Vastus leiad õppematerjalist: Keemia ja materjaliõpetus

Keemia ja materjaliõpetus (1)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on REACH ?
Mis on kastepunktid seletus?

Kordamisküsimused 2015/ 2016 õppeaastal
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

Mateeria ja aine mõisted.
Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus.
Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak , kuld, hapnik).

Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted.
Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid.
Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses)
Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul . Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega.

Ainete klassifikatsioon , liht ja liitainete mõisted, näited.
*Anorgaanilised
*Orgaanilised
lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest.
Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe , väävel
liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest.
Näiteks: vesi, lubi , süsinikdioksiid .
Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus.

Aine olekud (tahke, vedel, gaas ).
Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik.
Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda.
Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda . Molekulidevahelised jõud on väikesed.

Aine omadused (füüsikalised, keemilised).
Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur , keemistemperatuur ja tihedus).
Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus).

Materjalid- definitsioon.
Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest.

Segud , nende klassifikatsioon.
Segud -koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Puudub kindel keemiline koostis! Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil ( magnetväli , aurutamine, difusioon ).
Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne
- gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk.
Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit
Segud on paljud toiduained, ravimid , taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid .

Materjalide struktuur (mikro-, makro).
Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro- ning makrostruktuurist.
Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur.
Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel.

Materjalide omadused (6 kategooriat).
Mehaaniline - deformatsioon koormuste mõjul- jäikus , tugevus jm.
Elektriline- elektrijuhtivus , elektrivälja mõju.
Termiline - soojusmahtuvus ja –juhtivus
Magnetiline- magnetvälja mõju
Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja , peegeldumisvõime .
Keemiline- keemiline koostis.

Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi.
1)metallid
2) keraamika
3) polümeerid
4) komposiidid - 2 või enamat materjali koos
5)kõrgtehnoloogilised materjalid- pooljuhid , biomaterjalid, targad materjalid, nanetehnoloogilised materjalid.

Metalsete materjalide üldiseloomustus.
Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, O). Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus .
Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad; head elektrijuhid ja soojusjuhid; valgusele läbipaistmatud; poleeritud pind on läikiv; magnetilised omadused (Fe, Co, Ni).

Keraamiliste materjalide üldiseloomustus.
Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt oksiidid , nitriidid ja karbiidid *Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest- portselan , tsement , klaas.
*Omadused: Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Kõvad; Purunevad kergesti (traditsioonilised); Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus ; Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui metallid ja polümeerid).
* Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud.
* Fe3O4 - magnetilised omadused.

Polümeersete materjalide üldiseloomustus.
Plastid ja kummid.
*Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si).
*Suur molekulaarstruktuur, ahelad , C-skelett (PE, nailon , PVC, PC, PS, silikoonkummi).
*Omadused: Madal tihedus; Mitte nii tugevad ja jäigad kui eelnevad tahked materjalid; Plastilised, kergesti valatavad ja vormitavad; Keemiliselt inertsed , keskkonnamõjudele vastupidavad; Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel ; Madal elektrijuhtivus, Mittemagnetilised.

Nõuded karastusjookide taara materjalidele.
1) peab hoidma CO2, mis on rõhu all;
2) olema mitte- toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitavalt taaskasutatav;
3) suhteliselt tugev
4) odav;
5) optiliselt läbipaistev;
6) toodetav erinevates värvitoonides.

Komposiitide mõiste, näited.
Koosnevad 2 või enamast materjalist ( metall , keraamika, polümeerid). Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. Suhteliselt tugev ja jäik aga ka painduv , madal tihedus.
Näited: Looduslikud- puit, luud ; Sünteetilised- fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga )

Kõrgtehnoloogilised materjalid.
Elektroonika seadmed , arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid , lennukid jne.
Pooljuhid- elektrilised omadused vahepealsed elektijuhtide (metallid ja – sulamid ) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); elektroonika- ja arvutitööstus.
biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reaktsioone.
targad materjalid- suutelised tundma ära keskkonnamuutusi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil. Koosnevad sensorist (optilised fiibrid) ja reageerijast, mis muudab kas kuju, asendit, sagedust vm. sõltuvalt temperatuuri, elektrivälja- või magnetvälja tugevuse muutustest.

