muutuvad rahaks. Talitlustsükkel = varu käibevälde + debitoorse vōlgnevuse käibevälde RENTAABLUSE SUHTARVUD Käiberentaablus näitab müügitulu iga euro tasuvust. puhaskasum käiberentaablus= müügitulu Varade rentaablus näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust EBIT varade rentaablus= keskmine koguvara Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeerinute tasuvust ja aitab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. puhaskasum−eelisaktsiate dividendid omakapitali rentaablus= keskmine omakapital Suhtarvuanalüüsi puudused: - Suhtarv iseenesest ei peegelda selle koostisosade kvaliteeti - Suhtarvud kajastavad möödunud tehinguid, tingimusi ja sündmuseid
Talitustsükkel = debitoorse võlgnevuse käibevälde + varude käibevälde Finantseerimistsükkel = talitustsükkel – lühiajaliste kohustuste käibevälde müügitulu 5.Põhivara müügikäibesiduvus = ------------------------------------- (e.käibekordaja) keskmine põhivara (võiks võtta soetusmaksumuse) müügitulu 6. Koguvara müügikäibesagedus = ----------------------------------------- (e. käibekordaja ) keskmine koguvara(aktiva) müüdud kaupade kulu 7. Kreditoorse võlgnevuse käibesagedus = -------------------------------------------- (makstaolevate summade käive) keskmine kreditoorne võlgnevus
AS LMV peab müüma osa oma varusid (sellel ettevõttel 31.12.2003.a. nad puuduvad ja ettemaksed tarnijatele väga väiksed), et täita kõik oma lühiajalised kohustused. Rahaliste vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajalised kohustused = 55726 / 7846990 = 0 Tulemus näitab, et AS LMV kasutab oma raha efektiivselt. Arvelduskonto ja kassa jäägid on minimaalsed, kogu vaba raha kasutatud firma teisteks finantseeringuteks. Üldine võlasuhe = võlad * 100 / koguvara = 12457143 *100 / 20138254 = 61,86 %. 61,86 % AS LMV varast finanseeritud võlgadega. Võlad omakapitali suhtes = võlad * 100 / omakapital = 12457143 *100 / 7681111 = 162,18 % on AS LMV võlausaldajate riskimäär. Intressikulude kattekordaja = kasum enne makse ja intresse / intressikulud= 3992529 / 514849 = 7,75 Raha kasutamise aeg päevades = ( raha ja väärtpaberid + ostjate võlgnevus ) / keskmised kulud müüdud toodangu päevas = ( 55726 + 3875749 ) * 360 / 40557405 = 34,90 päeva
Ülesanne 2 Koostage ettevõtte bilanss tuginedes alljärgnevatele andmetele: Koguvara käibekordaja 2 korda Raha laekumise välde (360 p aastas) 9 päeva Põhivarade käibekordaja 5 korda Tootmisvarude käibekordaja (realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda
Raha laekumise välde (360p) 9 Tootmisvarude käibekordaja 3 Müügitulu 4 Realiseeritud toodete kulu netokäibes 0.75 Kohustiste ja omakapitali suhe 1 Miljonites 0.8 Põhivara = müügitulu/põhivara käibekordaja 2 Koguvara = müügitulu/ koguvara käibekordaja 1.2 Käibevara = Koguvara - põhivara 40 Debitoorse võlgnevuse käibevälde = 360/raha laekumise välde 0.1 Debitoorne võlg = müügitulu/debitoorse võlgnevuse käibevälde 1 Tootmisvarud = (müügitulu x realiseetirud toodete kulu netokäibe kordaja) /tootmisvarude käibekorda 0.6 Lühiajalised kohustused = käibevarud/lühiajalise võla kattekordaja
Käibevara/Lühiajalised kohustused CR = 1345252/6391182 = 0,21 Mis on äärmiselt nõrk,ettevõtte maksevõime on peaaegu,et olematu. Likviidsussuhe (QR)= Käibevara Kauba ja tootmisvarud / lühiajalised kohustused QR = (1345252-256044)/6391182 = 0,17 Rahaliste vahendite tase = raha ja väärt paberid / Lühiajalised kohustused 513281/6391182 = 0,08 Üldine võlasuhe = Võlad*100 / koguvara 9517883/11437557*100 = 83,2% Võlad omakapitali suhtes = Võlad*100 / omakapital 9517883/1919674*100 = 495,8% Intressikulude kattekordaja = Kasum enne makse ja intresse / intressi kulud -179714/520757 = -0,34 Raha kasutamise aeg päevades = (raha ja väärtpaberid+ostjate võlgnevus) / keskmised kulud müüdud toodangule päevas (513281+165914) / (360/3458633) = 70,6 päeva Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg
ka sellele, et firmal on põhivara vähe. Selle näitaja tulemus on sõltuvuses ka amortisatsioonimeetodist ja põhivahendite vanusest. Kui kasutada arvutamisel jääkväärtust, siis võib suhtarvu väärtus olla suurem. Seega võiks kasutada selle näitaja arvutamisel soetusmaksumust. Kindlasti arvutada seda näitajat kapitalimahukates ettevõtetes. 6. Varade käibekordaja e. müügikäibesagedus (total asset turnover) Suhtarv näitab kui efektiivselt kasutati firma koguvara müügitulu teenimisel. Mitu ühikut müügitulu teeniti ühe varasse investeeritud ühiku kohta. Mida suurem tulemus seda parem. Arvväärtuse adekvaatsus sõltub olulisel määral firma tegevuse spetsiifikast (kas on kapitalimahukas või mitte). 7. Kreditoorse võlgnevuse näitajad Kreditoorse võlgnevuse käibesagedus näitab kordade arvu aruandeperioodil, mil firma tasus oma kreditoorset võlga.
