ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE 1. Personali juhtimise süsteem, keskkond ja praktika Eestis. Pers. juhtim. hõlmab in. praktil. juhtim. küs. org-s ning seisneb tööt. tegevuse kompleksses koordin., mõjutam. ja suunam. püstit. eesm. realis. nimel. Koosneb: 1) töö anal. uurit. töö iseäras. org-s, määrat. kindlaks töök. ja tööt. esit. nõuded, 2) pers. plan. võimald. progn. pers. vajad., selle rahuld. allikaid ja meetodeid ning mitmesug. pers. juhtim. seond. tegevusi, 3) värbamisest ja valikust protsess, mille käigus kujund. org-le vajal. pers., kasut. nii org. sise- seid kui ka -väliseid allikaid ning selleks sobivaid vahendeid ja meetodeid, 4) hindam. võimald. hinnata töök. ja tööt. tööd, vajal. tagasiside saam. ja juhtim. täiust. org-s, 5) hüvitam. protsess, mille käigus tööandja tasub teht. töö eest, kasut rahal. ja mitterahal. tasusid,
Riisikad Tartu 2014 1 Taksonoomia Hõimkond: Kandseened Basidiomycota Klass:Eoslavaseened Hymenomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas, Lactarius Pers. (Kalamees, K. 2000. Eesti seenestik) 2 Perekond Riisikas, Lactarius Pers. Umbes 400 liiki, Eestis 57 Tuupilised sugisesed metsaseened Tuntud soogiseened Maitse valdavalt kibe Tihti sümbioosis puudega, moodustades mükoriisa 3 Kirjeldus Seenekübar nõgus, kuni lehtrikujuline Kübaral enamasti kontsentrilised ringid Seenejalg suurel osal nõgus Viljakehad piimmahlasoontega Erineva pikkusega eoslehekesed Membraanne voi intertsellulaarne pigment
Vladimir Majakovski 19 . j u u l i 18 9 3 14 . a p r i l l 19 3 0 Elulugu Vladimir Vladimirovits Majakovski Kutsuti Volodjaks Oli vene luuletaja ja vene futurismi silmapaistvamaid esindajaid. Sündis Gruusias Bagdadi külas Khuthaisi lähedal 19. juuli 1983.a. metsavahi peres. Peale isa surma kolis perekond 1906.a. Moskvasse. Elulugu 15aastaselt ühines Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga,ning viibis riigivastase tegevuse eest mitmeid kordi vangis. Luuletusi hakkas ta kirjutama 1909.aastal üksikvangistuses viibides. Vabaks saades astus Moskva Kunstikooli,kus ühines Vene futuristliku liikumisega,ning sai selle põhiliseks eestvedajaks. Lu u l et u s e d Lu u l e ko g u d ,,Ood revolutsioonile" ,,Vladimir Majakovski ,,Vasakule marss!" kogutud teosed" (1919 ) ,,Istungite palavik" ,,Mina" (1913) ,,I...
m ple Exa By: ... 2014 y r a ph Ellio t born John Gl e Fulh 20 June ave am, 1 Lond 982 on, E B io g Also ngla know nd as E XA MP LE ife nal l Marr i actr ed to Au e s Ashc ss Erin M tralian roft m Tech cNaugh odel an nolo t d gy A o cade ...
August Kitzberg TKJPG 12- AK Mariliis Kallion ELUKÄIK August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus 1855. aastal 1863 aastani perekonnanimeks Kits Koolihariduse sai venna juures Niitsaadu vallakoolis Armastas palju lugeda Kitzberg pidas mitut ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes ELUKÄIK Ta oli kaks korda abielus. Kirjanduslikku tegevust alustas 1870. aastail tõlketööga ja koduloolise raamatuga „Kodu-kurukesest” (1878). Pärast eesti kutselise teatri sündi keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning avaldas draamasid („Kauka jumal,” „Libahunt” jpm.) Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule Mõistab hukka sotsiaalset vägivalda. LOOMING Tema loominguline tegevus hõlmab ajaliselt pool sajand...
