Sisukord Sissejuhatus 2 1. Mis asi on biodiisel 2 1.1. Biodiisli eelised 2 2. Kuidas tehakse biodiislit ja selle turustamine 3 2.2. Millest saaks biodiislit toota 3 2.2.1. Rapsist õli saamine 4 2.3. Õli käes, mis edasi 4 2.3.1
Euroopas toodetakse peamiselt rapsiõlist. Juhtiv biodiisli tootja ja tarbija on Saksamaa 1 145 tuhande tonniga aastas. Nagu tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures enamus kaasaegseid (alates a. 2000) sõidu ja veoautode diiselmootoreid võimaldavad biodiisli kasutamist. Mootori võimsus jääb samaks. 1 145 000 tonnise toodanguga moodustab biodiisel 2003 aastal 2,8% Saksa diislitarbimisest. 1700 tanklat, 10% tanklatest müüvad Saksamaal biodiislit. Põhjendus 1/ Mootorkütuse aktsiisi põhjendus on kahene piirata keskkonna säästmise nimel keskkonda ja rahastada teedeehitust. Biodiisli puhul säästetakse loodust maksimaalselt, seega pole vähemalt osaliselt aktsiis põhjendatud ning tarbimise kasvu eesmärgil on põhjendatud aktsiisi täielik kaotamine. Enamustes riikides pole
· Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks See on põhjustanud õhu saastumist tihedalt asustatud alade · Transpordisektori CO2-emissiooni vähendamise üheks võimaluseks peetakse vedelate biokütuste (biodiisel, etanool jm) kasutamise otsustavat suurendamist. · Biodiisel sobib ka katlakütteõliks · Biodiisli tootmise arengut Eestis soodustaks aktsiisivabastus. · Biokütuste osakaalu suurendamine tõstab varustuskindlust, vähendab kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heidet, suurendab mootorite töökindlust ning edeneb maapiirkondade majandust · Biodiislit peetakse keskkonnasõbralikuks kütuseks, sest ta: · - väävlisisaldus jääb alla 0,001%; · - tahmaheide on 50% väiksem kui tavadiislikütusel;
BIODIISEL Seoses fossiilsete kütuste hindade tõusuga ning fossiilsete kütuste kasutamisel atmosfääri paisatavate saasteainete probleemi teadvustamisega, on hakatud järjest enam otsima alternatiivseid kütuseid. Üheks sobivaks alternatiiviks on osutunud biodiisel. Biodiislit saab toota erinevaid tootmisprotsesse kasutades mitmetest erinevatest looduslikest rasvainetest ja õlidest. Euroopas on enamkasutatavaks tooraineks biodiisli tootmisel rapsiõli, USAs kasutatakse aga laialdaselt sojaõli.Euroopas, eriti aga Saksamaal ja Rootsis, on biodiisli kasutamine kogunud .populaarsust just viimastel aastatel.Seni pole aga Eestis rapsist kütust tööstuslikult toodetud,vaid mõned põllumajandusettevõtjad on seda peamiselt enda tarbeks teinud.Rapsiõli on
Biodiisel Biodiisel on taimeõlist esterdamise teel saadud metüülester. Tavaliselt kasutatakse toorainena rapsiõli ja sellest saadud estrit nimetatakse rapsimetüülestriks(RME). Esterdamise tulemusena muutub taimeõli suhteliselt sarnaseks naftast toodetud diiselkütusega. Biodiisli valmistamiseks on mul vaja spetsiaalset anumat, kus seda valmistada. Tellin välismaalt kahe tankeriga biodiisli valmistamise komplekti, mis koos kohale toomise ja maksudega läheb maksma 4495 dollarit ehk 3248 eurot
Referaat Biodiisel Tallinn 2009 Biodiisel on keskkonnasõbralik mootorikütus. Biodiisel on puhtamalt põlev ja taastuv diiselkütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist. Nagu ka tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures olulisi muudatusi kaasaegsele diiselmootorile pole vaja teha. Mootori võimsus jääb peaaegu samaks. Valmistamine. Enamasti kasutatakse biodiislikütuse valmistamisel aluskatalüüsitud transesterifikatsiooni koos
energiasäästlik; saab kasutada enamikes diiselmootorites ilma neid muutmata või üksnes väikesi muudatusi tehes; mootori võimsus jääb väidetavalt samaks; teda kulub vähem sõiduk muutub ökonoomsemaks; ei ole mürgine, laguneb bioloogiliselt ning sobib kasutamiseks tundlikus keskkonnas; head määrimisomadused; väävlivaba; suhteliselt hea külmakindlus; keskkonnasõbralikkus - taimsel algmaterjalil baseeruv biodiisel on võrreldes fossiilse diiselkütusega märgatavalt kahjutum loodusele. Samuti pole biodiisli sattudes riietele sellist "traktoristi" lõhna nagu fossiilse puhul. Eeliseid on teadjate sõnutsi veel ja veelgi ning maailma roheliste sõnutsi vahetab ta kahtlemata tulevikus naftast destilleeritud diislikütuse välja. Soovides saada teada uudse kütuse nii headest kui vigadest, siis loomulikult otsisin ka
vesinikku on universumis kõige rohkem teistest gaasilistest elementidest. Teise teooria kohaselt ainus erituv aine on H2O. 1 kg vesinikku maksab Saksamaal 8 eurosenti ehk 1,24 kr. Väidetavalt saab ühe paagiga (8 kg jagu vesinikku) sõita 201 km (125 miili) mis teeb 100 km läbimisel vesiniku kuluks ca. 3,98 kg ehk 4,9 kr. See teeb mitukümmend korda soodsama viisi masinatega liikuda. Naftat me küll oskame puurida merepõhjast, miks siis mitte vesinikku sõidukõlbulikuks muuta? Biodiisel Erinevatest kosmoseajastu tehnoloogiatest palju efektiivsemaks tervete kogukondade energiaprobleemide lahendamisel on osutunud aga etanool ja biodiisel. Alternatiivkütused, mis bensiiniga harjunud inimest tihtipeale kulmu kergitama panevad, on viimaste kümnenditega liikunud hipide ja entusiastide pärusmaalt paljude igapäevaellu. Biodiislit saadakse alkoholide, taimeõlide (ka kasutatud taimeõli) või loomsete rasvade töötlemisel.
