tulevikku ja hindama võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas ja klientide väärtushinnangutes. Eelarvestamise käigus läbiarutatud ja arendatud strateegiate kasutamine aitab saavutada paremaid tulemusi. Eelarvete abil seotakse tegevusjuhtkonna ja töötajate eesmärgid organisatsiooni eesmärkidega. (2) 4 KOONDEELARVE Koondeelarve on kompleksne eelarve, mis algab müügieelarve koostamisega ja lõpeb lõplike finantsaruannete koostamisega. Kooneelarve koostamine on kavandamine läbi eelarvesüsteemi. Aga see pole ainus võimalus, kasutada võib ka finantsprognoosimist, kus tuleb läbida järgnevad etapid: prognoositakse firma müügikäive ja kulud plaaniperioodil hinnatakse kavandatud läbimüügi saavutamiseks vajalikud investeeringud põhi ja
SISSEJUHATUS 2 Ma valisin oma ainetöö teemaks ,,Ettevõtte koondplaan" kuna antud teema pakkus huvi ja võimalust kasutada seda oma tulevases diplomitöös. Töö eesmärgiks on uurida ettevõtte koondplaani ja selle elemente. Kasutan juhtimisarvestuse loengumaterjali, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimisarvestuse konspekti(Priit Peets, Tartu 2004) "Juhtimisarvestus" (Tallinna Raamatutrükikoda 2002) Jaan Alver. Koondeelarve on eelarve terviklik ja süsteemne kogum, millele tuginedes organisatsioon viib ellu vajalike strateegiad. Perioodi pikkuseks on üldjuhul aasta, mis jaotub lühemateks perioodideks. Kooneelarves täpsustatakse kõikide tegevustespetsiifilised eesmärgid ning esitatakse detailsed plaanid ja eelarved elluviidavate tegevustega seoses. Koondeelarve koostamise käigus koostatakse põhitegevuse eelarved ja finantseelarved ning nende koostamiseks vajalikud prognoosid , eelarve projektid ja plaanid
Koostamisel kasutatakse KMK analüüsi. Kulud on liigitatud muutuv- ja püsikuludeks. 22. Missuguseid tegevusi hõlmab eelarvekorraldus? Eelarvekorraldus hõlmab: · Eelarvekomitee moodustamine · Eelarvestamisega seotud tööülesannete jaot. · Eelarvejuhendi koostamine · Esialgse eelarvevariandi välja töötamine · Läbirääkimised, ülevaatus, heakskiit · Eelarve muutmine 23. Koondeelarve mõiste ja elemendid Koondeelarve (master budget) on eelarve, milles summeeritakse kõik organisatsiooni üksikud finantseelarvete projektid. Selles kirjeldatakse finantsplaane kõikidele väärtusahela tegevustele. Ettevõtte koondeelarve koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja see kujutab endast plaanide, eelarvete ja eelarvestatud finantsaruannete ning nendega kaasnevate abitabelite kogumit, mis hõlmab tervet ettevõtet. Koondeelarve koostatakse üldjuhul
kasutades võrrelda erinevaid tegevusstsenaariume ja alternatiive), 2)eelarvete koostamist(püstitatakse eesmärgid,koostatakse müügiprognoosist lähtudes müügieelarve, sellest lähtuvalt koostatakse tootmise eelarved ja üldhalduskulude eelarved.eraldi osadena koostatakse investeeringute eelarved ja finantstulude/kulude eelarved.sellisel moel mitu korda läbitöötatud erinevad eelarved moodustavad kokku ettevõtte KOONDEELARVE,mis koosneb erinevatest osadest nagu prognoositav kasumiaruannde,lõppbilanss,rahavoogude eelarve jne.), 3)otsustamist tegevusprotsessis(otsustamine on tegevus,mille abil muudetakse eelarved tegudeks), 4)kulude kontrollimist ja analüüsi. KULUDE KONTROLL JA ANALÜÜS Ettevõtte vajadustele vastava kulude kontrolli süsteemi loomiseks tuleb tunda olemasolevaid piiranguid ja: · määratleda vastutuskeskused, · juurutada vastutuspõhine arvestus ja valida tegevusnäitajad,