• Ligi 80 aasta jooksul kogunenud materjal Eesti riisikate kohta on talletatud kuivatatud eksemplaridena peamiselt Eesti Maaülikooli põllumajandus-ja keskkonnainstituudi mükoteegis TAAM, vähemal määral Tartu Ülikooli loodusmuuseumi seenekogus TU. Taksonoomia Riik: Seened Fungi Hõimkond: Kandseened Basidiomycotina Alamhõimkond: Agaricomycotina Klass: Agaricomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas Lactarius Pers.1797 Iseloomustus • Viljakeha kübara, jala ja eoslehekestega. • Seeneliha piimmahlaga, mis tekib spetsiaalsetes seeneniitides ehk nn piimmahlasoontes. • Kübara- ja jalaliha heteromeerne- koosneb seeneniitidest ja nende vahel pesadena asuvatest rakjatest elementidest ehk sfärotsüstidest. Kalamees.K.2011.Riisikad.Tasku määraja Iseloomustus • Eoslehekeste seeneliha enamasti monomeerne- koosneb ainult seeneniitidest, sfärotsüstide
2. arvamuslikud hinnangulised meetodid: 1) juhtide hinnangud 2)grupi hinnang 3)delphi meetod (eksperdid, kirjalik analüüs) Personali planeerimise etapid: 1)keskkonna uurimine(org.väliste tegurite ja nende mõju ulatuse välja selgitam., ootamatuste vältimine); 2)personalivajaduse prognoosimine (personali nõudmine ja pakkumine); 3)personali plaanide koostamine (töölevõtt ja vabastamine); 4)personali planeerimise hindamine (määratakse kindlaks pers. planeerimise täpsus ja kõrvutatakse seda vastavate programmide maksumusega); 5)tulemuste hindamine: V Töö analüüsi eesmärgid, käik ja meetodid, töökirjeldus Töö analüüsi olemus ....uuritakse töö iseärasusi, määratakse töökohtadele ja töötajatele esitatavad nõuded ....org. ülesehituse, tööjaotuse ja töökohtade seotus ....koostatakse tööd reguleerivad dokumendid. 1 Info kogumine ja töötlemine töökohtade ja töökorralduse kohta.
kärbseseent on leitud Austraalias Canberras ja Melbourne linnade lähedalt tammikute alt kasvamas. Austraalias kaunis haruldane, ning levinud üksikutes kohtades. Jaanuaris suri kaks inimest neljast Austraalias, kes olid söönud seda (The Fly Angaric menace, 2005). Joonis 2. Valge kärbseseene looduslik leviala (roheline) ja võõrliigina (punane). 1.3.3 Kollane kärbseseen Rohelise kärbseseenega sarnane on kollane kärbseseen (A.citrina (Schaeff.) Pers.), mille kübar (kuni 10 cm) on heledam, enamasti valkjaskollane, kuid mõnikord nõrga roheka varjundiga, tavaliseltebemetest täpiline; jalg rippuva nahkja rõngaga, tupp jala alusel paksu vatja voldina; viljakehad väiksemad;kasvab okas- ja segametsades augustist novembrini, väga sage, kohati massiliselt (Hanso jt. 2000). Austraalias pole. 1.3.4 Pruun kärbseseen Väga sage okasmetsadesaugustist oktoobrini on ka pruun kärbseseen (A. porphyria(Alb. & Schwein.: Fr
In erns o uncon is, it m is but mind , ins scio ay one . Th t incts u s ps i nste com is o r arch y c holo ad pone may The mag nts o etyp gica ic o r may e s of l pers , eth f the fa t h onifi erea ntas not ha e Thes ca l b t e f tion of eing ic (such ve eme o s as rge lktales inan i m ate or
– Huviteooria (kas tegu on avalike või erahuvidega?) – Alluvussuhte teooria (kas pooled asusid õigussuhtesse lepinguvabaduse tingimustes?) – Subjektiteooria Avaliku ja eraõiguse eristamine • Avalik õigus • Eraõigus – on reguleeritud rohketes eri valdkonda – on kodifitseeritud põhiliselt järgmistes puudutavates seadustes; seadustes: TsÜS, VÕS, AÕS, PerS, PärS, – on loodud asjade korraldamiseks üldistes ÄS ; huvides; – on loodud üksikute asjade korrastamiseks – on iseloomustatav halduse ja isiku alluvussuhte individuaalhuvides; (sub- ja superordinatsiooni) põhimõttega; – lähtub tegutsevate isikute võrdsuse – halduse ja isiku vaheliste õigussuhete põhiline positsioonist;
Eksami küsimused 1.Mis on fotosüntees ja selle valem. Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. 6CO2 + 12H2O+E = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha) Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest. Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost k...
