juures hakkab gaas läbi pulbri tulema väikeste kindlate koguste Sünerees lakkab, kui tarde struktuur on tihedaks muutunud ja kaupa sarnaselt mullidega. Pulbri pind meenutab siis keevat 3. Esineb harva, siis kui on nõrk koosmõju adsorbaadi ja adsorbendi suurem osa vedelikku on välja surutud. Sünereesi tõttu kaotavad vedelikku, millest siis ka nimetus keev kiht. 34. Poolkolloidid. Kui vahel. A soojus adsorbaadi kondensatsioonisoojusest. Samuti on paljud tooted (juust, marmelaad, sült, seep, zelee, karamell) oma dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja adsorbendi-adsorbaadi ja vastupidi vahelised koosmõjud sarnased. 4. kaubandusliku välimuse. Organismide rakud muutuvad vananemisel temperatuurist (T0) nii molekulaarse lahusena kui ka kolloidolekus, Võib esineda hüstereesinähtus
Pulbritele on iseloomulik fluidisatsioon, s.o. üleminek olekusse, milline on sarnane vedelale olekule. Praktiliselt näeb sellist olukorda näiteks tolmkütuste kasutamisel düüspihustites ja keemiliste reaktsioonide läbiviimisel keevas kihis. Kui pulbrist lasta läbi gaasi, siis teatud voolukiiruse juures hakkab gaas läbi pulbri tulema väikeste kindlate koguste kaupa sarnaselt mullidega. Pulbri pind meenutab siis keevat vedelikku, millest siis ka nimetus keev kiht. 34. Poolkolloidid Kui dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja temperatuurist (T0) nii molekulaarse lahusena kui ka kolloidolekus, siis sellist süsteemi nimetatakse poolkolloidiks. Sellestoimub üleminek: c tõus tõeline lahus kolloidlahus geel (molekulaarne lahus) T°tõus Sellises lahuses on nii molekulid kui ka mitsellid. Selline süsteem on polüdispersne temal on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused
25. -potentsiaal ja lisandite mõju -potentsiaalile. 26. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 27. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. 28. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. 29. Koagulatsiooni ebakorrapärased read. 30. Suspensioonid ja emulsioonid. Emulsioonide liigid. Emulgaatorid. Bancrofti reegel. 31. Emulsioonide valmistamine ja lõhkumine. Näited emulsioonidest. 32. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid. 33. Poolkolloidid. Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. 1. Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Kolloidsüst eeme võib jagada pinna märgumise põhjal lüofoobseteks ja lüofiilseteks. Lüofoobsed süsteemid (kreeka keelest "lahustan" ja "hirm"). Seal on vastastikused mõjud nõrgad. Kui dispersioonikeskkonnaks on vesi, siis nimetatakse hüdrofoobseteks
Pulbrite peamine omadus on nn. fluidisatsioon, kus pulber käitub nagu vedelik. Selle näiteks on näiteks vedeliku laadne voolaine ja gaasi juhtimisel pulbrisse ,,mullitamine" nagu keevas vedelikus Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 34. Poolkolloidid. Omadused Poolkolloidid on sellised segud, mis sõltuvalt T või C on kas lahus või kolloid (geel). Selle olemust iseloomustab skeem Selline lahus on vahepealsete omadustega lahuse ja kolloidlahuse omadused, lahuses on nii mitsellid kui ka molekulid. Jaotus Anioonaktiivsed poolkolloidid aktiivne ots on anioon (seep COO-) Katioonaktiivsed poolkolloidid aktiivne ots on katioon Seep Seep saadakse rasva keetmisel. Seep ei tööta happelistes ja karedates lahustes (ei tööta, sadeneb)