III Tugipunktide võrgu rajamiseks tehtavate tööde ajakava ja eelarve: 1. Planeeritavate tööde etapid on: ettevalmistustööd, võrgu projekteerimine ja rekognostseerimine, geodeetiliste märkide valmistamine, punktide ehitamine, välimõõtmised ja andmetöötlus; 2. Iga etapi kohta planeerida töötajate arv, ajakulu ja eelarveline maksumus; 3. Kogu tööde kompleksi kohta koostada koondeelarve; 4. Eelarve kuluartiklid on: töötasu +33% sots. maks ja ravikindlustus, sõidukulud,bürookulud, ettevõtte majanduslik kasum (10% üldsummast), mõõtmisel ja andmetöötlusel kasutatav inventar ja infotehnoloogia, materjalid märkide valmistamiseks ja punktide ehitamine, muud kulud. IV Projekti seletuskiri: 1. Maa-ala asukoha skeem, üldiseloomustus, teedevõrk, reljeef, kõlvikuline koosseis, hüdrograafia, jne; 2
Kvantitatiivses tähenduses – Kasumi suhe müügitulusse, varadesse või 4.Milles seisneb raha ajaväärtuse kontseptsioon? omakapitali Makstava/laekuva rahasumma väärtus on seotud maksmise/laekumise ajastamise momendiga. 5.Millistest osadest võib koosneda teehoiuettevõtte koondeelarve (vähemalt 3)? 5.Projekti kohta on teada, et tema tulu-kulu suhtarv (benefit-cost ratio) Varude eelarve, kulueelarve, otsese materjali eelarve, otsese tööjõu eelarve, on 1. Milline on sellisel juhul tema NPV (ajaldatud puhasmaksumus)? tootmise kaudkulude eelarve. NPV= PVB/ PVC=1 6.Tooge kaks näidet masinate ja seadmete aastakuludest. 6
Eelarvestamise eesmärgid: - Tegevuste planeerimine · Tegevuste koordineerimine organisatsiooni eri osade vahel - Juhtide motiveerimine ettevõtte eesmärkide seadmisel · Tegevuse kontrollimine · Juhtide tegevuse hindamine Eelarvete klassifikatsioon organisatsioonilisest aspektist: - riigieelarve - kohalikud eelarved - ettevõtte eelarve · Koondeelarve · Vastutuskeskuse eelarve · Toote / teenuse eelarve · Projektieelarve d. Koondeelarve kui mudel Mudeli sisendid - tulud, kulud, varad, finantseerimine, maksetingimused, opereerimine Mudeli väljundid - rahavoogude projektsioonid, kasumiprojektsioonid, bilansid, tasuvusnäitajad Koondeelarve osad: Eelarvestamise universaalmeetodid: - Analüütiline meetod (normeerimine) - Eksperthinnangute meetod
Eelarvetulude suurendamiseks otsustas valitsus üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu määra järkjärgulise alandamise üheks aastaks peatada. Seetõttu jääb üldine maksukoormus 2009. aastal praktiliselt varasemale tasemele. Eeldades majanduskasvu taastumist plaanib valitsus jätkata tulumaksu määra alandamist 2010. aastal. Ühtlasi tähendab see, et aeglustub ka keskvalitsuse kulude kasv, mis tõenäoselt siiski ei tasakaalusta eelarve teiste osade puudujääke. Seetõttu jääb koondeelarve mõõdukasse puudujääke ka 2010. aastal (Eesti Pank, 2008). Inflatsioon kiireneb 2008. aastal 10,6%ni, seejärel aeglustub 2009. aastal 4,2%ni ning 2010. aastal 2,8%ni. Sisenõudluse languse jätkumine ning palgakasvu aeglustumine kümnendi madalaimale tasemele 2009. aastal pidurdavad teenuste ja tööstuskaupade hinna- tõusu (Rahandusministeerium, 2008). Ebakindlus on mõjutamas sisenõudlust. Kuigi sissetulekute kasv on olnud jätkuvalt kiire, vähendab inflatsioon inimeste ostujõudu
