Teine etapp: Tooraine transport tehasesse juhul, kui tootmine toimub teises tehases. Kasutada võib eri suurusega veokeid, olenevalt tooraine kogustest. Kolmas etapp: Seebi tootmine. 6 Et seep annaks peene kreemika vahu, poleks liiga rabe ja ei liguneks, lisatakse fosfaate. Karedas vees muutub seep "lubjaseebiks", mida võib näha pesukausis valge settena. Fosfaadid ei suuda seda täielikult takistada. Lubjaseep settib nahale ja võib tekitada ärritust. Oma rasva kõrvaldava mõju tõttu puudutab seep naha hapnikukaitseümbrist, lahustab pealmise nahakihi niiskust siduvaid aineid ja rasvu. Selle puuduse kõrvaldamiseks lisatakse rasvaineid. Seetõttu peseb seep nahka säästlikumalt, vahutab aga vähem ja kaotab puhastamisjõudu. Looduslikest rasvadest toodetud seepidel on oluline pH-tase. Lõhnaseebis sisalduvad ained takistavad bakterite kasvu, kõrvaldavad higi ja lõhnastavad ihu
Mg-ioone. Veepehmendajatena kasutatakse fosfonaate, fosfaate, tseoliiti, karbonaate, silikaate ja orgaanilisi kompleksimoodustajaid.[6] Veepehmendajad on pesupulbris tähtsad lisandid. Neid lisatakse nii vee pehmendamiseks kui pesulahuse pH suurendamiseks. Loodussäästlikest veepehmendajatest on tõhusaimad fosfonaadid, moodustades Ca- ja Mg-sooladega vees lahustuvaid ühendeid. Need lahustavad isegi rasklahustuvaid sademeid nagu lubjaseep. Fosfonaadid tõhustavad pesuainete toimet, suurendavad pesulahuse mustusekandevõimet ja ei lase mustusel kangale tagasi sadeneda. 6 Samas ei ole fosfonaadid kuidagi kahjulikud inimestele ning on pesust kergesti väljapestavad, vähendades oluliselt allergiariski.[6] Paljudes pesupulbrites kasutatakse pleegitamisvahendeid - perboraate, mis eemaldavad efektiivselt raskesti eemaldatavaid värvilisi plekke. Pleegitamine toimub vabaneva aktiivse
MUSTUS Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub kokku puhtama pinnaga (jalajäljed põrandal, sõrmejäljed ukselingil)
õlimustus, suurpuhastusel, vaha eemaldamisel, WC, duiruumide puhastamisel (ihurasvad, seep, ihupesuained, mis eemaldatakse aine või mehhaanilise töö abil), ahjude puhastamiseks, nõudepesumasinates; v pinnad tuleb hiljem loputada; v tugevate ainete puhul kindlasti kasutada kaitsekindaid! Happelised pH 2-6 ja tugevalt happelised puhastusained pH 0-2 v Kasutatakse erinevate setete eemaldamiseks, nagu katlakivi, rooste, vask, kusekivi, lubjaseep; v tugevate ainete puhul kindlasti kasutada kaitsekindaid; v happelised ained söövitavad emaili, keraamilisi pindu, vuugitäiteid, kivipindu ja metalle. Desinfitseerivad puhastusained v Hävitavad baktereid. Sisaldavad nii puhastusaineid kui ka desinfitseerivaid aineid. v desinfitseerivaid puhastusaineid kasutatakse näiteks järgmistel juhtudel: · pesuruumides, kus käib palju inimesi;
2HCO−3 → CO2−3 + CO2 + H2O (3.2) • Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO−3 → CaCO3 ↓ + CO2 + H2O (3.3) Mg2+ + 2HCO−3 → Mg(OH)2 ↓ + 2CO2 (3.4) Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu: 2C17H35COONa + Ca2+ → (C17H35COO)2Ca↓ + 2Na+ (3.5) seep lahustumatu lubjaseep Katlakivi tekkimise vältimiseks tuleb looduslikust veest eemaldada kas Ca2+ ja Mg2+ või HCO−3 , rasvhapete Ca– ja Mg–soolade moodustumise vältimiseks tuleb aga eemaldada veest Ca2+ ja Mg2+. Ülalnimetatud ioonide eemaldamise protsessi nimetatakse vee pehmendamiseks. 55. Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega (vt praktikumi töö). Ioniidid – teatud kõrgmolekulaarsed ühendid või Ca, Al silikaadid (näit. tseoliidid), millel on võime
2HCO3- CO32- + CO2 + H2O · Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3- CaCO3+ CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3- Mg(OH)2+ 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu: 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ seep lahustumatu lubjaseep Jäävkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesium- ja kaltsiumioone. Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO3-) ja karbonaadid (CO32-). Sellise vee karedus kaob vee keetmisel,
annaabi.ee 