Küsimus 4 Küsimuse tekst Kasumikeskusi Vali üks: a. saab kasutada ainult siis, kui organisatsioon on detsentraliseeritud juhtimisstruktuuriga b. saab kasutada nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud juhtimisstruktuuriga organisatsioonides c. saab kasutada ainult siis, kui organisatsioon on on tsentraliseeritud juhtimisstruktuuriga d. ei saa kasutada, sõltumata sellest, kuivõrd tsentraliseeritud on otsuste langetamine Küsimus 5 Küsimuse tekst Koguvara puhasrentaablus ei suurene kui Vali üks: a. Suureneb; suureneb b. Suureneb; väheneb c. Väheneb; suureneb d. Väheneb; väheneb Küsimus 6 Küsimuse tekst Kui Firma A kasutab varude hindamisel FIFO meetodit ja Firma B kaalutud keskmise meetodit hindade pideva tõusu tingimustes, siis Vali üks: a. Firma A varude käibesagedus on väiksem kui Firmal B b. Firma A koguvara puhasrentaablus on väiksem kui Firmal B c
Ehk (raha+väärtpaberid) / lühiajalised kohustused Tuleb erinevad populaarseimad kordajad üle vaadata. Võlakordaja kohustused kokku / bilansimaht kokku Varude käibekordaja = MTOM / varude keskmine maksumus. Varude käibevälde = 360/varude käibekordaja Näiteks Raha keskmine laekumiskordaja = müügitulu / keskmine debitoorne võlgnevus Põhivara käibe siduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus. Samalaadne ka koguvara - Kui on juttu rentaablusest, siis võtame aluseks jooksva aasta lõpu ja eelmise aasta lõpu seisuga varad ning arvutame keskmise järgi. Nt koguvara puhasrentaablus on teenitud puhaskasum / keskmine koguvara hulk. Laekumata arvete käibekordaja aluseks tuleb võtta laekumata arvete keskmise suuruse. Aja jooksul see on kasvanud-kahanenud. Intressikulude kattekordaja ärikasum / intressikulu Finantsvõimenduse aste = ärikasum (EBIT) / kasum enne maksustamist (ehk peale intresse, st EBT)
See näitab, et suur osa kogukapitalist on finantseeritud. Tavaliselt jääb see arv 30-40% vahele. Varude osatähtsuse käibevarades = Varud / Käibevarad *100 31.12.2007 Varude osatähtsuse käibevarades = 98 783 / 752 451 * 100 = 13,1% 31.12.2008 Varude osatähtsuse käibevarades = 104 382 / 795 784 * 100 = 13,1% Siid võib nähal, et varude näitajad on jäänud sammaks. Ettevõte peaks tegelema varude vähendamisega. Tasuvuse valemid ROA ( Return On Assets) = Puhaskasum / Koguvara * 100 31.12.2007 ROA = 34 768 / 752 451 *100 = 4,6% 31.21.2008 ROA = 48 694 / 795 784 * 100 = 6,1% Suhtarv näitab ettevõtte juhtimise efektiivsust kasumi teenimisel seoses ettevõtte vara kasutamisega. Hinnatakse seda, kui hästi firma varasid on kasutatud. 5%-line koguvara puhasrentaablus on suhteliselt madal näitaja. ROA taseme tõstmiseks peaks ettevõte kas suurendama tegevustulukust või käivet. Nagu näha siis ettevõtte on sellega tegelenud 2008 aastal.
Ettevõtte majandustegevuse efektiivsus määratakse ära nelja komponendi varade, kulude, tulude ja kasumi vahel. Tavaliselt võrreldakse nende suhtarvude kaudu mingit vara mingi teise, selle vara kasutamise efektiivsust iseloomustava näitajaga. Varade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust ja seda, mitu käibe eurot tuleb ühe varasse investeeritud euro kohta. Varade käibekordaja = müügitulu/keskmine koguvara Varude käibekordaja näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. Varude käibekordaja = müüdud kaupade kulu/keskmised varud Varude käibevälde väljendab varude käibekiirust päevades ning näitab, kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varude käibevälde = 360/ varude käibekordaja Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda ületab käive debitoorset võlgnevust. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus = müügitulu/ keskmine debitoorne võlgnevus
Ettevõtte püsikulud on 80 000 EUR, ettevõttele rakendatavaks tulumaksumääraks 20% (tegem ettevõte soovib saada järgmise aasta EPS Milline müügimaht selle ta Aktsiaid 200,000 Intress 5.5% Võlakordaja (D/A) 60% Koguvara 300,000 Ettevõtte püsikulud 80,000 FC Tulumaksumäär 20% Muutuvkulud moodustavad 62.50% VC Earnings EPS-iks 0.4 eurosenti per share Lihtaktsia tulu (Earnings per Share) EPS iselt 5,5% intressimäära alusel, võlakordajaks (D/A) on 60% ning koguvara suuruseks on 300 000
Näeme, et intressikulude kahekordistumisel ja käibe puhasrentaabluse vähenemisel 3%-ni on intresside kattekordaja väärtus vähenenud 7,5 võrra. 5) ROE = 12%; Võlakordaja 0,40. ROA? Ettevõtte võlakohustused D Puhaskasum PK Võlakordaja = ROE = Keskmine omakapital E Keskmine omakapital E Puhaskasum PK ROA = Keskmine koguvara A Teame, et AKTIVA = PASSIVA, seega koguvara A = D + E (lühendid valemitest) 1. Avaldan võlakordaja valemist D: D = 0,4 D = 0,4E E 2. Avaldan ROE valemist puhaskasumi: PK = 12% PK = 0,12E E 3. Asendan D = 0,4E võrrandisse A = D + E: A= 0,4E + E A = 1,4E 3. Asendan ROA valemis puhaskasumi 0,12E-ga ja keskmise koguvara 1,4E-ga: 0,12E 0,12 ROA = = = 0,0857 8,6% 1,4E 1,4 Vastus: Ettevõtte ROA oli 8,6%. 2 ÜLESANNE