· Eelarved controllingu süsteemides · Eelarve kui motivatsioonivahend (sh. Töötajate areng ja delegeerimine) 3 Eelarvestamise protsess · Visiooni ja missiooni formuleerimine · Strateegiliste eesmärkide defineerimine · Strateegia valimine · Pikaajaliste eesmärkide täpsustamine · Lühiajaliste eesmärkide defineerimine · Koondeelarve koostamine Planeerimine Planeerimine on tegevus, mille käigus: - Valitakse ja täpsustatakse eesmärgid - Tehakse kindlaks võimalikud alternatiivid - Valitakse alternatiivide hulgast parimad - Otustatakse, kuidas eesmärke saavutada Planeerimine on eelarvestamise paralleeltegevus. Planeerimise tulemusena saadud onfo on eelarvestamise protsessi sisendiks. Prognoos ja eelarve projekt · Prognoosimine on tegevus, mille eesmärgik on ära arvata tuleviku sündmusi, olukordi
c) kõik osalejad ei saa aru eelarve koostamisest d) raamatupidaja suhtub eelarvenumbritesse nagu isiklikku omandisse 7. Üks tunnustest pole omane vastutuspõhisele arvestusele: a) välistab vastutusete alade teket b) iga eelarve eesmärk on teatud juhi vastutusalas c) üks eesmärk on juhtide karistamine eesmärkide mittesaavutamisel d) juhid korrigeerivad ebasoovitavaid hälbeid omal initsiatiivil 8. Milline väide on õige? Koondeelarve kõik osad: a) koostatakse eraldi b) sõltuvad piiravast tegurist selle olemasolul c) sõltuvad üksteisest d) koostatakse samm-sammult teatud järjekorras Ülesanne 2. Taksofirma on kogunud informatsiooni tegevuskulude ja läbisõidu kohta: Tegevuskulud (eurot) Läbisõit (km) Juuli 16 000 13 000 August 17 800 14 250
ka Leedu valitsussektor (vt tabel 3). Euroopa Liidu liikmesriikidest oli valitsussektori eelarve ülejäägis veel Saksamaal 0,7%, Luksemburgil 1,6% ja Rootsil 0,2%. Eesti majanduskasvu väljavaated aastal 2016 ja lähitulevikus on varem prognoosituga võrreldes halvenenud 2015. aasta suvel ootas Rahandusministeerium, et aastal 2016 kasvavad märkimisväärselt kaupade-teenuste eksport ja investeeringud ning majanduskasv kiireneb 2,6%ni. Nii riigieelarve kui ka valitsussektori koondeelarve pidi prognoosi kohaselt pärast vahepealset puudujääki taas ülejääki jõudma aastal 2017, aastaks 2019 pidi võlakoormus vähenema ning reservid taas suurenema. 2016. aasta suvises prognoosis on Rahandusministeerium näinud riigi rahanduse ja majanduse lähitulevikku tumedamates toonides. Eesti oluliste kaubanduspartnerite jätkuvalt kasinate kasvuväljavaadete tõttu suureneb Eesti kaupade ja teenuste eksport tänavu vähem kui varem prognoositud: aasta tagasi oodatud 3,5% asemel 2,7%
Kasumikeskus – Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi eest. Investeeringu- (investeerimis-) keskused – Organisatsiooni osa, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest. Eelarve - andmekogu, mis sisaldab informatsiooni ressursside (rahaliste ja materiaalsete väärtuste) sihipärase soetamise ja kulutamise kohta tulevikus; Koondeelarve - kõikide erinevate elementide eelarved kokku Eelarvestamisemeetodid • Analüütiline meetod (normeerimine) • Eksperthinnangute meetod • Statistiline (aegridade analüüsi) meetod • Baasperioodi valiku järgi • Fondimeetod (müügitulu korrigeerimine ajaloolise debitoorse võlgnevusega) • Käibe- (tulu-) protsendi meetod (kulude suhe müügitulusse) • Kasumiprotsendimeetod (kulude suhe nt ärikasumisse)
