· kondenseerumise ja mikroobse kasvu (hallitus, bakterid) vältimine; · materjalide biolagunemise (mädanik, mardikad) vältimine; · metallide korrosiooni vältimine; · materjalide kahjulike emissioonide ja lõhnade vältimine; · värvimuutus; · pragunemine; · liimide ja värvide nakke kadumine; · betooni karboniseerumise vältimine; · energiakulu vähendamine; · tõmbuse vältimine. 5. Niiskus õhus: õhu veeaurusisaldus, veeauru küllastussisaldus ja küllastusrõhk, suhteline niiskus, küllastustemperatuur. Õhk on gaaside segu. Reaalne õhk ei ole kunagi kuiv, s.t. ta sisaldab ka veeauru molekule ehk veeauru. Veeauru hulka õhus võib iseloomustada: · veeauru absoluutse hulgana õhus · veeauru osarõhuna õhus · suhtelise niiskusena Veeauru küllastussisaldus (vsat) antud temperatuuril õhus olevatele veemolekulidele vastav teatav kontsentratsiooniline piir väljendatuna g/m3;
Ühtset ja kindlat piiri on sageli raske anda. Juhinduda võib: korrosioon: teras RH>60%, alumiinium: RH>75%; hallitus, puhas materjal; Puit ja puidupõhised materjalid RH 75...80%; Paber kipsplaadil RH 80...85%; Mineraalvill RH 90...95%; Vahtpolüstüreen RH 90...95%; Betoon RH 90...95%; Puidumädanik RH 95...100%; Põrandakatteliimid RH 90...95%; Veeauru kondenseerumine RH100% 5. Niiskus õhus: õhu veeaurusisaldus, küllastussisaldus, veeauru osaõhk, veeauru küllastusrõhk, suhteline niiskus, veeauru kondenseerumine, kastepunkt, küllastusvajak Õhk - gaaside segu, mille põhikomponentideks on: lämmastik 78%, hapnik 20,9%, argoon 0,93%; süsihappegaas 0,04% ning veeaur. Veeaur - kindlal rõhul ja temperatuuril on ühes hulgas (mass, maht) alati teatud hulk veeaurumolekule. Mida kõrgem on õhutemperatuur, seda rohkem suudab õhk veeauru sisaldada. Igal temperatuuril on õhus olevate veemolekulide teatav kontsentratriooniline piir –
2 0 0,04 2 1,282 1,5 4,5 2,45 5 8 27,29 Kanname võrgukarakteristiku (tabelis punase kirjaga tulbad) pumbakarakteristikule. Valime pump mootoriga 7,5 kw see on kõigem otsatarbekam varaint Kuna lähtülesandes veekulu 24 l/s meie juhul pumb saab katta natuke rohkem vajadused. Hea varu pea olema. Pumba imemiskindluse kontrolliks arvutatakse pumba kavitatsioonivaru. kus Põ - baromeetriline õhurõhk, võtta normaalrõhk, Pa; Pküllastus on vastav vee küllastusrõhk (Pa) 3166 Pa NPSH < (101325/(9.81*1000))-2-1,5-(3166/9810))= 7,3 m Manomeetri näit pumba järel Pman/y= 4,58,21+2,45+0,0410=15,2 => Pman= 15,2*(9,81*1000)=149112 Pa Vaakummeetri näit saadakse järgnevatest valemitest 101325 / 9,81*1000 2 -1,5 - 0,041= pi/y= 6,8=> Pi= 6.8* (9.81*1000)= 66691 Pa Pvak =101325-66691=34634 Pa kus Pi absoluutne rõhk pumba imiavas, Pa. P= 9,81 *18,70*0,028/0,68=7,55 W Pumba käitamiseks vajaminev mootorivõimsus
(kevadel kui ülejäänud maa on soojenenud ülesse, siis see põranda alune on ikka jääs veel ja siis kui päike paistma hakkab sinna peale, või ma ei mäletagi mis sellega täpselt oli, siis see niiskus sealt külmunud pinnast hakkab üles tulema sinna põranda alla) 62. Selgita mõisteid niiskuslisa, niiskuskoormused? Niiskuslisa siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus. Niiskuskoormused 63. Mida väljendab veeauru osarõhk ja mida väljendab küllastusrõhk? Kuidas neid arvutatakse? Veeauru osarõhk väljendab õhu absoluutset niiskust: p=RH psat. psat= p/RH. Küllastusrõhk väljendab millise õhurõhu juures hakkab lisanduva niiskuse korral vesi kondenseeruma 64. Mis on kastepunkt, mida saab ruumis ette võtta, et vältida selle tekkimist piirdes ja kondensaadi tekkimist välispiirde sisepinnal?
