Kohalikud elanikud on mures just vanurite pärast, sest neil võib olla raskusi liikumisega, eriti kaugemale näiteks Lihulasse. Samuti suunasid nad tähelepanu ka juba praegu päevakorras olevale probleemile, et vanuritelt varastatakse sularaha, sest juba teatakse, et nad võtavad suure osa sularahast välja. Pangabussi tulekuga võib see probleem süveneda arvestades pangabussi käimise graafikut. Küll aga Swedbank'i poolelt asja vaadates, ütles Swedbank'i jaepanganduse juht Ulla Ilisson, et ühe pangaautomaadi ülalpidamine maksab 1000 eurot kuus ning pank äriettevõttena peab jälgima oma kulusid-tulusid. Need pangaautomaadid, kus tehingute arv on väga madal, ei tasu ülalpidamine pangale lihtsalt ära. · Ettevõtte poliitika Swedbanki grupis määratletakse ettevõtte sotsiaalset vastutust kui Swedbanki vastutust oma otsuste ja tegevuse mõju eest ühiskonnale ja keskkonnale. Ettevõtte käitumisviis on eetiline ja
Reljeef Klaarika Ilisson Reljeef Skulptuurteos Tavaliselt tahvlitaolisel pinnal või on sellesse süvistatud. Eristatakse madal- (bareljeef) ja kõrgreljeefi. Harrastati Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Reljeef Kreeka kunstis Kaunistavad peamiselt metoope, friise ja hauasteele. Friisidest on silmapaistvam Pergamoni altari friis. Metoop- tavaliselt reljeefide või maalingutega nelinurkne plaat. Friis-plastiliste kaunistustega rõhtne ehisvööt; seina rõhtsalt liigendav ehisvööt. Steel-ülalt ahenev neljakandiline reljeefide või raidkirjaga kivisammas. Reljeefid Lääne-Euroopa kunstis Kaunistavad keskaja kirikute portaale, pingistikke ja ristimiskive. Portaal- arhitektuuris hoone ehituskunstiliselt rõhutatud sissekäik. Ristimiskivi- liiva- ja lubjakivist, graniidist või malmist nõu, milles on ristimisvesi. Tuntumad relfeefi harrastajad Donatello Jacopo della Querica Desiderio da Settignano (1430-64) Luca ja Andrea della Robbia Michelang...
Tomahawk-raketi kasutamine operatsioon “Kõrbetorm”is Carol Jõesaar Klaarika Ilisson Lahesõda (1990-1991) Konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel Iraagi rahvusväeosad tungisid Kuveiti ja annekteerisid riigi ÜRO käivitas operatsiooni “Kõrbekilp” 1991.aastal vabastasid USA ja tema liitlased Kuveidi operatsiooni “Kõrbetorm” käigus Konflikti algus 1990.aasta hommikul okupeerisid Iraagi rahvusväeosad Kuveidi “Kõrbekilp” ÜRO julgeoleku resolutsioonid 660 ja 662 17
Baikali järv Klaarika Ilisson Üldandmed Pindala 31 500 km². Maht 23 000 km³. Suurim sügavus 1637 m. Keskmine sügavus 758 m. Kõrgus merepinnast 456 m. Valgla pindala 560 000 km². Soolsus 0. Kaldajoone pikkus 2000 km. Pikkus 636 km. Laius 80 km. 27 saart. 1123 jõge. Kliima Paraskliimavöötme kontinentaalsesse alasse. Keskmine temperatuur 0,4 °C. Keskmine sademete hulk 453 mm. Jääs jaanuari algusest maini. Suvel vee pinnakiht 912 °Cni, rannikul kuni 20 °C. Geoloogia Maailma vanim järv. Vanus umbes 25 miljonit aastat. Väga unikaalne nähtus. Tekkinud riftivööndisse. Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine. Eristatakse mandrilist riftivööndit ja ookeanilist riftivööndit. Elustik Üle 2600 taime ja loomaliigi. 960 looma ja 400 taimeliiki on endeemsed. Üle 50 kalaliigi. Baikali viiger. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut. Limnoloogia eh...
Tõrva Gümnaasium Marili Ilisson 12 a klass Jäätmeprobleemid Referaat Juhendaja õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2010 Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob paratamatult kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb ka jäätmetehulk, millest enamust ei töödelda, mistõttu tekivad linnade ümbrustesse prügimäed. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Eestis on probleemiks prügimäed, mis ei vasta nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, loomade, taimede mürgitusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase, pöördumatuid kahjustusi. T...