c. gen. cum genitivo (genitiiviga) pron. indef. pronomen indefinitum c. inf. cum infinitivo (infinitiiviga, (indefiniitpronoomen, umbmäärane tegevusnimega) asesõna) comp. comparativus (komparatiiv, pron. interr. pronomen interrogativum keskvõrre) (interrogatiivpronoomen, küsiv asesõna) conct. coniunctio (konjunktsioon, sidesõna) pron. pers. pronomen personale dat. dativus (daativ) (personaalpronoomen, isikuline asesõna) f femininum (feminiin, naissoost sõna) pron. poss. pronomen possessivum fut. futurum (futuurum, tulevik) (possessiivpronoomen, omastav asesõna) gen. genitivus (genitiiv) pron. refl. pronomen reflexivum hrl. harilikult (refleksiivpronoomen, enesekohane imperat
Unimagunakuparde puru müügi- ja mõõtühik on sageli teeklaas. Ühest teeklaasitäiest peenestatud unimagunakupardest saadakse ligikaudu 10 ml moonivedelikku. Olenevalt sõltuvuse astmest võib narkomaanil kuluda päevas ka 20 ml vedelikku. Fentanüül ja 3-metüülfentanüül Fentanüülid on sünteetilised opioidid, mida meditsiinis kasutatakse narkoosiks ja tugevatoimelise valuvaigistina näiteks vähihaigete valuravis. Slängis kutsutakse nimedega: valge hiinlane, fenta, pärslane, pers, kitajets, apelsin. Välimuselt on tegu peeneteralise kristallilise valge pulbriga, mida süstitakse, suitsetatakse või tõmmatakse ninna. Toime on sarnane heroiiniga, kuid mõju on tugevam ja lühiaajalisem. Illegaalsele narkoturule jõuavad fentanüülid põrandaalustest narkolaboritest. Tänaval müüakse fentanüüli ja/või metüülfentanüüli tihti heroiiniga segatuna. Kuna annused on väga väikesed (0,015–0,030 grammi), on üleannustamise oht suur. Samuti tekitab
Antiik kreeka sõna kyanos, kuaneos viitab taeva ja mere kohtumisel tekkivale tumerohelisele, mis tekis taeva peegeldumisel meres. Roomlased viitavad tumesinisele klaasile vitrum (klaasikunstis sinakas-roheliste klaasikildude nimi). Inglise keelne sõna blue on olnud kasutusel umbes 13. sajandist ning tähistas algselt just vikerkaares olevat helesinist (heraldikas azure). Hiliskeskajal ja renessansiajal oli sinine pers nii sellel ajal ka saksa kui ka prantsuse keeles. Aniliin tuleb sinisena keelde tumesinisena araabiakeelsest sõnast an'nil' = indigo sinise järgi. Tänapäeval siis inglise keeles blue, hispaania ja ka portugali keeles azul, itaalia keeles azzuro, turchino, saksa keeles blau, vene keeles sinii, hiina keeles lan, lan suh, jaapani keeles ao, massao (taevasinine), kon (laevastikusinine), asagi (helesinine), hanada (hele indigo) jne. azure kirgassinine, heraldikas a saltire azure
· seisavad nii toorelt kui ka keedetult paremini kui teised metsamarjad · pohlalehed sisaldavad parkaineid ja on kootava toimega, kasutatakse rahvameditsiinis tee või keedisena uriinierituse soodustamiseks ja reuma raviks · kasvab õhulise mullaga liivastel muldadel männimetsades JÕHVIKAS · eelistab lagedaid vähese rohustuga samblasoid, kasvab eelkõige rabades ja Oxycoccus palustris Pers siirdesoodes, aga ka madalsoodes ning rabametsades · kuulub sugukonda · väga niiskuselembene, mistõttu kanarbikulised, perekonda kuivendamisel hävib jõhvikas · mitmeaastane ühekojaline roomav kääbuspõõsas · varte pikkus kuni 50 cm · marjad on väga väärtuslikud oma maitseomaduste ja hea säilimise tõttu · neid võib korjata aastaringselt, peamiselt aga septembrist lumetulekuni
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus)
(Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse „Institutiones“-st G.1.8.) Personale – isikud Res – asjad Actiones – hagid 2) Pandektiline süsteem Nimetus CIC 2. Osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE Sisu ajaloolise koolkonna poolt Gustav Hugo (1764-1844) Eesti tsiviilseadustik järgib pandektilist süsteemi 1) Üldosa: tsiviilseadusktiku üldosa seadus 2) Eriosa: AÕS, VÕS, PerS, PärS Ius civile – ius gentium Ius civile – rooma kodanike õigus Õigus, mille iga rahvas endale ise määrab, on omane sellele rahvale ja seda nimetatakse tsiviilõiguseks, olles nii selle riigi oma õigus. Seevastu õigust, mis kõigu inimeste seas kehtib loomuõiguse põhimõtete alusel, järgitakse võrdselt kõigi rahvaste juures ning kutsutakse rahvaste õiguseks ehk õiguseks, mida kasutavad kõik rahvad.