Nanomaterjalid.
Võivad olla metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid.
*Ei eristata keemilise koostise järgi vaid suuruse. Struktuurikomponentide suurus on nanomeeter (st 10-9 m) kuni 100 nm (~500 aatomi diameetrit).
Näiteks: süsinikunanotorud; nanokomposiidid tennisepallides, magnetilised nanosuuruses terad kõvaketastes jm.
*Kõrge keemiline reaktsioonivõime - ohtlikkus on uurimata.

Kemikaal-definitsioon.
Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides

Mineraal ja kivim - definitsioonid .
Mineraal- looduslik anorgaaniline aine.
Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts , päevakivi, vilgukivi

Ainete ja materjalide tähistamine.
Nimi
1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta.
Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm , lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne.
1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta. Näiteks lubjakivi , sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt.
1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt.
Valem
1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt.
2. Molekulvalem .
Tähtede ja numbrite kombinatsioon.
Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100 -199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299.
Nomenklatuursed nimetused
Näiteks väävelhape ( IUPAC - tetraoksosulfaat(VI) vesinik )
• Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides : Lisaks keemilistele nimetustele on kasutusel numbrilised tähistused (koodid), millest tähtsamad on CAS ja EINECS registrite numbrid . • CAS number on kemi

Ainete ohutuskaart.
Aine ohutuskaart ( Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema järgmised andmed: 1. Identifitseerimine- nimi, valmistaja nimi jm.; 2. Koostis- keemiline koostis, CAS, EINECS jt. nr.; 3. Ohtlikkus- omaduste kirjeldus jm. vajalik; 4. Esmaabi viisid kemikaali sissehingamisel , allaneelamisel ja sattumisel nahale; 5.Tegutsemine tulekahju korral; 6. Õnnetuste vältimise abinõud ( kaitsevahendid , seadmed); 7. Käitlemine ja hoiustamine, kusjuures enamuses SC-del puuduvad sellele ainele iseloomulikud keemilised reaktsioonid. 8. Mõju inimesele ja isikukaitsevahendid . 9. Füüsikalised ja keemilised omadused. 10. Püsivus ja reaktsioonivõime. 11. Terviserisk. 12. Keskkonnarisk. 13. Jäätmekäitluse viis. 14. Veonõuded. 15. Õigusaktid. 16. Muu teave

Mis on REACH ? – Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. REACH on selle määruse inglisekeelsetest võtmesõnadest tulenev akronüüm

Gaas ja aur-definitsioonid.
GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus.
AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur
Näide: CO2 balloon praktikumis ( balloonis on vedel, välja tuleb aur, kolvis gaasina).

Gaaside omadused.
Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust

Gaaside olekuparameetrid.
Gaasi iseloomustavad suurusedolekuparameetrid: rõhk P, temperatuur T, moolide arv n, Ruumala (maht) V, Rõhk- jõud pinnaühiku kohta 1 N/m2 = 1 Pa P = F / A

Gaaside põhiseadused: Boyle - Mariotte , Gay-Lussaci, Charlesi, Daltoni .
Boyle- Mariotte seadus- Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. (joon graafikul- isoterm)
Gay-Lussaci seadus- Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses
temperatuuriga. (jooned graafikul- isobaarid)
Charlesi seadus- Jääval ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga.
p/T = const , kui V = const (p = const T)
Kui gaasi ruumala jääb samaks, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda. (jooned joonisel- isehoorid)
Daltoni seadus - Gaaside segu (ideaalgaasi) üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga . Osarõhk - rõhk mida avaldaks gaas kui teisi gaase segus poleks.
Üldrõhk Püld = p1 + p2 + ... = Σpi
Osarõhk pi = Püld * Xi
Xi - vastava gaasi moolimurd segus
Moolimurd- ühe komponendi moolide arvu suhe kõikide komponentide moolide arvu