" Minu Austraalia" Autor: Airi Ilisson-Cruz Ilmumisaasta:2009 Kirjastus: Petrone Print Tegevusaeg toimub 2007 Septembrist ja 2008 aastal. Tegevuskoht on Austraalia, peategelane reisib Austraalias ringi. Tegelased : Airi , kes raamatu kirjutas, räägib endast ,kui ta Austraaliasse reisile läks. Ta tahtis näha maailma, kultuure ja saada uusi kogemusi, otsis uusi väljakutseid. Ta armastab reisida ja kõige rohkem armastab ta aasia riike . Erwin on lihtne töömees, kellega Airi kohtus Austraalias, Townsville linnas. Airi abiellus
Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 8b klass Baikali järv Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2012 Sisukord Baikali järv..........................................................................................3 Üldandmed.........................................................................................3 Kliima................................................................................................4 Elustik....................................................................................................................5 Reostus.................................................................................................................5 Kasutatud materjalide loetelu..................................................................5 Baikali järv Vaatasin saadet ,,Kaks kanget Venemaal", kus Teet Marg...
Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 10a klass Malta Transport ja turism Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2014 Sissejuhatus Jätkureferaadi 3. osas, pidi leidma infot oma valitud riigi transpordi ja turismi kohta. Transpordi all pidi leidma veel igasugu asju, näiteks seda, kui pikad on seal teed, missugused on transpordi liigid, millised sadamad ja lennujaamad seal on. Ka turisminduse all oli erinevaid punkte, mida pidi täitma. Näiteks kui palju turiste külastab Malt...
Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 10a klass Malta Majandus Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2013 Sissejuhatus Selles referaadis otsin ma infot Malta majanduse kohta. Täpsemalt on vaja leida informatsiooni SKP, majandussektorite, tööjõu, tööpuuduse, vaesuse, ekspordi, impordi, tähtsamate majandusharude, kaubanduspartnerite ning valuuta ja selle kursi kohta. Ning sellest referaadist saan ka teada, missugune erinevus on Malta ja Eesti majanduses. Malta arengutase Malta on kõrge arengutasemega riik Euroopa Liidus. SKP (sisekoguprodukt)= 8,338 miljonit USD (USA dollarit) ja SKT (sisekoguprodukt) elaniku kohta 20,281 USD (USA dollarit). Eesti arengutaseme võrdlus Maltaga (samuti ka Kuuba) 2006. aastal on Malta arengutase võrreldes Eesti ja Kuubaga kõige k...
Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 10a klass Malta Rahvastik Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2013 Sissejuhatus Minu valitud referaat Malta kohta sisaldab informatsiooni Malta riigi, keele, rahvastiku, religioonide ja muu kohta. Malta kohta internetist küll palju eesti keelset informatsiooni ei leidnud, sest rohkem oli inglise keeles, aga see-eest leidsin teiste tehtud töid, kust sain samuti informatsiooni, mida kasutada. Malta üldandmed Pindala: 316 km2 Rahvaarv: 371 000 Pealinn: Valletta Keeled: malta, inglise Rahaühik: malta liir (MTL) Riigitähis: M President: Guido de Marco Iseseisvus: 21. september 1964 Ajavöönd: maailmaaeg +1 Riigihümn: L-Innu Malti Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saares...
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala Evelin Tamm HOT-13 TÖÖKESKOND Kodutöö Juhendaja: Eve Ilisson Valga 2014 1. Kuidas võib saada töötaja kahjustada puutudes kokku töökeskkonnas ohtudega? Raskuste tõstmine Koormavad tööasendid ja -liigutused Tööriistade, masinate ja tootmisliinide kasutamine Kukkumine ja komistamine Muud ohud Ühekülgne ja koormav või ühekülgne ja korduv töö Pidev müra Nahka kahjustavad ained
Varstu Keskool Referaat J.A.D Ingres Tea Ilisson Juhendaja: Lea Mändmets Varstu 2009 Ingres Ta oli 19 sajandi viimane suur klassitsist Prantsusmaal. Ta oli koos Davidiga üks peamisi klassitsismi peaesindajaid. Oma esimesi õpetusi sai ta oma isalt, kes oli samuti kunstiinimene. 1791 aastal hakkas ta õppima Toulouse akadeemias. 1797 aastal läks ta aga õppima Davidi juurde Pariisi, kelle ideaalid ja kunstinägemus olid talle eeskujuks. 1801 aastal sai ta oma Rooma Preemia maali " Achilleus võtab vastu Agamemnoni saadikud"(lisa 1) eest. Enne Itaaliasse sõitu joonistas ta väga palju ja sellest kujunes välja talle omane stiil- kindel vorm, selged ja teravad kontuurid, mäng joonega, värvide tagasihoidlik osa, varjude peaaegu puudumine. Ta maalid ja joonistused olid alati korralikult teostatud. Ise ta pidas end ajaloomaalijaks, kuid tema teoste paremiku moodustavad portreed. Ingres jäi Itaali...
