Omadused sõltuvad aine atomaarsest sktruktuurist ja aatomite ruumilisest paiknemisest. Amorfsetes ainetes on aatomite asetus korrapäratu, kaootiline ; kristallilistes ainetes asuvad aatomid korrapäraselt, kindlal kaugusel üksteisest, moodustades geomeetrilisi kujundeid kristallvõresid. Kõikidel metallidel on tahkes olekus kristalliline ehitus. Metalliside : tüüpiliste metallide aatomeis on üsna vähe valentselektrone 1, 2 või 3. Metallide aatomeis valentselektronid eralduvad aatomeist ja moodustavad elektrongaasi, mis levib kogu kristalli ulatuses. Ioone liidavad sillaks külge tõmbejõud, mis moodustavad nende ja elektrongaasi vahel. Metallide omadused : 1) metallid on plastselt deformeeritavad kuju saab välisjõudude mõjul muuta, ilma et puruneks. Deformeerimisel nihkuvad metalli kristallide osad mööda kristallvõre teatud tasapindu...
Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb eri...
Kordamisküsimused eksamiks. Keemiline element- aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng Aatom- koosneb aatomituumast, elektronidest ja on elektriliselt neutraalne Molekul- lihtaine või liitaine väikseim osake, millel on kõik keemilised omadused Ioon- aatom, millel on laeng Aatomi mass- määratakse eksperimentaalselt Molekuli mass- aatomid võivad ühineda molekulideks. Molekuli mass on aatomite masside summa. Aatommass- aatomi mass väljendatuna aatommassiühikutes Molekulmass- molekuli mass väljendatuna aatommassiühikuna Neid mõõdetakse aatommassiühikutes, milleks on 1/12 süsiniku massist. 1,66*10 astmes -24. Aine- süsteem, mis koosneb ainult ühe aine molekulidest. Lihtaine- ühe elemendi omavahel seotud aatomite kogum. Liitaine- koosneb erinevatest ainetest või ioonidest. Aine olekud on tahke, vedel, gaasiline. Nad erinevad üksteisest tiheduse, kokkusurutavuse ja ühtlase täite poolest. Segu- kombinatsioon kahest või enama...
Põhjus gaasi ja vedeliku omadused muutuvad samadeks ning neid pole võimalik eristada. Kriitiline rõhk vedeliku aururõhk kriitilisel temperatuuril. Kriitiline rõhk antud vedeliku maksimaalseks võimalikuks aururõhuks. Kriitilisest temperatuurist kõrgemal eksisteerivat olekut nimetatakse vahel ülekriitiliseks olekuks. Kahekomponendilised süsteemid Lihtsustamise mõttes esitatakse sageli kahekomponentsete süsteemide faasidiagrammid teljestikus: temperatuur koostis. Nii on vasakpoolse diagrammi lõige atmosfäärirõhul 760 mmHg. Koostist saab esitada ühel teljel, kuna ühe aine 20%-ne sisaldus tähendab teise aine 80%-st sisaldust. Joonis 7.4: Kahekomponentse süsteemi faasidiaframm Kahekomponentsetel süsteemidel eksisteerivad pinnad (alad), kus kaks faasi on tasakaalus. Diagrammilt saab lugeda, millisel temperatuuril antud kahest ainest koosnev segu sulab või...
Näiteks kristallivõre K12 korral kuubi keskele. Keemilised ühendid erinevad tardlahusest selle poolest, et nendel on komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre. 4. Faasidiagramm. Faasidiagrammi koostamine termilisel meetodil Faasilise tasakaalu diagramm ehk faasidiagramm (olekudiagramm) näitab sulamite faasilist koostist sõltuvalt temperatuurist ja koostisest. Faasidiagrammid koostatakse tasakaaluolekule või sellele lähedasele olekule. Likvidusjoonest ülalpool on vedelfaas L. Solidusjoonest allpool on tardlahus . Kui jahtumiskõveratel leitud kriitilised temperatuurid kanda diagrammile, kus horisontaalteljel on kontsentratsioon (koostis), vertikaalteljel temperatuur, ja kui sujuvate kõveratega ühendada ühenimelised kriitilised punktid (kristalliseerumise alg- ja...
Koostis Cm vastab keemilise ühendi stöhhiomeetrilisele koostisele. Joonsiel 1.44b, lk41 on toodud aga faasidiagramm, kus komponendid moodustavad ebapüsiva keemilise ühendi. e)Komponetide polümorfismi korral (lk 41-43) Faasidiagramm komponentide polümorfismi korral Polümorfsed muutused (ühel või mõlemal komponendil) leiavad aset paljudes sulamites (raua-, titaani- jm sulamid). Joonsile 1.45, lk 42 on sulamite faasidiagrammid , mille ühel komponendil (antud juhul komponendil A) on kaks polümorfset modifikatsiooni A ja A, kusjuures joonsiel 1.45a, lk 42 on toodud faasidiagramm, kus kõrgetemperatuurne modifikatsioon annab piiramatu tardlahuse; joonsiel 1.45b, lk 42 on faasidiagramm, kus madalatemperatuurne modifikatsioon annab piiramatu tardlahuse. Esimesel juhul vastavalt joonisele 1.45a, lk 42 toodud faasidiagramille koosnevad kõik...