• hallituse kasv pindadel • puit materjalide kõdunemine • materjalide paisumine • külmakahjustused • esteetiline välimus • metallide korrosioon • väheneb materjalide soojusmahtuvus 61. Selgita miks on alt tuulutatavad põrandakonstruktsioonid niiskustundlikud? 62. Selgita mõisteid niiskuslisa, niiskuskoormused? Niiskuslisa – siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus. Niiskuskoormused – 63. Mida väljendab veeauru osarõhk ja mida väljendab küllastusrõhk? Kuidas neid arvutatakse? Veeauru osarõhk väljendab õhu absoluutset niiskust: p=RH ∙ psat. psat= p/RH. Küllastusrõhk väljendab millise õhurõhu juures hakkab lisanduva niiskuse korral vesi kondenseeruma 64. Mis on kastepunkt, mida saab ruumis ette võtta, et vältida selle tekkimist piirdes ja kondensaadi tekkimist välispiirde sisepinnal? Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur küllastub ja kondenseerub veeks või jääks. Toimiva vent
UΨ= =0,07 W /m2 K 571,5 Leiame välisseina korrigeeritud soojusjuhtivuse (Uc W/m2K) 2 U c =0,12+0,07=0,21 W /m K Ülesanne 17. Leia a) veeauru osarõhk kui t=6,3ºC ja RH=76% b) õhu veeauru küllastussisaldus kui t=11,7ºC c) Temperatuur kui õhu veeauru küllastussisaldus on 6,4g/m³ d) Õhu suhteline niiskus kui t=9,4ºC ja õhu veeaurusisaldus on 2,7g/m³ Lahendus: a) Psat=0,76*954=725 Pa; 954 on tabelist 1; 6,3 kraadile vastav küllastusrõhk. b) Vsat=10,5 g/m3; Tabelist 2 tuleb vaadata 11,7 kraadi juures olevat väärtust. c) t= 4,1 ºC . Tabelist 2 tuleb üles leida 6,4g/m3 ja vaadata mis temperatuuri juures see on . v 2,7 RH = ∗100 = ∗100 =29,9 d) V sat 9,04 Ülesanne 18. Leia joonisel oleva täpi algsed õhuparameetrid. Seejärel: a) Tõsta algse punkti temperatuuri 5 ºC võrra. b) Lisa algsele punktile 4 g/kg vett
Leida a) veeauru osarõhk kui t=-13ºC ja RH=78% b) õhu veeauru küllastussisaldus kui t=-14,5ºC c) Temperatuur kui õhu veeauru küllastussisaldus on 9,5g/m³ 35 d) Õhu suhteline niiskus kui t=+0ºC ja õhu veeaurusisaldus on 3,1g/m³ Selle ülesande lahendamiseks tuleb kasutada valemeid: RH= v / vsat * 100 = % RH= Või RH= p / psat * 100 = % p - veeauru osarõhk niiskes õhus, Pa; psat - veeauru küllastusrõhk, Pa; v - veeaurusisaldus õhus, Pa; vsat- küllastunud õhu veeaurusisaldus, Pa. Küllastusrõhkude ja küllastunud veeaurusisalduse leidmiseks tuleb teil kasutada ka all pool esitatud tabeleid. Lahendus: a) 0,76*198= 150,48 Pa * 198 on tabelist 1; -13 kraadile vastav küllastusrõhk b) Tabelist 2 tuleb vaadata -14,5 kraadi juures olevat väärtust, mis on 1,45 g/m3 c) Tabelist 2 tuleb üles leida 9,5g/m3 ja vaadata mis temperatuuri juures see on kõige lähem
