toodi välja põhiseaduses, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani ning kaotati ka aadliseisus. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac
4) Konkurentide poolt pakutavatest intressimääradest. Laenutegevuse 5 põhiprintsiipi: 1) Tähtajalisus ja tagastatavus 2) Tasulisus, väljendub intressides 3) Tagatus, koosneb 2st osapoolest- maksevõime ja tagatis. 4) Sihipärasus- konkreetsel otstarbel kasutada laenu. 5) Piiratus- piirangud laenu andmisel- 1) tulenevad seadusest. 2) tulenevad pangalaenu poliitikast Laenu taotlemine 1) Laenuavaldus, igal pangal oma tüüpvormid lähtuvad tootest. 2) Finantsseisu maksevõimet ja sissetulekut tõendavad dokumendid. 3) Vara omandiõiguse dokumendid- vajalikud tagatisvara turuväärtuse hindamiseks, pandilepingu sõlmimiseks. 4) Laenu sihtotstarbelist kasutamist ja tagastamist toetavad dokumendid ja kalkulatsioonid (äriplaanid, finantsprognoosid jne) 5) Muud lisadokumendid, mis olenevad kliendist. Igal pangal oma laenupoliitika ja krediteerimiseeskiri. Krediteerimise protsessid
5. Reklaam 3000 3000 3000 3000 12 000 6. Trantsport 10 000 5000 4000 1000 20 000 Projekti rahastamise allikad: Jrk. Nr. Allikas I kv II kv III kv IV kv KOKKU 1. OMAKAPITAL 237 000 172 000 166 000 158 000 733 000 PROJEKTI RISKIFAKTORID Üheks riskifaktoriks on see kui makromajanduslik olukord halveneb, sest see mõjutaks kõiki ettevõtteid, finantsseisu, teenuse nõudlust ning kindlasti ka ettevõtte paiknemist kohalikul turul. Suureks ohuks on ka üldine hinna tõus, mis tulemusena võib pankrotti minna. Tooraine ja materjali hinna tõus eriti ei mõjuta, kuna ma ei hakka tootma toodet vaid teenust. Kui me sõlmiks mõne väga ebasoodsa lepingu võib meie ettevõtte saada suurt kahjumit. Kõige suuremaks ohuks on meilse see, kui Rakke valda tekib samalaadne ettevõte. SWOT analüüs Tugevused: · Kaasaegne tehnoloogia
hindamisel aluseks varade kombineeritud väärtus, millest lahutatakse maa väärtus. Amortisatsiooni ei arvestata 10. Kinnisvarainvesteeringud. Mis need on, kuidas võetakse arvele, kuidas kajastub aruandluses. Mis on eripärad (amorti ei arvestata, tuleb hinnata ÕIGLASES VÄÄRTUSES mille alusel jm) Kas põhivara muutumisel kinnisvarainvesteeringuks on võimalik ettevõtte finantsseisu parandada? ON KÜLL. Kinnisvarainvesteering on kinnisvara objekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab
·väärtpaberi registri väljavõte, liikumiste aruanne; ·laoaruanne; ·inventruurilehed; (LISA 3) ·raamatupidamise õiendid 7 3 Bilanss Raamatupidamine algab bilansiga ja lõpeb bilansiga. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS § 3). Seega bilanss näitab ettevõtte finantsseisu kindlal ajahetkel. Selleks, et bilanss oleks alati tasakaalus, tuleb neid seaduspärasusi arvestada ning kõikide majandustehingute kontode kandmisel järgida kahekordse kirjendamise reeglit. Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. ( LISA 8) Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansiaktivaks ja teist bilansipassivaks.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut PIIRIDETA MAAILM Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline poliitökonoomia Juhendaja: Vanemteadur Toomas Varrak Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus……………………………………………………………………………3 PIIRIDETA MAAILM……………………………………………………………....4 Kokkuvõte…………………………………………………………………………….11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………...13 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva maailm on oma olemuselt ilma piirideta. Riigid küll omavad füüsilisi piire ja igal riigil on oma valitsus, küll aga kaubanduse ning parema majanduse jaoks tehakse endast kõik võimalik, et piirid (kvootide, tollimaksude, füüsiliste piiride jne. näol) ei jääks kaubandusele, innovatsioonile ja haridusele ette. Äri, innovatsioon ning uued teadmised on tänapäeva riikide alusteks, ilma nendeta ei ol...
