· Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel kasutatakse eesliiteid: 1 (mono) 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka N2 O5 dilämmastikpentaoksiid NO2 lämmastikdioksiid Anna nimetus oksiididele: · CaO P2O5 · Al2O3 N 2O · CuO CO · Cu2O SeO3 · Fe2O3 SO2 · K2O SO3 · PbO2 Cl2O7 · Cr2O3 P2O3 · PbO P4O10 Kontrolli oksiidide nimetused: Kaltsiumoksiid Difosforpentaoksiid Alumiiniumoksiid Dilämmastikoksiid Vask(II)oksiid Süsinik(mono)oksiid Vask(I)oksiid Seleentrioksiid Raud(III)oksiid Vääveldioksiid Kaaliumoksiid Vääveltrioksiid Plii(IV)oksiid Dikloorheptaoksiid Kroom(III)oksiid Difosfortrioksiid Plii(II)oksiid Tetrafosfordekaoksiid Oksiidide valemite koostamine: · Metallioksiide valemi saamiseks
Need on isotoobid massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta [4]. Kroomil on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24| 2)8)13)1) (pilt 1).Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Kroomi kristalli struktuur on kuubikukujuline. Kroom võib kuuluda nii katiooni kui aniooni koostisesse. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat Kcr(SO4)2*12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid. Kroom on keemiliselt vastupidav. Toatemperatuuril reageerib kroom üksnes fluoriga, tekib CrF3. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku(temperatuuril üle 300OC), halogeenide, väävli(üle 700OC), lämmastiku(üle800OC) ja süsinikuga. Kontsentreeritud lämmastikhappe (HNO3) ja
Järjenumber on 24 ja aatommass 51,996, tihedus on 7.19 Mg/m3. Tal on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1). Kroomi nimetus tuleb tema ühendite kirgastest värvustest. Kroomis sulamistemperatuur on 1890 0 C ja keemistemperatuur 2482 0C. Kristalli struktuur on tal kuubiku kujuline. Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid. Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Kroom on sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall. Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid- ja lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga
Looduslikult tekib eteeni vaid tühisel määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel (krakkimisel) moodustuvatest gaasidest ja teiste maavarade termilisel töötlemisel. Tänapäeval toodetakse eteeni kõrgel temperatuuril etaanist katalüsaatorite (Cr2O3) manulusel. Selle tulemusel moodustub etaanist eteen ja vesinik. Orgaanilise aine molekulidest vesiniku eraldamist nimetatakse dehüdrogeenimiseks. Cr2O3 CH3 - CH3 _ CH2=CH2 + H2 Laboratoorselt on võimalik eteeni saada etanooli soojendamisel kontsentreeritud väävelhappega. Konts. H2SO4 CH3CH2OH _ CH2=CH2 + H2O Eteen on tööstuslikult üks kõige rohkem toodetavam orgaaniline aine (üle 100 miljoni tonni aastas). Suurem osa eteenist läheb polümeeride (polüetüleeni) valmistamiseks. Polüetüleen on keemiliste reaktiivide, hapete ja leeliste suhtes püsiv aine, mistõttu temast tehakse olmeesemeid, pakkimiskilet, isoleermaterjale jms
Fe leidub ka lihastes, nahas ja küüntes ning kuulub juustevärvi määravate pigmentide koostisesse. Rauapuudusel areneb kehvveresus, mida nüüdisajal leevendatakse rauapreparaatidega: orgaaniliste hapete soolade, FeSO4 või redutseeritud rauaga. Hemoglobiinis on peamine Fe kogus. Inimene saab toiduga keskmiselt 6-40 mg Fe päevas. 1. tähtsamad kroomi oksiidid - värvus, lahustumine, valemid jt omadused Oksiidides on kroomi oksüdatsiooniaste II kuni VI. Tähtsamad oksiidid on Cr2O3, CrO2, CrO3. Cr2O3 kroom(III)oksiid on roheline värvusega korundi tüüpi kristallvõrega, suure kõvadusega ja vees praktiliselt lahustumatu tahkis. Keemiliselt inertne: ei reageeri toatemperatuuril hapete ega leelistega. Kroom(III)oksiid tekib Cr põlemisel hapnikus; laboris saadakse ammooniumdikromaadi lagundamisel soojendamisega: (NH4)2Cr2O7 Cr2O3 + N2 + 4H2O Cr2O3 kasutatakse rohelise värvipigmendina ja poleerimisainena.
