(NH4)2SO4 +2KOH = 2NH3 + 2H2O + K2SO4 Soolad, nende omadused Soolad on kõik tugevad elektrolüüdid ja on oma lahustunud osas täielikult dissotsieerunud ioonideks Asendusreaktsioonid Aktiivsem metall tõrjub vähemaktiivse soola vesilahusest välja (pingerida) 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu 2Al0 + 3Cu2+ = 2Al3+ + 3Cu0 seega alumiinium oksüdeerub (on redutseerija) Al 0 - 3e = Al3+ ja vaskioon redutseerub (on oksüdeerija) Cu 2+ +2e = Cu0 Ioonireaktsioonid "vahetusreaktsioonid" SOOL + HAPE SOOL+ALUS (leelis) SOOL +SOOL Kulgevad (või ei kulge ) vastavalt ioonireaktsioonide kulgemise tingimustele NaCl + AgNO3 = NaNO3+ AgCl (sade) Ag+ + Cl- = AgCl CuSO4 + Al(OH)3 ei reageeri, sest alumiiniumhüdroksiid ei lahustu vees CuSO4 + Ca(OH)2 = CaSO4 (sade) + Cu(OH)2 (sade) - lühike ioonivõrrand siin mõttetu Amfoteersed hüdroksiidid, nende omadused
Ioonreakstsioonid lahustes: 1), 2) (SO2, CO2, HCl (kui teine saadus on lahus), H2S), 3)H2O. 2NH4Cl+Ca(OH)2 2NH3+2H2O+CaCl2 Kui mõlemad algained on lahused, siis reaktsioon ei toimu. · Soolad, mis on moodustunud nõrkadest/tugevatest alusest ja hapetest, ei hüdrolüüsu. (CO+H2Oei toimu(neutr. kk), Cu(OH)2 - neutr. sest vees lahustamatu OH-, Al2O3+ H2Oei toimu, sest OH- ei lahustu vees). Näidisül. Vaja on neutraliseerida 0,3 dm3 Ba(OH)2 0,1 M lahust. Mitu g 10%-list HCl lahust selleks kulub? Ba(OH)2+2HClBaCl2+2H2O V(Ba(OH)2)=0,3 dm3 P(HCl)=10% 0,1 M 0,1 mol - 1 dm3 x = 0,03 mol 3 x mol - 0,3 dm n(Ba(OH)2)=0,03 mol n(HCl)=0,06 mol M(HCl)=1+53,5=36,5 g/mol m=n*M=0,06mol*36,5g/mol=2,19g 100% - xg 10% - 2,19 g x = 21,9g
Ioonireaktsioonid (vesi)lahustes Põhireegel: Kokku lähevad ainult positiivne ioon negatiivsega. Reaktsioon kulgeb juhul, kui mõni ioonidest lahkub lahusest: Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape) 1. Tekib gaasiline aine, mis lahusest minema lendab. 2. ( leeliste toimel: NH3 ja hapete toimel:CO2, SO2 , H2S). 3. Tekib vees lahustumatu aine (sade) ja vastavad ioonid lahkuvad lahusest. 4. Kui vähemalt üks tingimustest pole täidetud - reaktsioon ei kulge. 5. Tekib nõrk elektrolüüt ja enamus tema koostisse kuuluvatest ioonidest lahkub lahusest molekulidena ( vesi, mõni nõrk hape). Kontrolli, kas 1 lähteainetest on hape Jah - kirjuta võrrandi parem pool Ei - Kontrolli, kas mõlemad lähteained lahustuvad vees Ei , ...
Kordamisküsimused /Elektrolüüdid. Hüdrolüüs .Ioonireaktsioonid/ 1) Osata välja tuua elektrolüüdi ja mitteelektrolüüdi erinevusi. Elektrolüüt: Juhib elektrit (vesilahuses ja sulatatud olekus) Laguneb vees ioonideks Happed, Alused, Soolad, kraanivesi Ioonilised ja polaarsed ained Mitte-Elektrolüüt: Ei juhi elektrit Ei lagune vees ioonideks
vähelahustuvad hüdroksiidid
● Mitteelektrolüüdid: molekulaarsed ained, va happed, oksiidid, lihtsined,
orgaanilised ained, nt bensiin
£ on dissotsiatsioonimäär: ioonideks jagunenud osakeste arv/lahustunud osakseste
arvx100%
Hapete lahustumine
H2so4-h+ + hso4
Hso4=h+ + so4 2- vähesel määral
Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvaad astmeliselt
Hüdroksiidid
Naoh - na+ + oh-
Soolad
Vees lahustuvad soolad jagunevad ioonideks
nacl - na+ +cl-
Ioonireaktsioonid
Ioonireaktsioonid on reaktsioonid, mis toimuvad ioonide vahel. Toimuvad ainult juhtumil, kui
ioonde kontsentratsioon väheneb. Selleks on kolm võimalust:
1. Tekib sade-ioond ühinemisel muutub agregaatolek
Reaktsioonid:
a) Soola reageerimine soolaga.