mõistest, et on heauskne. Konkreetses asjas eeldatavalt abikaasa nõusolek. Kas M on omanikuks saanud? Seetõttu on omandi üleandmise kokkulepe tühine, E ei ole omanik ning F saab televiisori välja nõuda. NB! Heausksus ja pahausksus ei oma siinkohal tähtsust! Heauskne omandamine eeldaks kehtivat asjaõ lepingut. Nt kui abikaasad abielu kestel ostab üks kinnisasja ja üks on kinnistusraamatusse kantud. Lahutades on ikkagi ühisvara. Ei loe kes on kantud kinnistusraamatusse. §14 lg1 PerS. KAKS LAHENDIT VABAABIELU KOHTA Võlaõigusseadus on muutunud regulatsiooni üldisest majapidamist toob kaasa ühisomandi tekkimise (vabaabielu, seltsinguleping). Seltsingu lepingu järgi reguleeritud ühisomand ei ole sama, mis perekonna seaduse mõttes ühisomand. Üldiselt võib seltsinguleping olla vormivaba, aga see ei saa muuta seda, et kinnisasja omandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Õiguslikud tagajärjed
Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1691 Liideman ÜS Liivika vil! K. LIIDEMAN Viisteist aastat eestlase tööd omas riigis sattusid hiljuti terava arvustuse alla. Kultuurnädal vabariigi 16-nda aastapäeva puhul pareeris olulisema sellest arvustusest, osutades objektiivsetele saavutustele kõigil aladel. Ei, välises aren- gus ja töö edukuses ei saa Eestile kuigi palju ette heita; ümberpöördult, siin on mõndagi, millega võiks koguni uhkustada. Ometi tahaks asuda arvustavale seisukohale, kuid hoopis teisest lähtekohast. Kus meile otse karjuvad puudused silma hakkavad, see on meie haridus- ja kultuurpolitika, meie vaimse elu ala üldse. Olgugi need ka mõistetavad, seletatavad, kuid neid peab ometi nägema ja nentima. Meie ees on tänapäeval nende õied: n. n. haritlaste üleproduktsioon, haritlase võõrdumine elust, ideoloogiline kriis, erakonnajuhtide aatelagedus, võõraste aadete ähvardaval...