Keemistemperatuur 2482 oC § 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1) § Esineb looduses nelja isotoobina, massiarvudega 50, 52, 53 ja 54 Kroom50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta § Sinkja varjundiga hõbevalge läikiv kõva metall Peamised ühendid Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Tähtsamad kroomi ühendid on: kroom (III)oksiid Cr2O3, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 Fluoriidid CrF2: kroom (II) fluoriid CrF3: kroom (III) fluoriid CrF4: kroom (IV) fluoriid CrF5: kroom (V) fluoriid CrF6: kroom (VI) fluoriid Kloriidid CrCl2: kroom (II) kloriid CrCl3: kroom (III) kloriid CrCl4: kroom (IV) kloriid Bromiidid CrBr2: kroom (II) bromiid CrBr3: kroom (III) bromiid CrBr4: kroom (IV) bromiid Jodiidid CrI2: kroom (II) jodiid
6 Vesinik võib ka mõnedes metallides lahustuda, muutes nad hapraks. Näiteks niklis. Aktiivseid metalle ei saa ka vesiniku abil toota. 3.3 Metallotermia, Aluminotermia... Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia jne.) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Nagu näha on see meetod kallis. See sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr. Ei sobi, kui sulanud metallid omavahel segunevad. Redutseerimist alumiiniumiga nimetatakse aluminotermiaks. Selles reaktsioonis eraldub palju soojust. Üles paiskub kõrge tulesammas ja kogu protsess toimub mõne hetkega. Aluminotermiliselt saadakse näiteks kroomi: Cr2O3 + 2Al t 2Cr + Al2O3, H << 0
Oksiidide nimetused 1. CuO Süsinikoksiid 2. Cu2O Süsinik kaks oksiid 3. Fe2O3 Raud kaks kolm oksiid 4. FeO Raudoksiid 5. Cl2O7 Kloor kaks oksiid seitse 6. PbO Pliioksiid 7. PbO2 Plii oksiid kaks 8. Cr2O3 Kroom kaks oksiid kolm 9. CrO3 Kroom oksiid kolm 10. CrO Kroomoksiid 11. .CO Süsinikoksiid 12. CO2 Süsinik oksiid kaks 13. SO2 Väävel oksiid kaks 14. SO3 Väävel oksiid kolm 15. SiO2 Räni oksiid kaks 16. P4O6 Fosfor neli oksiid kuus 17. N2O3 Lämmastik kaks oksiid kolm 18. N2O5 Lämmastik kaks oksiid viis 19. NO Lämmastikoksiid
Tri) lk 2 • dikloorpentaoksiid Cl2O5 • seleentrioksiid SeO3 • vääveltrioksiid SO3 • vääveldioksiid SO2 A-Rühma Metallid • Risti Alla Indeks, Lõppu Oksiid (di, tri) Ei kirjuta • Magneesiumoksiid MgO • Kaltsiumoksiid CaO • Alumiiniumoksiid Al2O3 B-Rühma Metallid • Indeks risti alla keskele kesmine indeks rooma numbriga • Plii(II)oksiid PbO • Tina(IV)oksiid SnO2 • Plii(IV)oksiid PbO2 • Kroom(III)oksiid Cr2O3 Harjutus • Kirjuta oksiidide valem • Liitiumoksiid- • Vääveltrioksiid- • Cl2O- • Lämmastikdioksiid-
METALLIDE SAAMINE MAAKIDEST Maak→rikastatud maak→metallioksiid→metall Kogu protsess on väga energiamahukas. Ühendis sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada Energiat. 1. Maagi rikastamine: maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2. Särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak. 2PbS+3O2=2PbO+2SO2 3. Metalli redutseerimine metallioksiidist: Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C=3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks) CuO+H2=Cu+H2O d) alumiiniumi (aluminotermia), kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al=2Cr+Al2O3 Aktiivseid metalle saadakse sulandite elektrolüüsil: Sulatatud keedusoolast elektrivoolu läbijuhtimisel saadakse Na: 2NaCl=2Na+Cl2 Sulatatud boksiidist saadaks...
Hapetega reageerivad Veega reageerivad Happeliste oksiididega reageerivad Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Alustega reageerib Veega reageerib Aluseliste oksiididega reageerib. Amfoteersed oksiidid - On oksiidid, mis võivad reageerida nii hapeet kui ka alustega( kuid reaalselt astuvad reaktsioonidesse vaid ekstreemsetes tingimustes) ; ei reageeri veega. Tähtsamad: Al2O3 , ZnO , Cr2O3 Kui on mitu erinevat metalli seotud happejäägiga siis neid üheneid nimetati kompleks ühendiks. Neutraalsed oksiidid hapete, aluste ja veega ei reageeri. SISSEHINGAMISEL MÜRGISED!!!!!!!!!!!
Eteen(etüleen) Eteen on gaas, mis on värvusetu, nõrgalt meeldiva lõhna, narkootilise uimastava toimega. Eteeni mass on õhuga ligikaudu sama ning on vees vähesel määral ka lahustuv. Looduslikult tekib eteeni vaid tühisel määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel (krakkimisel) moodustuvatest gaasidest ja teiste maavarade termilisel töötlemisel. Tänapäeval toodetakse eteeni kõrgel temperatuuril etaanist katalüsaatorite (Cr2O3) manulusel. Selle tulemusel moodustub etaanist eteen ja vesinik. Eteeni on lähteaineks halogeenühendite (vinüülkloriidi ja tetrafluoroeteeni) valmistamisel, millest toodetakse teflonkatteid ja plastmaterjale. Eteen leiab rakendust veel taimede kasvuhormoonina, kuna ta kiirendab aed- ja puuviljade valmimist. Terpeenid Beeta-karoteeni molekul on tekkinud ka...
Metalli saamine maakidest. Väga vähe metalle leidub looduses ehedalt,enamik mineraalidena maakides- metalliühend millest seda metalli toodetakse. Metalle leidub: 1)sooladena- kloriidid, karbonaadid, sulfaadid ja sulfiidid (aktiivsed metallid). 2)oksiididena Metalli saamiseks tuleb tema ühendid redutseerida: · karbotermia-redutseerimine C või CO-ga kõrgel temperatuuril. (Fe,Zn,Pb). Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 · aluminotermia- redutseerimine Al-ga, protsessis eraldub väga palju soojust. Cr2O3+2Al(nool)2AlCr+Al2O3 ' Elektrolüüs -elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. !Kasutatakse aktiivsete metallide saamiseks nende ühenditest(Na, Ca, Mg, Al). Elektrolüüdi seade: anum mis on täidetud elektrolüüdi lahuse või sula elektrolüüdiga, sellesse on paigutatud elektroodid: katood "-"; toimub redutseerimine anood "+"; toimnub oksüdeerumine elektroodid on ühe...