TA TA Db .v TA TA
NWC RE EBIT E
Z = 6 ,56 + 3,26 + 6 ,72 + 1,05 b.v
TA TA TA TL
NWC RE EBIT E S
Bk = 1,2 + 1,4 + 3,3 + 0 ,6 m.v + 0 ,999
TA TA TA TL TA
EBIT - intresside ja maksueelne kasum Eb.v omakapitali rp.väärtus
TA koguvara z - krediidihinne <2,7
Em.v omakapitali turuväärtus Z - Z-skoor <1,1
Db.v võla rp.väärtus Bk - pankrotikoefits. <1,81
RE säilitatud tulu 1,81
mis on mõjutanud kasumlikkuse muutust*Põhilised näitajad: •Brutomarginaal (= brutokasum/käive %)•EBITDA marginaal (= EBITDA/käive %) •ärikasumi marginaal (= ärikasum/käive %)•puhaskasumi marginaal (=puhaskasum/käive %) •käibe kasv Efektiivsussuhtarvud•Eesmärgiks hinnata, kui palju iga investeeritud krooni kohta suudab ettevõte aastas genereerida raha •ROA (return on assets) – varade tootlus (puhaskasum/koguvara) näitab, kui palju iga investeeritud kroon (omakapital+võõrkapital) genereerib kasumit •ROE (return on equity) – omakapitali tootlus (puhaskasum/omakapital) näitab, kui palju iga omakapitali investeeritud kroon genereerib raha. Normaalne tase oleks vähemalt 12%•RAROC (risk-adjusted return on capital) riskiga kaalutud kasum/omakapital – põhimõtteliselt sama, mis ROE,
4. Võlakordaja Optimaalne võlakordaja sõltub suuresti ettevõtte tegevusalast ning selle leidmine on ettevõtte finantsjuhtimise üks põhiküsimusi. Kui kordaja on < 0,5, siis finantseeritakse enamikke ettevõtja varasid omakapitalist, kui vastupidi, siis võõrkapitalist. Kõrge võlakordaja viitab võimalusele, et ettevõtja täiendava laenukapitali kaasamise võimalused on väikesed. Valem: Võlakordaja ˭ kokku kohustused/koguvara 2015 7633845 =0,43 Hea näitaja, eriti kaubandusettevõtte puhul. 17498716 2016 5833404 =0,35 Näitaja hea. 16572211 0.35 0.43 Võlakordaja 2015 2016 Saaremaa Tarbijate Ühistu likviidsuse näitajad 1.5 1.24 0.7 0.61 0.64 0.59
tulevikus dividende kindlustavaks. 19 8 KAPITALI STRUKTUURI ANALÜÜS 8.1 Üldine võlasuhe Üldine võlasuhe näitab kui mitu protsenti ettevõtte koguvahenditest on finantseeritud laenatud fondidest. Kasutame valemit: , (8.1) 2010. aasta üldise võlasuhe ning andmed, mis on välja toodud lisas 2: Koguvara: 6 846 256 kr Kohustused: 4 026 461 kr Arvutame 2009. aasta üldise võlasuhte: Koguvara: 8 651 970 kr Kohustused: 6 206 039 kr % Kui üldiselt loetakse koefitsendil üle 0,5 sõltuvust võõrkapitalist ja võib tulla raskusi edasiste investeeringute saamisel. Antud ettevõtte koefitsent on muutunud võrreldes aastaga 2009 vähem sõltuvaks võõrkapitalist.
Ultex Haldusel seevastu on 2009. aastal põhivara rohkem kui on tema müügitulu. See näitab, et 2009. aastal ei kasutanud Ultex Haldus oma põhivara piisavalt efektiivselt, põhivara käibesiduvuse näitaja oli 0,9. 2010. aastal on käibesiduvus paranenud (1,1) ja seda tänu müügitulu suurenemisele ja põhivara vähenemisele amortisatsiooni võrra. 2010. aastal kasutab Ultex Haldus oma põhivara efektiivselt müügitulu genereerimisel, kuid alati saab paremini. 3.6 Koguvara käibesagedus ( total assets turnover ) Koguvara käibesagedus = Koguvara käibesagedus näitab, kui intensiivselt kasutati firma koguvara müügitulu genereerimisel. Maharaja ASP koguvara käibesagedus on mõlemal aastal väga kõrge, mis näitab, et ettevõte kasutab oma varasid efektiivselt. 2010. aastal on käibesageduse näitaja 8,1 ning seega paranenud võrreldes 2009. aastaga (4,6). Selle on põhjustanud müügitulu 17%-line kasv ning vara vähenemine ligikaudu 1/3 võrra
21% ja aastal 2011 13%. Erinevalt aastast 2010, kus nii põhivara kui käibevara kasvasid vastavalt 2% ja 4 %, siis aastal 2011 vähenes põhivara 2%, mis oli tingitud materiaalse põhivara 3653 € vähenemisega, kuid mille korvas käibevara 9% kasv, mis tekkis nõuete ja ettemaksude osakaalu suurenemisega käibevarast. Bilansi vertikaalanalüüsi jaoks arvutatakse bilansi näitajate osakaal protsendina baasnäitajast, milleks on passiva/aktiva kogusumma. Aktiva poolel on baasnäitajaks koguvara, millest arvutatakse teiste aktivakirjetem, osatähtsus koguvarast. See annab hea ülevaate ettevõtte varade struktuurist ja võimaldab avastada probleeme, mis absoluutsummade puhul võiksid jääda märkamatuks. Samuti võimaldab analüüs süveneda ettevõtte likviidsusesse, võrreldes ostjatelt laekumata arvete või varude osatähtsust koguvarast ja võrrelda seda käibevarade osatähtsusega. Passiva poolel võetakse baasnäitajaks kohustuste ja omakapitali kogusumma.