· Vähendab ülemaailmset kasvuhoonegaaside emissiooni · Vähendab heitgaaside emissiooni, sealhulgas mürgiste õhusaasteainete hulka · Ei ole mürgine, laguneb bioloogiliselt ning sobib kasutamiseks tundlikus keskkonnas · On valmistatud Eestis kas põllumajanduslikest või ümbertöödeldud tooraineressurssidest · On lihtne kasutada · Taastuvenergia ja tasakaalus CO2 ringlus - biodiislit toodetakse taimsetest õlidest, õlikultuure saab kasvatada korduvalt, tänu sellele on biodiisel taastuv energia. · Põlemisel tekkiva CO2 kogus on võrdne õlitaime poolt kasvamisel tarbitud CO2 kogusega, seega biodiisli kasutamisega ei lisandu atmosfääri CO2-te. · Keskkonnasõbralikkus - taimsel algmaterjalil baseeruv biodiisel on võrreldes fossiilse diiselkütusega märgatavalt kahjutum loodusele. Samuti pole biodiisli sattudes riietele sellist "traktoristi" lõhna nagu fossiilse puhul. · Head määrimisomadused - katsed on näidanud, et biodiisel on väga heade
Kas biodiislil on Eestis tulevikku? Tänapäeva maailmas on suureks probleemiks muutunud energia varud ja nende kättesaadavus, paljusus jms. Tuntuima kütusena kasutatakse veel fossiilkütust kuid selle varud hakkavad lõppema ja on vaja leida alternatiive. Üheks selliseks on biodiisel. Biodiisel on diiselmootorite kütusena kasutatav rasvhapete metüülestrite segu, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eeskätt taimsetest või loomsetest õlidest ja rasvadest. Esterdamise tulemusena muutub taimeõli sarnaseks naftast toodetud diiselkütusega. Kõrvalsaadusena tekib glütserool (glütseriin). Tavaliselt kasutatakse toorainena rapsiõli ja sellest saadud estrit nimetatakse rapsimetüülestriks (RME). Rahvusvaheliselt kasutatakse
Toodang saab aga suureneda rapsi saagikuse kasvamise arvel . Kuigi Eesti rapsikasvatuses on märgata positiivseid trende, ei piisa kodu-maisest rapsiseemnest suuremate biodiislikoguste tootmiseks. Et Eesti kliima on suhteliselt külm ning rapsi saagikus (kuni 2000 t/ha) oli 2002. aastal EL-i keskmisest (3300 t/ha) ligikaudu 1,7 korda väiksem, jääb biodiisli tootmine ja selle hind Eestis suuresti sõltuma rapsiseemne maailmaturuhindadest. Miks biodiisel kasulik on? Biokütuste osakaalu suurendamine tõstab varustuskindlust, vähendab kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heidet, suurendab mootorite töökindlust ning edeneb maapiirkondade majandust . Biodiislit peetakse keskkonnasõbralikuks kütuseks, sest selle väävlisisaldus jääb alla 0,001%; tahmaheide on 50% väiksem kui tavadiislikütusel; biokütuse kasutamisel loetakse CO2- neutraalseks; biokütus ei sisalda bensooli ega teisi aromaatseid ühendeid; biokütus on kergesti
Kas biodiislil on Eestis tulevikku? Maailm on muutumas aina enam sõltuvaks energiast, mida toodetakse praegu suuremas osas taastumatutest maavaradest. Ka Eestis on energia probleem tuntav, sest põlevkivi taastumatu. Loogiliselt mõeldes ei ole selline eluviis enam kaua võimalik ning seetõttu on hakatud välja arendama alternatiivseid energiaallikaid. Üks viimastest on biodiisel, mis pole küll Eestis laialdaselt levinud, kuid on mujal maailmas juba oma jälje maha jätnud. Biokütuseid on nimetatud energia tulevikuks, kuid see essee püüab vastupidiselt näidata, miks praeguses Eestis pole sellele tulevikus kohta. Eesti on võtnud endale ülesandeks viia taastuvate energiaallikate baasil toodetav energia osakaalu aastaks 2020 25%-ni ning seal on arvestatud suuresti biodiisli kasutuselevõtuga. Euroopa Liidus on biodiisel juba
isesüttimine ja kiire põlemine. - Kui kütuse tsetaaniarv on üle 55 siis halveneb mootori kasutegur ning suureneb suitsusisaldus , sest kütus süttibja põleb pihusti otsa................ - Kütuse madalatemperatuurilisi omadusi iseloomustatakse : hägustumistemperatuuriga , mille juures tekivad kütuses parafiinikristallid - Hangumistemperatuuriga mille juures kütus kaotab voolavuse. Biodiisel : - Biodisel (monoalküülestrid) on puhtamalt põlev diiselkütus. Tehakse looduslikest taastuvatest allikatest nagu taimeõlid. Biodiisli eelised : - Biodiislit toodetakse taastuvatest allikatest - Biodiisel on väävlivaba (alla 0,001% ) - Tahmaemissioonid vähenevad kuni 50% - Biodiisel paiskab atmosfääri ligikaudu samapalju C02 kui taim oma eluea jooksul on endasse sidunud (suletud co2 ringe)
Kailimantani vihmametsade hävitamine Referaat Tartu 2010 1.Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Ülevaade..................................................................................................................................4 3.1.Asukoht............................................................................................................................4 3.2.Taimkate...........................................................................................................................4 3.3.Loomastik.........................................................................................................................5 ...