old former captain in the Army intercept service. Selchow became its administrative chief and staffed it with cryptologic acquaintances from the war. His organization was at first known as Referat I Z, the z section of Division I, Personnel and Budget, of the Foreign Office. It included both the cryptanalytic service (the Chifinerwesen) and the cryptographic (the Chiffrierburo), the latter twice as large as the former. Around 1936 a reorganization of the Foreign Office renamed I Z as Pers z (pronounced "pers-zed"), the z section of the Personnel and Administrative Division. The z meant nothing—the division did not have 26 sections—and it may have been chosen because it seemed appropriate to cryptology. Much later, Foreign Minister Joachim von Ribbentrop took the Chiffrierburo under his own office. By 1939, Pers z had divided the Chiffrierwesen into two groups—one that dealt with ciphers, either as primary systems or as
päev). Tsirkaadne rütm kajastub näiteks kärbse valmikute nukust koorumisel. Äädikakärbsed on kõige aktiivsemad koiduajal. Kärbeste aktiivsust saab mõõdeta nende liikumisaktiivsuse kaudu klaastorus. Klaastoru on pimedas, ning ühest kohast läbib teda kitsas punane valguskiir, mida kärbsed ei näe. Iga kord, kui kärbsed valguskiire läbivad, see registreeritakse. Geenil per on kirjeldatud mitu alleeli: alleeli per0 puhul on isendite käitumine arütmiline, alleeli perS puhul lüheneb tsükkel 19 tunnile ning alleeli perL puhul pikeneb 29 tunnile. per lookus kontrollib nukkude koorumise aega. Tavaliselt toimub see hommikul (päikesevalguse käes kuivavad valmiku tiivad kiiremini ning ta saab varem lendama hakata). per0 mutantide puhul toimub valmikute nukust koorumine suvalisel ajal ning alleelide perS ja perL puhul muutub tsükkel vastavalt eelpoolkirjeldatule. Geen per kontrollib ka kärbeste paaritumisrituaali, mis ei ole tsirkaadne. Isased
Sellepärast ei pea olema FIE-l ettevõtet. Seega see väide b) ei ole õige. 5. ÄS § 33 lg 6 ÄR on abstraktne menetlus, dokumendimenetlus ei tohi küsida, miks sa selle kande teed ja kas sul on vaja seda teha. 6. (c) FIE puhul on kanne deklaratiivse tähendusega! (ÄS § 1 faktiline situatsioon, ei ole seotud ÄR kande tegemisega) o kui isik on kantud äriregistrisse, aga midagi ei tee, siis ta ei ole FIE 7. ÄS § 33 lg 6 sobib siin ka 8. PerS § 99 piirab vanemaid ja kaitseb lapsi see ei ole äriregistri probleem! o probleem on siin tegelikult olemas maailmas on suhteliselt levinud, et 18aastaseks saamisel esimene asi on esitada pankrotiavaldus, sest vanemad on lapse nimel liialt palju kohustusi võtnud Eestis ei ole veel õnneks väga 9. kuna kanne ei muuda midagi ja kui vanemad tahavad oma last kuritarvitada siis nad teevad seda ka ilma selle kandeta. 10
Kuidas esindust määrata, mis see esindus on? Esindus on esindaja tegevus esindusõiguse raames, mille tagajärjel ta tekitab, muudab või lõpetab õigussuhteid kolmanda isiku ja esindatava vahel. Esinduse puhul, sõltuvalt sellest, mis on sisesuhte aluseks, saab eristada esinduse kahte põhiliiki: 1) seadusjärgne esindus esindaja esindusõigus tuleneb seadusest. Näiteks eestkostja, sealhulgas vanem. Eestkostjate esindusõigus tuleneb Perekonnaseadusest. NB vaata veelkord PerS ptk 5. Juriidilise isiku juhatuse liikmete seadusjärgne esindus. Kui juhatuse liige on valitud, siis on tal automaatselt seadusest tulenev esindusõigus. TsÜS § 34. 2) tehinguline esindus esindusõigus antakse esindatava poolt. 10.2 Esindusõigus. Volitus Esindusõigus - esindaja tegutseb esindusõiguse olemasolul ja selle raames. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja võib tegutseda esindatava nimel. § 117 lg 1. Esindusõigus jaguneb kaheks liigiks.