RTJ 12 Valitsusepoolne abi; RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded; RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused; RTJ 15 Vahearuanded; RTJ 16 Segmendiaruandlus; RTJ 17 Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid. 3. Bilanss ja bilansi ülesehitus Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali) (RS § 18). Seega näitab bilanss ettevõtte finantsseisu teatud kindlal ajahetkel Raamatupidamine algab ja lõpeb bilansiga (RS § 26). Bilanss koosneb kahest osast: aktivast ja passivast. Aktivas kajastub vara koostis ja paigutus, passivas vara katteallikad e. kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva kokkuvõtted peavad alati võrduma. Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RS-ile järgmiselt: Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara
20. Sajandi algul töötas Andrew Carnegie välja kuluarvestuse süsteemi, mis võimaldas päevade ja nädalate lõikes saada detailset ülevaadet ühe tooteühiku kohta tulevate materjali- ja palgakuludest USA suurkontsernid Du Pont Powder Company ja General Motors tegelesid samuti aktiivselt firma tegevuse mõõtmise ja kontrolliga. Tänase päevani kasutavad ettevõtted Du Pont’i võrrandit finantsseisu analüüsimisel 20. sajandi kahekümnendatel aastatel juhtimisarvestuse areng seiskus, sest tähelepanu keskpunkti tõusis raamatupidamisaruannete koostamine seoses auditeerimise tähtsustumisega Alles seitsmekümnendate aastate keskel tekkis seoses Jaapani autotööstuse edusammudega uus huvi juhtimisarvestuse süsteemide täiustamise vastu nii Euroopas kui ka USAs 20
kogu eluaja tänulikult meeles. Pretoriaanide toetust omades oli iga laadatola juba poolest saadik keiser ja poolehoiu sai Roomas kõige lihtsamalt osta. Mõrvajärgsel nõupidamisel selgitas Burris keerutamata, et peretoriaanid on võimuvahetusega põhimõtteliseltnõus, aga iga ihukaitseväelane soovivat 15 000 sestertsi käsiraha. 15 000 sestertsi oli hind mida oli pidanud maksma ka Claudius trooni ülevõtmisel. Pallas, kes teadis Agrippina finantsseisu kõige paremini sai summaks 180 000 000 sestertsi, mis ei olnud isegi mitte 6 keisrinna jaoks väike raha. Ent muud ei jäänud üle, ihukaitseväe poolehoid tuli välja osta. Seneca Lucius Annaeus Senecat loetakse üheks tähelepanuväärsemaks rooma proosakirjanikuks. Ta ei olnud sünnilt roomlane, ta sündis Hispaanias Cordobas, kus tema isa oli hinnatud kõnemees. Seneca
3. Väga praktiline ja mugav asi on viimastel aastatel moodi jõudnud PIN-kalkulaator, mis kustutab viimase parooli 10 sekundi jooksul. 4. Üks ülimalt hea ja efektiivne teenus selliste jubedate juhtumiste ennetamiseks on Identity Guard. See pole arvestades võimalikke kadusid, kui keegi peaks identiteedi varastama, eriti kallis, umbes 150$ aasta kohta. See teenus pakub veel kindlustust kaotuste vastu ja annab nõu kuidas oma finantsseisu parandada. Kui on olemas garantii ühele miljonile dollarile, siis see aitab öösiti magada küll. (5) 1.3 Kuidas tekivad arvutiviirused? See on küsimus, mille üle on arvatavasti paljud inimesed juurelnud. See probleem paneb enamikku arvutikasutajatest muretsema. Järgneva tarkusega on võimalik end nende ,,pahade elukate" eest kaitsta. Iga viiruse taga on programmeerija. On palju põhjusi, miks nad viiruseid loovad. Üheks põhjuseks
