Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused (7)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Mateeria ja aine: Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld , hapnik).Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus.
2.Keemiline element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses).
3. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, kus väikseim iseseisev osake on molekul . Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega.
4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus.
5. Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda . Molekulidevahelised jõud on väikesed. .
6. Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur , keemistemperatuur ja tihedus). Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus).
7. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. Teades mingi aine või materjali omadusi, nii üldisemalt kui täpsemalt, on võimalik määratleda: 1) nende mõju ümbritsevale keskkonnale (teised ained ja materjalid, elusorganismid) ja vastupidi keskkonna (atmosfäär, looduslikud veed , enamkasutatavad ained ja materjalid) mõju materjalidele. 2) erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. ).
8. Segud - koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid ; näiteks graniit . ).
9. Materjalide klassifikatsioon : lihtained (puhtad metallid, puhtad gaasid); lihtainete segud (õhk, mõningad sulamid jt.); liitainete segud; liht- ja liitainete segud.
10. Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro -ning makrostruktuurist. Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur on kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. ).
11. Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides
12. Mineraal - looduslik anorgaaniline aine. Kivim - on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit : kvarts , päevakivi, vilgukivi
13. tähistamine. Nimed ei anna meile informatsiooni aine koht nt kriit. Osades üksikutes sisaldub vähene info nt lubjakivi . Kommertsnimed ei sisalda üldjuhul mingit infot nt nailon .
Kui aine on nimetatud valemiga siis empiiriline valem anneb meile infot aatomite liikide kohta nt vesi H2O ja molekulvalem näitab veel rohkem infot. Tähistatakse ka segaste numbrikombinatsioonidega mille tähendusi otsitakse internetist või spetsiaalsetest raamatutest.
14. Ohutuskaardis on kirjas aine nimi, kirjeldus, omaduste kirjeldus, esmaabi viisid, tegutsemine tulekahju korral, õnnetuste vältimis eabinõud, hoiustamine ja mõjud inimesele ning kaitsevahendid .
15. Aatomi ehitus: tean ise ka tuum jne laengud jne massiarv võrdub prootonite ja neutronite arvu summaga
16. Aatomi mass = tuuma mass + elektronide mass. Kuna tuuma moodustumisel esineb massidefekt , määratakse aatomite massid eksperimentaalselt. Prootoni ja neutroni massid kaaluvad ligikaudu 1amü. Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes. Molekulmass arvutatakse keskmiste aatommasside summana.
Näiteks H2SO4: Ar(H) = 1,01. Ar(S) = 32,07. Ar (O) = 16,00. Mr(H2SO4) = 2 x 1,01 + 32, 07 + 4 x 16,00 = 98, 09. Kuna elektroni mass on molekulide massidega võrreldes väga väike, loetakse. iooni mass enamasti võrdseks vastava molekuli massiga. Kui aine ei koosne molekulidest, vaid ioonidest, kasutatakse molekulmassina aine valemi lihtsaimale kirjapildile vastava kujuteldava molekuli massi.
17. Mool on selline ainehulk , milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule,...) kui kaheteistkümnes grammis süsinik-12s. Ehk avogaadro arv osakesi: 6,022* 1023 .
18. Keemiline reaktsioon on ühtede ainete muundumine teisteks. Keemilise reaktsiooni
eelduseks on erinevate ainete molekulide, aatomite või ioonide kokkupõrked.
19. Nomenklatuur: Katioonid: Ühe– või mitmeaatomiline osake, millel on positiivne laeng
Näiteks: Na+ naatriumioon; Mitmeaatomiliste H sisaldavate katioonidenimetusi: NH4+ ammoonium -. Anioonid : Ühe– või mitmeaatomiline osake, millel on negatiivne laeng. Binaarse ühendi (2 elementi) nimetuse lõpp –iid. Mitmeaatomilistel, hapnikku sisaldavatel sageli –aat või ka –it nt kloriidioon . Happed : Kõrgeima võimaliku oksüdatsiooniastmega mittemetalli sisaldavaid oksohappeid nimetatakse traditsiooniliselt mittemetalli järgi. Nt lämmastikhape HNO3 . Alused: Nimetused sõnast hüdroksiid ja metalli nimetusest nt kaaliumhüdroksiid. Kui metall moodustab mitu hüdroksiidi, kus metalli o–a on erinev, siis näidatakse sulgudes ära metalli o–a nt ferrum(II) oksiid Fe(OH)2. Oksiidid : Nimetused tuletatakse elemendi nimetusest ja sõnast oksiid. Muutuv o–a näidatakse sulgudes
või kasutatakse arvulist eesliidet nt FeO raud(II) oksiid. Rühma O–O sisaldavad oksiidid on peroksiidid . Soolad : Nimetused moodustatakse katiooni ja aniooni nimetustest. Erinev o–a näidatakse sulgudes. Valemites eelnevad katioonid anioonidele. Nt KNO3 kaaliumnitraat.
20. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus.
AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur.
21. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime
paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaasi isel. Ideaalne gaas.
22. Parameetrid : P, T, V, n.
23. Isoprotsessid: T-conts, P- const , V-const. Dalton: P=P1+P2+...=∑Pi
24. Gaasi suhteline tihedus on Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T); ühikuta suurus tavaliselt vesiniku või õhu suhtes. Absoluutne tihedus on normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel.
25.Metaani graafik . Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk- rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal.
26. sama aint CO2graafik
27. Reaalgaas : molekulidel on omaruumala ; molekulide vahel on vastasmõjud. Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused #1 Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused #2 Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused #3 Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused #4 Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused #5 Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused #6 Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused #7 Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused #8 Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused #9 Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused #10 Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused #11 Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused #12 Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused #13 Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused #14 Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 394 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rix2 Õppematerjali autor

Lisainfo

Õppejõud: V.Lepane.
Tema slaidide põhjal vastatud ja tema koostatud kordamisküsimused, tema kursuse eksami vastamiseks. Nende abil on palju kergem eksamiks õppida, ise koostasin paar päeva enne eksamit ja pean tõdema et eksam läks just tänu sellele materjalile väga hästi :) word 1990-1997 .doc formaat.

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (7)

elvika profiilipilt
elvika: päris hea, tänud
20:28 09-10-2013
triinuk profiilipilt
triinuk: väga mahukas :)
16:08 16-09-2012
kommitadi profiilipilt
kommitadi: Tänud, super!
17:32 13-01-2012


Sarnased materjalid

68
docx
Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal
72
pdf
Keemia ja materjaliõpetus-YKI3030-eksami kordamisküsimused ja vastused 2016 2017
11
pdf
Keemia ja materjaliõpetus-eksami kordamisküsimused vastustega
19
docx
Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte
80
docx
Keemia ja materjaliõpetus
62
doc
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus
30
docx
Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused
27
doc
Keemia kordamisküsimused





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun