Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandusarvestuse vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vest, arves, arvest, tege, aruan, kapital, sumi, aktsia, finant, finants, inves, invest, jate, juhtim, varad, jääk, cont, suse, omakapital, jääktulu, jaot, rentaablus, koost, sete, võlg, jooks, real, voog, läht, realis, lähtu, laen, rahavoog, olul, controlling, hindam, aktsiad, soetusmaksumus, seot, tega, puhaskasum, rahal, likviidsus, kulukandja, ka vä- liskeskk. muutum. tingim. 1) E. Goldratti (1998) piirangute teooria. Propag. mõtlemisprots. lihtsust., soovit. tehnil. üksik- asjadesse ja keeruliste matem. algoritmide tasemele mitte laskuda. Kritis. ühekülgsete eesm. ja mõõdetavate tootmisl. näitaj. kasutam. juhtim., sh. toote omahinnast ja kuluarvestusest lähtuv. in- vest. ja org. juht. Märgib, et lisaks füüsil. piirangutele on olul. nn. käitumusl. piirangud. Juhtim. tõ- hust. eeld. tegutsemisalaste piirangutega arvest. ja senise teg. olul. muutmist. 2) C. Handy (1996) föderaalse org-i kontsepts. Väidab, et org. peab ennast detsentralis. ja väär- tust. koostöövaj. Võimu tuleb deleg. allapoole. Org-i edukas teg. olen. kõigi tööt. motiv. ja tööle pühendum. Käsitleb in. juhtim. seond. aspekte lähtuvalt e/v pragmaatil. eesm., mis tagab tööt. tõ- husa töö. Tänap. tööt. esit. väga kõrgeid nõudm. Tugev konkur. sunnib juhte kujund. pers. võime- katest ja tööle pühend. tööt
EPS EAR = 1 + , EPS 0 , m N EBIT DFL = , DTL = DOL * DFL EBIT - I EPS aktsia kohta tulev puhaskasum, N aktsiate arv, EBIT - intresside- ja maksueelne kasum, DTL - koguvõimendi, I intressisummad, DOL - tegevus- e. kasutusvõimendi, T tulumaksumäär, DFL - finantsvõimendi. DTL = %EPS / %S, kus DOL = EBIT / S , kus
tervikuna. Nad näitavad , kui efektiivselt genereeritakse kasumit müügist, varadelt, omakapitalilt. Indikaatorid on: müügikäibe üldine rentaablus; müügikäibe ärirentaablus; müügikäibe puhas rentaablus; investeeringute rentaablus; investeeringute puhasrentaablus; omakapitali rentaablus. Müügikäibe üldine rentaablus = brutokasum/ müügi netokäive Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum/ müügi netokäive Investeeringute puhasrentaablus e varade rentaablus (ROA) = puhaskasum/ varad Omakapitali rentaablus (ROE) = puhaskasum/ omakapital 5. Dividendide suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel Indikaatorid: tulu ühe aktsia kohta; hinna ja tule suhe; lihtaktsia nominaalhind; dividendid ühe aktsia kohta; dividendide väljamaksu kordaja; aktsiate dividendimäär. Tulu 1 lihtaktsia kohta (EPS) = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid)/ lihtaktsiate keskm arv
Rentaabluse üldnäitaja on alati kasumi ja ressursside suhe, mis näitab tasuvust, kasutoovust, tulukust. Kõige sagedamini kasutatakse rentaablusnäitajate arvutamisel ettevõtte puhaskasumit, mis jääb järgi peale tulumaksu maksmist. Näitaja väljendatakse tavaliselt protsentides. a)Varade rentaablus: mõõdab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust Tõlgendus: 1 varasse investeeritud euro tekitab ROA senti puhaskasumit ROA= NI/A, kus NI- puhaskasum ja A- varad. b) Käiberentaablus ehk tegevustulukus ehk marginaal (profit margin- PM) näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust. See näitab, mitu protsenti müügikäibest jääb ettevõttele kasumiks. Käiberentaablust arvutatakse nii puhaskasumi kui ka ärikasumi taseme järgi. Puhaskasumi järgi on käiberentaabluse valem järgmine: PM = NI/S ,kus NI- puhaskasum, S- müügikäive 12. ROE (teada peast valemit ka lisaks definitsioonile) return on equity) e