Clapeyroni -Mendelejevi võrrand ideaalgaasi kohta. – ideaalgaasi olekuvõrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetrid, kui gaas on tasakaaluolekus. P*V=n*R*T

Gaaside suhteline ja absoluutne tihedus ( praktikumi CO2 töö näitel).
Suhteline tihedus- Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T); ühikuta suurus, D=M(co2)/M(õhk)
väljendatakse tavaliselt õhu suhtesvõi vesiniku suhtes
Absoluutne tihedus normaaltingimustel e. 1 liitri gaasi mass normaaltingimustel
(g/dm3)

Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid).
Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega.
Kriitiline rõhk-rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus st. et vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal.
Vedel metaan : veok kraavis : olulised temperatuur ja rõhk, sest rõhk oleneb temperatuurist. Metaan -180oC sulab; -161oC keeb ; -82oC kriitiline punkt, vedel CH4 läheb täielikult üle gaasiks st. 1L vedela metaani rõhk suureneb 580 korda - mahuti lõhkeb - elektrisädeme korral järgneb plahvatus .

Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid)

Reaalgaasi definitsioon ja näide.
Reaalgaasi molekulidel on omaruumala ; molekulide vahel on vastasmõjud.
Gaas erineb ideaalsest seda enam, mida madalam on temperatuur ja mida kõrgem on rõhk.
Reaalgaase saab kirjeldada van der Waalsi võrrandi abil:
a-d sisaldav liige kirjeldab molekulide omavahelisi tõmbumisi;
b-d sisaldav liige kirjeldab molekulide omaruumala.

Atmosfääri koostis.
2500+- õhus H2. 1000-2500- Eksosfäär, õhu He, satelliidid. 500-1000- 1500k O2(1000). 250-500- Termosfäär . 80-250- N2 180K(all). 40-80- mesosfäär 270k(all), õhk. 10-40- stratosfäär. 0-10- 290K, ilm( pilved jne).

Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat).
NH3- õhu segu on plahvatusohtlik: kasutatakse suurtes kogustes tööstuslikes külmutusseadmetes, liuväljad, põllumajandus – lämmastikväetised (ammoniaagi vesilahused ).
Propaan- punastes balloonides, kodumajapidamises , metallide lõikamisel .
Metaan ja õhk- plahvatusohtlik. (Tallinnas kodumajapidamisgaas)
Bensiin – bensiiniaur põleb, kui tõmmata tikku vms
Dietüüleeter – eriti tuleohtlik vedelik ja aur. Vüib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. See on õhust raskem ning võib allapoole koguneda ja hapnikuga reageerides plahvatada.

Metaani iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport).
Värvitu gaas
Põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2 ‡ CO2 + 2H2O - Põleb sinise leegiga.
Tekib looduses anaeroobsetes tingimustes bakterite elutegevuse tulemusena; Osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides on üks nn.kasvuhoonegaasidest; On maagaasi peamine komponent 60-90%; Omadused: vähemürgine, kerge narkootiline toime; kergesti süttiv, koos õhuga plahvatusohtlik segu; lämmatav gaas- lämbumine.
Kasutamine: kütusena; vesiniku tootmine.
Transport: torujuhtmetes, vedelgaasi tankerites, veoautodega

Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad gaasid. Toodeti metaanist CH4, etaanist C2H6, propaanist C3H8 ja butaanist C4H10 vesiniku aatomite asendamisega fluori või klooriaatomitega.
Kasutati külmutussüsteemides.
Lõhnata; Suure lekkevõimega; Kahjustavad (lagundavad) osoonikihti, põhjustavad kasvuhooneefekti; Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida. • Üle 400oC lagunevad- üheks produktiks fosgeen (mürgine).

Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus)
Tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest. Värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas. Mädamuna lõhn. Põhjustab üldmürgistuse. Kontsentratsioonil üle 1000 ppm seiskub kohe hingamine ; Kontsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul. H2S tekke ja kogunemiskohad: Põhjavee šahtkaevud ja mineraalvee allikad, sest bakterid toodavad sulfaatioonidest H2S-i. Kanalisatsioonikaevud ja –trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all. Kommunikatsioonikanalid ja – kaevud avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all. Nafta - ja naftasaaduste mahutid. Heitvete mahutid.