SULAMID Sulam on kahe (või enama ) metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal. Sulamite liigid ehituse põhjal: a) ühtlased sulamid ehk tahked lahused - läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre b) ebaühtlased sulamid - erinevate koostisosade väikeste kristallide segu Sulamite omadusi: a) tavaliselt madalam sulamistemperatuur kui koostisosadel b) tavaliselt kõvemad kui koostisosad Tähtsamad sulamid: malm - Fe + üle C teras - Fe + alla C eriterased - Fe + legeerivad lisandid messing ehk valgevask - Cu + Zn pronks - Cu + Sn duralumiinium - Al + veidi Mg, Mn, Cu amalgaamid - Hg sulamid Metallide saamine Enamik metalle esineb looduses ühenditena. Kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide looduslikke ühendeid, nimetatakse maakideks. Maakide töötlemise põhilised etapid: 1. Maagi rikastamine (lisanditest puhastamine) 2. Metalli redutseerimine maagist a) koksiga: F...
2) MnO2 ; NiO ; Sb2O3 ; Bi2O5 ; Ag2O C. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. 3) lämmastik(II)oksiid - NO 1) alumiiniumoksiid Al2O3 broom(V)oksiid Br2O5 koobalt(II)oksiid - CoO seleen(VI)oksiid Se2O6 vask(I)oksiid - CuO arseen(III)oksiid As2O3 kroom(III)oksiid Cr2O3 süsinik(IV)oksiid C2O4 tina(IV)oksiid Sn2O4
- enamik reageerib veega, moodustades vastava happe. SO2, NO2, CO2, P4O10, SO3 Veega ei reageeri SiO2 (liiva põhiline koostisosa). SO2 + H2O →H2SO3 - REAGEERIMINE ALUSTEGA Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO3 + 2 NaOH →Na2SO4 + H2O 3. ALUSELISTE JA HAPPELISTE OKSIIDIDE OMAVAHELINE REAGEERIMINE - Aluseline oksiid + happeline oksiid = sool CaO + CO2 →CaCO3 NB! Veega ei reageeri: Al2O3, Cr2O3, Fe2O3, ZnO, CO, NO, N2O 4. OKSIIDIDE SAAMINE LIHTAINETEST: Lihtaine reageerib hapnikuga: C + O2 → CO2 2Ca + O2 → 2CaO 2CuO + O2 → 2CuO
Anorgaaniliste ainete põhiklassid 12.klass Jaguneb Lihtained: Liitained: Metallid Happed Mittemetallid Alused Soolad Oksiidid Happed Koosnevad vesinikioonist ja happejääkioonist Happed on ained, mis annavad lahusesse prootoneid või vesinikioone. Jaotatakse: Tugevuse Vesiniku arvu Hapnnikusisalduse järgi Tugevuse järgi Tugevad happed näiteks: HCI; HF; HNO3;H2SO4 Keskmised happed näide: H3PO4 Nõrgad happed näiteks: H2CO3; H2S Vesiniku arvu järgi Üheprootonilised happed- happed milles on ainult üks vesinikioon. näide:HCI; HF; HNO3 Mitmeprootonilised happed- happed, milles on rohkem kui üks vesinikiooni. Näide: H2SO4; H3PO4 Hapnikusisalduse järgi Hapnikusisaldavad happed näide: HNO3; H3PO4...
a) Termilist krakkimist kasutatakse masuudi ja teiste raskete destillerimisfraktsioonide töötlemiseks temperatuuril kuni 490 oC ja rõhul 2 MPa, raskemaid destillatsiooniprodukte (gaasiõlid, pertooleum, ligroiin) krakitakse temperatuuril üle 500 oC ning rõhul 5...7 MPa. b) Katalüütiliselt krakitakse peamiselt kergeid destillatsiooniprodukte (gaasiõli), kusjuures temperatuur on 510 o C...540 oC, rõhk 0,3 MPa. Katalüsaatoreina kasutatakse alumosilikaate, metallide oksiide Cr2O3, Al2O3 ja puhtaid metalle Pt, Ni. Katalüütilisel krakkimisel toimub peale molekulide lõhustumise veel molekulide struktuuri muutumine (isomeerimine, vesiniku ümberpaigutumine) ning alkaanide ja tsülkloalkaanide muundumine areenideks (aromatiseerumine). Katalüütilise krakkimisega saadakse kõrgema kvaliteediline bensiin kui termilise krakkimisega. c) VesinikkrakkimineVesinikkrakkimine on sarnane katalüütilisele krakkimisele selles, et ta kasutab katalüsaatorit, aga katalüsaator on
1. A. Tõmba joon alla aluseliste oksiidide valemitele. BaO, NO, CO2, SnO, Cl2O7, Na20, MgO, B2O3 B. Vali allajoonitutest üks ning koosta ja tasakaalusta võrrand selle oksiidi reageerimisest veega. BaO + H2O = Ba(OH)2 2. Kirjuta ühe toatemperatuuril tahke oksiidi valem ja nimetus. Fe3O2 = raud(III)oksiid 3. Kirjuta järgnevate oksiidide nimetused. Li2O = liitiumoksiid BeO = berülliumoksiid FeO = raud(II)oksiid N2O5 = dilämmastikpentaoksiid Cr2O3 = kroom(III)oksiid SO3 = vääveltrioksiid 4. Tõmba joon alla oksiididele, mille reageerimisel veega tekib söövitav lahus. K2O, CuO, SO2, CaO, Al2O3, SiO2, N2O5, Li2O, P4O10, H2O, Ag2O 5. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. Alumiiniumoksiid Al2O3 dilämmastikoksiid N2O kroom(VI)oksiid CrO3 raud(II)oksiid FeO 6. Nimeta üks metallioksiid ja üks mittemetallioksiid ning kirjuta, kus neid kasutatakse. 1. H2O – joomiseks 2. Li2O – kasutatakse patareides 7
karbotermiliselt, sest tekkiks ülikõva ja tehnikas laialdaselt kasutatav volframkarbiid WC, temast tehakse puuride otsi jmt, kuid hõõglampi ta ei sobi. Vesiniku abil saab puhta volframi WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. a. Maagilademesse pumbatakse lahjat väävelhapet ja reageerinud lahus
Metanool Metanool on värvuseta, nõrga lõhnaga vees hästi lahustuv vedelik, mis sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. Pikka aega toodeti metanooli puidu utmisel, mistõttu tuntakse teda ka puupiirituse nime all. Tänapäeval toodetakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul ( 200-300 atm). Metanool on äärmiselt mürgine vedelik, mille 10 grammi manustamisel võib pimedaks jääda ning 20-30 grammi tarbimine võib lõppeda inimese surmaga. Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel. Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid aineid nagu etanoolgi), kuid ka mootorikütusena), värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel. 1999. aastal toodeti maailmas ligikaudu 27 miljonit tonni metanooli. Eta...