M a kg d= , M õ kg Õhu niiskust on kasulik määrata õhu entalpia vahendusel järgneva valemi abil: I = t + d ( 2480 +1,96t ) , kJ/kg Psühromeeter koosneb tavalisest kuivtermomeetrist ja pidevalt niisutatavast märgtermomeetrist. Suhtelise niiskuse saab määrata kahe termomeetri näidu ja vastava tabeli abil. p a = p m - AB (t - t m ) , 23 pm veeauru küllastusrõhk märgtermomeetri temperatuuril Hügromeeter - 2 spiraali on kontaktivabalt voolu juhtivas materjalis. Mida suurem on niiskus, seda suurem vool materjali läbib ja seda rohkem spiraalid soojenevad. Peal on temp-i andur, mis määrab niiskuse. 43. Elektrilised mõõtmismeetodid õhu niiskuse mõõtmiseks. Elektronpsühromeetri temperatuuritajurid on vasktermotakistid. Teine elektriline mõõteriist õhu niiskuse mõõtmiseks on digitaalne hügromeeter, kus 2
M a kg d= , M õ kg Õhu niiskust on kasulik määrata õhu entalpia vahendusel järgneva valemi abil: I = t + d ( 2480 +1,96t ) , kJ/kg Psühromeeter koosneb tavalisest kuivtermomeetrist ja pidevalt niisutatavast märgtermomeetrist. Suhtelise niiskuse saab määrata kahe termomeetri näidu ja vastava tabeli abil. p a = p m - AB (t - t m ) , 23 pm veeauru küllastusrõhk märgtermomeetri temperatuuril Hügromeeter - 2 spiraali on kontaktivabalt voolu juhtivas materjalis. Mida suurem on niiskus, seda suurem vool materjali läbib ja seda rohkem spiraalid soojenevad. Peal on temp-i andur, mis määrab niiskuse. 43. Elektrilised mõõtmismeetodid õhu niiskuse mõõtmiseks. Elektronpsühromeetri temperatuuritajurid on vasktermotakistid. Teine elektriline mõõteriist õhu niiskuse mõõtmiseks on digitaalne hügromeeter, kus 2
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640
protsess(Külmutus-soojuspumpprotsessid). Kütuse ja õhu segu süüdatakse silindris Aurukomp külmutusseadme põhimõtte skeem ja süüteküünlaga(sädemega). ringprotsess TS diagrammil 12 termodün keha isoentroopia komprimeerimine l2=12AB Aurukompressor külmutusseadme ringprotsess: TD kehaks on 23 soojuse protsessi juurdejuhtimine (kütuse isohoorne külmutusagens, sellel ainel on kõrge küllastusrõhk. Freoonil põlemine) suur gaasimuutussoojus, kõrge küllastusrõhuga. 34 pölemisproduktide isoentroopne paisumine, mille käigus 12-külmutusagentsi aurude isoentroopne komprimeerimine kompressoris gaas teeb tööd l1=34B4 22`- ülekuumendatud aurude isobaarne jahtumine küllastusolekuni punktis
Kütus koosneb antud soojushulk, l- tarbitud töö. Aurukompressor (pikisuunas 0,36 ja ristisuunas 0,15[W/mK]; Õhk 0C põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. Põlevosa külmutusseadme ringprotsess: TD kehaks on 0,024, 500C-0,057; grafiit-5,0; vask-370. omakorda koosneb org. ainest ja püriidsest väävlist. Org. külmutusagens, sellel ainel on kõrge küllastusrõhk. 31.Konvektiivne soojusülekanne ja Newtoni valem. osa on moodustatud: süsinikust, vesinikust, hapniku, Froonil suur gaasimuutussoojus, kõrge küllastusrõhuga. Konvektsiooniks nim. soojuse levikut, mis tekib teatava lämmastiku ja väävli kõrgmolekulaarsetest ühenditest. Ct Joonis: soojussisaldusega vedeliku või gaasiosakeste +Ht +Ot +Nt +St +At +Wt =100%, kus s- tuhk, w- edasiliikumise ja segunemise tulemusena
2.Soojuspumpprotsess. Kasutatakse kas kütte ja sooja veega
varustamisel või konditsioneerides, T2To ja T1>To. Seal, kus kütteperiood on lühiajaline. 3.