ja immat. põhivara seisude näol. Passivapoolel kajast. va- ra katteallikaid kohustusi (võlgasid) ja omakapitali seisu. Vara ja nende katteallikad peavad ole- ma võrdsed. Koost. tekkepõhiselt. 11. Lisad 29 21. Tulemusjuhtimise kontseptsioon. Kulu-, tulu-, kasumi- ja investeeringukeskused ning nende majandustulemuste arvestus ja analüüs. Tulemusjuhtimine (TUJU) - häid tulemusi taotlev juhtimiskontsepts., mis viiakse ellu pers. poolt ja kaudu ning mille olemuseks on lähenem. juhtim. nii, et org. ressursid suunat. tulemuste seisuko- halt olulistesse tegutsemisvaldkondadesse ja -suundadesse. Tulemusjuhtimist võib vaadelda: · Tulemusliku mõtteviisi ja tegutsemisprintsiibina (juhtimis- ja org.kult. aspekt): · Protsessina (plan., realis. ja kontroll). · Tööjaotusena (org. aspekt): kes mida selles protsessis teeb, kellele esitab jne. · Süst
pärimisseadus 1 jaan 1997, võlaõigusseadus 1 juuli 2002. Tsüsi pidi parandama 1 juuli 2002 tsüsi redaktsioon. [HAKKAS KEHTIMA]. Pärimisseaduse redaktsioon 1. juuni 2009. Need 5 seadust olles eraldi vastu võetud, need muudustavad koos meie tsiviilseadustik. Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt: ÜLDOSA TsÜs 1-07.2002. Isikud Esemed Tehingud Esindus Hagi aegumine PEREKONNAÕIGUS PerS 1. 01.95 Abielu Perekond Eestikoste ASJAÕIGUS Asjaõiguusseadus 1.12.93 (pärasiste parandustega) Üldsätted Omand (omanikaitse) Kinnisomand ,,pahanduse tekitaja" vallasomand Piiratud asjaõigus. PÄRIMISÕIGUS PärS 1.01 1997 1.01.2009 Pärimise alused (mille alusel päritakse jne) Pärimise käik VÕLAÕIGUS VÕS 1. 07.2002 (muudatustega) Üldsätted Lepingud
Perekonnaseadus 1 jaan 1995, pärimisseadus 1 jaan 1997, võlaõigusseadus 1 juuli 2002. Tsüsi pidi parandama 1 juuli 2002 – tsüsi redaktsioon. [HAKKAS KEHTIMA]. Pärimisseaduse redaktsioon 1. juuni 2009. Need 5 seadust olles eraldi vastu võetud, need muudustavad koos meie tsiviilseadustik. Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt: ÜLDOSA – TsÜs 1-07.2002. Isikud Esemed Tehingud Esindus Hagi aegumine PEREKONNAÕIGUS– PerS 1. 01.95 Abielu Perekond Eestikoste ASJAÕIGUS – Asjaõiguusseadus 1.12.93 (pärasiste parandustega) Üldsätted Omand (omanikaitse) Kinnisomand – „pahanduse tekitaja“ vallasomand Piiratud asjaõigus. PÄRIMISÕIGUS – PärS 1.01 1997 1.01.2009 Pärimise alused (mille alusel päritakse jne) Pärimise käik VÕLAÕIGUS – VÕS 1. 07.2002 (muudatustega) Üldsätted Lepingud
Pigem laisk, kuna tihtipeale puudub motivatsioon ja kohusetunne teha seda, mida vaja. Mõlemat, sõltuvalt olukorrast. Kui mul puudub huvi või arvan et see tegevus pole vajalik, siis jätan tegemata. Kuid enam Oleneb päevast, tujust, seltskonnas jm. Pigem laiks, ei viitsi asju teha Laisk kuna kui võimalik siis laisklen Kui huvi on siis virk, kui huvi puudub siis laisk Laisk, ma ei tee mitte midagi mida vaja teha on. Kui kriis käes, siis alles võtan jalad pers Virk, sest tegelen nii paljude asjadega. Pigem laisk. Olen pigem laisk, sest tiht ei suuda tööd alustada laisk kuna ma ei viitsi eriti seda ka teha Laisk, sest mu vanemad ütlevad mulle seda pidevalt Virk - kõik asjad on alati õigeks ajaks valmis. Tuvi laisk Laisk, kuna ei viitsi paljusid asju teha Usun, et olen pigem "virk"- mulle meeldib aktiivne olla ja palju asju ära teha. Usun, et olen pigem "virk"- mulle meeldib aktiivne olla ja palju asju ära teha. Virk
Seega see väide b) ei ole õige. 5 ÄS § 33 lg 6 ÄR on abstraktne menetlus, dokumendimenetlus ei tohi küsida, miks sa selle kande teed ja kas sul on vaja seda teha. 6 (c) FIE puhul on kanne deklaratiivse tähendusega! (ÄS § 1 faktiline situatsioon, ei ole seotud ÄR kande tegemisega) o kui isik on kantud äriregistrisse, aga midagi ei tee, siis ta ei ole FIE 7 ÄS § 33 lg 6 sobib siin ka 8 PerS § 99 piirab vanemaid ja kaitseb lapsi see ei ole äriregistri probleem! o probleem on siin tegelikult olemas maailmas on suhteliselt levinud, et 18aastaseks saamisel esimene asi on esitada pankrotiavaldus, sest vanemad on lapse nimel liialt palju kohustusi võtnud Eestis ei ole veel õnneks väga 9 kuna kanne ei muuda midagi ja kui vanemad tahavad oma last kuritarvitada siis nad teevad seda ka ilma selle kandeta.