Al2(so4)3 + 3Bacl2 - 2Alcl + 3Baso4⬇ molekulaarne võrrand.
2Al3+ + 3so4 2- + 3ba2+ +6cl- - 2al3+ +6cl- + 3baso4
reaktsiooni käigus o HALOGEENIMINE halogeeni aatomite sisseviimine ühendisse o HÜDRAATIMINE keemiline liitmisreaktsioon veega o POLÜMEERIMINE madalmolekulaarsest ainest (monomeer) kõrgmolekulaarsete ühendite saamine (polümeer) LIHTAINE LAGUNEMISREAKTSIOONI saadusteks on aatomid või lihtained Cl2=2Cl O3=O2+O LIITAINE LAGUNEMISREAKTSIOONIL tekivad liht- või uued liitained 1H2O=2H2+O2 Ca(OH)2=CaO+H2o IOONIREAKTSIOONID reaktsioonis osalevad ioonid (redoksreaktsioon) · reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui o tekib raskvahustuv aine AgNO3+NaCl=AgCl+NaNO3 Ag++NO3-+Na++Cl-= AgCl+ Na++NO3 o tekib kerglenduv aine (gaas) FeS+H2SO4=FeSO4+H2S Fe2-+S2-+2H+SO42-=Fe2-SO42-+ H2S 2H-+S2-= H2S o tekib nõrk elektrolüüt nt vesi KOH+HCl=KCl+H2O K++OH-+H++Cl-=H2O+K+Cl- H++ OH-= H2O
Lewis : happelis-aluselised reaktsioonid on vastasmõju liik, milles aluse molekuli vaba elektronipaar ühineb happe molekuliga, tekitades kovalentse sideme. Vee dissotsiatsioon ja pH: Vesi on vähesel määral dissotsieerunud ioonideks : 2H 2O H3O+ + - HO VD on tugevalt endotermiline. Happelisust-aluselisust ebamugav väljendada arvu 10 astmetena. Lahuse pH: selles lahuses sisalduvate vesinikioonide aktiivsuse negatiivne kümnendlogaritm. (0-7happeline, 7-14 aluseline). Ioonireaktsioonid lahustes: anorg. reaktsioonid (peaaegu eranditult) ioonireaktsioonid org. keemias palju vähem ioonireaktsioonide (lõpuni) kulgemiseks peab nihkuma keemil. tasakaal produktide tekke suunas. Ioonireaktsioonide lõpuni kulgemise (mittepööratavuse) tingimused: Tekib vähelahustuv sade, Tekib lenduv ühend, Kompleksiooni moodustumine, Vähedissotsieeruva ühendi teke Redoksreaktsioonid: elementide oksüd.-aste muutub reakts käigus: üks oksüdeerub, teine redutseerub (elektronkanne)
2) eraldub gaas 3) tekib nõrgem el.l (alus, hape) l + l -> ml + l 5 l + l <- -> l + l molekulaarvõrrand ioonvõrrand taandatud ioonvõrrand nt: AgNO3 + NaCl -> AgCl + NaNO3 Ag + NO3 + Na + Cl -> AgCl (ml) + Na + NO3 Ag + Cl -> AgCl 10) SOOLA HÜDROLÜÜS Soolade hüdrolüüsiks nimetatakse soola ja vee vahelist vahetusreaktsiooni.Kõik ioonireaktsioonid kulgevad kõige halvemini dissotsieeruva reaktsioonisaaduse tekke suunas, sama kehtib soolade hüdrolüüsi kohta. Kui ainus nõrk elektrolüüt segus on vesi, siis hüdrolüüs ei kulgegi. Nõrga aluse ja tugeva happe soola vesilahus on happeline. Tugeva aluse ja nõrga happe soola vesilahus on aluseline. Nõrga aluse ja nõrga happe soolad hüdrolüüsuvad nii aniooni kui katiooni järgi. Tugeva aluse ja tugeva happe soolad ei hüdrolüüsu.