juhtidele; lisaks kasumi tagamiseks vajalike meetodite arendamine ja juurutamine. Ta peab osalema aktiivselt planeerimistegevuses, kontrollima plaanide elluviimist ja analuusima, miks mõni asi ei viidud nii ellu, teostama analuusi. 4. Omanikke huvitavad finantssuhtarvud (konkreetselt suhtarvu nimed, mitte lühendid) ROE omakapitali rentaablus ROA varade rentaablus PM kaiberentaablus EPS kasum aktsia kohta 5. Juhtkonda huvitavad finantssuhtarvud (konkreetselt suhtarvu nimed, mitte lühendid) ROA kogukapitalirentaablus (see huvitab arijuhte) CR luhiajalise võlgnevuse kattekordaja AT varade kaibekordaja DR võlakordaja Ettevõtte juhtkonna eesmargiks on taita kõikide huvigruppide ootused ning lootused. Seetõttu on juhtkond huvitatud kõigist naitajatest, mis mõjutavad ettevõtte toimimist. 6. Panka huvitavad finantssuhtarvud (konkreetselt suhtarvu nimed, mitte lühendid)
Kõrgemate astmete töötajad on parimal positsioonil. ,,ALT ÜLES" meetod-kõik töötajad osalevad planeerimises. Pannakse kokku töötajate isiklikud/osakondade plaanid. Võib kaasa tuua terviklikkuse puudumise org jaoks. HÄLBED eelarvest. Signaal- hälvete tekkimine. Diagnoos- meetmete valik. Tekkimise 3. põhjust:1.planeeritud näitaja oli vale; 2.näitajat pole õigesti mõõdetud; 3.midagi ootamatut on juhtunud. Kaks esimest põhjust näitavad planeerim ja arvest süsteemi nõrkust. Näitajate mõõtmist raskendab tulude, kulude õige periodiseerimine. PÕHIEELARVED-1.tulude, kulude eelarve; 2.bilansieelarve; 3.fin eelarve. Rahalised. JÄIK JA PAINDLIK EELARVE- plaane tehakse üldjuhul kord kvartalis, aastas, sestap E- stamine bürokraatlik protsess. Formaalne eelarvestamine on staatiline, fin mudel aga dünaamiline. STAATILINE-levinuim. PLAANTEGEVUSHINDAMINE DÜNAAMILINE-arvestab asjaoluga, et elus vaja õppida, kohaneda. Regulaarne asjade üle
seisukorrast, kasutamise intensiivsusest; · põhivara amortiseerimise arvestusmeetodid (lineaarne, kumulatiivne, kahekordne alaneva jäägi meetod, toodangu põhine meetod) 63. Raamatupidamise bilansi põhikoostisosad ja seosed. Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest, mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Aktiva (vara): käibevara ja põhivara. Passiva: kohustused ja omakapital. Seosed: 1) varad = kohust + omakapital; 2) omakapital = varad kohust; 3) käibevara + põhivara = lühiajal kohust + pikaajal kohust + omakapital. 64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis. Ehitusfirmades toimub iga tööpäeva jooksul palju majandustehinguid: varade liikumine, muutused varade ja kapitali jääkides. Bilansis kajastatakse: 1. Firma varad ja kapital 2. Varade ja kapitali olem vastavaks ajamomendiks 3. Ainult firma varad ja kapital 4. Ainult rahalises väljenduses 65. Aktiva- ja passivakontode vahe
väärtuse loomiseni lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, arvestades seejuures tegevuskeskkonda. (IIRC 2013: 8). Integreeritud aruandluse lähtekohaks on arusaam, et ettevõtte väärtus põhineb väga erinevatel finantsilistel ja mittefinantsilistel teguritel. Finantsilisi tegureid on võrdlemisi kerge hinnata ning leida nende väärtus. Kuid on olemas ka sellised väärtused, mida on raske või pea võimatu rahas mõõta – töötajad, loodusvarad, intellektuaalne kapital, turg ning õigusnormid, konkurents, energia- julgeolek jne. IR peegeldab ettevõtete otsuste laiemaid ning pikemaajalisemaid tagajärgi, mis põhinevad väga erinevatel teguritel, kuid mille eesmärgiks on väärtusloome pikemaajalise perioodi jooksul. IR võimaldab ettevõttel selgitada, millised on omavahelised seosed sisenditel, mida äritegevuses kasutatakse, et luua väärtust lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Selle tulemusena saab investor
Käibe- Põhi- Kapitali vara vara paigutus (investeering) Laen Tegevu- Tarni- sega VÕIMALUSED jad seotud Kapital Raha välja- (kreedi- torid) minekud Aktsiad - Dividendid Ostjad Müük Akumu- (deebi- leeritud torid) kasum Joonis 1. Ettevõtte ärimudel.
remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirju oma käes või müüa need järelturul teistele 4)elamispinna ostu-müügi vahe katmiseks. Silla krediit hindamiste reserv; muud reservid. Panga omavahendid subjektidele. Standartsete tingimustega võla-kirjadest (Bridge Loan)- eluaseme vahetus ühest elupaigast teise. Omanike poolt panka invest. raha. Omakapital kajastab mood. fonde, mille tagatisel emiteeritakse ja müüakse Kinnisvara lenu tähtaeg 10..20..30 aastat, tagatakse pangaomanike vastutust hoiustajate ees. 1)Esmased pikaajlisi fondi aktsiaid. Vallaspant- selle objektid: hüpoteegiga, eesõigusega kinnisvarale. Int. võib olla omavah
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
3. Tulemuslikkuse mõõtmiseks sobivate mõõdikute arendamine (et tulemused oleksid võrreldavad) Kui detsentraliseerimise juhtimise skeem on kinnitatud, siis iga segmendi juht, kellel on oma eelarve, nimetatakse eelarve omanikuks. Ta vastutab eelarve täitmise eest. Levinuim segmenteerimise meetod on vastutuskeskuste moodustamine. 2. Kolm meetodit segmenteerimiseks a) Vastutuskeskus on ettevõtte allüksus, mille juhil on otsustusõigus ja vastutus tema otsustamisalasse kuuluvate finants ja mittefinants näitajate saavutamine eest. Igal vastutuskeskusel on oma eelarve ning juhil on tavaliselt täielik kontroll ja vastutus eelarve täitmise eest. Vastutuskeskustes arvestuse pidamiseks juurutatakse nn. vastutuspõhist arvestust. Läbi vastutuspõhise arvestuse seostatakse vastutuskeskuse juhi tööülesanded ja vastutus konkreetse näitajaga. Vastutuskeskused jagunevad: o Tulu- ja kulukeskusteks o Kasumi- ja investeerimiskeskusteks
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............
Aasta 0 1 EBIT - Intressikulu - Maksustamiseelne kasum (EBT) - Tulumaks - Puhaskasum - Aktsionäride investeeritud kapital - - Aktsionäridele kättesaadavad puhtad rahavood - - NPV omakapitali hinna alusel #DIV/0! Omakapitali turuväärtus #DIV/0! KALUTUD KESKMINE KAPITALI HIND WACC (WEIGHTED AVERAGE COST OF CAPITAL) Kapitali hind Osatähtsus
Mitteloodusliku ressursina peavad majandusteadlased silmas kapitali. Kapitali all ei mõisteta mitte ainult raha vaid see on märksa laiem mõiste. Kapitali alla peetakse silmas peamiselt reaalset füüsilist kapitali nagu näiteks tootmishooned, masinad seadmed. 2 Üldistavalt võiks öelda, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja et kapital ise on inimese töise tegevuse tulemus. Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada.
hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos %-ga või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, va seaduses sätestatud juhtudel. VARAD Ostutehingute kirjendid: D kaup,materjal,PV,kulu D kulu,kaup,PV,muu vara K kassa,pank,tarnijad D KM K kassa,pank,tarnijad Vara liigitamisel arvestatakse kasutusaega ja soetusmaksumust. Bilansis liigitatakse varad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara alla kuuluvad raha,finantsinvesteeringud,nõuded ja ettemaksed,varud ja bioloogilised varad. Põhivara alla kuuluvad finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud,materiaalne PV,bioloogilised varad,immateriaalne PV. ''Vara arvele võtmine''-tekib ostutehinguga ja tähendab, et kannad kohe kuludesse. VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, mida parajasti
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
AS vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital väh 25000eur. AS võib asutada üks või mitu isikut (füüsiline või jur); 1. Asutamislepingu sõlmimine 2. Põhikirja koostamine 3. Notariaalne kinnitamine, allkirjastamine asutajate poolt 4.Pangaarve avamine 5. Sissemaksete tegemine ja aktsiate eest tasumine 6. Mitterahaliste sissemaksete hindamine 7.Aktsiate registeerimine Eesti väärtpaberite keskregistris 8. Äriregistrisse kandmise avaldus 31. Aktsia iseloomustus. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust ASi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule mitmeid õigusi. A on jagamatu. Jaotatakse liht-ja eelisaktsia. Nimiväärtus aktsia nimiväärtus on 10 senti või kordne 10 sendile. A väljalaskehind ei või olla väiksem nim väärtusest: Tühine aktsia väiksema kui 10s. A ülekurs- kui aktsia väljalaskehind on suurem nimiväärtusest. Ülekurssi võib kasut: kahjumi katmiseks. Aktsia annab aktsionärile õiguse:
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus!