Mida peaks Eesti tegema, et oma julgeolekut maksimaalselt kindlustada? Millised on meie vahendid ja võimalused? Tänasel päeval kuuleme ja samuti näeme me väga palju uudistest, et kusagil maailmas on puhkenud kodusõda või toimub sõda kahe või isegi enama riigi vahel. Sel hetkel ei mõtle me sellele, et need sõjad, mis toimuvad meie Eesti riigist tuhandete kilomeetrite kaugusel, võivad kuidagi mõjutada ka meid või meie riiki. Me isegi ei oska arvata, et need sõjad, mis toimuvad teistes riikides, kanduksid mingit moodi Eesti riiki või muudaksid kuidagi meie praegust elu. Kuid mida agressiivsemaks muutub see sõda, seda lähemale nagu jõuaks see ka meie riigile ja seda rohkem hakkavad inimesed mõtlema sellele, et mis saab siis, kui see sõda tuleb ka Eestisse? Mis saab siis, kui ka meie pisikeses Eestis puhkeb kodusõda? Või mida me peaksime tegema, et kaitsta ennast, o...
Seejärel palusid vennad Lõve mõisnikul R. A. von Anrepil ja Maidla mõisnikul Stackelbergil vendade eest kosta, et neil lubataks ehitada Helme mõisalt renditud krundile vennastekoguduse palvemaja, millel oleks keiser Aleksander I poolt antud õigused. Luba antigi. Ehitustöödeks paluti mõisnikelt ja taluperemeestelt annetusi. Annetusi tuli rohkesti. Nurgakivi pandi 1847. a maikuus. Selle õnnistas Karl Schubbe. Ehitustöid juhatas Kärstna mölder Andres Ilisson. Sügiseks valminud palvemaja õnnistas sisse Karl Schubbe koos vennastekoguduse hoolekandja Kesleriga 3. (uue kalendri järgi 15.) novembril 1847. 1918. a tungisid enamlased Helme- Tõrva maile ja keelasid palvetundide pidamise. Keelust üleastujaid ähvardati sõjakohtuga. Sõda oli muidugi tuline ja täis ärevust. Palvemaja sai kannatada. Enamlaste väljatõrjumisel võidi aga tegevust jätkata. Koosolekud toimusid, aga samal ajal remonditi ka palvemaja. 12. augustil 1928 toimus
Pärnumaa Kutsehariduskeskus PK-09 Viivika Ilisson Referaat LEIB Õpetaja: Pärnu 2009 Eesti leib Leib on eestlaste jaoks olnud aastasadade vältel oluliseim toiduaine, ega asjata nimetata kõike muud leivakõrvaseks. Sadakond aastat tagasi sai Eesti talupoeg leivast üle poole päevasest energiavajadusest ja põhilise osa eluvajalikest toitainetest. Leiba söödi ka märgatavalt
ettevõttes (RTJ 2, § 23). Ükskõik millist skeemi rakendatakse on ettevõtete kontoplaanid oma olemuselt kululiigipõhised (materjal, ostetud kaubad, ostetud teenused, palgad, kulum jne.) Sellepärast on skeem 2 kasutajatel võimalik vähese vaevaga esitada kululiigipõhist kasumiaruannet. Skeem 2 põhineb tulude ja kulude vastavuse printsiibi käsitlusel ning see nõuab müügitulude tekkeks vajalike otseste ja tootmisüldkulude ning kaudsete kulude eristamist (Ilisson, 2015, lk 18). Kasumiaruandes selgitatakse ettevõtte varades, kohustistes ja omakapitalis tekkinud muutusi. Kasumiaruande koostamise juhtprintsiibiks on tulude ja kulude õige vastandamine (Alver, J. & Alver, L., 2017, lk 81). Kasumiaruandes on kajastatud ettevõtte tulud ja kulud aruandeperioodil ning see aruanne näitab, kui palju kasumit on ettevõttel võimalik omanikele dividendidena maksta. Kasumiaruanne koosneb tulude ja kulude