Teie ülesandeks on taastada nii palju informatsiooni, kui võimalik. Te leidsite, et ettevõtte ROE oli 12% ning võla ja omakapitali suhe (D/E) oli 2,0. Leia: Missugune oli sellisel juhul ettevõtte ROA? 1. ROA = Puhaskasum / Koguvarad 2. ROE = Puhaskasum / Omakapital 3. Puhaskasum = ROE * omakapital c. ==> Omakapitali suhe = Võlakohustused / Omakapital 4. Võlakohustused = Omakapitali suhe *Omakapital 5. Koguvara = Võlakohustused + Omakapital d. ==> ROA = ROE / (Omakapitali suhe +1) Vastus: ROA = 12 % / (2 + 1) = 4 %
Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Lahusvaraks on: 1. Abikaasa isiklikud tarbeesemed 2. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist 3. Saadud pärimise või kinke teel 4. Esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel VARA JUURDEKASVU TASAARVESTUS(1.2) Põhivara – asjad, mis sul on enne abiellumist Soetisvara – asjad, mis on saadud abielu ajal nn ühisvara Koguvara Varasuhte lõppemisel kuulub vaid soetisvara tasaarvestamisele (rahaline nõudeõigus). Varaline sõltumatus, v.a. tehingud eluruumiga VARALAHUSUS(1.3) Abikaasasid käsitatakse varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus Varalistes suhetes sõltumatud, tehingu sooritamisel ei ole vajalik teise abikaasa nõusolekut Erilise kaitse all tehingud ühise eluasemega ABIELUVARALEPING Võimalik valitud varasuhet muuta Õigusõpetus
15 27. september 2013 Näited järg: ெüü Põhivara käibekordaja ൌ õ௩ ää௩ää௧௨௦ Intressikulude kattekordaja ூ௧௦௦ௗି ௦௨ ௦௨ ሺாூ்ሻ ൌ ூ௧௦௦௨௨ௗ Koguvara tulutoovuse tase (ROA) ௨௦௦௨ ൌ ௨௩ 16 27. september 2013 Suhtarvude võrdlemine üldiste hindamiskriteeriumitega näited: ä௩ Lühiajalise võla kattekordaja ൌ ü ௩õ Üldised hindamiskriteeriumid:
· töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: · I sammas riiklik pension · II sammas kohustuslik kogumispension · III sammas täiendav kogumispension Töötav inimene maksab kogumispensioni II sambasse 2% brutopalgast ja riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4% töötaja brutopalgast. RENTAABLUS VARADE RENTAABLUS = kasum/koguvara KÄIBERENTAABLUS = kasum/netokäive OMAKAPITALI RENTAABLUS = (puhaskasum eelisdividendid) / keskmine omakapital VÕLAKORDAJA = koguvõlgnevus / koguvaraga
#DIV/0! Likviidsuskordaja #DIV/0! #DIV/0! Rahakordaja #DIV/0! #DIV/0! Tootmisvarudega kaetuse kordaja #DIV/0! #DIV/0! Võlakordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibevälde #DIV/0! #DIV/0! Debitoorse võla laekumine #DIV/0! #DIV/0! Põhivara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Koguvara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Kapitaliseerituse tase #DIV/0! #DIV/0! Tegevustulukus #DIV/0! #DIV/0! Koguvarade tulutoovustase #DIV/0! #DIV/0! Omakapitali tulutase #DIV/0! #DIV/0! Koguvarade puhasrentaablus #DIV/0! #DIV/0! Käibe puhasrentaablus #DIV/0! #DIV/0! Lehekülg 8 Bilanss Lehekülg 9 Bilanss
põhistrateegiad – äristrateegia (müügi suurendamine), investeerimisstrateegia (investeerimisprojektide valik), finantseerimisstrateegia (kapitali hinna optimeerimine) funktsionaalsed strateegiad – innovatsioonistrateegia, töökorralduse strateegia, logistikastrateegia, tarneahela strateegia, personalistrateegia, IT- strateegia 1. Logistikastrateegia – ettevõtte äristrateegia osa, ühtlasi ka üks nn funktsionaalseid strateegiaid. põhieesmärk – logistika koguvara tootlus (ROLA -> max), kulud- alla, investeeringud – alla, teenindustase – üles; ROLA = (logistiliste tegevuste panus müügitulusse (Rlog) – logistiliste tegevuste kulud (Clog) ) / logistiliste tegevuste varad (Alog) süsteemne planeerimistsükkel – analüüs, strateegia väljatöötamine, strateegia elluviimine, kontrollimine ja hindamine (tagasisidestamine, selle arvessevõtmine ja sellest õppimine igas etapis) 2
· Ettevõtte puhaskäibekapital = 2 020 000 1 225 000 = 795 000 · Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = 2 020 000 / 1 225 000 = 1,65 (hea) · Likviidsuskordaja = (2 020 000 - 940 000 - 0) / 1 225 000 = 0,88 (rahuldav) V: Firma maksevõime paraneb pärast laenu saamist. Kõik eelnevalt arvutatud arvud paranevad pärast laenu saamist. c) Võõrkapitali kasutamine enne laenu saamist: · Võlakordaja = Ettevõtte võlakohustused / koguvara = 2 200 000 / 3 600 000 = 0,6 (Ettevõtte võlgnevus moodustab kogukapitalist 60%, mis on üsna suur kogus) · Omakapitali võlasiduvus = Ettevõtte võlakohustused / omakapital = 2 200 000 / (600 000 + 800 000) = 1,57 Võõrkapitali kasutamine pärast laenu saamist: · Võlakordaja = 2 525 000 / 3 925 000 = 0,64 · Omakapitali võlasiduvus = 2 525 000 / (600 000 + 800 000) = 1,8