2006-l aastal jäi pangalaenude kallinemine minimaalseks ja laenukasvu tempo oli hoogne. Krooni nominaalkurss jäi tööstusriikide vääringute suhtes keskmisena muutumatuks ja see soodustas tervikuna majanduskasvu. Eluasemekulude kasv tõi kaasa kogu teenustekorvi kasvamise. Kõige enam kiirenes toidukaupade hinnakasv. 1. jaanuarist 2006 tõsteti kaudseid makse ja üldine maksukoormus praktiliselt ei vähenenud. Valitsuse sääst suurenes pidevalt ja koondeelarve ülejääk kujunes 2005. aasta omast suuremaks. 2007. aastal algas majanduskasvu aeglustumine. 2007. aastal eksport ja import vähenesid võrreldes 2006. aastaga, kuid kasv oli kiire. Kuna kaubad ja tooraine kallinesid, siis puudujääk SKP suhtes paranes. Eluasemekulud suurenesid kaugküttele kehtestatud käibemaksu määra tõus ja energiakandjate kallinemine maailmaturul. Sel aastal kallines ka toidukaup. Aasta lõpul netotootemaksud
8. Eelarveline bilanss 22 Kokkuvõte 24 Kasutatud kirjandus 25 2 SISSEJUHATUS Firma kasumi kavandamiseks tehakse eelarveid, mida võiks määratleda kui kvantitatiivseid tulevikuplaane. Koondeelarve on kõigi firma tulevikuplaanide ja eesmärkide summa, kus seatakse erieesmärgid müügi-, tootmis-, ja finantsalasele tegevusele. Eelarvestamise protsessil on kaks faasi: plaanimine ja kontroll. Plaanimisel kavandatakse tulevased eesmärgid ja viis, kuidas nendeni jõuda. Kontrollifaas hõlmab meetmeid, mida juhtkond kasutab, et firma kõigi koostisosade talitlus oleks sihipäraselt suunatud esimeses faasis kavandatud eesmärkide saavutamiseks.
tuletatakse sageli standardsetest koodidest. 18. Millisteks kululiikideks jaotatakse Eesti ehituskulud (EVS 885 alusel) Ehituskulude klassifitseerimine Eestis: 1. Ehituskulide liigitus 2. Töövaldkondade liigitus (000...086) 3. Kulu liikide liigitus ELJ kolmetasandiline kululiigitus kulurühmadeks (3 tasandit, 3-kohalised numbrid): 1. tasand- koondeelarve peatükid 2. tasand- kulugrupid 3. tasand- kululiigid Ehituskulude liigendamise juhendi (ELJ--ET-1 0208) kuluartikliteks liigitus: 1. töötasu 2. materjalid (mat, det, konstr + transp ja laokulud) 3. ehitusmasinad Süsteem, kus eristab: 1) tööjõud 2) ehitusmaterjalid 3) ehitusmasinad Nii jaotatakse ehituskulusid Eestis (ELJ ehituskulude Liigit. Juhend)
spetsialist või ka spetsialiseeritud firma. Esitatud vormidest sobib töömahtude loendiks (ka tellija töömahtude loendiks, mida töövõtjad hinnapakkumisel ühikhindadega täidavad) kõige paremini vorm 3. Arvutused: (veerg 7 = veerg 4 * veerg 6) St. iga kululiigi maksumuse saab kululiiki kirjeldava mahu ja kululiigi ühe ühiku maksumuse korrutisena. Tabeli väliselt arvestatakse lõpus veel juurde paltsikulud, üldkulud, kasum jms. 95. Koondeelarve vorm ja tähtsamad arvutused Vormil 4 jaotatakse ehitusprojekti (või selle koosseisu kuuluva hoone või rajatise) maksumus kuluarvutuse kulurühmade vahel. Vormi võib kasutada nii tellija kui ehitaja oma kuluarvutuste koostamiseks ja vormistamiseks, kusjuures kumbki neist esitab vaid temale sobiliku kuluarvutuse kulurühmade jaotuse. Vormile võib lisada ka hinnalisandi komponentidega seotud read (üldkulud, kasum).