OKSIIDID Oksiid-ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Nimetused: · Püsiva o.a astmega metallide korral nimetusse metalli o.a d ei märgita. Need on A rühma metallid v.a Sn ja Pb. · Muutuva o.a metallide korral märgitakse o.a väärtus oksiidi nimetusse · Mitemetallide korral antakse nimetused eeliidete abil. Saamine: 1. Lihtainete põlemisel 2Ca + O2 2CaO (Leek värvub punaseks) 2Cu + O2 2CuO ( Leek sinakasroheline) S + O2 SO2 ( Väävel põleb kahvatu sinise leegiga) 4P + 5O2 P4O10 ( Toss+leek) 2. Aluste lagunemisel ( Ei lagune I A metallil hüdroksiid v.a LiOH) Cu(OH)2 CuO + H2O 3. Hapete lagunemisel H2CO3 CO2 + H2O 4. Soolade lagunemisel CaCO3 CaO + CO2 5. Liitainete põlemise CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Liigitus: · Aluselised oks...
avalduda nii siid aluselised omadused aluselised kui puuduvad happelised omadused reageerib Reageerib reageerib Ei reageeri millegagi hapetega; tugevate hapete ja alustega tugevalt leelistega aluselised reageerivad veega Li2O, CrO, Al2O3, Cr2O3, Fe2O3, SO2, SiO2 CO, NO, N2O Na2O, FeO, ZnO NO2, CaO, NiO CO2, BaO P4O10 Mittemolekulaarsed Molekulaarsed Tahked, kristalsed Gaasilised, tahked Oksiidide saamine: 1. Lihtaine + O2 2. Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine Hape – aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone
Metallide reageerimine kontsentreeritud hapete ja veega: K Ba Ca Na Mg Al Zn Fe Sn Pb H 2 Cu Hg Ag Pt Au HNO3 Sool+H2O+N2O Sool+H2O+NO2 Ei Konts (va Ca, Al) (va Fe) HNO3 Sool+ H2O+NH3 Sool+ H2O+NO Ei Lahj H2SO4 Sool+ H2O+H2S Sool+ H2O+SO2 Ei Konts (va Al) (va Fe) H2O Hüdroksiid+H2 Oksiid Ei reageeri H2O +H2 Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. Keemiline korrosioon metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega nt O2. 3Fe + 2O2 -> Fe3O4 Elektrokeemiline korrosioon toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lah...
Korrosioonikaitse: Metalli värvimine, lakkimine, õlitamine Metalli katmine korrosioonikindla metalli kihiga Elektrokeemiline kaitse (protektorkaitse)– metalli ühendamine aktiivsema metalli tükiga Inhibiitor – korrosiooni aeglustaja Metalli redutseerimine maagist: koksiga (redutseerijaks koksi põlemisel tekkiv CO) odav.Fe2O3 + 3CO 2Fe + 3CO2 vesinikuga - puhaste metallide tootmisel CuO + H2 Cu + H2O aluminotermia – rasksulavate metallide tootmisel Cr2O3 + 2Al 2Cr + Al2O3 sulandi elektrolüüs – aktiivsemate metallide tootmisel Maagi töötlemise etapid: Maagi rikastamine - lisandite eraldamine põhineb tavaliselt füüsikalistele meetoditele Särdamine – sulfiidsete maakide üleviimine oksiidideks, mida on parem redutseerida Redutseerimine - metalli eraldamine lihtainena
Aatommass 51,996 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24 2)8)13)1) „Chrom“, Tomihahndorf, CC0 Füüsikalised omadused Tihedus 7,14 g/cm3 Sulamistemperatuur 1857oC Keemistemperatuur 2482 oC Metalläige Hea elektri- ja soojusjuhtivus Hõbevalge, sinika helgiga Lõhnatu ja maitsetu Tähtsamad ühendid ja kasutusalad kroom (III)oksiid Cr2O3 -kasutatakse telliste vooderdiseks tööstuslikes kõrgtemperatuuriahjudes ja metallide, sulamite ja keemiliste ühendite valmistamiseks. kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat KCr(SO4)2.12H2O kroom(VI)oksiid CrO3 -metallviimistlusel ja katalüsaatorina. kroom(VI)hape H2CrO4 dikroom(VI)hape H2Cr2O7 kromaadid- metallpindade töötlemisel dikromaadid- metallpindade töötlemisel ja töötlemise abiainena Elemendi tähtsus bioelemendina
valku? N2O3 PE 2008. Autoakudes kasutatavat vingugaas väävelhappe lahust (akuhapet) müüakse tavaliselt etanool C2H5OH 33,0%-lise lahusena. Cr2O3 A. Leia graafikult akuhappe tihedus. B. Arvuta, mitu g akuhapet tuleks IV. Järgnevalt on antud reaktsioonivõrrandite skeemid ainete võtta, et see sisaldaks täpselt 100 g puhast väävelhapet. nimetustega. Kirjuta vastavad võrrandid valemite abil! C. Mitu cm3 on võetud väävelhappe lahuse ruumala. a. hõbe + hapnik hõbe(I)oksiid PE 2011
lahjendatud väävelhappega, lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga. On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku, halogeenide, väävli, lämmastiku ja süsinikuga. Oksüdeerijate manulusel ka sulatatud leelistega siis tekivad kromaadid. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena, tähtsaim mineraal on kromiit. Kroomi saadakse aluminotermiliselt, kroom(III)oksiidi Cr2O3 vesinikuga redutseerides temperatuuril 15001700 0C ja kroomisooli elektrolüüsides. Kõige tähtsam kroomi maak on FeCr2O4 , mida leidub Türgis, USAs, LõunaAafrikas, Albaanias, Soomes, Madagaskaril, Venemaal, Kuubas, Brasiilias, Jaapanis, Indias ja ka teistes riikides. Kasutamine Enamiku toodetavast kroomist tarbib metallurgia, teda lisatakse terasele, et selle omadusi parandada. Kroomisulameist valmistatakse korrodeerivas keskkonnas
OKSIIDIDE NIMETUSED 3 ◦ Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 – (mono), 2 – di, 3 – tri, 4 – tetra 5 – penta, 6 – heksa, 7 – hepta, 8 – okta, 9 – nona, 10 – deka CO2 - süsinikdioksiid N2O5 - dilämmastikpentaoksiid Anna nimetus oksiididele: CaO P2O5 Al2O3 N2O CuO CO Cu O SeO3 2 Fe2O3 SO2 K2O SO3 PbO2 Cl2O7 Cr2O3 P2O3 PbO P4O10 Kontrolli oksiidide nimetused: Kaltsiumoksiid Difosforpentaoksiid Alumiiniumoksiid Dilämmastikoksiid Vask(II)oksiid Süsinik(mono)oksiid Vask(I)oksiid Seleentrioksiid Raud(III)oksiid Vääveldioksiid Kaaliumoksiid Vääveltrioksiid Plii(IV)oksiid Dikloorheptaoksiid Kroom(III)oksiid Difosfortrioksiid Plii(II)oksiid Tetrafosfordekaoksiid TÄHTSAMAD OKSIIDID I H2O - vesi divesinikoksiid
Распространенность металлов в природе Содержание некоторых металлов в земной коре: Алюминий 8,2% Железо 5,0% Кальций 4,1% Натрий 2,3% Магний 2,3% Калий 2,1% Al Fe Ca Na Mg K остальные В природе металлы могут встречаться Только в свободном (самородном) виде (благородные металлы - золото, платина); В самородном виде и в виде соединений (металлы малой активности – серебро, медь, ртуть, олово); Только в виде соединений (металлы, стоящие в ряду напряжений до олова). Распространенность металлов в природе Содержание некоторых металлов в морской воде: Na+...
Metanool ja etanool Metanool Metanool ehk metüülalkohol on keemiline ühend valemiga CHOH. Metanooli tuntakse ka puupiitituse nime all, kuna kunagi toodeti kuivdestillatsiooni abil puidust. Tänapäeval saadakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul (200-300 atm). CO + 2H CHOH Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid aineid nagu etanoolgi), kuid ka mootorikütusena (1,7 g metanooli vastab 1 g bensiinile), värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel, on metanaali tootmise lähteaine. Metanool jäätub -97.6 °C ju...
HAPPELISED JA ALUSELISED OKSIIDID. OKSIIDIDE SAAMINE Eesmärgid · Liigitan oksiide aluselisteks ja happelisteks. · Tean, et happelistest oksiididest. reageerivad veega ainult aktiivsete metallide oksiidid. · Kirjutan ja tasakaalustan reaktsioonivõrrandid oksiidi reageerimisel veega. · Nimetan oksiidide saamisvõimalusi (2). Metallioksiid ja mittemetallioksiid Leia järgmisest loetelust metallioksiidid ja mittemetallioksiidid: CaO, SiO2, Na2O, Cr2O3, N2O3, B2O3, CrO3, Fe2O3, BaO, MnO2, CO, Cl2O7, Al2O3, CuO, H2O. Oksiidide liigitamine · Oksiidid liigitatakse nende keelimiste omaduste alusel. · Enamik oksiide on kas aluselised või happelised. · TV lk 17 E (1) Aluselised oksiidid ...on aluseliste omadustega, nad reageerivad hapetega. Enamus metallioksiide on aluseliste omadustega. Aktiivsete metallide (I ja IIA rühm) oksiidid on tugevalt aluselised.
temast tehakse puuride otsi jmt, kuid hõõglampi ta ei sobi. Vesiniku abil saab puhta volframi WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Ka vesinik võib mõnedes metallides ( näiteks Ni ) lahustuda, muutes nad hapraks. Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr Ei sobi, kui sulad metallid omavahel segunevad. · Hüdrometallurgia metalle toodetakse mingitest lahustest ( mitte tingimata vesilahustest) ja temperatuur on arusaadavatel põhjustel mõõdukas. Toodetakse mitmeid haruldasi metalle , nagu kulda ( lahustiks on muide KCN vesilahus
WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Ka vesinik võib mõnedes metallides ( näiteks Ni ) lahustuda, muutes nad hapraks. Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota 4 Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr Ei sobi, kui sulad metallid omavahel segunevad. · Hüdrometallurgia metalle toodetakse lahustest ( mitte tingimata vesilahustest) ja temperatuur on arusaadavatel põhjustel mõõdukas. Toodetakse mitmeid haruldasi metalle , nagu kulda ( lahustiks on KCN vesilahus hapniku juuresolekul - Rumeenia
H2O OKSIIDID HAPPED Liitained ehk keemilised ühendid ALUSED SOOLAD 1. OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. LIIGITAMINE 1. Aluselised oksiidid (metallioksiidid) Nt. raud(II)oksiid ........ naatriumoksiid ............ tina(IV)oksiid.......... kroom(III)oksiid .......... CaO ....................... Cr2O3 ...................... CuO ...................... Li2O ........................ Millised neist on tugevalt aluselised? 2. Happelised oksiidid (mittemetallioksiidid) süsinikdioksiid.......... tetrafosfordekaoksiid......... SO3 ......................... N2O ........................ SiO2........................ 3. *Neutraalsed oksiidid hapete, aluste ja veega ei reageeri. Tähtsamad on N2O, NO, CO. 4. *Amfoteersed oksiidid võivad reageerida
Karborund ehk ränikarbiid (SiC) Väga kõva materjal,kasutatakse lihvimises. Saadakse liiva ja söe kuumutamisel elektriahjus SiO2 + 3C SiC + 2CO Klaas 6SiO2 + Na2CO3 + CaCO3 = Na2O · CaO · 6SiO2 Liiv, sooda ja kaltsiumkarbonaat sulatatakse kokku 1400-1500°C juures Klaasistumise temp. on 400-600°C Klaasi kõvadus on 5-7 (Mohsi skaala järgi) Klaasi värvus sõltub lisanditest (Fe2+ roheline, Fe3+ kollakas-pruun, Cr2O3 roheline, CoO sinine, Cd2+ kollane, Se; Au punane) http://www.youtube.com/watch? v=LWfCqpJzJYM&feature=related
AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE VAHELISE SEOSED . Oksiidid. *Oksiid-aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik(o/a-II). -aluselised oksiidid (metall + hapnik) reageerivad hapetega. Tugevalt aluseliste oksiidide reageerimisel veega tekivad leelised ehk lahustuvad alused(tugevad alused). Nt. NaOH -happelised oksiidid(mittemetall + hapnik) reageerivad alustega. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekib enamasti hape. Nt. H2SO4. -amfoteersed oksiidid (Al2O3;Cr2O3;Fe2O3;ZnO) reageerivad nii aluste kui hapetega alustega reageerimisel tekivad kompleksühendid. Nt Na[Al(OH)4]. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. -Neutraalsed oksiidid(CO;NO;N2O) on mittemetallioksiidid, mis veega reageerides hapet ei anna. Oksiidide peamised saamisvõimalused a) Vastavate lihtainete reageerimine hapnikuga = C + O2 = CO2 b) Suhteliselt ebapüsivate hapnikku sisaldavate ühendite lagundamine(kuumutamine). Alus=Oks...
puhta volframi WO3 + 3 H2 = W + 3 H2O Ka vesinik võib mõnedes metallides ( näiteks Ni ) lahustuda, muutes nad hapraks. Aktiivseid metalle ei saa, ka vesiniku abil toota Metallotermia (aluminotermia, magnesotermia,...) redutseerijaks on mingi aktiivne metall. Arusaadavalt on meetod kallis. Sobib raskestisulavate metallide tootmiseks. Puhast kroomi toodetakse aluminotermiliselt 2 Al + Cr2O3 = 2 Cr + Al2O3 legeeritud teraste valmistamiseks vajalikku ferrokroomi toodetakse, aga karbotermiliselt FeO*Cr2O3 + 4 C = 4 CO + Fe + 2 Cr Ei sobi, kui sulad metallid omavahel segunevad. Hüdrometallurgia metalle toodetakse mingitest lahustest ( mitte tingimata vesilahustest) ja temperatuur on arusaadavatel põhjustel mõõdukas. Toodetakse mitmeid
9. vastavad metalliioonidele hüdroksiidide valemid Ba Ba(OH)2 ; Cu CuOH ; Fe Fe(OH)2 10. Aluseline oksiid+vesi= hüdroksiid+vesinik 2Na2O+ 2H2O=4Na OH + H2 BaO+H2 O= Ba(OH) 2 11. Tugevalt aluselised oksiidid reag veega, nõrgalt aluselised ei reageeri 12. Enamik hüdroksiide laguneb kuumutamisel vastava metalli oksiidiks ja veeks. 13. Hüdroksiid kuumutamisel=metalli oksiid+ vesi Cu(OH) 2 = Cu O+ H2 O 2Cr(OH)3 = Cr2O3 +3H2O Alus+hape= sool+vesi 3KOH+ H3PO4 =K3PO4 +3H2 O Cu(OH) 2 +2HCl=CuCl2 +2H2O 2HNO3 +Ca(OH)2=Ca(NO3)2+2H2O 14.Aluste (hüdroksiidide) saamine Tugev alus saadakse aluse oksiidi reageerimisel veega Ca O+ H2 O = Ca(OH) 2 või leelisele vastava aktiivse metalli reag veega Ca O+ 2H2 O= Ca(OH)+ H Nõrk alus saadakse vastava soola reag leelisega CuSO4 +NaOH=Cu(OH)2+Na2 SO4 15
BaSO4. · Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine kulla kättesaamine kullaliivast), 2) särdamine (kuumutamine õhuhapniku juuresolekul ühenditest saadakse oksiidid), 3) redutseerimine (kasutatakse C, CO2, H2, aktiivsemaid metalle Al, Mg, Na). · Aluminotermia meetod, kus metallide redutseerimiseks ühenditest kasutatakse alumiiniumit. Näiteks: Cr2O3 + 2Al Al2O3 + 2Cr. · Raua saamine redutseerimine CO-ga. Fe2O3 + 3CO 2Fe + 3CO2 => Saadakse malm (süsiniku sisaldus rauas 2-5%). · Teras rauale viiakse sisse vajalikud lisandid (peamiselt teised metallid), mis parandavad tema omadusi. Samas kõrvaldatakse mittevajalikud lisandid (räni, väävel, fosfor). Süsinikku peab jääma alla 2%. 3. Metallide saamine elektrolüüsi abil.