Võõrvahendid lisaks pangalaenule mõni muu laen. Näiteks omanikulaen. Firmal on nagu kaks rahakotti. Üks on omaniku raha ja teine on firma raha. Kui firma raha on otsas siis laenad oma raha firmale. Saaks panna oma raha ka osakapitali, aga sealt on seda pärast jube raske kätte saada. Palju lihtsam on laenata firmale oma raha ja siis on seda lihtsam pärast jälle kätte saada.s Selleks, et teada saada, palju on võõrvahendeid on võlakordaja Võlakordaja = kohustused / koguvara Kui ettevõtja näeb, et võõrvahenditega saab rohkem teenida siis ta teeb selle sammu. Aga kas firma on üldse suuteline nende vahendite intresse maksma näitab kapitaliseerituskordaja = kohustused / pikaajalised kohustused + omakapital Rentaablus (kasutootlus ) = kasum / majanduslik näitaja, mille rentaablust uurime Rentaablust võib arvutada mitmesuguseid. Kasumi poole pealt brutokasum, netokasum , müügi rentaablus ärikasum puhaskasum jne.
kuivõrd tuleb arvestada ettevõtte omapäraga. Üldiselt loetakse kiiret käivet positiivseks, sest see näitab majandustegevuse intensiivsust ja tagab kõrgema rentaabluse. Samas võib kõrgem näitaja võrreldes eelnevate aastate või ettevõtte keskmiste näitajatega olla märgiks, et ettevõte töötab oma võimsuste piiril ning see võib osutada suurendatud riskidele tulevases äritegevuses. Varade käibekordaja = müük / koguvara · Põhivarade käibekordaja näitab, kuidas ettevõte kasutab oma põhivarasid. Põhivarade ringkäik võrreldes käibevaradega on aeglasem kuna põhivarasid kasutatakse paljude aastate vältel. Tulemus näitab kui suur on läbimüük iga põhivarasse investeeritud krooni kohta Põhivarade käibekordajad = müük/põhivara Kõrge käibekordaja näitab reeglina seda, et põhivarasid kasutatakse efektiivselt,
Käibevara kokku CA ? 60 000 Põhivara FA ? 90 000 Omakapital E 80 000 Aktiva kokku A 150 000 Passiva kokku PA ? 150 000 Abiandmed: Lühiajalised võlgnevuse kattekordaja 2,4, kiire maksevalmiduse kordaja 1,12. Debitoorse võlgnevuse käibekordaja keskmise debitoorse võlgnevuse järgi on 15. Omakapitali võlasiduvus on 0,875. Intresside kattekordaja 7. EPS 4,05. Koguvara puhasrentaablus keskmise vara järgi on 12%. Aasta alguse bilansis on toodud debitoorne võlgnevus 16 000 ja aasta alguse aktiva on kokku 120 000. Intressikulud tulevad pikaajalistest kohustustest ja intressimäär on 10%. LAHENDUS: (Tabelis olevad tähised on ise juurde pandud, originaalis neid ei ole!) Bilanss: 1. A=PA PA=D+E => D=PA-E D=150 000-80 000= 70 000 2. D=CL+LD => LD=D-CL LD=70 000-25 000= 45 000 3
ettevõtte prognoosid on koostatud kas liiga positiivsed vigaselt või ei oska ettevõte prognoosida oma tulevast raha kasutamist otstarbekalt. 3.1.4. Käibekapitali osatähtsus Iseloomustab ettevõtte varade likviidsust, ehk näitab, kui suure osa käibevahenditest pärast lühiajaliste kohustuste mahaarvamist moodustavad ettevõtte kogu varadest. Käibekapital = käibevara lühiajalised kohustused Käibekapitali osatähtsus = (käibevarad lühiajalised kohustused) / koguvara. OÜ JALIANHE 2012/2013 Käibekapital : 7670 2927 = 4743 10 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine Käibekapitali osatähtsus: 4743 / 18292 = 0,23 ehk~25% 2013/2014 Käibekapital: 11018 3996 = 7022 Käibekapitali osatähtsus: 7022 / 20616 = 0,34 ehk34% 2014/2015 Käibekapital: 11883 4080 = 7803 Käibekapitali osatähtsus: 7803 / 25929 = 0,30 ehk~30%
Omakapitali puhasrentaablus (ROE) Return on equity: PUHASKASUM OMAKAPITAL (keskmine) USA-s börsiettev 11-13% Selle näitaja järgi hinnatakse raha paigutuse otstarbekust. Kui see on madalam laenu- intressimäärast, on kasulikum raha välja laenata. Raamatupidamisaruandluse analüüs (26) ROE abil saab arvutada omakapitali tasuvust aastates. Kui võtta ettevõtte omakapitaliks 100% ja jagada see (maj. Aasta) omakapitali rentaablusega (Näit: 20), võrdub omakapitali tasuvus 5 aastat. Koguvara rentaablus e Return on total assets (ROA) PUHASKASUM näitab, mitu senti teenis KESKMINE VARA investeeritud . Peaks olema suurem, kui deposiidi intressimäär. Raamatupidamisaruandluse analüüs (30) Kapitali struktuuri suhtarvud Neid kasutatakse ettevõtte varade finantseerimise ja tema võlakoormuse analüüsimisel. Iseloomustavad ettevõtte võimet tasuda lühi- ja pikaajalisi kohustusi. Näitavad bilansi passiva struktuuri.