(V.Raudsepp ,,Finantssituatsioonid") Investeerimisprotsessi edu sõltub majandusruumi institutsioonilisest raamistikust, so. Seadustest, regulatsioonidest ja tavadest, mis loovad õiguslikud alused ja reguleerivad kapitaliomanike ja äriühingute vahelisi suhteid, so.õigusi ja kohustusi. Seda institutsiooni raamistikku nimetatakse kokkuvõtlikult corporate governence´i aluseks. (,,Finantskonverents ,,Ettevõtte väärtuste kasvatamine"" Rita Ilisson) 3 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 1.ETTEVÕTE JA FINANTSTURG 1.1. Finantsturg Finantsturg on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Ehk siis raha liigub neilt, kellel on hetkel suhteliselt kehvad investeerimisvõimalused, neile, kes parasjagu raha vajavad. Samuti
iga otsus annab erinevaid tulemusi ja minevikus toimunut see enam ei muuda, aga senine seisund ja trendid on heaks indikaatoriks sellele, mida tulevikus võib oodata. Finantsanalüüsi teostamine ei piirdu näitajate ja suhtarvude arvutamisega. Suhtarvude analüüsimisel ja meetmete fikseerimisel on vajalik analüüsitava ettevõtte äritsükli, tegevusala, turu, ostjate, hankijate, eesmärkide, strateegiate jne tundmine (Ilisson 2004, lk 2). Üheks oluliseks valdkonnaks, mida vaadeldakse firma finantsseisundi analüüsi raames, on maksevõime analüüs. Ettevõtte maksevõime ehk likviidsuse all mõistetakse ettevõtte võimet katta õigel ajal oma lühiajalised kohustused (Järve jt 2003, lk 25). Bilansi järgi loetakse kõige 8 likviidsemateks varadeks sularaha kassas ja pangaarvet, kõige vähem likviidsemad on immateriaalsed aktivad
Toyota 273LXU 10365 INDREK HIIBUS Elisa Volkswagen 658BOW 9068 ANDRUS RUMM EMT Volkswagen 598TUR 12724 MARKO KUNINGAS Elisa Toyota 772VEI 14016 ÜLO VAHTER Elisa Mercedes-Benz 494BBK 847 MARJU MALM EMT Toyota 698HNV 12197 ERVAND MESROPJAN Tele2 Mercedes-Benz 912WAB 7565 EINO MUUL EMT Mercedes-Benz 994DWR 16219 HARDI ILISSON Elisa Ford 508WPC 10940 MAI METTARDI Tele2 Mazda 82LIG 5017 JANE MASTREET Elisa Ford 507IAI 11550 ANNELY HORDO Elisa Mazda 287IHE 17929 SELLE LUIK Tele2 Volkswagen 495CCQ 9742 ERE MUUGA Elisa Audi 696IUA 4729 VANESSA VAINO EMT Mazda 939VES 123 HELINA TÄHT Elisa Toyota 601RTA 17947 KARIN REIAL Elisa
1. Ettevõttest Tallinna Vesi Nasdaq [WWW] http://www.nasdaqbaltic.com/market/? instrument=EE3100026436&list=2&pg=details&tab=company (12.05.2017) 2. Ettevõttest Olympic Entertainment Group - Nasdaq [WWW] http://www.nasdaqbaltic.com/market/? instrument=EE3100084021&list=2&pg=details&tab=company (12.05.2017) 3. Ettevõttest Tallink Group Nasdaq [WWW] http://www.nasdaqbaltic.com/market/? instrument=EE3100004466&list=2&pg=details&tab=company (12.05.2017) 4. Ilisson, R., Finantsanalüüs ja planeerimine. 2004. 5. U.Udras Finantanalüüs hoiab laeva kursil [WWW] http://www.raamatupidaja.ee/167921art (20.05.2017) 6. (Autor) Finantsanalüüs. Loengukonspekt (aastaarv) 7. Krumm, K., Juhtimisarvestus. Loengukonspekt. (aastaarv) 42 LISAD Lisa 1 Tallinn Vesi AS bilansi horisontaalanalüüs 43 Lisa 2 Tallinna Vesi AS kasumiaruande horisontaalanalüüs