emulsioonivärvid 104. Lakid: mõiste liigitus. Lakk -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Vee baasil, Polüurentaanlakid, õli- polümeerlakid, happega kivinevad lakid, kruntlakid 105. Uued keraamilised materjalid. 106. Keemiliste reaktsioonide liigitus. Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; - Kompleksi moodustumise reaktsioon; - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. 107. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone). Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. Zn + CuSO4 ® ZnSO4 + Cu II 0 Cu2+ + 2e- => Cu oksüdeerija 0 +II
Vee baasil, Polüurentaanlakid, õli-polümeerlakid, happega kivinevad lakid, Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt. kruntlakid § Adsorbaat- pinnale adsorbeeruv aine (gaasisegude või lahuste komponendid). 103. Keemiliste reaktsioonide liigitus. füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed Mittepööratavad ioonireaktsioonid: adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et - Sadestusreaktsioon; adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada. - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; Adsorbent on regenereeritav ning ühte ja sama adsorbenti - Kompleksi moodustumise reaktsioon; saab palju kordi kasutada. - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon
lahuste komponendid). kruntlakid füüsikaline van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et 103. Keemiliste reaktsioonide liigitus. adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada. Mittepööratavad ioonireaktsioonid: Adsorbent on regenereeritav ning ühte ja sama adsorbenti Sadestusreaktsioon; saab palju kordi kasutada. Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; Keemiline: Seotud keemilise sideme tekkega Kompleksi moodustumise reaktsioon; adsorbendi pinna ja adsorbaadi vahel. Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon
· Happega kivinevad lakid kahekomponentsed lakid, kõvendiks hape. Kuivamine toimub reaktsiooni teel. sisaldab formaldehüüde, mis tervisele ohtlikud. · Kruntlakid puidu kruntimiseks mõeldud lakid. Puidu värvust saab vähe mõjutada, isoleeriva mõuga. Keemiline reaktsioon keemiliste sidemete ümberkujunemise protsess, millega kaasneb energia neeldumine või vabanemine soojusena, kiirgus- või elektrienergia kujul. 1. Mittepööratavad ioonireaktsioonid: · Sadestusreaktsioon, · Gaasilise ühendi tekke reaktsioon, · Kompleksi moodustumise reaktsioon, · Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon (neutralisatsioonireaktsioon). 2. Pööratav ioonireaktsioon. Nt. nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. Soojusefekt soojushulk, mis püsival temperatuuril eraldub või neeldub ainete mittepöörataval ja täielikul reageerimisel.
Silitsiidid, boriidid, fosfiidid, seleniidid, telluriidid. Valmistatakse kõrgel temperatuuril, seega termiliselt vastupidavad. Muud omadused: mehaanilise koormuse talumine kõrgetel temperatuuridel, kõvadus, väike tihedus, vastupidav hõõrdumisele ja korrosioonile. Kasutatakse kõrgtehnoloogias, näiteks elektroonikas, optikas. 106. Keemiliste reaktsioonide liigitus 1)Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; - Kompleksi moodustumise reaktsioon; - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon (neutralisatsioonireaktsioon). 2) Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. 107. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone) Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta (vt. eelmine slaid) ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks
kemikaalikindlusega. Kuivab 1-3 h, mittepõlevad. 2)Polüuretaanlakid -> polüestervaik + isotsüanaadid+ lahusti Kuivamisel eraldub lahusti ning edasi toimub keemiline reaktsioon. Kasutatakse väga suure koormustaluvusega pindadel. Lakk lõhnab lahusti järgi, on veekindel, kile on elastne ja kemikaalikindel, suure koormustaluvusega, ei kolletu, kuivamine 6-10 h. Lakk reageerib niiskusega. 101. Keemiliste reaktsioonide liigitus 1)Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; - Kompleksi moodustumise reaktsioon; - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon (neutralisatsioonireaktsioon). 2) Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. 102. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone) Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta (vt. eelmine slaid) ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks
Muud omadused: mehaanilise koormuse talumine kõrgetel temperatuuridel, kõvadus, väike tihedus, vastupidav hõõrdumisele ja korrosioonile. Kasutatakse kõrgtehnoloogias, näiteks elektroonikas, optikas. 106. Keemiliste reaktsioonide liigitus. 26 Liigitus: 1) Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; - Kompleksi moodustumise reaktsioon; - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon (neutralisatsioonireaktsioon) 2) Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon 107. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone). Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega
- Happega kivinevad lakid- kahekomponentsed lakid, kõvendiks on hape. Kuivamine toimub reaktsiooni teel. Sisaldab formaldehüüde, mis on tervisele ohtlikud. Lakk kuivab kiiresti 1-3 h. - Kruntlakid- puidu kruntimiseks mõeldud lakid. Puitpinna värvust saab krundiga vähe mõjutada – enamasti heledamaks. Spetsiaalkrundid on isoleeriva mõjuga 105. Keemiliste reaktsioonide liigitus. 1) Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; - Kompleksi moodustumise reaktsioon; - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon (neutralisatsioonireaktsioon). 2) Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. 106. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone). Redoksreaktsioon - keemiline reaktsioon, mille käigus aatom liidab või loovutab elektrone. Elektronide
annaabi.ee 