deformatsiooni protsessides suurt rolli *Joondefektid- suurim tähtsus dislokatsioonidel *Pinnadefektid, ruumdefektid- soodustavad punktdefektide moodustumist ja liikumist ning on efektiivseteks barjäärideks joondefektide liikumisele või on nende defektide kristallivõrest väljumiskohaks (poorid, tühikud). 3. Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumiskõveratel? See on tingitud kristalliseerumissoojuse eraldumisest 4. Faasidiagrammid (olekudiagrammid) ja nende rakendused metallide tehnoloogias. Faasidiagramm näitab sulamite faasilist koostist sõltuvalt temperatuurist ja koostisest. Vt punane õpik lk 32 5. Eutektikumi mõiste. Eutektilise koostisega, eeleutektilised ja järeleutektilised sulamid. Eutektikum- mehaaniline segu üheaegselt tardfaasidest eraldunud komponentidest A ja B. 6. Mille poolest erinevad hapra ja plastse metalli tõmbediagrammid (seosed pinge ja deformatsiooni vahel)...
65 200 15 56 0,58 30..50 350 15 46 0,58 15..35 600 15 34 Graafikud: HRC = f (Tnool °C) HRC = f (C%) Duralumiiniumi termotöötlus Töö eesmärk: - Tutvuda alumiiniumisulami duralumiiniumi termilise töötlemisega - Uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Seletav osa: Al-sulamite liigituse aluseks on Al ja nende põhilisandite faasidiagrammid . Termotöötluse käigus võib toimuda nii dispersioonikõvenemine(tugevus suureneb, sest üleküllastunud 1- faasilisest struktuurist tekivad väga peenikesed uued faasid) kui ka martensiidi tekkimine( tekivad sisepinged ning kõvadus ja tugevus tõusevad). Al-sulamites lahustuvad lisandid(Cu,Si, Mg,Mn) piiratult ning nende lahustuvus väheneb temp. langedes. Al-Cu.sulamit karastades tekib Cu-ga üleküllastunud ebapüsiv tardlahuse...
· Vahelduvvooluahel: selle elemendid, nende takistuste sõltuvus sagedusest. · - mahtuvuslik takistus, · - induktiivtakistus, · - reaktiivtakistus, · - aktiivtakistus, · kogutakistus =2**f · Faasidiagrammid : elektromotoorjõud, pingelangud, faasinihe. Kogutakistus faasidiagrammil Vahelduvoolu faasidiagramm. Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus (nm) Lainearv vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel....
· Vahelduvvooluahel: selle elemendid, nende takistuste sõltuvus sagedusest. · - mahtuvuslik takistus, · - induktiivtakistus, · - reaktiivtakistus, · - aktiivtakistus, · kogutakistus =2**f · Faasidiagrammid : elektromotoorjõud, pingelangud, faasinihe. Kogutakistus faasidiagrammil Vahelduvoolu faasidiagramm. Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus (nm) Lainearv vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel....
Ladustamiskoht tuleb märgistada õigusaktide jm nõuetele vastavate ohumärgistega. 40. Faasidiagrammid (selgitus, joonis- vee oleku diagrammi näitel). 33. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited - vähemalt 5 erinevat). Atsetoon, bensiin, etanool, dikloroetaan, metüülatsetaat, dietüüleeter Punktis A on tasakaal jää-vesi-veeaur seda nim. kolmikpunktiks...
Ladustamiskoht tuleb märgistada õigusaktide jm nõuetele vastavate ohumärgistega. 40. Faasidiagrammid (selgitus, joonis- vee oleku diagrammi näitel). 33. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat). Atsetoon, bensiin, etanool, dikloroetaan, metüülatsetaat, dietüüleeter 34. Metaani iseloomustus (keemilised omadused, Punktis A on tasakaal jäävesiveeaur seda nim. kolmikpunktiks...
Ladustamise nõuded: - Hästi õhutatud kohas ja katuse all, soovitavalt õues, tasasel ja hea äravooluga pinnal ning varjus; - Püstises asendis ning kindlalt, et vältida ümberkukkumist; - Tühjad ja täis balloonid tuleb ladustada eraldi. - Balloonid tuleks sorteerida vastavalt gaasi omadustele (põlev, inertne, oksüdeeriv jne). - Keelatud on ladustada põlevgaase koos teiste gaasidega. - Ladustamiskoht tuleb märgistada õigusaktide jm nõuetele vastavate ohumärgistega. VEDELIKUD 39. Faasidiagrammid : Punktis A on tasakaal jää-vesi-veeaur seda nim. kolmikpunktiks Kõverad AB ja AC näitavad vee ja jää aururõhkude olenevust temperatuurist. (AE vastab allajahutatud veele), kõver AD aga jää sulamistemperatuuri olenevust rõhust. Sublimatsioonikõver-AC; Aurustumiskõver-AB; Sulamiskõver-AD. 40. Superkriitiline olek- muutuvad järsult CO2 füüsikalised ja keemilised omadused. Muutub ülivoolavaks, materjale läbivaks....
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Harjutustööd õppeaines: 2014s Metallide termotöötlus ja seadmed (MTM208) Töö nimetus: Töö nr 1 Faasidiagrammid Variant nr: 12 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: K. Seegel Ülesanne: 1. Leida variandile vastava sulami faasid, faaside osakaal ja koostis temperatuuridel T1, T2 ja T3. 2. Skitseerida sulami jahtumiskõver ja vastavatel temperatuuridel esinev mikrostruktuur. 3...
Ladustamise nõuded: - Hästi õhutatud kohas ja katuse all, soovitavalt õues, tasasel ja hea äravooluga pinnal ning varjus; - Püstises asendis, vältida ümberkukkumist; - Tühjad ja täis balloonid tuleb ladustada eraldi. - Balloonid tuleks sorteerida vastavalt gaasi omadustele (põlev, inertne, oksüdeeriv jne). - Keelatud on ladustada põlevgaase koos teiste gaasidega. - Ladustamiskoht tuleb märgistada nõuetele vastavate ohumärgistega. 41. Faasidiagrammid (selgitus, joonis- vee oleku diagrammi näitel). Seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid. Võimaldavad määrata aine agregaatolekut einevatel temperatuuridel ja rõhkudel, samuti keemis ja sulamistemperatuuri erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini P-T diagramm. Pinnad diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temperatuur). Kõverad kujutavad neid T ja P...
Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest...
Gaasiliste ainete põhiomadused, gaaside segud, veeaur, aururõhk. Gaaside põhiseadused. Reaalsed gaasid, atmosfäär. Mõnede Nõuded: gaaside iseloomustus: CH4, H2S, CO2, freoonid. Sooritada praktilised tööd ja praktikumi kontrolltöö – Eksami eeldus 3. Faasidiagrammid . Vedelikud. Kastepunktid. Vedelike ja vee peamised (EE); omadused, pindpinevus, viskoossus. Looduslikud veed- koostis, Sooritada harjutustunni kontrolltöö – vähemalt minimaalse tulemusega puhastamise meetodid. Ioonvahetus. Orgaanilised lahustid. 12 p 30-st; 4. Lahused. Mõiste, klassifikatsioon...
Ladustamine: *peavad asuma hästi õhutatud kohas, katuse all. *peavad olema püstises asendis *tühjad ja täis ballooned eraldi, sorteerida ballooni sees oleva gaasi omaduste järgi. *ladustamiskoht tuleb märgistada õigusaktidele jm nõuetele vastavate ohumärgistustega. 40. Faasidiagrammid (selgitus, joonis- vee oleku diagrammi näitel). Kõrged rõhud madalad temperatuurid- jää. Tasakaalud: jää-veeaur; jää-vesi; vesi-veeaur. Punktis A on tasakaal jää-vesi-veeaur seda nim. kolmikpunktiks Kõverad AB ja AC näitavad vee ja jää aururõhkude olenevust temperatuurist (AE vastab allajahutatud veele), kõver AD aga jää sulamistemperatuuri olenevust rõhust...
Sisendusfaase süsinikuga nimetatakse karbiidideks, lämmastikuga nitriidideks, booriga boriidideks, vesinikuga hüdriidid jne. 7. Fe-Fe3 C faasidiagramm - Faasilise tasakaalu diagramm ehk faasidiagramm näitab sulamite faasilist koostist sõltuvalt temperatuurist ja koostisest. Faasidiagrammid koostatakse tasakaaluolekule või sellele lähedasele olekule. Fe-Fe3C faasidiagrammist lähtudes liigitatakse terased: - alaeutektoidsed C<0,8%, struktuur F+P - eutektoidsed C=0,8%, struktuur P - üleeutektoidsed C>0,8%, struktuur P+T´´ Faasid rauasüsinikusulamites: ferriit, tsementiit, austeniit. Nende olemus ja omadused. - Ferriit (F) - süsiniku tardlahus α-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite...
Terase erinevate struktuuride tekke eri termotöötlusviiside korral teeb võimalikuks eelkõige raua polümorfism – erinevate kristallivõrede esinemine erisugustel temperatuuridel. Raual on kaks polü- morfset kuju: α-rauas (Feα) ruumkesendatud kuup- võrega (tähistatakse K8) ja γ-rauas (Feγ) tahkkesendatud kuupvõrega (K12). 11 Joonis 13. α-raua ja γ-raua kristallivõred 8. Faasidiagrammid Joonis 14. Fe-C faasidiagreamm, terased Austeniit (A) on süsiniku tardlahus γ-rauas. Süsiniku maksimaalne lahustuvus γ-rauas on 2,14% temperatuuril 1147 °C, temperatuuril 727 °C – 0,8%. Toatemperatuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. Ferriit (F) – süsiniku tardlahus α-rauas. Temperatuuril 727 °C lahustub 〈-rauas kuni 0,02% C (massi %), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Ferriidil on ruumkesendatud...