Süsinikdioksiidi iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus).
Kõik joome gaseeritud jooke , jääb mulje et pole surmav gaas. • Lahustub vees; Leidub õhus; On kasvuhoonegaas st. laseb läbi nähtavat valgust, neelab infrapunast kiirgust. Suures kontsentratsioonis mürgine. Kontsentratsioon: inimorganismi hakkab kahjustama kui CO2 on üle 1% st. 10 korda väiksem kui H2S-il. Kahjustuste iseloom on teine. 8% - narkootiline toime. Silmanägemine halveneb, kuulmine halveneb ja palju muid vaevusi. Näiteks õlletehastes kus ventilatsioon pole piisav, Tšehhis koobastes pea käib ringi kui inimesed tulevad koobastest välja. CO2 seovad taimed

Gaasiballoonide transpordi reeglid.
*Gaasiballoonide transpordiks kasutatavad sõidukid peaksid olema lahtised. Kui see pole võimalik, peavad sõidukid olema hea õhutusega.
*Mürgiseid gaase ei tohi transportida suletud sõidukis, va juhul, kui tegemist on erisõidukiga.
*Transportimise ajal peavad balloonide ventiilid olema suletud ja kõik seadmed eemaldatud .
* Balloonid tuleb korralikult kinnitada ning need ei tohi ulatuda üle sõiduki külgede või tagaosa .
*Lekkimise ohu korral tuleb sõiduk parkida ohutusse kohta ning lekke tuvastamise korral helistada hädaabinumbril

Gaasiballoonide käsitlemise ja ladustamise nõuded.
Käsitlemine :
*atsetüülballooni ventiili pöörata ainult poole peale.
*ei tohi balloone rikkuda, kahjustusi peita ega ise parandada.
*ei tohi gaase segada ega ise ühest balloonist teise juhtida.
Ladustamine :
*peavad asuma hästi õhutatud kohas, katuse all.
*peavad olema püstises asendis
*tühjad ja täis ballooned eraldi, sorteerida ballooni sees oleva gaasi omaduste järgi.
*ladustamiskoht tuleb märgistada õigusaktidele jm nõuetele vastavate ohumärgistustega.

Faasidiagrammid ( selgitus , joonis- vee oleku diagrammi näitel).
Kõrged rõhud madalad temperatuurid- jää. Tasakaalud : jää-veeaur; jää-vesi; vesi-veeaur. Punktis A on tasakaal jää-vesi-veeaur seda nim. kolmikpunktiks Kõverad AB ja AC näitavad vee ja jää aururõhkude olenevust temperatuurist (AE vastab allajahutatud veele ), kõver AD aga jää sulamistemperatuuri olenevust rõhust. Kõiki neid kõveraid kirjeldab matemaatiliselt Clapeyroni võrrand. Sublimatsioonikõver- AC; Aurustumiskõver- AB; Sulamiskõver- AD.

Superkriitiline olek, superkriitilises olekus süsinikdioksiidi omadused ja kasutamine.
muutuvad järsult CO2 füüsikalised ja keemilised omadused. Muutub ülivoolavaks, materjale läbivaks. Sellega ekstraheeritakse kohviubadest välja kofeiin.
superkriitiline CO2 tähendab eriomadustega CO2 temperatuuril ja rõhul, mis on võrdne või kõrgem kui tema kriitilise punkti väärtused. Nendel tingimustel – üle 31,1°C – on selle aine omadused vahepealsed gaasile ja vedelikule . Omadused: on odav ja kergesti puhastatav; on mitte-toksiline ja tema kasutamine ei põhjusta keskkonnale lisakoormust; on keemiliselt suhteliselt inertne ning temaga töötamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht

Veeaur õhus, absoluutne ja suhteline niiskus.
1. Absoluutne niiskus on veeauru tegelik hulk õhus – g H2O m-3 Atmosfääri õhk sisaldab alati vähemal määral veeauru, vaja arvestada ehitiste konstrueerimisel, seadmete kasutamisel.
2. Suhteline niiskus – õhu tegeliku niiskusesisalduse suhe maksimaalsesse väljendatuna % (RH- relative humidity) 2.1. (tegelik veeauru rõhk tempeatuuril t1/ küllastatud veeauru rõhk temperatuuril t1) x 100% = …. % 2.2. (veeauru tegelik sisaldus temperatuuril t2 gm-3 /maksimaalne veeauru sisaldus temperatuuril t2 g m-3) x 100 = …. %

Mis on kastepunktid (seletus)?
Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub nimetatakse kastepunktiks.
Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (1 atm) korral moodustub kondensaat .
Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral moodustub kondensaat.

Vedelike üldomadused.
- omandavad anuma kuju;
- ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt;
- ei pruugi seguneda omavahel;
- on väga vähe kokkusurutavad.

Viskoossus .
Vedelike takistus voolamisel (mida suurem on viskoossus, seda aeglasemalt voolab). See väheneb temperatuuri tõusuga. Erijuht: vedelikus võib toimuda reaktsioon (polümeriseerumine).

Pindpinevus .
Energiahulk, mis on vaja vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks 1 pinnaühiku kohta. See on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse, st vedelikupiisk võtab kera kuju. (mullitajaga mullide puhumine ).

Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes.
Fadh>Fkoh - Märgav vedelik, Fkoh>Fadh - mittemärgav näiteks Hg. Märgav vedelik tõuseb mööda kapillaari ja pragusid ülesse. Tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega .

Pindaktiivsed ained.
Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep )

Vesi, keemilised omadused.
Levinuim vesinikuühend ( ookeanid , jõed , järved , veeaur atmosfääris, lumi ja jää). Vesi osaleb kõikides eluprotsessides. 50-99% elusorganismide massist (2/3 inimese massist). külmumistemperatuur 0°C, keemistemperatuur 100°C (760 mm Hg juures), tihedus 1,00 g/cm3 (+4°C juures suurim), jää tihedus ~0,9 g/cm3. Looduslik vesi sisaldab alati lahustunud ja suspendeeritud lisandeid: ookeanivesi- sooladesisaldus kuni 4%.
*hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele
*Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju
*tahkes olekus tihedus väiksem
*Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel.
*molekulide vahel tugev vesinikside
*keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide , soolade ja oksiididega.

Loodusliku vee koostis. – suspensioon vesilahustes, st tahkete osakestega vesilahus .
Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus:
Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3 -, Cl-, SO4 2-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained ( muda , savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid .
*Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO4 2-, HCO3-, H+, OH-, Fe 2+

Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö).
Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema
2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O
Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid:
Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 → + CO2 + H2O
Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 → + 2CO2
Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks.
Eemaldada: puhastusvahendiga, mille happelisus on (pH COH-) ja aluselises lahuses hüdroksiidioonid (CH+
Näited:
Gaseeritud vesi: pH ~5,5
Inimese veri 7,35 - 7,45
Maomahl 1,6 - 1,8
Merevesi 8,0
Määramine: Valem: e. negatiivne logaritm vesinikioonide molaarsest kontsentratsioonist.
Visuaalselt võimaldavad lahuse pH-d hinnata indikaatorid - ühendid, mis omavad happelises ja aluselises keskkonnas erinevat värvust.
l pH väärtuste vahemikku, milles indikaatori värvus muutub, nimetatakse indikaatori pöördealaks
fenoolftaleiin- happes - värvitu metüülpunane - happes- punane
aluses- punane aluses- kollane
Looduslik indikaator - punase kapsa mahl
Indikaatorpaber