Varade maksumuseks tuleks võtta varade aastane keskmine maksumus. Investeeringute puhasrentaablust võib arvutada ka Du Ponti valemi järgi. Investeeringute puhasrentaablus = müügikäibe puhasrentaablus x varade käibesagedus = (puhaskasum / müügi netokäive) x (müügi netokäive / varade maksumus) Valem näitab, et varade rentaablus koosneb kahest komponendist, milleks on müügikäibe puhasrentaablus ja varade käibesagedus. Komponentide osakaal sõltub ettevõttest. Koguvara tulutase ehk ROA = [ kasum + intressikulu ( 1- maksumäär)] / keskmine koguvara Kordaja hindab, kui hästi on firma oma varasid kasutanud. Siin viiakse intressikulu enne puhaskasumile liitmist maksujärgsele alusele. Intressid liidetakse puhaskasumile, et saada kasumi suurust, enne kui kreeditoridele on väljamaksed tehtud, ning sel teel kõrvaldatakse varade finantseerimise allikad tegevustõhususe hindamisel mõjurite hulgast.
Maksevõime ja likviidsus pole päris samad mõisted. Esimene viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning teine pigem likviidsete varade olemasolule (raha, pangakonto). Maksevõime- pikem perspektiiv. Ettevõte võib olla maksevõimeline kuid mitte likviidne. 18. Kuidas iseloomustavad käibevälted ning käibekordajad varade kasutamise efektiivust? Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1 krooni kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) krooni kohta genereerida müügitulusid. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus. 19. Raha konversioonitsükli mõiste Konversioonitsükkel mõõdab aega hetkest kus ettevõte ostab sisse varud ja ka tegelikult tasub
1 Peeter Eomois, Finantsanalüüs ja –juhtimine I, loengukonspekt. 11 4. VARADE KASUTAMISE EHK EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS Varade kasutamise analüüs näitab, kui efektiivselt ettevõte kasutab oma varasid. Varade kasutamise tulemlikkust iseloomustavad käibekordajad, mille leidmiseks võrreldakse müügikäivet koguvara ja erinevate varaliikide suhtena 4.1 Materiaalse põhivara käibekordaja Põhivarade käibekordaja kajastab nende varade kasutamise efektiivsust kordades või ka seda, mitu müügi netokäibe eurot tuleb ühe põhivarasse investeeritud euro kohta. Kõrge käibekordaja näitab reeglina seda, et põhivarasid käsutatakse efektiivselt. Madal kordaja räägib liigsetest investeeringustest põhivarasse ja vähesest müügikäibest. Müügitulu
kohtade väljaselgitamiseks ja kahe või enama firma aruannete võrdlemiseks, on finantsanalüüsi peamiseks instrumendiks. finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja; institutsioon, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Väärtpaberite kustutusaja järgi eristatakse rahaturgu ja kapitaliturgu. finantsvõimenduse kordaja (kordades) keskmine koguvara / keskmine omakapital firmaväärtus ehk goodwill - ettevõtte väärtus teise ettevõtte või isiku jaoks; ettevõtte immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevõtte positiivses imagos, tuntud nimes, ärisidemetes, klientuuris jne. frantsiis - tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse honorari eest teisele isikule hüpoteegiintress - intress, mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete summadena, millest kaetakse tegelik intress ja ülejääva osaga tagastatakse laenu
Tasuvuse analüüsi abil saame kindlaks teha kui palju saadakse kasumit müügilt, varadelt ja omakapitalilt Vara, omakapital ja puhaskasum (-kahjum), tuhat krooni, aastatel 2000-2008 Kuidas mõjutab puhaskasumi suurus varade rentaablust (ROA) e. ehk investeeringute rentaablust? Suhtarv sümboliseerib kasumi efektiivsust, mida on teenitud seoses ettevõtte varade kasutamisega. Hinnang antakse sellele, kui hästi on firmas varasid kasutatud. Antud andmete põhjal võib järeldada, et koguvara puhasrentaabluse näitajad on madalad. Tõstmaks ROA taset peaks ettevõte suurendama käivet või tegevustulukust. 6 Varade rentaablus aastatel 2000-2008 Vahemikus 2000-2008 oli varade kasv suhteliselt pidev ja ühtlane, kuigi esines varieerumisi puhaskasumis, mis põhjustasid varade rentaabluse kõikumisi. Seega kasumi suurenedes suureneb varade rentaablus.