ning allikaid on ettevõttel bilansi koostamise momendil rahalises väljenduses. Bilanss koosneb järgmistest finantselementidest: Vara Kohustus ( Kohustis) Omakapital Raamatupidamise põhivõrrand VARA = KOHUSTUS + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED NETOVARA = BILANSI AKTIVA ÜLDSUMMA - PASSIVAS NÄIDATUD KOHUSTUSTE ÜLDSUMMA Laiendatud võrrand VARAD = KOHUSTISED + EELMISE PERIOODI OMAKAPITAL +/- (ARUANDEPERIOODI TULUD - KULUD) Bilanss iseloomustab ettevõtte vahendeid kahest seisukohast. Bilansi aktivas näidatakse vahendite koosseis ja paigutus (varade struktuur). Varade struktuur annab informatsiooni selle kohta, millised majanduslikud ressursid on bilansipäeval ettevõtte käsutuses, et potentsiaalset tulu tuua. Bilansi passivas näidatakse vahendite moodustamise allikad ja kasutamise otstarve
................................................................................................................................................................ 62 SISSEJUHATUS Käesoleva aruanne autor käis läbi üheksa nädalast majandusarvestuse ja finants analüüsi praktikat. Antud praktika objektina oli OÜ Abilis. Praktika läbimise ajal autor tutvub erinevate dokumentidega, mis on seotud raamatupidamisega, teeb finants analüüsi ja saab praktilisi kogemusi raamatupidamises, teiste sõnadega aitab pearaamatupidajale vormistada dokumente, mille käigus kinnitab oma teoreetilisi teadmisi. Praktika läbimise peaeesmärk on rakendada teoreetilisi teadmisi praktikaettevõttes ning
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
Tuleb tähele panna, et DOL väärtus muutub ka siis, kui müügitulu muutub. 18) Finantsvõimendus ja selle hindamise meetodid DFL Avaldub ettevõtte ärikasumi (EBIT) suhtena tulusse lihtaktsia kohta (EPS) (EPS tundlikkus EBITi muutustele) Tuleneb püsivatest finantskuludest, mis mõjutavad ettevõtte kasumi kujunemist. Võib seega defineerida kui püsivate finantskulude kaasamist, võimendamaks ettevõtte ärikasumi (EBIT) muutuste mõju tulule aktsia kohta (EPS). Arvutada kahel moel: DFL punkthinnangu kaudu, intervallhinnangu kaudu. DFL intervallhinnang DFL=% EPS muutus/% EBIT muutus kui DFL on suurem kui 1, siis see näitab võõrfinantseerimise kasutamist. Mida suurem on DFL, seda suurem on ettevõtte finantsvõimendus ja seega ka finantsrisk. DFL punkthinnang DFL=EBIT/EBIT-Intress DFL on sama oodatava EBITi taseme juures. DFL väheneb kui ettevõttel läheb oodatust paremini, DFL suureneb, siis läheb ettevõttel oodatust halvemini.
17. Kassapõhise raamatupidamise põhimõtted. Kuidas tuleks sisse seada, kellele lubatud. Mida tuleb arvestada registri koostamisel (kindlasti vorm E jaotus.) Kassapõhine raamatupidamine- majandustehingud kajastatakse registrites raha liikumise järgi. Sissekanne tulu v kulu. Ei näita aruandeperioodi lõpul vara j kohustusi. Ei anna tegelikku ülekannet.FIE-le lubatud. 18. Varade arvestus ja liigitamine. Kuidas varad liigitatakse. Kas on oluline koostada RP-s varade arvestust liikide kaupa eraldi. Miks? Kuidas kajastatakse varad registris ja aruannetes, st millise aruande jaoks üldse on vaja varade jaotust teha. Käibevara- likviidne vara, mis kuni 1 aasta jooksul kas muudetakse rahaks v kasutatakse ära äritegevuses. Likviidus on vara võime muutuda rahaks. Liigid: raha, lühiajalised finantseeringud, nõuded ja ettemaksud, varud, bioloogilised varad, müügiootel PV.