29 Ehitustööde üldmaksumus on näidatud Tabel 6. Tabel 6. Üldmaksukus Materjal kokku 7 812 249 kr. Masinad kokku 2 753 256 kr. Tööjõud kokku 4 112 435 kr. KOKKU: 24 280 443 kr. 3.4. Koond-eelarve Tabel 7. Koondeelarve Kood Kulu kirjeldus Kokku 1 VÄLISRAJATISED 4 860 124,47 kr 11 Ettevalmistus ja lammutus 13 210,80 kr 12 Hoonealune süvend 181 257,20 kr 14 Hoonevälised ehitised 60 048,30 kr 15 Krundisisesed ja krundivälised insenerivõrgud 395 165,68 kr
· ostutööde ja teenuste materjalide vajaduse ja maksumuse arvestused; · ostetava energia ja kütuse materjalide vajaduse ja maksumuse arvestused; · ostueelarve; · tootmispersonali palgaeelarve; · tootmise põhikulude eelarve; · tootmise lisakulude eelarve; · tootekulude eelarvelised kalkulatsioonid, toodete täiskulud ja tulukus; · tootmiskulude, toodetud ja müüdud kaupade kulude koondeelarve. Tegevuskulude eelarved: · turustuskulud; · üldhalduskulud; · uuringu- ja arenguväljaminekud. Muude äritulude ja ärikulude eelarved Finantseelarved: · investeeringute eelarve; · finantstulude ja kulude eelarved; · kasumieelarve; · kassaeelarve; · eelarveline bilanss. 45 4. Eelarvete sisu, koostamise põhimõtted
allüksustele alameesmärgid ja rahalised vahendid. Alt ülesse eelarvestamisel koostatakse allüksuste eesmärkidest ja eelarvetest tulenevalt organisatsiooni terviklik eelarve. Vastassuunalise eelarvestamise (koostöömeetodi) korral annab juhtkond ülevalt alla eesmärgid ja nende sihtväärtused, üksused koostavad nende saavutamiseks vajalikud eelarved; järgnevad läbirääkimised, mille tulemusena valmib organisatsiooni koondeelarve. Pideveelarvestamise korral toimub tulevaste perioodide eelarvete pidev uuendamine. Tulemuspõhise eelarvestamise puhul pannakse paika soovitavad sihid ja eelarvestatakse nendeni viivate tegevuste maksumused. Kohanduv eelarvestamine omab pideveelarvestamise ja tulemuspõhise eelarvestamise komponente, eesmärk on reageerida välistele muutustele jooksvalt. Kaizen eelarvestamisel muudetakse eelarvet järjest pingelisemaks (näiteks igal aastal väheneb toote omahind 5% võrra).
vaadeld. kõikide teg. lõikes. Otsib uusi võimalusi ja lähtub eri alternatiividest. Kasut. eelkõige tootmist või põhitegevust toetavas valdkonnas (üldhaldus, marketing, arendustegevus). Eelised: loob parema analüütilise atmosfääri, annab tippjuhtkonnale parema pildi võimalustest, kaasab alamastme juhte, seostab võimalusi ja vajadusi ress. Puudused: aeganõudev, nõuab head koordin. ja koolitust, eeldab detailset kuluarvestussüsteemi. Ettevõtte koondplaan. Koondplaan (koondeelarve) - kokkuvõte firma eesm. kõigi allüksuste suhtes. Eesm. peavad olema eraldi välja toodud müügi- ja tootmismahu, müügi-, tootmis-, finants- ja juhtimiskulude osas. Koondplaan koosneb: 1) põhitegevusplaanist - algab müügiplaani koost. ja lõpeb plaanilise kasumiaruande koost.; 2) finantsplaanist - sisaldab invest. plaani, plaanil. rahavoogude aruannet ja plaanil. bilanssi. Müügiplaan - käsitl. e/v tulude peam. allikat. 26
Eelarvete koostamine algab omanike poolt püstitatud konkreetsetest ja prioriteetide järjekorda seatud eesmärkidest ning etteantud arvnäitajatest. Järgmise sammuna koostatakse müügiprognoosist lähtudes müügieelarve. Müügieelarvest lähtuvalt koostatakse tootmise eelarved ja erineva üldhalduskulude eelarved. Eraldi osadena koostatakse investeeringute ja finantstulude/kulude eelarved. Sellisel moel mitu kord läbitöötatud erinevad eelarved moodustavadki kokku ettevõtte koondeelarve, mis koosneb erinevatest osadest nagu : · prognoositav kasumiaruanne · lõppbilanss · rahavoogude eelarve · teised eelarved juba lühemate perioodide lõikes. Eelarved on ettevõtte kuluarvestuse ja vastutuspõhise arvestussüsteemi oluliseks aluseks. Eelarved, millega võrrelda tegelike tulemusi peavad olema paindlikud ja realistlikud. Paindlikkuse eelduseks on see, et kulud on jaotatud muutuv- ja püsikuludeks ning vastavalt sellele võimalik koostada
annaabi.ee 
