laekumiste hindamist juba enne, kui selgub, kes ostjatest ei tasu. Tuginevad hinnangutel, mis tehakse eelnevate perioodide andmetest lähtuvalt. Aluseks kas: a) krediitmüük, s.t tasumine ei toimu müügimomendil rahas. Arvutamisel leitakse eelmistel perioodidel laekumatajäänud summade osatähtsus krediitmüügist. b) ostjate arvete lõppjääk, s.t lähtutakse jäägist aasta lõpus. Siit meetodi arendusena võiks lähtuda laekumata arvete koosseisust e koostatakse aegumisprotokoll arvete vanusest... Eeldus: mida vanem arve, seda ebatõenäolisem laekumine. Kulud ebatõen.laekumisest korrigeerimiskanded per. lõpus Ebatõenäolised laekumised (3) Ebatõenäoliste laekumiste ja lootusetute nõuete arvestuse kord määratakse rp. siseeeskirjades Ebatõenäoliseks laekumiseks hinnatud summad kantakse kuludesse ( näit. muud tegevuskulud) ja nõude kontraaktiva kontole (näit. ebatõenäolised laekumised) Kui selgub, et nende summade laekumine on muutunud
Aruandeperioodi tuludest lahutatakse samade tulude teenimise eesmärgil tehtud kulud. Konservatiivsuse printsiip: Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb vältida vara ülehindamist, kulude alahindamist. Ebatõnäoliste laekumiste arvestusmeetodid Statistilised Otsese Meetodid mahakandmise meetod Osatähtsus Osatähtsus ostjate arvete lõppjäägist Krediidimüügist Aegumisprotokoll Statistilised meetodid Statistilisi meetodeid peaks kasutama suure krediitmüügiga ettevõtted. Prognoosida või aimata, milliste arvete alusel müüdud kauba eest raha kliendilt ei laeku, on võimatu. Ebatõenäoliselt laekuvad summad hinnatakse lähtuvalt eelnevate perioodide kogemusest. Ebatõenäoline laekumine ehk väärtusvähend, kajastub kreeditis, on kontraaktivakonto, saldo lahutatakse ostjatelt laekumata summadest. Kanded statistiliste meetodite korral
krooni (kreeditsaldo). Varasemate kogemuste põhjal jääb laekumata 2% ostjate tasumata arvetest. Ebatõenäoliselt laekuvad summad 20x1. aasta lõpu seisuga on: 2% * 2 000 000 kr = 40 000 kr Kulu ebatõenäolisest laekumisest 20x1. aastal on: 40 000 kr 2000 kr = 38 000 kr Raamatupidamiskanne kulu kohta: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest 38 000 K Ebatõenäoliselt laekuvad summad 38 000 (Väärtusvähend) Meetod: Aegumisprotokoll (2) Ebatõenäoliselt laekuvad summad 20x1. aasta lõpu seisuga on: 3 000 kr + 9 000 kr + 60 000 kr + 80 000 kr = 152 000 kr Kulu ebatõenäolisest laekumisest 20x1. aastal on: 152 000 kr 2000 kr = 150 000 kr Raamatupidamiskanne kulu kohta: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest 150 000 K Ebatõenäoliselt laekuvad summad 150 000 (Väärtusvähend) Otsese mahakandmise meetod ... korral kajastatakse nõudesumma kuluna siis, kui on tõenäoline, et ostja ei
Mahakandmisel tehakse kanne: D ebatõenäolised arved K ostjate võlg Kulusse kandmisel tehakse kanne: D kulu K ebatõenäolised arved 2. Reserveerimismeetod eeldab ebatõenäolise laekumise hindamist enne seda, kui on selgunud, kes ostjatest ei tasu saadud kauba eest. Hinnangud tehakse lähtudes eelnevate perioodide andme- test. Kasut. 2 meetodit: - osatähtsus krediidimüügist; - aegumisprotokoll. Mitmesugused nõuded esit. 4 kirjel: · nõuded tütar- ja emaettevõtetele, · nõuded sidusettevõtetele, · arveldused aktsionäridega, · muud lühiajal. nõuded. 3 3. Kaubavarude hindamise meetodid. Ettevõtte bilansis kajastatakse varusid alljärgnevatel kirjetel: 1) tooraine ja materjal, 2) lõpetamata toodang, 3) valmistoodang, 4) ostetud kaubad müügiks,
konto lõppsaldo, algsaldo oli 300 krooni. Ülesanne 3 Ostjatelt laekumata arvete jääk bilansis oli 120 000 krooni, millest kogemuslikel hinnanguil 3% ei laeku. Leidke ebatõenäolise laekumise kulu, koostage lausend ja näidake bilansikirje Nõuded ostjate vastu summa. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kontol oli algsaldo 400 krooni. Ülesanne 4 Ostjate arvete kohta on koostatud 31. detsembril 20x4 aegumisprotokoll. Teada on järgmist: Ostjate arved 900 000 Konto Ebatõenäoline laekumine saldo 50 000 Ebatõenäoline laekumine hinnangute järgi 64 000 20x4. aasta 31. detsembri seisuga koostatud bilansis on ostjate arved (netosummas): 1) 886 000.- 2) 850 000.- 3) 836 000.- 4) 786 000.- Ülesanne 5 1. Firma kasutab statistilisi meetodeid ebatõenäolise a) vara suurenes 5 000 krooni laekumise arvestamiseks
summa kantakse kuluks. Sisuliselt toimub sel meetodil samastumine lootusetu võlaga. Statistilise hindamismeetodi kasutamisel lähtutakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamisel ostjate arvete lõppjäägist (bilansis) või krediitmüügist (müügitulu kasumiaruandes). Ostjate arvete lõppjääk (Percentage of receivables), nimetatakse ka "bilansimeetodiks" s.t lähtutakse jäägist aasta lõpus. Selle meetodi arendusena võiks lähtuda laekumata arvete koosseisust e koostatakse aegumisprotokoll (Aging schedule). Eeldus: mida vanem arve, seda ebatõenäolisem laekumine. Müügitulu e krediitmüük (Percentage of sales), nimetatakse ka "kasumiaruandemeetodiks", s.t tasumine ei toimu müügimomendil rahas. Arvutamisel leitakse eelmistel perioodidel laekumata jäänud summade osatähtsus krediitmüügist. Varude ja materiaalse põhivara arvestust vaata ptk 13, 14. KINNISVARAINVESTEERING on kinnisvara (maa või hoone, osa hoonest või mõlemad),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