Pulbritele on iseloomulik fluidisatsioon, s.o. üleminek olekusse, milline on sarnane vedelale olekule. Praktiliselt näeb sellist olukorda näiteks tolmkütuste kasutamisel düüspihustites ja keemiliste reaktsioonide läbiviimisel keevas kihis. Kui pulbrist lasta läbi gaasi, siis teatud voolukiiruse juures hakkab gaas läbi pulbri tulema väikeste kindlate koguste kaupa sarnaselt mullidega. Pulbri pind meenutab siis keevat vedelikku, millest siis ka nimetus keev kiht. 3 Poolkolloidid. Kui dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja temperatuurist (T0) nii molekulaarse lahusena kui ka kolloidolekus, siis sellist süsteemi nimetatakse poolkolloidiks. Sellises lahuses on nii molekulid kui ka mitsellid. Selline süsteem on polüdispersne temal on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused. Sõltuvalt sellest, kas assotsiaadid on katioonse või anioonse iseloomuga, jagatakse poolkolloidid katioonaktiivseteks või anioonaktiivseteks. Viimaste hulka
Pulbritele on iseloomulik fluidisatsioon, s.o. üleminek olekusse, milline on sarnane vedelale olekule. Praktiliselt näeb sellist olukorda näiteks tolmkütuste kasutamisel düüspihustites ja keemiliste reaktsioonide läbiviimisel keevas kihis. Kui pulbrist lasta läbi gaasi, siis teatud voolukiiruse juures hakkab gaas läbi pulbri tulema väikeste kindlate koguste kaupa sarnaselt mullidega. Pulbri pind meenutab siis keevat vedelikku, millest siis ka nimetus keev kiht. 30. Poolkolloidid Kui dispersne süsteem esineb sõltuvana tema kontsentratsioonist (C) ja temperatuurist (T0) nii molekulaarse lahusena kui ka kolloidolekus, siis sellist süsteemi nimetatakse poolkolloidiks. Selles toimub üleminek: C tõus tõeline lahus kolloidlahus geel T0 tõus Sellises lahuses on nii molekulid kui ka mitsellid. Selline süsteem on polüdispersne temal on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused
püsivad. Liitumine võib põhjustada nende eraldumist keskkonnast. Nt. savid. Saadakse molekulide või aatomite liitmisel suuremateks agregaatideks või aine peenestamisel kolloidosakese mõõtmeteni. Dispegeerimismeetod mehaaniline peenestamine kolloidveskis, ultraheliga või elektrikaares. · Lüofiilsed sisaldavad rühmi, mis moodustavad vesiniksidemeid vee molekulidega, tekivad iseenesest, tugev vastastiktoime lahustiga ja püsivad. Nt. valgud. Poolkolloidid tekivad madalmolekulaarsete ühendite molekulide iseeneslikul liitumisel lahuses. Geel lüofiilne kolloid, mis sisestruktuuri moodustamise järel on tahke aine omadustega. Nt. juust, sült, leib, lihaskiud, kõhred. · Assotsieerunud molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja fiilne) nt. seep. Kõiki neid hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega.
nn. elektrilise kaksikkihi), nõrgas vastastiktoimes keskkonnaga, liiguvad vabalt, võivad liituda üksteisega. Liitumine võib põhjustada nende eraldumist keskkonnast- koagulatsiooni. Pole püsivad. Näiteks savid. 2.Hüdrofiilsed (ka lüofiilsed) (sisaldavad rühmi, mis moodustavad H- sidemeid vee molekulidega) Näiteks valgud, mõned polümeerid 3.Assotsieerunud (ka poolkolloidid) (nende molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja hüdrofiilne), näit. seep. Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 97. Kolloidosakese ehitus (AgCl mitselli näitel). Pinna kõrge vabaenergia tõttu adsorbeeruvad kolloidosakestel alati kõrvuti lahusti molekulidega dispersioonikeskkonna ioonid. Kolloidosakese pinnal
mineraalid), tahke kolloidlahus (värviline klaas). Hüdrofoobsed (omavad vees laetud pinda, moodustavad nn. elektrilise kaksikkihi), nõrgas vastastiktoimes keskkonnaga, liiguvad vabalt, võivad liituda üksteisega. Liitumine võib põhjustada nende eraldumist keskkonnast- koagulatsiooni. Pole püsivad. Näiteks savid. Hüdrofiilsed (sisaldavad rühmi, mis moodustavad H-sidemeid vee molekulidega) Näiteks valgud, mõned polümeerid Assotsieerunud (ka poolkolloidid) (nende molekulis 2 osa, hüdrofoobne ja hüdrofiilne), näit. seep. Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. 97. Kolloidosakese ehitus. Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad.
annaabi.ee 