Seega see väide b) ei ole õige. 5 ÄS § 33 lg 6 ÄR on abstraktne menetlus, dokumendimenetlus ei tohi küsida, miks sa selle kande teed ja kas sul on vaja seda teha. 6 (c) FIE puhul on kanne deklaratiivse tähendusega! (ÄS § 1 faktiline situatsioon, ei ole seotud ÄR kande tegemisega) o kui isik on kantud äriregistrisse, aga midagi ei tee, siis ta ei ole FIE 7 ÄS § 33 lg 6 sobib siin ka 8 PerS § 99 piirab vanemaid ja kaitseb lapsi see ei ole äriregistri probleem! o probleem on siin tegelikult olemas maailmas on suhteliselt levinud, et 18aastaseks saamisel esimene asi on esitada pankrotiavaldus, sest vanemad on lapse nimel liialt palju kohustusi võtnud Eestis ei ole veel õnneks väga 9 kuna kanne ei muuda midagi ja kui vanemad tahavad oma last kuritarvitada siis nad teevad seda ka ilma selle kandeta.
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
Lehekesed saagja kuni kahelisaagja servaga, 3-8 cm pikad, 1-2 cm laiad, alt heledamad ja noorelt karvased. Õied valged, koondunud 5-15 cm läbimõõduga ebameeldivalt lehkavatesse kännastesse, õitseb mais-juunis. Viljad oranzpunased, kerajad, kuni 1 cm läbimõõdus, valmivad septembris. Vähenõudlik liik mullaviljakuse ja niiskuse suhtes. Armastab päikesevalgust. Haljastuses kasutatakse alleepuuna ja vabakujuliste gruppidena. Pooppuu (Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers.) 39 10-15 m kõrgune ovaalse kuni ümara võraga jämedatüveline puu, kasvab Lääne-Eesti mandriosas ja saartel, laiemalt Skandinaavias. Noored võrsed rohekaspruunid, karvased, tüve koor hallikas. Lehed hõlmised, piklikud, munajasovaalsed, 7-12 cm pikad ja 4-7 cm laiad, pealt rohelised läikivad, alt viltjaskarvased
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid...
osutamise-, kinkeleping). 2. Võlasuhet, mis tekib lubaduse saaja ja kolmanda isiku vahel, nimetatakse valuutasuhteks. Valuutasuhe näitab ära, miks nõudeõigus kolmandale isikule on antud. Nõudeõiguse andmise põhjuseks võib olla nt soov teha kingitus, täita mingist muust võlasuhtest tekkinud kohustus (nt elurendise lepingu, laenulepingu täitmine) või ka seadusest tekkinud kohustuse täitmine (nt ülalpidamiskohustuse täitmine PerS § 60 järgi). 3. Kolmandaks eristatakse täitmissuhet, mis tekib kolmanda isiku ja lubaduse andja vahel. Nende isikute vahel puudub küll otsene õiguslik seos, kuid kohustuste täitmisel võivad nende vahel tekkida õigussuhted tulenevalt õigusest esitada täitmisnõue ning selle kõrval ka nõudeid seoses soorituse vastavusega lepingule. Lepingupooled võivad kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingut muuta või selle
aucuparia L. ssp. moravica (Zeng.) A. Löve) H. p. alamliik, suurte söödavate viljadega; 'Beissneri' - lehekesed lõhised, võrsed punased; 'Birgitta' - suured tumerohelised lehed, kollased viljad, ümar puu; 'Fastigiata' - kitsaspüramidaalne võra, oranzid marjad; 'Pendula' - pikkade rippuvate okstega leinavorm; 'Rosmari' - ovaalse võra, suured, sügisel roosad lehed, viljad roosad; 'Sheerwater Seedling' - keraja võraga puu, suured oranzpunased viljad; Pooppuu (Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers.)10-15 m kõrgune ovaalse kuni ümara võraga jämedatüveline puu, kasvab Lääne-Eesti mandriosas ja saartel, laiemalt Skandinaavias. Noored võrsed rohekaspruunid, karvased, tüve koor hallikas. Lehed hõlmised, piklikud, munajasovaalsed, 7-12 cm pikad ja 4-7 cm laiad, pealt rohelised läikivad, alt viltjaskarvased. Õied suurtes kuni 10 cm läbimõõduga kännastes, valged, õisikuraod karvased, õitseb juunis. Viljad oranzid, ca