Kristalsed ained, näited.
Kristalsed ühendid - ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste paigutus.
-Tahkesse olekusse üleminekul suureneb osakeste korrapärase paigutuse aste ja suurenevad jõud osakeste vahel.
*Energia, mis eraldub kristallide tekkimisel ioonidest, aatomitest või molekulidest -võreenergia (kJ/mol). Mida suurem võreenergia, seda püsivam on ühend (kõrgem sulamis t°).
Näiteks: NaCl, SiO2,

Amorfsed ained, iseloomustus, näited.
üleminekuvorm vedelike ja tahkete kristallide vahel;
- ühendid, millel puudub korrapärane 3- mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näiteks klaas).
Amorfsete ainete omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas – nad on isotroopsed
} Puudub kristallvõre ; ei voola; omavad kindlat kuju;
} Mehaaniliselt suhteliselt tugevad;
} Pole kindlat sulamistemperatuuri- soojenemisel viskoossus kahaneb ja vedelike omadused tugevnevad;
} Struktuurielemendid kõrge püsivusega.
Näiteks: silikaat - ja orgaaniline klaas, polümeerid

Klaas (sh fiiberklaas ja värviline klaas)- koostis, liigitus.
Klaas - optiliselt läbipaistev anorgaaniliste materjalide sulamisprodukt. Klaasid tekivad sulas olekus oleva tahke aine tahkumisel.
Koostis (näited): puhas kvartsklaas – 100% SiO2 nt optika; termokindel klaas (SiO2, B2O5,Al2O3) nt laborinõud; tavaline klaas (Sio2, CaO, Na2O ) nt aknaklaas .
Liigitus:
} Pudeli ja aknaklaas
} Kuumuskindel klaas
} Keemiliselt vastupidav klaas (ei Na2O, K2O)
} Optiline klaas (murdumisnäitaja suur)
} Kristallklaas (suur murdumisnäitaja, ZnSO4 + Cu
II 0
Cu2+ + 2e- -> Cu oksüdeerija
0 +II
Zn - 2e- -> Zn2+ redutseerija

Galvaanielement , töötamise põhimõte, näide.
Galvaanielement - seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud
Töötamise põhimõte: Reaktsioon kulgeb iseenesest, elektronid anoodilt katoodile
Nt: Kui panna tükk tsinktraati tsinksulfaadi lahusesse ja vasetraat vasksulfaadi lahusesse, anumad omavahel ühendatud soolasilla abil.Reaktsioonide toimel liiguvad elektronid anoodilt katoodile välise juhtme kaudu, tekitades selles elektrivoolu.

Elektroodpotentsiaalid, standartne elektroodpotentsiaal.
Elektrokeemilise ahela potentsiaal on vahe üksikute elektroodide potentsiaalide vahel
E = Ekatood – Eanood.
Kõikide teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes samadel tingimustelnim. standardseteks redokspotentsiaalideks.

Galvaanielemendi elektromotoorjõu leidmine (osata arvutada standardpotentsiaalidest).
Soolasild (U-toru, küllast. KCl, poolläbilaskvad membraanid) on vajalik selleks, et vooluring oleks suletud - võimaldab anioonide ja katioonide liikumise lahuste vahel. Voolu välisahelas saab galvanomeetriga mõõta, pinget elektroodide vahel nim. galvaanielemendi elektromotoorjõuks. Emj. sõltub elektroodide materjalist, temperatuurist, ioonidest ja nende kontsentratsioonist. Galvaanielemendi skemaatiline tähistus :
– anood | lahus | soolasild | lahus | katood +
E0 = E0oks – E0red
katood anood
E0(Zn2+/Zn) = – 0,76 V
E0(Cu2+/Cu) = 0,34 V
E0 = 0,34 - (-0,76) = 1,10 V