) ja eelisaktsiad (selline mis ei anna hääleõigust ja pos on see et nad garanteerivad igaljuhul dividendi väljamaksemise olenemata sellest kuidas aasta lõpeb. Dividendi suurus on ära määratud põhikirjas. Neid tohib olla kuni 1/3 aktsiakapitalist. Hääle nad saavad siis kui kahel aastal nad pole saanud dividende. Eelisaktsionäride nõudeid rahuldadakse enne kui lihtaktsionärid). Teine aktsiate liigitus on esitaja aktsiad ja nimeline aktsia. Selle liigituse aluseks on kaasnevad õigused. Nimeline aktsia annab õiguse ainult sellele inimesele kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitaja aktsia puhul kuuluvad aktsaiaga kaasnevad õigused kelle valduses aktsia on. Vähem turvaline. Eestis ei ole esitaja aktsiad lubatud. Aktsiakapitali saab vähendada osaaktsiate tühistamisega, teine võimalus on vähendada aktisanimiväärtust kui see on võimalik. Aktsiat võib splittida. Splittimise puhul vähendatakse
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamakse
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1 1. Finantsaruandluse analüüsi 7 etappi järjekorras. Suhtarvu definitsioon, valem, arvutused, arvu interpreneerimine (mida tähendab), võrdlus (võrdlus üldtunnustatud kriteeriumile, statistikaametiga võrldus), hinnasagedus, dünaamika ja selle põhjused, parendusettepanekud. 2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? Omanikele rentaablus ja omakapitali kasutamise efektiivus. Juhtkond likviidsuse maksevõime, rentaablus, varade kasutamise efektiivsus ja omakapitali efektiivsus. Pankasid huvitav maksevõime. Panka huvitab kas tal on olemas maksevõime, juhtkonda peavad need huvitama, sest nemad juhivad ettevõttet ja omanikud huvituvad just nendest, sest neid huvitab kasum ja dividendid. 3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analüüsile lähtudes ajalisest dimensioonist. Bilansipõhjal
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui
· Pikaajalised kohustused Omakapital Aktiva kokku Passiva kokku Bilanss on tasakaalus kui vara võrdub vara moodustamise allikatega st. aktiva võrdub passivaga. Bilansi võrdused on: VARA = VARA MOODUSTAMISE ALLIKAD AKTIVA = PASSIVA VARA = KAPITAL (VÕÕRKAPITAL JA OMAKAPITAL) OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED (VÕÕRKAPITAL) VÕÕRKAPITAL = VARA OMAKAPITAL Bilansi põhivõrdus on: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL KASUMIARUANNE 2.1 Põhimõisted TULU - aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.
mahaarvestusmäär (maha arvestusmäär = (soetusmaksumus lõpetamise maksumus)/ kasulik eluiga). · Mahaarvestis = mahaarvestusmäär * perioodi tootmismaht. · Kahekordselt alaneva jäägi meetod kiiramortisatsioonimeetod, kus põhivara kasutusaja alguses kantakse kuludesse suuremad summad (kahekordne lineaarne arvestusmäär = 2/vara kasutusaeg). · Raamatupidamisbilanss annab ülevaate ettevõtte käibe ja põhivarade koosseisust ning moodustamise allikatest. · Varad = Kohustused + omakapital. · Aktiva (vara): käibevara (raha ja väärtpaberid, nõuded ja ettemaksud, varud); põhivara (pikaajalised investeeringud, materiaalne, immateriaalne). · Passiva (kohustused ja omakapital): kohustused (lühiajalised ja pikaajalised); omakapital (omanike sissemaksed, jaotamata kasum). 13
kohustuste osa, mis kuulub tasumisele eeloleval aastal. PIKAAJALISED KOHUSTUSED 19. Pikaajalised võlakohustused 20. Muud pikaajalised võlad 21. Pikaajalised eraldised Pikaajalised on need kohustused, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. See osa arvelevõetud pikaajalistest kohustustest, mida tuleb tasuda järgneval majandusaastal, kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes lühiajalise kohustusena. AKTSIONÄRIDE KAPITAL Seotud omakapital 22. Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 23. Aazhio 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid 29. Oma aktsiad või oma osad Vaba omakapital 27.Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital väljendab omanikepoolset nõudluste osa firma varade suhtes. Aktsiakapital on omanike investeering ettevõttesse. Aazio (üle/alla nominaalväärtuse)
annaabi.ee 