saneerimisavaldusele lisada majanduslike raskuste põhjused. Tuleb analüüsida, kas neid põhjusi on võimalik ettevõtte tasandil kõrvaldada.34 Avaldusele tuleb lisada eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ning võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga (SanS § 7 lg 3). Maksevõimelisuse hindamiseks tuleb analüüsida ettevõtte finantsseisu. Olulise näitajana võib võlgniku maksevõimet hinnata selle alusel, kas tema majanduslik olukord võimaldab oma kohustuste täitmise. Esmase ülevaate ettevõtte maksevõimelisusest annab hetkeseisu kajastav bilanss. Kasumiaruandest on võimalik näha perioodi kulusid ja tulusid ning rahavoogude aruandest on näha perioodi laekumisi ja väljamakseid. Rahavoogude aruanne näitab tegelikult ainsana ettevõtte võimet tasuda oma kohustusi kindlatel, bilansi koostamisest erinevatel aegadel
millal on nende tähtajad; milline on rahaline seis; kui suur on säilitatud kasum; milline on aktsiate tulukus ja võla suhe; millised on laovarud informatsioon firma tulevikust - otsustajal tuleb valida kuidas edasi tegutseda. Iga otsus annab erinevaid tulemusi ja minevikus toimunut see enam ei muuda, aga senine seisund on heaks indikaatoriks sellele, mida tulevikus võib oodata. Esmatähtsusega ülesanne on prognoosida tulevasi rahavooge. 13. Ettevõtte finantsseisu hindamiseks kasutatavad meetodid 1. Hälbeanalüüs · Horisontaalanalüüs analüüsitakse erinevate aruandekirjete dünaamikat (mitmete perioodide lõikes) · Vertikaalanalüüs analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat 2. Näitajate vaheliste seoste analüüs · Uute analüütilistenäitajate konstrueerimine · Suhtarvude analüüs analüüsitakse ettevõtte majandustegevuse järmisi aspekte:
rahalised nõuded ostja vastu. Faktooringul on kolm osapoolt- müüja, ostja ja faktooringufirma. Tihti kasutatakse faktooringufirmaks panka. Müüja saab kokkulepitud osa umbes 70-90% kohe kätte ning võib paigutada raha uutesse tehingutesse. Faktooring on kasulik eelkõige firmadele, kellel on suur osa vahendeid tasumata arvete all. On kasulik ka selles mõttes, et ettevõtja ei pea tegelema ise ostjate võlgnevuste sissenõudmise ja ostjate maksevõimelisuse ning finantsseisu kontrollimisega, kes suudab tänu spetsialiseerumisele sellega paremini hakkama saada. KAKS KAUBAVARUDE ARVESTAMISE MEETODIT Vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse põhimõtetele on olemas kaks kaubavarude arvestamise süsteemi: 1) kaubavarude perioodiline arvestuse süsteem 2) kaubavarude pidev jooksev arvestuse süsteem Kuna raamatupidamise seadus ei keela ühe või teise arvestussüsteemi kasutamist, võivad ettevõtted kasutada neist ükskõik kumba.
MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 14 Sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. 6. ETTEVÕTTE VARA JA KAPITALI ARVESTUSE ALUSED Vara ja kapital kajastuvad bilansis, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS § 3). Seega bilanss näitab ettevõtte finantsseisu kindlal ajahetkel. RPS sätestab bilansipäevaks majandusaasta lõppkuupäeva. Bilanssi iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Bilanss koosneb kahest osast: aktiva ja passiva Aktivas kajastub vara koostis ja paigutus, passivas vara katteallikad (kapital). Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RPSle järgmiselt: Vara raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid. Vara omatakse tänu oma majandustehingutele minevikus. Bilansis kajastatud vara koosneb asjadest ja
staazi, töökoha või üldise palgatõusuga, siis töötajad tõenäoliselt pingutavad vähem. Avatud juhtimine. Motivatsiooniline lähenemine, mille puhul organisatsiooni finantsseisud ("raamatud") on avatud kõigile töötajatele. Avatud juhtimise eesmärk on panna töötajaid mõtlema nagu omanikud, kes näevad, millist mõju nende otsused ja tegevused avaldavad finantsseisule. Kuid, kuna enamikul töötajatel ei ole teadmisi või tausta finantsseisu mõistmiseks, tuleb neid õpetada, kuidas lugeda ja aru saada organisatsiooni finantsseisust. Professionaalide juhtimine. Professionaalsed töötajad on pühendunud oma tegevusalale. Nad on sageli lojaalsemad oma erialale kui tööandjale. Et olla kaasaegsed oma alal, vajavad nad regulaarset täiendamist. Mis motiveerib professionaali? Raha ja edutamine ei ole nende prioriteedid. Nad on tavaliselt hästi makstud ja nad naudivad oma tööd. Neile meeldib leida probleemidele lahendusi. Parim
aktsionäride struktuuri, tulevikusuundumusi, dividendipoliitikat, finantsnäitajaid ning ettevõtte ja väärtpaberite pakkumisega seotud riskifaktoreid. Aga samuti seotud pooltega tehtud tehinguid ja muid olulisi ettevõttega seotud asjaolusid. Esitlusturnee: Väärtpabereid pakkuva ettevõtte juhtkonna esitlusturnee, mille käigus on juhtkonnal võimalus kohtuda kõigi oluliste institutsionaalsete investoritega ning selgitada ettevõtte strateegiat, finantsseisu jne. Bookbuilding: Müügihinna määramise metoodika aktsiate avalikul pakkumisel. Aktsia hind määratakse siin pakkumisperioodi lõpus tulenevalt nõudluse ja pakkumise vahekorrast ehk ülemärkimise tasemest. Bookbuilding’u metoodika on enam levinud viis hinna määramiseks, sest nii saab arvesse võtta investorite hinnangut ettevõttele (märkimise tase) ning institutsionaalsete investorite seisukohti.Alternatiivne, harvem kasutamist leidev
Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid. Oktoobris 1789 toimus toidupuuduse kuulujutust ajendatud Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles' lossi, mille tagajärjel sunniti kuningas kolima Pariisi kesklinna, Tullieres'i lossi. Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René
Kriis o-is- Kriis on vahejuhtum, mis ohustab inimelusid, ümbritsevat keskkonda, o eksistentsi, toodet või teenust, kahjustab o imagot ning on ohtlik avalikkusele; Sk käsitletakse kriisina neg infot mingi sündmuse, konflikti, olukorra, õnnetuse jms kohta, mis avalikkusesse jõudnuna võib kahjustada o imagot. Kriis sk-aspektist-(Tampere 2003).- on erakorraline sündmus või sündmuste jada (olukord), mis •kahjustab märkimisväärselt o-i mainet või huve ühe või mitme sihtgrupi silmis, finantsseisu või; •kahjustab märkimisväärselt o poolt pakutavate teenuste mainet ühe või mitme sihtgrupi silmis, või; •ohustab o või tervist, või ;•ähvardab ümbruskonda või laia avalikkust. Kriis uurimisainena- Crisis situations from - a management perspective (Pijnenburg & vanDuin); an information systems perspective (Pelletier &Msukwa); a risk communication perspective (MacLehose et al); from a specific information behaviour perspective ( Duggan & Banwell).