osutamise-, kinkeleping). Võlasuhet, mis tekib lubaduse saaja ja kolmanda isiku vahel, nimetatakse valuutasuhteks. Valuutasuhe näitab ära, miks nõudeõigus kolmandale isikule on antud. Nõudeõiguse andmise põhjuseks võib olla nt soov teha kingitus, täita mingist muust võlasuhtest tekkinud kohustus (nt elurendise lepingu, laenulepingu täitmine) või ka seadusest tekkinud kohustuse täitmine (nt ülalpidamiskohustuse täitmine PerS § 60 järgi). Kolmandaks eristatakse täitmissuhet, mis tekib 33 kolmanda isiku ja lubaduse andja vahel. Nende isikute vahel puudub küll otsene õiguslik seos, kuid kohustuste täitmisel võivad nende vahel tekkida õigussuhted tulenevalt õigusest esitada täitmisnõue ning selle kõrval ka nõudeid seoses soorituse vastavusega lepingule. Lepingupooled võivad kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingut muuta või selle lõpetada ka kolmanda
osutamise-, kinkeleping). Võlasuhet, mis tekib lubaduse saaja ja kolmanda isiku vahel, nimetatakse valuutasuhteks. Valuutasuhe näitab ära, miks nõudeõigus kolmandale isikule on antud. Nõudeõiguse andmise põhjuseks võib olla nt soov teha kingitus, täita mingist muust võlasuhtest tekkinud kohustus (nt elurendise lepingu, laenulepingu täitmine) või ka seadusest tekkinud kohustuse täitmine (nt ülalpidamiskohustuse täitmine PerS § 60 järgi). Kolmandaks eristatakse täitmissuhet, mis tekib 33 kolmanda isiku ja lubaduse andja vahel. Nende isikute vahel puudub küll otsene õiguslik seos, kuid kohustuste täitmisel võivad nende vahel tekkida õigussuhted tulenevalt õigusest esitada täitmisnõue ning selle kõrval ka nõudeid seoses soorituse vastavusega lepingule. Lepingupooled võivad kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingut muuta või selle lõpetada ka kolmanda
, 75 S4' oo'N l03' ooW 19' 26W ~'OOW ...... , 76 17"04'N 96"43W Perm', RUSS ia 84 S7'S9'N S6' I8'E Queen Elizabeth Is.,Islands. 75 80'OO'N 109' OOW St. CrOIX , fiver 55 46' OO'N 93' OOW Saskatoon, Canada , 74 S2'09'N 106'4 0W l S' 04'E sule. Mex, . 76 l7'DO'N 97'OOW PerS ianG., gulf 97 27'oo'N SI' OO'E Queen Maud Land, region IS 7S'OO 'S 30'oo 'E Ste. Mane, Cap. cape 91 2S' OO'S 4S'OO'E SaudiArabia, country .. 96 27'00'N 41'oo'E ~t. pla rea u . 77 17'OO'N 97' OO W Perth, Australra 102 31"53'S 11S'S2'E Queen Maud Mts., St
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
” The way you interpret things is a key part of changing your thinking. The question is always whether you interpret things that are happening around you in a positive or negative way. Remember, the optimist sees the glass as half full while the pessimist sees the glass as half empty. Choose to be an optimist. ■ BECOME AN INVERSE PARANOID The multimillionaire W. Clement Stone started off selling newspa- pers on the streets of Chicago at the age of 12. He went on to build Combined Insurance Company of America, and died recently at the age of 100 worth more than $800 million. He was a great inspira- tion to thousands of people, and was famous for his habit of being an “inverse paranoid.” A paranoid is someone who believes that people are conspiring against him or her. An inverse paranoid, in contrast, is a person who
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