Kombineeritud protsess(Külmutus-soojuspumpprotsessid).T2
Kuivaks auruks nimetatakse auru, mis ei sisalda absoluutselt vedelat faasi ehk kogu vesi on täielikult aurustunud. Niiskeks auruks nimetatakse auru, mis kujutab endast kuiva auru ja kuna vee mehhaanilist segu. Niisket auru iseloomustatakse kuivusastmega, mis tähistatakse X. Kus 1kg niisket auru sisaldab 0,85kg kuiva auru ja 0,15kg vett. Kui suur on kuivusaste X = 85% Parameetriteks, mis määravad ära kuiva küllastunud auru oleku on kas küllastus temperatuur või küllastusrõhk . Nende parameetritega on määratud vee olek keemise algmomendil (st. Küllastusolekus). Niiske auru olek on määratud üheaegselt kahe parameetriga.nendeks parameetriteks võib olla: 1. 2. 3. 4. 5. Kuiva küllastunud auru olek on väga ebastabiilne olek. Kuiva küllastunud auru kuumutamisel muutub ta ülekuumendatud auruks, samal rõhul. Kui seda kuiva küllastunud auru jahutada, siis ta muutub niiskeks auruks, samal rõhul
koostise iseloomustamiseks (põlevkivi). Süsihappegaasi geoloogilisel ladustamisel – pumbatakse otse mõnda geoloogilisse struktuuri (kivisöe vahekihti, gaasimaardlasse, soolasesse põhjaveekihti) 43. Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus. Teatud rõhu juures tekib gaasist vedelik, edasisel kokkusurumisel rõhk ei muutu, muutub vedeliku suhteline hulk anumas. Veeaur liigub suurema osarõhuga piirkonnast väiksema veeauru osarõhuga ruumi. Veeauru küllastusrõhk sõltub ainult temperatuurist. Kui õhus on kindel kogus veeauru, sellel kindel osarõhk, kui temp alandada, siis osarõhk=const, muutub küllastusrõhk, tekib kondensaat Absoluutne – veeauru tegelik hulk õhus – g H20 m H2O m-3. Suhteline - õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna % (RH) (tegelik veeauru rõhk temperatuuril t1 / küllastnud veeauru rõhk temperatuuril t1) * 100 %
· Aerogeelide valmistamisel, · Laborites keerulise koostisega materjalide keemilise koostise iseloomustamiseks. Aur vedeliku pinna kohal olev gaasiline keskkond. Küllastunud auru rõhk antud temperatuuril maksimaalse võimaliku veeauru rõhk. Rõhk, mille juures vedelikust väljuvate ja sinna tagasi minevate molekulide arv on võrdne. Kui rõhk vedeliku kohal on madalam kui vedelikus, siis vedelik aurub, kui kõrgem, siis aur kondenseerub. Veeauru küllastusrõhk sõltub ainult temperatuurist. Absoluutne niiskus veeauru tegelik hulk õhus. Suhteline niiskus õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse protsentides. Kastepunkt temperatuur, mille juures õhu tavarõhu korralmoodustub kondensaat. Veeaur kondenseerub, kui veeauru rõhk ületab küllastunud veeauru rõhu. Rõhu kastepunkt temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral moodustub kondensaat. Vedelikud ained, mis omandavad raskusjõu mõjjul voolavuse.
Nagu valemid ( 5 .0) ja ( 5 .0) näitavad, on Rankine'i ringprotsessi kasutegur seda kõrgem, mida kõrgemad on auru parameetrid aurujõumasinasse sisenemisel (auru entalpia h1 on määratud auru rõhu ja temperatuuriga) ja mida madalamate parameetriteni aur paisuda saab. Rõhk p2 on määratud kondensaatori temperatuuriga ja viimane omakorda sõltub jahutajast. Kui kondensaatorit jahutatakse loodusliku veekogu veega, siis talvel on jahutusvee temperatuur ja sellele vastav küllastusrõhk madalamad kui suvel seega talvel on Rankine'i ringprotsessi kasutegur kõrgem kui suvel. Rankine'i ringprotsessi Ts diagrammil (vt Joonis 5 .37) paikneb punkt 2 (aurujõumasinast väljuv aur) niiske auru piirkonnas, mis on auruturbiini kui enamkasutatava aurujõumasina jaoks väga ebasoovitav, sest põhjustab turbiini labade erosiooni. Et vähendada auru niiskust turbiini viimastes astmetes, selleks kasutatakse auru vaheülekuumendust (vt Joonis 5 .38).
annaabi.ee 