kõiki olulisis vigu. Audiitor peab eristama riskivaldkonnad. Kui ettevõtte aruanded on auditeeritud, siis ei anna see alust hinnata ettevõtte juhtkonna tegevust ning samuti kinnitust sellele, et ettevõtte tegevus on jätkusuutlik. Riskitüübid: 1. Tegevusrisk - risk seisneb selles, et raamatupidamisarvestuses tekivad tahtlikud ja tahtmatud vead, mis võivad moonutada tegelikku majanduslikku ja finantsseisu ja rahavoogusid. Peale kliendisisestest asjaolude sõltub tegevusrisk ka üldisest majandusolukorrast, sõltub ka muudest kliendi tegevustest ja mitmetest muudest asjaoludest. Vead võivad olla tekitatud ka välistest asjaoludest. Tegevusriski hindamisel peab audiitor kriitiliselt analüüsima erinevaid asjaolusid nt.:1) tegevjuhtkonna oskused ja tegevuse motivatsioon. 2) kliendi majandustegevuse iseloom 3) arvestussüsteemi ülesehitus ja keerukus. 2
Finantskulud on esmajoones laenude pealt makstavad intressikulud. Toote/teenuse hinnakujundus ja müügiprognoosid on aluseks järgnevate finantsprognooside koostamisel. Ettevõtte kasum (või kahjum) võrdub kõigist ülalnimetatud tuludest lahutatud kõik kulud. 13.3 Bilansi prognoos Bilansiprognoos on kohustuslik koostada eelkõige äriühingu asutamisel. Alustavatel FIE-del on see soovituslik, kuid mitte kohustuslik. Bilanss näitab rahalises väärtuses ettevõtte finantsseisu mingil kindlal ajamomendil. Bilanss koostatakse tavaliselt majandusaasta viimase päeva seisuga. Bilanss peab alati olema tasakaalus: bilansi AKTIVA pool peab võrduma PASSIVA poolega. 18 Ettevõtte varad (AKTIVAD) võivad olla väga erinevas vormis: sularaha, klientide tasumata arved, laos olevad kaubad ja materjalid, maa, hooned, seadmed jne
- achieving dominance in a niche market. The question is to choose the right one at the right time. Michael E. Porteri klassikaliseks saanud väide on, et ettevõte peab leidma kasumlikkust võimaldava tegevusala. Kuid tänane konkurentsikeskkond on niivõrd läbipõimunud ja kiiresti muutuv, et tegevusalade vahele on väga raske tõmmata selgeid piire. Ettevõtte ärimudeli tüüp ennustab tema finantsseisu palju paremini kui tegevusala. 4 6. Milline on juhi roll strateegia arendamisel ning juhtimisel? x Ettevõtte tippjuhid vastutavad otsuste eest, mis mõjutavad kogu ettevõtet ja tema äriüksuste kogumit x Konkreetse äriüksuse juhid, kes vastutavad majandustulemuste eest ja kellel on delegeeritud selle äriüksuse strateegia väljatöötamine ning elluviimine- seda on nimetatud ka strateegilise tulemusüksuse tasandiks
Maailmas tehakse strat. plaan 5-10 aastaks, meil vähemalt 3 aastaks. Firmasisese plan. põhimõtted. Firmasisese plan. tulemus on finantsplaan (eelarve) - firma kvantit. teg.plaan konkr. tingimustes firmale tervikuna ja allüksuste jaoks. Finantsplaan võtab arvesse: · firma üldisi strat. suundumusi ja eesm., · maj.keskkonda ja selle muutusi. Finantsplaan kajast. loodetavat: · tulude, kulude ja kasumi mahtu, · finantsseisu varade ja kapitali lõikes, · rahavoogusid Plan.meetodid jagun.: 1) Traditsioonilised meetodid - lähtuvad hetkeseisust ja teatud kasvutempodest, vaadeldes iga uut per. kui eelmise teatud korrektsiooni. Lähtut. rahalistest näitajatest ja efektiivsust vaadeld. vaid uute tegevuste osas. 2) Nullbaasist lähtuvad meetodid (ZBB) - lähtuvad uuest võimal. situatsioonist (nullposits.), vaa- deldes iga per. plan. tulemust autonoomsena. Lähtut. tegevustest ja nende eesm., efektiivsust vaadeld