kingituseks või päranduseks. · varalahusus - käitutakse nii nagu elaksid mees ja naine eraldi. Mõlemal on oma isiklik vara · vara juurdekasvu tasaarvestus - mõlemad on oma vara ainuomanikud v.a tehingud eluaseme suhtes. Lahutuse korral jagatakse abielu jooksul juurde saadud vara võrdselt. Põhivara on see, mis kuulus abikaasale algselt või on saadud kingituseks/päranduseks. Soetisvara on juurde tulnud vara. Koguvara on varasuhte lõppedes asjade väärtus kokku. Kui valikut ei tehta, kehtib automaatselt varaühisus. Varaühisuse esimene variant - ühisvara. Kehtib ainult nendele isikutele, kes on abiellunud alates 2010 juuli. Kes on ennem abiellunud, neile kehtib varaühisuse seadus. Abieluvaralepingut saab sõlmida ainult notariaalses vormis. Abielu lõppemine Lõpeb surmaga või lahutusega. Abielu saab lahutada perekonnaseisuasutuses ning kohtus (maakohtus)
vajaminevast summast laenatakse. Kui maakler pakub võimendust 1:4 ja investoril on 1000 eurot investeerimiseks, siis ta saab maksimaalset võimendust kasutades osta väärtpabereid 4000 euro väärtuses. Võimendust kasutades võtab investor suurema riski. Võlakiri (Bond) - Väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võla kordaja = (lühiajaline võlgnevus + pikaajaline võlgnevus)/koguvara Väärtpaber (Security) - Väärtpaber kujutab endast kokkulepet investori ja emitendi vahel. Enamlevinud väärtpaberid on: aktsia, võlakiri ja fondiosak. Õigus (rights) - Õigus või eelisõigus lubab olemasolevatel aktsionäridel eelisjärjekorras näiteks osta uuest emissioonist aktsiaid. Selline eelisõigus kehtib tavaliselt 2-4 nädalat ning selle pakkumise hind on madalam kui muudele ostjatele. Rightsd võivad olla ka kaubeldavad sarnaselt aktsiatele.
on oluline firma jätkuv tegutsemine. Neid huvitab kasumiaruanne rohkem kui bilanss, kuna kasu- miaruanne annab ülevaate per. maj.tegevusest, puhaskasum on dividendide allikas ja aktsiate turu- hinna üheks peamiseks mõjuriks. Omanikke huvitavad näitajad: · aktsiakasum, · hind-tulu suhtarv, · lihtaktsia bilansiline väärtus, · omanike (lihtaktsionäride) omakapitali puhasrentaablus, · lihtaktsia turuväärtuse dividendisiduvus, · dividendi väljamaksekordaja, · dividendimäär, · koguvara puhasrentaablus. Kuna lihtaktsionärid (omanikud) on suurima riskiastmega huvigrupp, peaks nende huvidest lähtuv anal. olema kõikehõlmav, sisaldades ka teiste huvigruppide analüüsi. Omanikele pakuvad finantsaruandluse aspektidest kõige rohkem huvi: I E/v likviidsus - e/v võime tasuda tähtaegselt ettenäht. kohust., sõltub firma varade likviidsusest. Maksevõime e. likviidsuse näitajad: Käibekapital = käibevarad lühiajal. kohustused. Lühiajal
arv ?, müügitulu ?) 5. Mõõdikute tõhususe hindamiseks võib tegelike tulemustega võrdlemiseks . (N. müügi suhe ostjatelt laekumata summadega, mitu % on laekunud, kulukeskustes võib olla kululiikide lõikes hälbed). 1. Müügikäibe rentaablus (müügikäibe ärikasumisiduvus on traditsiooniline, laialdaselt kasutatav ettevõtte (all)üksuste tegevuse tõhususe näitaja. Müügikäibe rentaablus = kasum (kas äri- või puhaskasum) / müügikäive 2. Vararentaablus ehk koguvara kasumisiduvus on rentaablusnäitaja, mis leitakse kasumi (kasutada võib erinevaid kasumeid: ärikasum, puhaskasumit jt) ja vara maksumuse (kasutada võib nii koguvara jääkmaksumust, soetusmaksumust, asendusmaksumust kui ka netorealiseerimismaksumust) jagatisena. Vararentaablus = kasum / koguvarad 3. Omakapitali rentaablus Omakapitali puhasrentaablus (ROE) ehk omakapitali puhaskasumisiduvus on rentaablusnäitaja, mis leitakse puhaskasumi ja omakapitali jagatisena.
vahenditeks. Suhtarv üle 1,2 hea, seega Sellega on ettevõttel kõik korras. 4.3.Raha laekumise periood = 360 päeva / lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 2011.a. 360/4.48= 80.4 2010.a. 360/2.74= 131.4 See suhtarv näitab nõuete tasumise aega päevades. Nordecon on ühe aastaga tublisti vähendanud klientide poolt arvete tasumise viivituste aega. 4.4.Varade käibekordaja = müügi netokäive / koguvara 2011.a. 147 802/101 581= 1.46 2010.a. 99 312/95 241= 1.04 2009.a. 95 241/120 836= 0.79 Näitab ettevõtte varade käsutamise efektiivsust või ka seda, mitu müügi netokäibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta. See on üks Nordeconi näitajatest, mis on tõusnud normaalsele tasemele võrreldes eelmiste perioodidega. 4.5.Hankijate võla välde = võlad hankijatele / (realiseeritud kaupade kulu/365) 2011.a
Kuidas hinnata ettevõtte kasumlikkust? 20. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid. Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud). Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid. Käibevälted: Välte hindamiseks võetakse päevade arv aastas (n 365) ja jagatakse mingi vara (näiteks varud, debitoorne võlgnevus) käibekordajaga. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus
20. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid. Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud). Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid. Käibevälted: Välte hindamiseks võetakse päevade arv aastas (n 365) ja jagatakse mingi vara (näiteks varud, debitoorne võlgnevus) käibekordajaga. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus. Kui välde pikeneb, võib see näidata, et
tasaarvestatakse abikaasade vahel varasuhte lõppedes. Tekib abielu sõlmimisel või abieluvaralepinguga varasuhte valikul. Abikaasad valitsevad vara ühiselt (perekonna huvisid arvestades), vara hulka kuuluvaid üksikuid esemeid valdab abikaasa, kes on eseme omanik. Tasaarvestamisnõue aegub kolme aasta jooksul arvates päevast, mil abikaasa saab teada varasuhte lõppemisest, kuid hiljemalt kümne aasta möödudes varasuhte lõppemisest. Soetisvara-vara, mille võrra abikaasa koguvara ületab tema põhivara. Kui koguvara osutub väiksemaks kui põhivara, loetakse soetisvara võrdseks nulliga. Soetisvara suurus määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (abielu lahutamisel kohtus hagi esitamise aeg). Kui ühe abikaasa soetisvara on suurem, siis kuulub pool soetisvarade väärtuste vahest väiksema soetisvara saanud abikaasale rahalise tasaarvestamisnõude alusel. Tasaarvestamisnõude
Finantseerimises suurenevad laenatud vahendite osaga ka finnatsvõimendus ja risk, kuna ettevõte vajab täiendavaid vahendeid intresside ja laenude tasumiseks. Pikaajalise maksevõime suhtarvudest tuuakse välja kaks tähtsamat võlakordaja ja intresside kattekordaja. kohustused Võlakordaja = (7) koguvara Võlakordaja näitab võõrkapitali osatähtsust kogukapitalis, st kui suurel määral on firma vara finantseeritud laenukapitaliga. Kõrge võlakordaja näitab, et ettevõtte varasid finantseerivad põhiliselt kreeditorid, mitte aga omanikud. Kreeditorid eelistaksid näha võlakordajat madalana, sest siis on nende risk väiksem, kuna nad on ettevõtte 21 finantsraskuste korral enam kaitstud. Võlakordaja suur väärtus tähendab tavaliselt
osa aktivast moodustab põhivara, vaata joonist 1. Joonisel 1 on näha, kui suure hulga kogu varast moodustab põhivara ja kui suure käibevara. Joonis 1. Põhivara ja Käibevara osakaal varadest aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Käibevara ja põhivara osakaal kogu varast 2010-2015 100.00% 90.00% 80.00% 70.00% Koguvara 60.00% Põhivara 50.00% Käibevara 40.00% 30.00% 20.00% 10.00% 0.00% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 5 Paremaks ülevaateks põhivara muutustest aastate jooksul tegid autorid joonise 2. Käibevara
25. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid. Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud). Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid. Käibevälted: Välte hindamiseks võetakse päevade arv aastas (n 365) ja jagatakse mingi vara (näiteks varud, debitoorne võlgnevus) käibekordajaga. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus. Kui välde pikeneb, võib see näidata, et
raha keskmine laekumiskordaja = müügitulu / keskmine debitoorne võlg raha keskmine laekumisperiood (päevades) = (keskmine debitoorne võlg / müügitulu) * 360 * debitoorse lühivõlana on soovitatav käsitada laekumata arvete ja lühivekslite kogusummat raha keskmine tasumisperiood (päevades) = (keskmine kreditoorne võlg / kulud kokku v.a palgad, maksud, kulumid) * 360 põhivara käibesiduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus koguvara käibesiduvus = müügitulu / keskmine koguvara Kapitali struktuuri suhtarve kasutatakse firma varade finantseerimise ja firma võlakoormuse analüüsimisel. Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad firma võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Samas näitavad nad ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma- ja võõrkapitali vahel. võlakordaja = kohustised / kogupassiva omakapitali võlasiduvus = kohustised / omakapital
See suhtarv näitab nõuete tasumise aega päevades Varude käibekordaja (Inventory Turnover) * näitajat nimetatakse ka: Varude ringluskiirus Näitab kui kiire on varude ringluskiirus. Jagades saadud suhtarvu päevade arvuga analüüsitavas perioodis, saame varude ringlusvälte päevades Varude käibevälde ( Average Age of Inventory) Näitab kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varade Käibekordaja (Asset Turnover Ratio) * näitajat nimetatakse ka: Koguvara käibekordaja Koguvarade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust mitu käibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta Materiaalse põhivara käibekordaja (Fixed Assets Turnover) * näitajat nimetatakse ka: põhivara tootlus Põhivarade käibekordaja kajastab nende varade kasutamise efektiivsust kordades kui palju müügitulu saadi ühe põhivarasse investeeritud rahaühiku koh Lühiajaliste kohustuste käibekordaja
52. Jätkukasvu mudel Mudel, mis kajastab ettevõtte kasvu kiirust. Mudeli eeldused: 1) Ettevõte ei emiteeri tuleval aastal lihtaktsiaid 2) Ettevõtte koguvarade käibekiiruse suhtarv (S/A) jääb konstantseks. 3) Ettevõte maksab igal aastal puhaskasumi arvelt välja konstantsed dividendid. 4) Ettevõtte võlakordaja (A/E) on konstantne. 5) Ettevõtte puhaskasumimarginaal m on konstantne. Kasumimarginaali ja A/E suurenemine suurendab jätkukasvu määra. Koguvara käibekiiruse suhtarvu S/A suurenemisel on samuti jätkukasvu määrale positiivne mõju.
annaabi.ee 