BaSO4. · Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine kulla kättesaamine kullaliivast), 2) särdamine (kuumutamine õhuhapniku juuresolekul ühenditest saadakse oksiidid), 3) redutseerimine (kasutatakse C, CO2, H2, aktiivsemaid metalle Al, Mg, Na). · Aluminotermia meetod, kus metallide redutseerimiseks ühenditest kasutatakse alumiiniumit. Näiteks: Cr2O3 + 2Al Al2O3 + 2Cr. · Raua saamine redutseerimine CO-ga. Fe2O3 + 3CO 2Fe + 3CO2 => Saadakse malm (süsiniku sisaldus rauas 2-5%). · Teras rauale viiakse sisse vajalikud lisandid (peamiselt teised metallid), mis parandavad tema omadusi. Samas kõrvaldatakse mittevajalikud lisandid (räni, väävel, fosfor). Süsinikku peab jääma alla 2%. 3. Metallide saamine elektrolüüsi abil.
, . ( Pb-Sn) (Cu, Cu- Zn). , , , . 7.5.4 : - ; - ; - ; - . : , , , . 11. ( , ) (8.5) , SiO2. : CaO, Na2O, K2O, Al2O3 . : 1. >99,5 ., , 2. (Vycor)96 .- . 3. .81. - . , 4. . 74 . . 5. . 55.-. - 6. (37% PbO).54 . (, ) 7. (18% Al2O3).70 . , : ( 14000). , , . . : , . , . - . (, .). , , .. , . . : CaO ; Cr2O3 ; MnO2 ; UO2 . . . . . , . - . . , . , . 12. . (8.6) . , : - ; - ; - . . , .. , . , . .. . . , , . 900 20000. . . , . 9000 . . , . . 13. . , , , (9.3) () ( ). , , , . . . . () (). , , . , . (), .
Vali üks või enam vastust. a. Aurustumisel on S palju suurem kui sulamisel b. Aine sulamisel on paisumistöö pV 0 c. Aine aurustamiseks kulub rohkem energiat kui sulatamiseks d. Aurustumine on endotermiline, sulamine eksotermiline protsess - Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 2 Punktid: 1 Millistes järgmistest protsessidest on H < 0? Vali üks või enam vastust. a. Fe (t) + S (t) <=> FeS (t) b. (NH4)2Cr2O7 (t) <=> Cr2O3 (t) + N2 (g) + 4 H2O (g) c. 2 Na (t) + 2 H2O (v) <=> 2 NaOH (l) + H2 (g) d. 2 SO3 (g) <=> 2 SO2 (g) + O2 (g) - Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 3 Punktid: 1 Millised järgmistest protsessidest on isevoolulised ( G < 0) ainult entroopiafaktori (S) arvel? Vali üks või enam vastust. a. 2 Na (t) + 2 H2O (v) <=> 2 NaOH (l) + H2 (g) b. 2 SO3 (g) <=> 2 SO2 (g) + O2 (g) c. MgCO3 (t) <=> MgO (t) + CO2 (g) d. N2 (g) + 3 H2 (g) <=> 2 NH3 (g) - Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 4
CaO + CO2 => CaCO3 2. Happelised oksiidid: Mittemetallide või metallide oksiidid, kui metalli o-a on 4-7. Keemilised omadused: 1. Peaaegu kõik reageerivad veega, tekib hape. SO2 + H20 => H2SO3 2. Reageerivad alustega (eriti hästi leelistega), tekib sool ja hape. NaOH + SO3 => Na2SO4 + H2O 3. Reageerivad aluseliste oksiididega, tekib sool. MgO + SO3 => MgSO4 3. Amforteersed oksiidid: Oksiidid, mis reageerides nii hapete kui leelistega moodustavad soolasid. Al2O3; ZnO; Cr2O3, SnO;PbO2 Al2O3 + 6HCl => 2AlCl3 + 3H20; Al2O3 + 2NaOH + 3H20 => 2NaAl(OH)4 2. Alused: 1. Koostis: koosnevad positiivsest metalliioonist ja negatiivsest hüdroksiidi ioonist. 2. Nimetused: tuletatakse nagu metallide oksiidid. Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid 3. Saamisviisid: Aktiivse metalli reageerimine veega: 2Na + 2H20 => 2NaOH + H2 Aktiivse metalli oksiidi reageerimine veega. CaO + H20 => Ca(OH)2 Soola reageerimine leelisega: CuSO4 + 2NaOH => Na2SO4 + Cu(OH)2 4. Füüsikalised omadused:
: 100 , . : , . . . 22. ( , ) 8.5 , SiO2. : CaO, Na2O, K2O, Al2O3 . : , , , , .. : (SiO2), (Na2CO3), (K2CO3), (CaCO3), (Na2B4O7) . . , (). , : g . , . (softening point) - g. , (soda-lime glass) 700 1000, Pyrex 800 1200, 1600. : ( 1400). , , . . : , . , ] . - . (, .). , , .. , . . : CaO ; Cr2O3 ;MnO2 ; UO2 . . . . . , . - . . , . , . 23. . 8.6 . , : - ; - ; - . . , Al2(OH)4(Si2O5). -. . . , .. , . , . .. , . . . . , . , , . . . 50% , 25% , 25% . . . , , . :