eelisaktsiate hind langeb kiiresti. Eelisaktsiate positiivseteks külgedeks võib pidada järgmisi aspekte: nad vähendavad ettevõtja oportunistlikku käitumist, annavad eelise ettevõtte likvideerimisel, pakuvad püsivat tulu ega suurenda ettevõtte võlakordajat. Eelisaktsiate negatiivseteks külgedeks võib pidada, et nendega kaasneb väike või isegi olematu otsustusõigus ja fikseeritud dividendimaksete tõttu võivad nad seada algaja ettevõtja raskesse finantsseisu. Tänapäeval kasutatakse eelisaktsiaid üsna harva, kuigi varem olid nad küllaltki levinud. Mõnikord kasutati neid sellepärast, et eelisaktsiate emiteerimine ei vähenda kasumit ühe aktsia kohta. See näitaja oli minevikus väga oluline kriteerium aktsiatesse investeerimisel. Eestis piirab eelisaktsiate kasutamist äriseadustik, mille kohaselt ei saa emiteeritud eelisaktsiate nimiväärtuse summa ületada 1/3 ettevõtte aktsiakapitalist
Viimane eeldab ja esitab nõuded hästi funktsioneerivale objektiivsele planeerimis- süsteemile. Hälvete analüüsi tulemused on üheks lähtepunktiks põhjuslike seoste analüüsile. 42 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma VIIENDAKS peab aruandlussüsteem võimaldama teostada a) seisundianalüüsi, b) majandusnäitajate vaheliste seoste põhjuslikku analüüsi. Ettevõtte juhtkond peab mõistma nii konkreetset ettevõtte majandus- või finantsseisu kui ka peamisi põhjuseid, mis on tinginud antud aruandelised tulemused. KUUENDAKS tuleb jälgida, et igale juhtimistasandile esitataks vaid need aruanded, mis on talle vajalikud juhtimisotsuste langetamiseks. Ettevõttesisese aruandluse puhul tuleks eristada kahte taset: a) allüksuste poolt ettevõtte finantsjuhile (controllerile) esitatavaid aruandeid, b) ettevõtte finantsjuhi poolt ettevalmistatavaid koondeid ettevõtte juhatusele ja nõukogule. 3
Kohaliku Liivimaa rüütelkonna mõjuvõim oli kõige suurem 1650-1670. alguseni, Kristiina ja talle järgnenud Karlide valitsemisaastatel. Karl XI oli ju saanud troonile nelja-aastase lapsena. Aga 1670. aastatel hakkas Karl XI oma võimu tugevdama, ühtlasi ka rüütelkonna võimu kärpima, ennekõike oli selleks aluseks mõisate reduktsioon – läänistatud mõisavalduste tagasi võtmine riigi kätte. Peamise põhjusena on nähtud Rootsi riigi finantsseisu: sõjad nõudsid üha enam finantse, aga kuna praktiliselt kõik maad olid ära läänistatud, siis sealt sissetulekut ei saadud. Fiskaalses mõttes see reduktsioon õigustas end täielikult, edaspidi Liivimaa kubermang majandas end ise, kohapeal hangitud vahendid – suurt osa kasutati ka Rootsi riigi sõjalistes huvides ära. Loomulikult tekitas reduktsioon tõsist vastuseisu, seda ennekõike kohaliku aadli hulgas. Karl XI ei lasknud end häirida, pigem suurendas ja kiirendas veelgi
b) plaaninäitajatega. Viimane eeldab ja esitab nõuded hästi funktsioneerivale objektiivsele planeerimissüsteemile. Hälvete analüüsi tulemused on üheks lähtepunktiks põhjuslike seoste analüüsile. VIIENDAKS peab aruandlussüsteem võimaldama teostada a) seisundianalüüsi, b) majandusnäitajate vaheliste seoste põhjuslikku analüüsi. Ettevõtte juhtkond peab mõistma nii konkreetset ettevõtte majandus- või finantsseisu kui ka peamisi põhjuseid, mis on tinginud antud aruandelised tulemused. KUUENDAKS tuleb jälgida, et igale juhtimistasandile esitataks vaid need aruanded, mis on talle vajalikud juhtimisotsuste langetamiseks ETTEVÕTTESISESE ARUANDLUSE PÕHIPRINTSIIBID JA KASUTAMISE METOODIKA Ettevõttesisese aruandluse puhul tuleks eristada kahte taset: a) allüksuste poolt ettevõtte finantsjuhile (controllerile) esitatavaid aruandeid,