............................................................................................ 6 2.5 Alkoholil baseeruvad kütused ..................................................................................... 6 2.6 Hargnenud ahelaga eeterlisandid ................................................................................. 7 2.7 Maagaas ja veeldatud bensiini gaas ............................................................................. 7 2.8 Biodiisel ....................................................................................................................... 7 3. Kokkuvõte .............................................................................................................................. 9 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 10 2 1
Kivisüsi Tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Eestis kasutatakse sooja tootmiseks katlamajades ja kodumajapidamistes (järjest vähem).Maailmas toodetakse ka elektrit. Nafta.- Kasutatakse kütuste (bensiin, diisel) ning kile, plastmassi jt sünteetiliste materjalide toorainenea. Taastuvad: Ressursid, mida saab kasutada lakkamatult või mis taastuvad. Hüdroenergia, Tuuleenergia, Päikeseenergia, Maasoojusenergia, Biokütused (biomass, biogaas, biodiisel). Biokütused: Biomass- taimedest, Biodiisel- kütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist. Biogaas- orgaanilise aine kääruimisel tekkiv gaas (põhiliselt metaan). Lipumärk Kasutatakse Eesti toodangu märgistamiseks. Näitab põhitooraine Eestimaist päritolu. Märki taotlevad Eestis registreerunud ettevõtted, kes on kindlad 100% kodumaist
Autokütused Martin Kalm Mootorid Suurimad kasutused: 1. Diisel 2. Otto 3. Elektri Bensiin Omase lõhnaga. Keeb 30–200 °C Enamasti värvusetu Nafta töötlemisel 76, 80, 93 EL – S sisaldada ei tohi Diisel Diisel – kollaka värvusega Keeb 200-300 °C juures Nafta töötlemisel Biodiisel rasvhapete metüülesterite segu Tooraineks taimeõli, loomne rasv Kütteväärtus, võimsus madalam Saaste väike Maailmas 80% rapsiõlist. Toiduõli? Taaskasutus Volkswagen, Mercedez Toidu lõhn (friikartulid, pannkoogid) LPG gaas - Liqufied Petrol Gas Säästad oma raha Sõidad puhtalt ja keskkonnasõbralikult 45% soodsamalt (10€ - 5,5€ ) Paigaldus varieerub 500-2300€
Diiselkütuse puhul alandab metanool kütuse leekpunkti, parandades seeläbi kütuse põlemisomadusi. Kütused Diiselmootoritele: Dimetüüleeter gaas - Diiselmootorites kasutatav kütus, mis ei vaja peale gaasiseadme suuri ümberehitusi. Gaas tekib näiteks kõrvalproduktina metanooli tootmisel ning seetõttu võib sisaldada väikestes kogustes metanooli ja vett. Kõrvalprodukt on samas kasutatav kütusena, ega jää kasutamata. Biodiisel taimeõlist - Metanooli kasutatakse biodiisli tootmisel. Toiduõlile metaani lisamisel (reaktsiooni katalüüsib naatriumhüdroksiid) eraldub kõrvalproduktina õlist glütseriin, mis hiljem välja pestakse. Peale destilleerimist saadakse puhas biodiisel, mida võib kasutada harilikus diiselmootoris. Kütused bensiinimootoritele: MTG Metanoolist on võimalik toota kõrge oktaanarvuga mootorikütust.
· Kosmeetikas kasutusel · Mängib suurt rolli Kanada mee toodangus · Kasutatakse proteiini-rikaste toitude valmistamisel · Suurimad kasvatajad on Hiina, Kanada, India, Saksamaa, Prantsusmaa Ajalugu Mõnedel andmetel kasvatati rapsi Lõuna-Aasias ja Vahemeremaades juba ligi 6000 aastat tagasi Esimest korda esineb inglise keelses ajaloos 14. saj. lõpus 1973 hakati Kanadas rapsi reklaamima Algab sordiaretus- 1968 (0-sort); 1974 (00-sort); Kasutus · Söödaks · Õli · Biodiisel; määrdeaine; värvid; lakid Olukord Eestis · 2007: 70 000ha 2010: 98000ha; 129 600t; 1322kg/ha 2011: 89000ha; 135 300t; 1550kg/ha TÄNAN KUULAMAST!