1 ANORGAANILISTE AINETE PÕHIKLASSID Keemilised ained jaotatakse: lihtained (koosnevad ühe elemendi aatomitest) -metallid näiteks: vask - Cu, alumiinium - Al -mittemetallid näiteks: hapnik - O2, grafiit - C liitained (koosnevad mitme elemendi aatomitest) Olulisemad anorgaaniliste liitainete klassid on: -oksiidid näiteks: CO2, CaO, H2O -happed näiteks: HCl, H2SO4 -alused näiteks: NaOH, Ca(OH)2 -soolad näiteks: NaCl, K2SO4 OKSIIDID Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidid võivad tekkida: 1. Liht- või liitainete reageerimisel hapnikuga (oksüdeerumisel). Kiiret oksüdeerumist nimetatakse põlemiseks. C + O2 CO2 (põlemine) S + O2 SO2 (põlemine) 4Fe + 3O2 2Fe2O3 (aeglane oksüdeerumine, roostetamine) 2. Hapnikku sisaldavate ainete lagunemisel. CaCO3 CaO + CO2 (...
tähistada elementide aatomite arvud kreeka keelest tuletatud eesliidetega. a)Vaata näiteid, tuleta reegel, määra elementide oa ja nimeta! Fe2O3 raud (III) oksiid SnO tina (II) oksiid N2O lämmastik (I) oksiid CuO - ......................................................... CO2 - ................................................. Cr2O3 -......................................................... Cl2O5 - .............................................. FeO - .......................................................... Reegel: muutuva oa-ga elementide oksiidide nimetus =.......................nimetus + (oa) + sõna.......... b)2 di 3 tri 4 tetra 5 penta 6 heksa 7 hepta 8 0kta 9 nona 10 deka
METALLID ÜLDINE ISELOOMUSTUS ·Välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone(1-3) ·Metalliaatomite raadius suht suur. ·Aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, seega on neil väike elektronegatiivsus. ·Ühendites alati pos. o.a FÜÜSIKALISED OMADUSED ·Elektrijuh., soojusjuh., plastilisus, metalne läige(peegeldusvõime). ·Metallid erinevad teineteisest: 1)tihedus(kerg-, raskemetallid):Li 0,5g/cm3 ; Os 22,6g/cm3 2)Sulamistemp.(kerg-, rasksulavad):Hg -39°C, W 3400°; 3)Kõvadus(kõvad Cr, pehmed leelismet.) 4)Värvus(kollane Au, punane Cu, teised valged,hallid) 5)Magnetiseerivus(Fe,Co,Ni) KEEMILISED OMADUSED ·Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad(loovutavad elektrone) ·Reag. veega a)aktiivsed met.(K-Mg) reag. vedela veega; tekivad hüdroksiid ja H2 ( 2Na+2H2O®2NaOH + H2 ) b)keskm aktiivsed met.(Al-Fe) reag. auruga kõrgel temp; tekivad oksiidid ja H2 ( Zn+H2O®ZnO+H2 ) c)väh. akktiivsed met.(Ni-Au) ei reagereeri veega ·Reag. l...
http://www.abiks.pri.ee Aluminotermia meetod, kus metalli redutseerimisel ühenditest kasutatakse redutseerijana alumiiniumi Duralumiinium koosneb alumiiniumist, vasest ja mangaanist on alumiiniumist veidi raskem, kuid vastupidav nagu teras Elektrokeemiline toimuvad redoksreaktsioonid metalli pinnal olevas elektrolüüdi korrosioon lahuses. Elektrolüüs metalli redutseerimine ühenditest elektrivoolu abil Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Intensiivsemalt kulgeb see kõrgemal temperatuuril. Keemilise korrosiooni korral reageerivad metalli aatomid oksüdeeriva aine molekulidega otseselt. Keemiline voolu...
Aluselised Amfoteersed Happelised Oksiidid Oksiidid Oksiidid CaO ; Na2O ; FeO..... Al2O3 ; Cr2O3 ; ZnO ; BeO ......... CO2 ; SO2 ; SO3 ; CrO3 ........... CO ; N2O ; NO ja ongi kõik olulisemad Annavad soola Annavad soola
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