Kujund. aruandlusalaseid nõudeid USA väärtpa- berituru firmadele. · Ameerika Audiitorite Instituut (AICPA). Ühendab 300 000 audiitorit. Eestis on hea rp.tava põhimõtted kehtest. rp. seaduses (01.01.95). Seda täiendavad EV Rp. Toim- konna poolt väljaantud standardid, juhendid ja soovitused. Rp. Toimkond on moodust. rp. seaduse alusel. RT on valitsuse poolt moodust. valitsusasutus, kes suunab ja üldistab rp. tööd. Toimkond on 7 liikmeline (esimees Rita Ilisson). RT protokolliliste otsustena vormist. juhendid või metoodil. soovitused on konkreetsete arvestus- ja aruandlusalaste küs. lahendam. Rp seaduses on fiks.: · peam. arvestuses kasut. põhimõisted ja aruandluse koostam. põhimõtted; · maj.tehingute dokumenteerim. ja arvestusregistritesse kirjend. kord; · aastaaruande koost. kord; · varade ja arvelduste arvestam. kord. Nimet. nõuete järgim. peab tagama rp.kohuslaste varade, kohustuste, omakapitali ning tegevuse tu- lemi õige kajastam
8325523732 KALEV REIMANN EMT 600 0.8335838014 LOIT SOMP EMT 1800 0.8374160976 KIRSTI PUNTSO Elisa 2800 0.8390431723 RAUL SÕRMUS Elisa 100 0.843243342 BOLDMARK MEER EMT 1400 0.8442475458 KARLA POLLI Elisa 300 0.8481379756 PEETER HINTS Elisa 1500 0.8487344348 RAGNAR LEIMANN Elisa 1900 0.8508431886 HERAKLI OLL EMT 600 0.8509553329 KATRE LAMBUT EMT 2100 0.8544882827 HARDI ILISSON Elisa 200 0.8546937194 REIN HAARDE Tele2 2900 0.8548836134 MATI ERGOLEND EMT 600 0.8592108077 SULEV VARE Elisa 200 0.8636995352 KARMO AROS EMT 1000 0.8641984275 MARKUS TEESALU EMT 900 0.8642774648 JANSO VIILOP Elisa 2200 0.8646333775 MAIE OHU EMT 900 0.8673235627 KADRI KIVISTIK Tele2 400 0.869039275 KÄTRYN HANSON EMT 2800 0.8692890173
1468 1091 Hirv Tarvi Tallinn 04:18:53 M35 449 501 Huik Aare Võru 03:27:55 M35 1782 1189 Huik Taivo Tartu 04:35:59 M35 1905 2032 Hunt Rocco Pärnu 04:46:21 M35 154 174 Hussar Kaidar Harju 03:07:06 M35 1659 933 Hütt Ivar Tallinn 04:29:13 M35 697 669 Ignatjevs Romualds Läti 03:40:44 M35 1666 1806 Ilisson Jaan Valga 04:29:23 M35 323 468 Iljenko Andrejs Läti 03:19:47 M35 825 2497 Illak Allan Harju 03:47:22 M35 639 1114 Ilves Filipp Tallinn 03:37:48 M35 1536 1389 Ilves Tarmo Tartu 04:22:24 M35 249 216 Israel Olavi Harju 03:13:35 M35 424 176 Ivanovskis Pavels Läti 03:26:15 M35 703 679 Jaks Indrek Tartu 03:40:55 M35
Braun, Indrek Bremraud, Heidi Carolina, Reet Dalberg, Margus Eha, Andres Ehren- preis, Seren Eilmann, Egon Elbre, Kadi Epler, Jürgen Esinurm, Erki Esken, Siim Esko, Hanno Evard, Carolyn Fischer, Dmitri Gabbasov, Boriss Gubaidulin, Meelika Hainsoo, Aivar Halapuu, Martin Hallik, Erko Hansar, Harri Hanschmidt, Raivo Hein, Jelena Hein, Cattre Hein, Priit Heinsalu, Kaari Helstein, Reigo Hendrikson, Juuli Hiio, Carita Hommik, Hedy Hoomatalu, Mari Hunt, Jorma Härmsalu, Heiki Ilisson, Sten Ilmjärv, Maaja Ivask, Mari-Liis Jaansalu, Marianne Jaanson, Veronika Jaansoo, Leel Jaer-Eer, Jaan Jagomägi, Helena Jeret-Mäe, Priit Joonas, Indrek Juhani, Hannes Jukk, Vahur Jõesalu, Martin Jõgeva, Liile Jõgi, Mairi Jõgi, Agur Jõgi, Jürgen Jänes, Tiia Järve, Marjaleena Jääger, Klen Jäärats, Priit Jürgenson, Kristjan Jürisalu, Indrek Kaarlõp, Kristo Kaarmann, Kadri Kaarna, Helle Kaasik, Oliver Kadak, Jana Kadas-
annaabi.ee 