vesi ajab generaatori ringi ja nendest saadud enegia on täiesti looduse sõbarlik. Loodusesõbralikum on ka vesinuku tarbivmootor, kuna vesiniku leidub kõigerohkem looduses aga vesiniku ei leia looduses puhtana ja selle puhastamiseks kulub ka palju energiat. Puitkütus on keskonna sõbralik , see on taastuv aga pikema ajajooksul.Nendega kas kütetakse majasid või kasutatakse katlamajades.Preagusel ajal võetakse metsa kiiremini maha kui seda peale kasvab. Biodiisel on ka hetke ajastu hea lahendus , see on toodetud taimsest või loomsest õlist , ainus probleem on CO2 ja näiteks rapsi ei kasva järjest mitukorda ühel põllul. Ka merelainetest saab energiat , selleks on pikk meremadu mis lainete ületamisel saab energiat. Hõõgniitpirnid kulutavad ka palju elektrit, sellepärast on loodud säästupirn mis tarbib palju vähem elektrit aga säästupirnid jäävad alla LED pirnidele,LED pirnid on veel ökoomsemad.
Torujuhtme transport Mis on torujuhe? · Rauast või plastikust torud. · Läbimõõduga 10 kuni 120 cm. · Tavaliselt umbes 1-2m sügavusel. · Vedelike transpordi kiirus on umbes 1-6 m/s. Mida transporditakse? · Põhilised ained on vedelikud ja gaasid. · Kütused, õli, naturaalne gaas ja biodiisel. · Läbi torujuhtmete on isegi transporditud õlu. Maksumus? · Torujuhtmeid mööda on kõige odavam transportida kütuseid ja muid gaase, vedelikke maismaal. · Veealused projektid on töömahukad ja suurt investeeringut vajavad. Torujuhtmete lihtsustatud skeem Pikim torujuhe · Druzhba (Sõpruse) torujuhe. · 4000 km pikk, õli torujuhe. · Põhiosa ehitati: 1960 1962. (1970 valmis lõpl.) · Ehitamine: $12,7 miljonit.
kütuse hulka Etanool- alternatiivkütus, kasuttatakse et keskkonda säästa ja ökonoomsuse põhimõttel. 23. Mis on FAME? Rasvhappe metüülestrid- Vähendab põlemisjääke(CO-d, tahked osakesed, sulfaadid, põlemata süsivesinikud) 24. Mis on HVO? Hydrotreated vegetable oil- puhas põlemine, külmaomadused väga head, parandab diislikütuse kvaliteeti. 25. Kas Eestist müüakse biokütuseid? Kui jah, siis millises kütuses? Kui ei, siis kuna hakatakse? Biodiisel olemas, kus kasutatatkse FAME-i. 26. Kas biokütus on parem või halvem ,,tavalisest" mootorikütusest? Miks? Parem- vähendab CO-d, vähendab põlemisjääke jne, mootorile paremad. 27. Kui mitu protsenti peab aastaks 2020 mootorikütustele lisama mittefossiilsetest allikatest pärit kütuseid?
Kõik organismid sõltuvad fotosünteesi käigus toodetavast orgaanilisest ainest. Taimekasvatuse tähtsus seisneb ka selles, et taimed on mitme tööstuse tooraineks. Puitu on üks tähtsamaid taimseid saadusi. Seda kasutatakse ehitusmaterjalina, sellest valmistatakse paberit ning see on ka taastuv ja vähe saastav energiaallikas. Taimesaadused on ka erinevad õlid mida kasutatakse peamiselt toiduks. Samuti on õlid kasutusel kütusena, näiteks rapsiõlist valmistatud biodiisel, mille põlemisel eraldub vähem keskkonnaohtlikke aineid võrreldes tavalise diislikütusega[4]. Taimed on ka värvainete, vaha, kummi ja vaigu allikaks. Puuvilla ja lina kasutatakse tekstiilitööstuses. Väga paljud ravimid tulenevad taimedest. Üks selline on näiteks aspiriin. Ma arvan, et taimsed saadused muudavad inimkonna elu paremaks, kuid neid kasutades peab olema säästlik ning tagama nende taastuvuse. Ma arvan, et taimekasvatuse olulisus inimkonnale on ilmselge
bensiinis · Ausustumise lõpptemperatuuriks loetakse 98% bensiinikoguse aurustumist · Järele jäävad mitteaurustuvad rasked fraktsioonid, need kleepuvad toitesüsteemi detailidele · Induktsiooniperioodiks nimetatakse aega minutites, mis näitab kütuse vastupidavust oksüdeerimisele temp. 100kraadi. DIISELKÜTUS · Diislikütuse isesüttivust iseloomustab tsetaanarv. · Suvise diilikütuse tsetaanarv peaks olema 40...45 ja talvise 45....50 · Biodiisel on puhtamalt põlev diiselkütus. Tehakse looduslikest taastuvates allikatest nagu taimeõlid. · Biodiisel on väävlivaba. METANOOL EELISED : · Kõrge oktaaniarv · Laiad süttimispiirid, võimaldavad töötada lahja seguga · Leegi madala temperatuuri tõttu on Nox-sisaldus väike, ei põleta mootori klappe ning tekitab vähe ladestusi. · Kuni 20%-ne veesisaldus ei vähenda mootori võimsust ega kasutegurit. Keemia 2012
siis tõesti väike. Lahendused Samal ajal uurivad keemikud praegu uusi meetodeid, mis oleksid säästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, tagades ühtlasi pideva majanduse ja tööstuse arengu. Näiteks: Biokütused: Sõidukite transpordiks kasutatav kütus, mida saadakse biomassist. Mitmeid erinevaid biomasstooteid, nagu suhkruroog, rapsiseeme, mais, puit, hein, loomsed ja põllumajanduslikud jäätmed on võimalik muuta kütuseks, kahjuks seda ei kasutata; Mis on biokütused? Tavaliselt biodiisel ja bioetanool, mis on tehtud taimedest nagu mais, soja, suhkruroog, raps ja palm. Kasutatakse peamiselt transpordi kütuseks. Biokütused võivad olla puhtad, millegagi kokkusegatud või millegi lisandid. Miks me neid kasutame? Esiteks energiajulgeoleku pärast, et sõltuda vähem gaasi ja nafta impordist. Teiseks kliima pärast, et atmosfääri eralduks vähem kasvuhoone heitgaase - taimed nimelt imevad endasse CO2 ning nendest valimistava kütuse kasutamisel eralduks õhku vaid
on tarvis mootoreid ümber seadistada. Metanool ja etanool kolbmootorite kütusena Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE- ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaaniarv on kõrge ning mis on vähem lenduv kui etanool. Taastuvatest energiaallikatest toodetakse umbes 50% ETBE-st. Segude (etanool ja bensiin, biodiisel ja diislikütus) CO-, SO2- ja tahkete osakeste emissioon on tavakütusega võrreldes väiksem. Veel alternatiivkütuseid Maagaas (metaanisisaldus üle 84 %) sobib kütuseks nii ottomootorile kui gaasidiislile. Eelised: Puudused: kõrge oktaaniarv, vähene energiasisaldus kõrge kütteväärtus, mahuühiku kohta, hajub kiiresti õhus, sest on väike tsetaaniarv,
Kivisüsi Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet Tuumaenergia Arendada avalikku arvamust Vesinik Luua tehnoloogia, mis nõuab vesiniku loomiseks vähem energiat Taastuvenergia Vaja paremini integreerida olemasolevasse energiavõrgustikku Luua efektiivsemad tootmisprotsessid: biomass, etanool, biodiisel IX. Lahendused enegriaprobleemidele Olemasolevate varude efektiivsem kasutamine energiakulu vähendamine Uute alternatiivenergiate rakendamine Säästva arengu pooldamine riigi ja kodaniku tasemel Keskkonnateadlikkuse tõstmine X. Mida igaüks meist saab teha? Kõik muutused saavad alguse iseendast. Ostmis- ja tarbimisharjumuste muutmine - kasutu tarbimise vältimine. hoonete soojustamine, kasutada ära pliidi kuumust ja teha kõik söögid
tootva Eesti Elektrijaama põhjalikult uuendatud plokid kannatavad veel pikka aega välja konkurentsi biokütustega. [15] Eesti vedelkütuste vajadus umbes 1 miljon tonni aastas. Biokütuseid tuleks toota seega umbes 50 000 tonni aastas. Eestis oli tekkis esialgu palju väiketehaseid, nagu näiteks Bio Oil OÜ, Gammatrade OÜ, OÜ A&O BioD, Atko Õlitööstus OÜ, kuid need kõik lõpetasid tegevuse vähemalt 2007. aastaks. 14. augustil 2008. aastal avati biodiisli tehas Paldiskis (Paldiski Biodiisel AS). Momendil kasutab Paldiski biodiislitehas toorainena ainult rapsiõli (20% tuleb Eestist), kuid kasutada saab ka pea kõiki teisi taimseid õlisid, millest levinumad on soja- ja palmiõli. Tehas toodab 300 000 tonni biodiislit aastas. Paldiskis toodetav biodiisel taastuvatest ressurssidest läheb ekspordiks peamiselt Lääne-Euroopasse ja Skandinaaviasse, aga ka Leetu. Selle põhjuseks on peaaegu olematu kodumaine tarbimine. Vahepeal oli plaan
Naftatööstuse areng XIX sajandi lõpul tõi endaga kaasa uute kütuseliikide- bensiini ja petrooleumi kasutuselevõtu. Kuigi alguses olid need masinad kohmakad ja suured siis nüüd on neist tehtud tõeliselt äkilised ja jõulised masinavärgid. Kütuseid mida see mootor kasutab on leiutatud ka erinevaid ja leiutatakse siiamaani edasi, kuna enamus on fosiilsed ja kahjustavad meie ühiskonda, kus me elame päris kõvasti. Kütustest on kasutusel: bensiin, diisel, gaas, H2, biodiisel jne. Diislite valdkond on jõudsalt edasi arendanud Rudolf Diesel, kes leiutas 1900 aastal biediislil töötava mootori, mis on ka keskkonnasõbralik. (http://en.wikipedia.org/wiki/Internal_combustion_engine) 8 Kokkuvõte Meie ühiskonnale on kindlasti olnud suur kasu tänu selle leiutisele, reisimine on nüüd palju kergem. Põllutöid teeb meie eest traktor mitte me ei pea ise seda atra lükkama, nagu
Keskkonnasaaste ja inimeste tervise halvenemine CO2 kontsentratsiooni kasv atmosfääris Uued aktsendid majandussektoris Fossiilkütuste hinnatõus Kütuste ebakindlad hanged Energeetika säästev areng BIOMASSI ENERGIA Biomassi all mõistetakse orgaanilist taimse või loomse päritoluga materjali Biosünteesi produkt Esmane biomass – puit Teisene biomass – erinevad jäägid: põhk, saepuru, sõnnik jt BIOKÜTUSED Biodiisel Bioetanool Biometanool Biobutanool Biogaas Prügilagaas Roheline energia on taastuvatest energiaallikatest keskkonnasäästlikult toodetud energia Missioon – loodusehoid Energiasääst Energiasäästu võimalused: Energia tootmisel Energia ülekandel Energia tarbimisel KOKKUVÕTE Kaasaegne energiamajandus baseerub odaval fossiilsete kütuste energial Energiatarbimine kasvab kiiremini, kui rahvaarv
Naftakatastroofid. Naftareostus: Prantsusmaa – 1978 Mehhikos – 1979 Lõuna-Aafrika – 1983 Iraagis – 1991 Itaalia – 1991 Uzbekistanis – 1992, Mehhiko lahe naftareostus – 2010 Mehhiko lahe naftareostus http://www.youtube.com/watch?v=r6W3Yois Z0o Abinõud keskkonnaseisundi parandamiseks seoses naftatoodete kasutamisega. Toota sütt (nagu vanasti). Päikesepatareide ja päikesepaneelide kasutamine. Biokütus (nt biodiisel). Tuule- ja vee-energia. Aitäh vaatamise ja kuulamise eest!
9. Millised on gaasilise kütuse eelised? Kütuse hea segunemine õhuga täielik põlemine väikese liigõhuteguriga Põlemisel kõrge temperatuur ja soojust võimalik täielikumalt ära kasutada Õige õhu vahekorra puhul ei teki tahma, suitsu ega tõrva. Ei sisalda väävlit ega tuhka Lihtne kasutada. Süttib kergesti on lihtsalt reguleeritav Üsna lihtne transportida kauge maa taha. Torustikud. 10. Liigita järgmisi kütuseid kolmel erineval viisil: nafta, saepuru, biodiisel (taastuvuse, füüsikalise oleku, kasutatavuse alusel) 11. Mida nimetatakse primaarenergiaks ja kuidas teda kasutatakse? energia, mida tarbitakse teisesk energiaks muundumata. 12. Kuidas kütuseid jaotatakse salvestusastme ja taastumiskiirguse järgi? 13. Mis on energiabilanss? Mis olid 2011.a. enamtarbitavad kütuseressursid British Petroleumi koostatud aruande järgi? saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte
pruunsüsi, põlevkivi ning turvas, samuti tuumakütu Nafta :Tõhusam kasutamine, eriti transpordi valdkonnas. Kivisüsi: Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet. Tuumaenergia: Arendada avalikku arvamust Vesinik Luua tehnoloogia, mis nõuab vesiniku loomiseks vähem energiat Taastuvenergia: Vaja paremini integreerida olemasolevasse energiavõrgustikku Luua efektiivsemad tootmisprotsessid: biomass, etanool, biodiisel Viimase 20...30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku. Suurimad tarbijad: USA, Hiina, India. Nt. USA tarbib 35% kogu maailmas toodetavast energiast, kusjuures suur osa sellest läheb lihtsalt raisku. 1. november, 2007 2 ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS Üle 2/3 elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades Maailmas tegutseb 443 tuumaelektrijaama, mis kokku toodavad 17% maailma elektrienergiast.
kummipuu. vihmametsad) kaunad mullas, kasvab Aafrikas Toorkummit saab. Pärit Lõuna-Ameerika Kohvip Aafrika Ladina- Õlipalm – 30m puu, tähtis toiduaine- ja vihmametsadest. Kasv Malaisias, uu (Etioopia) Ameerika kosmeetikatööstuses, taimeõlide toodangus Indoneesias, Tais, Hiinas, Indias soja järel 2. kohal. Biodiisel. Datlipalm – Oliivipuu e. õlipuu: o Tähtis oaasides Põllumajanduse mõju keskkonnale o Küntakse nõlvaga risti oNiisutamine põhjustab muldade Probleem: Põllumajandusliku maa o Ridapõllud – erinevad kultuurid sooldumist
tähendab rohkem väetiste kasutamist põllumajanduses. *Põllupinna muutused+maahinna kasv. Põllumajadus intensiivistub st väikeselt pinnalt tahetakse saada rohkem saaki sest põllupinda üha vähem. *Poliitilised otsused. Kesade kasutuselevõtt- 3milj. ha põllumaad juures *Taimetoitainete tasakaal. Arengumaades tasakaalustatud väetised. Lisaks N-le veel P ja K *Kaubanduslike kultuuride kasv. börsikultuurid: mais, riis , nisu. Soja, suhkruroog, puuvill jt. *Biokütus- uus turg: biodiisel, biogaas,bioetanool jms. *Väetiste tööstus. Väetistes kasutatavate toiteelementide kasutamine tööstuses ( ammooniumsalpeeter) Teraviljakasvatuse tähtsus: *peamine toiduaine- soodne valgu ja tärklise suhe 1:7 inimesele füsioloogiliselt parim. *konsentreeritud toit loomadele- söödaks kogu taime maapealne osa. Põhk- koresööt, allapanu *tööstuse tooraine- Tärklis, piiritus, õlu. Põhk-katte ja pakkematerjal, paber
solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on diislikütuses ülekaalus alkaanid. Tema tihedus on 810...860 kg/ m ³ . Nafta elementaarkoostis sõltub leiukohast ning ümbritsevatest kivimitest ja on järgmine: · süsinikku 82...87%, · vesinikku 11...14%, · väävlit 0,01...5,5%, · hapnikku 0,1...1,3% · lämmastikku 0,03...1,7%. Autokütused jagunevad: a) Vedelad (bensiin, diisel ja biodiisel). b) Gaasilised (propaan + butaan ja O2) c) Tahked (puit ja kivisüsi) d) Elekter (alalisvool ja vahelduvvool). Generaator Vahelduvvool; Aku Alalisvool. Inglise keeles: AC/DC, AC on vahelduvvool, DC alalisvool. Tänapäeval kasutatakse enamasti vedelkütuseid, kuna nende kütteväärtus/kasutegur on suurem. Kütteväärtus: kütuse väärtuse tähtsaim näitaja, mis iseloomustab soojushulka, mis eraldub ühe kg kütuse põlemisel. Bensiini kütteväärtus on 42..
või kääritatakse. Biomassina kasutatakse ka metsa- ja puidutööstuses, põllumajanduses, olmes jm tekkivaid jäätmeid ja jääke. Bioenergia on biomassi biomassisaaduste põletamisel saadud energia. Bioenergia võib jaotada biomassist saadud soojuseks (,,biosoojus") ja elektriks (,,bioelekter"). Biokütused on biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks (küttepuud, pelletid), vedelateks (bioetanool, biodiisel, bioõli jm) ja gaasilisteks (biogaas). Biogaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes. Biogaasi kütteväärtus on võrreldav maagaasi kütteväärtusega. Puitbrikett on toodetud puidujäätmetest (saepuru, höövellaastud, raielaastud), mis on suure surve all kokku pressitud. Pelletid on puidujäätmetest koosnevad graanulid. Neid toodetakse saeveskite ja
GE-2 Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? · Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa ...
· keskkonnasäästlik, sest vastavad uuringud on näidanud, et EL-s oleks võimalik kasutada kaks kuni kolm korda rohkem bioenergiat ilma keskkonda kahjustamata ning toidu, loomasööda ja toorainete toodangut vähendamata. Biomassil võib olla mitmeid kasutusviise, biosoojuse, bioelektri või biokütuse tootmiseks. Biokütused ongi biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks, näiteks küttepuud, pelletid, vedelateks, näiteks bioetanool, biodiisel, bioõli ehk pürolüüsiõli, ja gaasilisteks, näiteks biogaas, biovesinik. Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamine Eestis aitab vähendada riigi sõltuvust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest kütustest ning vähendada survet looduskeskkonnale. Eestis on mitmeid erinevaid bioenergia võimalusi, mis lähtuvad biomassi toorainest ja selle erinevatest muundamistehnoloogiatest. Bioenergia võimalused Eestis 1
Loodetav tootmisvõimsus 100 000 tonni aasta lõpuks. Tehas toodab esimese põlvkonna biodiislikütust. [5] Vaatamata asjaolule, et aastaks 2011 on Euroopa Liidus võetud eesmärgiks tõsta biokütuste osakaal 5,75 protsendini mootorikütuste kogukäibest, puudub Eestis praegu riiklik arengukava biokütuste kohustuslikuks muutmiseks. Meie lähiriikidest on näiteks Leedus juba paar aastat kohustuslik 5% biokomponendi lisamine fossiilsetesse mootorikütustesse. Paldiskis toodetav biodiisel taastuvatest ressurssidest läks ekspordiks Lääne-Euroopasse, Skandinaaviasse, aga ka Leetu. Põhjuseks olematu kodumaine tarbimine. Käesolevaks ajaks on tehasel majandamisraskused. [5] Plaanis oli bioetanooli tehase Viru Distiller ehitus Kundas. Tehase planeeritav aasta võimsus on 120 000 tonni 99,8 %-st bioetanooli. Selleks kulub 350 000 tonni teravilja. Jääkprodukt - praak kuivatatakse ja granuleeritakse loomasööda lisandiks 200 00 tonni aastas
toorainete toodangut vähendamata. (Energiavaru OÜ kodulehekülg 22.03.2013) Biomassil võib olla mitmeid kasutusviise: biosoojuse, bioelektri või biokütuse tootmiseks. Biokütused ongi biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks, näiteks 6 küttepuud, pelletid; vedelateks, näiteks bioetanool, biodiisel, bioõli ehk pürolüüsiõli; ja gaasilisteks, näiteks biogaas, biovesinik. Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamine Eestis aitab vähendada riigi sõltuvust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest kütustest ning vähendada survet looduskeskkonnale. Eestis on mitmeid erinevaid bioenergia võimalusi, mis lähtuvad biomassi toorainest ja selle erinevatest muundamistehnoloogiatest.
➢ Orgaaniliste ainete lahuste valmistamiseks. ➢ Enamikele orgaanilistele lahustitele on omane suhteliselt suur lenduvus, madalad keemistemperatuurid ja toksilisus elusorganismidele. Orgaanilised lahustid on lenduvad orgaanilised ühendid 49. Vedelkütused, iseloomustus ja kasutamine (sh mootorikütused). Bioetanool on etanool, mis asendab mootorikütusena bensiini. Saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete (suhkruroog) kääritamisel, ka maisist. Biodiisel on kütus, mis peaks asendama diisliõlisid. Tavaliselt on need rasvhapete metüülestrid. Biodiislikütust toodetakse taimeõlidest (rapsiõli), kalaõlist, toiduainetööstuse jääkõlist. Madalatel temperatuuridel selle viskoossus suureneb ja võib tekkida sade. bensiinid (kergete süsivesinike, 4-10 C aatomit) segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus 30–200 °C, Bensiini iseloomustab nn oktaaniarv (näiteks 95) so survetugevus, mis sama
29. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. Üldvõrrand: St = St-1 + Gt – Et Kriteerium: Gt = Et (kasv=ammutamine, taandub välja) Taastuvate ressursside võrrand: St = St-1 (varude suurus perioodi lõpuks= varude suurus perioodi alguses) BIOKÜTUSED(biomass, biogaas, biodiisel, bioetanool) – energiaallikad, mis taastuvad aineringete käigus. Loetakse taastuvenergiaks eeldusel, et ressursse ei kasutata rohkemal määral, kui neid juurde tekib. Energiakandja põletamisel vabanev süsinikdioksiid seotakse uuesti aineringes. 30. Keskkonnaga seotud probleemide lahendamine tugineb keskkonda puudutavatele usaldusväärsetele andmetele. Andke ajalooline ülevaade keskkonnaandmete kogumisest Eestis kuni tänapäevani.
Anioniidid – adsorbendid, mis seovad lahustest anioone Osaline puhastamine Na-kationiidiga 55. Veepuhastusprotsessi etapid koos selgitustega (tööstuses). 1) vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist 2) vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist 11 3.) saadakse puhas vesi – samane destilleeritud veega 56. Vedelkütused. Biokütused- bioetanool, biodiisel Mootorikütused (masinad, autod): o Bensiinid o Diislikütused o petrooleum/petrool, vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest 57. Lahuse mõiste Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 58
• Mehaaniline filtratsioon • Pöördosmoosi meetod 12 • Deionisatsioon. Praegusel ajal vee ettevalmistusel, kõige sagedamini kasutatakse kombineeritud süsteeme. 56. Vedelkütused. – biokütused (bioetanool, biodiisel), mootorikütused (autod, masinad): bensiinid (kergete süsivesinike segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus 30–200°C; diislikütused (süsivesinike segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus 200– 350°C); vedelgaas; petrooleum/petrool, ingl. kerosine (lennukimootorites) süsivesinike segu keemistemperatuuride vahemikuga 175°C–325°C. Vedelkütuseid toodetakse naftast,
kaks korda. Kuna Na-soolade lahustuvus on suur, ei teki sellise vee kuumutamisel katlakivi ega rasklahustuvaid ühendeid pesemisvahendite aktiivkomponentide – pindaktiivsete ainetega. Protsess on tsükliline – kui Na+ ioonid on Ca2+ ja Mg2+ ioonidega välja vahetatud, tuleb filtrit regenereerida. Seda tehakse 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab filtri taas Na+ ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid. 56. Vedelkütused. Biokütused- bioetanool, biodiisel (toodetakse taimeõlidest) Mootorikütused (masinad, autod): - bensiinid (kergete süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 30–200°C, - diislikütused (süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200–350°C), - vedelgaas, - petrooleum/petrool, ingl. kerosine (lennukimootorites) süsivesinike segu keemistemperatuuride vahemikuga 175°C- 325°C. - vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, 57
Diislikütus saadakse mitmete dest. Produktide segamisel, frakts koostis 180-420 kraadi. Sisaldab põhiliselt alkaane ja tsükloalkaane, areenide hulk piirantud, ebasoovitav on küllastamatus, autodiislis S sisaldus 0,02-0,05%, linnadiislis 0,002%. Tsetaaniarv 45-60. Hangumistemp suvediisel -10, talvediisel -35, põhjapiirkonna diisel -45 ja arktiline diisel -55 kraadi. Diislikütusel on määrimisfunkt, kui viskoossus on väike pihutub kergesti, kuid määrimisomadused on halvad. Biodiisel- taimeõlist esterdamise teel saadud metüülester. Toorainena rapsiõli sellest ester rapsi metüülester. Eestis puhast biodiislit ja 5% biodiisli sialdusega diiselkütust müüa. Taimeõli ja metanool massisuhtes 9:1 segatakse leeliselise katalüsaatoriga. Viskoossus nagu diislikütusel, Tsetaaniarv 56-58, väävlivaba, heamäärimis- ja pesemisomadustega, võib lahustada kummivoolikuid, nii et kindlad detaili. Petoool- C9-C16 alkaanid 20-60%, nafteenid 20-
Halb haakumine teiste transpordi liikidega Teede ja raudteede infrastruktuuri halb olukord: madal liikumiskiirus raudteedel, peatuste, ootepaviljonide, bussi- ja rongijaamade mitterahuldav olukord, ümberistumisvõimaluste (terminalide). Pakutavatest võimalustest vähene info. Maine on madal. Kergliikulusteid vähe Kasutatavate kütuste halb kvaliteet- keskkonnasõbralikumad kütused- biodiisel, maagaas, etanooli lisandusega bensiin, kuigi nende kasutus on kaduvväike. 13. Taastuvate energiaallikate ebapiisav kasutamine arvestades olemasolevaid ressursse Valitsev poliitika ei soosi, Eurorahad suunatakse mujale kui taastuvenergiasse. Uuringute kohaselt oleks võimalik paarikümne aasta pärast tagada eesti ligi 70 %-line energianõudlus taastuvenergiaalikatest saadava energiaga. Puuduvad toetused ja tehnoloogia muretsemiseks ressursid
annaabi.ee 