Metallide pingerida .
Metallelektroodide rida, järjestatuna standardsete redokspotentsiaalide kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks.
Li, Rb, Cs, K, Ba, Sr, Ca, Na, Mg, Sc, Be, Al, Ti, Mn, Nb, Ta, Zn, Cr, Fe, Cd, Co,
Ni, Mo, Sn, Pb, H2 Bi, Cu, Ag, Rh, Hg, Os, Pd, Ir, Pt, Au
Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega (HCl, HBr, H2
SO4), tõrjuvad happest vesiniku välja.
Mida enam vasakul pingereas on metalli sümbol, seda kergemini loovutavad selle me-
talli aatomid elektrone ja lähevad üle ioonidena lahusesse või moodustavad pinnale
mõne ühendi ning seda raskem on tema ioone redutseerida tagasi metalliks. Negatiiv-
sema potentsiaaliga metall tõrjub välja temast positiivsema potentsiaaliga (suurema E◦
väärtusega) metalli tema soola lahusest või sulatisest
Metallide pingereas eespool asuv metall on galvaaniahelas anoodiks (-), tagapool asuv katoodiks (+).

Nernsti võrrand.
Elektroodpotentsiaal näitab, mil määral elektrokeemilises ahelas eksisteerivad kontsentratsioonid erinevad nende tasakaalukontsentratsioonidest.

Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuselement (vesinik-hapnik).
Keemilised vooluallikad on patareid ja akud .
Tavaline kuivelement: E = 1,5 V , anoodiks tsinkpurk, katoodiks süsinikvarras. elektrolüüdiks NH4Cl , ZnCl2 ja MnO2 segutärklisekliistris
Hg patarei : kasutatakse kellades, kalkulaatorites jm
Pb aku: anoodiks Pb plaadid , katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse, elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%). Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas . Järjestikku on tavaliselt ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj E = 2 V, kokku 12V.
Kütuseelement (vesinik-hapnik): Elektrolüüdiks kuum KOH lahus, anoodiks ja katoodiks inertsed, poorsed süsinikelektroodid.
Katalüsaatoriks anoodis Ni lisand (ka Pt, Ag, CoO), katoodis Ni ja NiO lisand (ka Pt, Pd). Anoodiruumi juhitakse pidevalt vesinikku, katoodiruumi hapnikku.
Summaarne reaktsioon oleks nagu vesiniku põlemine hapnikus, aga oksüdeerumine ja redutseerumine on teineteisest eraldatud. Element töötab pidevalt kuni gaase peale antakse, E = 1,23 V

Elektrolüüsiahel, töötamise põhimõte, näide.
Elektrolüüs on protsess, kus mittespontaanse keemilise muutuse esilekutsumiseks kasutatakse elektrienergiat. Seega muundub elektrolüüsil elektrienergia keemiliseks energiaks.

Elektrolüüs: sulatatud soolade ja vesilahuste elektrolüüs, näited.
Sulatatud soolade elektrolüüs: Sulatatud NaCl lahuses saavad Na+ ja Cl- ioonid liikuda. Na+ ioonid liiguvad katoodile (siin - poolus, NB! Vastupidine pooluste tähistusega galvaaniahelas) ja Cl- ioonid anoodile (siin + poolus). Laengut kannavad ioonid, mitte vabad elektronid. Sellist juhtivust nim. Ioonjuhtivuseks
Vesilahuste eletrolüüs: NaCl vesilahuses toimub katoodil mitte Na+ ioonide, vaid vee redutseerumine. Na+ ioonid protsessis ei osale. 90% kogu maailma klooritoodangust baseerub sellel protsessil.
1. Pingerea alguse metallid Li kuni Al katoodil ei redutseeru (redutseerub vesi, tekib vesinik);
2. Ülejäänud metallid kuni vesinikuni redutseeruvad paralleelselt vee molekulide redutseerumisega;
3. Vesinikust paremal olevate metallide puhul redutseerub katoodil metall;
4. Hapnikhapete anioonid anoodil ei oksüdeeru, oksüdeeruvad vee molekulid;
5. Hapnikuta hapete puhul oksüdeeruvad anoodil anioonid;
6. Anoodil oksüdeerub sageli ka anoodi materjal ise (tekivad tema ioonid lahusesse või sadenevad välja oksiididena).
Näited: CuSO4 lahuse elektrolüüsil peaks katoodil redutseeruma vask(vastavalt reeglile 3) anoodil aga
oksüdeerub vesi (reegel 4): anood:
katood:
summaarselt:

Elektrolüüsi kasutamine.
Elektrolüüsi kasutatakse metallesemete pinna katmiseks teise metalliga (nikeldamine, kroomimine , hõbetamine) et vältida korrosiooni; metallesemetest koopiate valmistamiseks (galvanoplastika).
Keemiliste ühendite ja lihtainete saamine;
Tööstuslik rakendus:
1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine;
2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest ( elektrometallurgia );
3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika);
4) Leeliste ja raske vee tootmine;
5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine
6) orgaaniliste ühendite elektrosüntees.
Näide: Al elektrokeemiline tootmine

Korrosioon : mõiste, liigitus.
Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu.

keemiline korrosioon
elektrokeemiline korrosioon
biokorrosioon
erosioonkorrosioon

Keemiline korrosioon: mõiste, näited.
See toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes (orgaanilistes) vedelikes ( naftasaadused , bensiin), kusjuures metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega või oksüdeerijatega.

Elektrivoolu ei teki.
Metalli valimisel tuleb arvestada kuumuskindlust ning mehaanilist tugevust.

Toimumine: metalli pind kattub korrosiooniproduktide kihiga (oksiidid) ning oksüdeerijad ei pääse sellest enam läbi. Kui kihis on aga lõhe vms, siis õhk pääseb juurde ja korrosioon jätkub. Kaitseb vaid siis kui oksiidikiht on tihe ning pidev. Oksiidikihi kaitsevõimeoleneb sulami koostisest, struktuurist.
Oksiidikihi pragunemise põhjused:

Selle all on gaasimull
Tekivad sisepinged oksiidikihis
Oksiidikihi eemaldumine metalli pinnast
Selle praegunemine

Nt: reageerimine hapnikuga.

Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited.
Toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal.
Levinuim liik. Selle toimumiseks on vaja vett/niiskust ning elektrolüüti, kaasneb elektrivoolu teke. Niiskuskelme muutub harilikult elektrolüüdiks. Esineb metalli kokkupuutel hapete, aluste või soolade lahustega , mereveega vms, ei esine kuivas õhus. Toimub sarnaselt galvaanielemendi protsessiga küs.108!!!!!
Transportimisel kaetakse metallid määrdega või kilega, et hoida eemal niiskust.
2 erineva metalli koos esinemisel korrodeerub aktiivsem metal (et korrosioon oleks min, tuleks omavahel ühendada galvaanireas lähedal asuvad metallid)
Nt: Tsingitud rauatükk mingis lahuses -> tsink hävineb, raud püsib.
Nt alumiiniumpurkide meretransport -> merevesi hävitab vaikselt purgid .

Korrosioon uitvoolude toimel, kaitse.
Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel.
• Uitvoolusid põhjustavad trammid , metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid.
• Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi.
• Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km).
1) katooditsoon- uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku; ei ole korrosiooniohtlik torustikule aga on ohtlik torustiku isolatsioonile.
2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik.
3) anooditsoon- uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse. Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis.
KAITSE:
Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades;
• Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; vältida tuleks vett siduvaid materjale nagu liiv või muld ;
• Pinnavete ärajuhtimine;
• Torustike ja kaablite asetamine vastavatesse kollektoritesse või kanalitesse; viimased tuleb isoleerida maapinnast;

torustike sektsioneerimine

• Elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine ohtlikest tsoonidest;
• Katoodkaitse;
• Protektorkaitse

Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited.
Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad ).
• organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli: Väävlibakterid-> väävelhapet
Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad isegi roostevabu teraseid.
Eriti ohus on maa sees olevad metallkonstruktsioonid, kuna bakteritele sobivaim elukeskkond ongi muld, pinna- ja reoveed.
Anaeroobsed bakterid:

Sulfaatredutseerivad bakterid- elukeskkond on niiske pinnas, veehoidlad, torustikud, kus vähe õhuhapnikku ja esinevad sulfaat-, sulfit - või tiosulfaatioonid; Tekkinud sulfiid on Fe suhtes katoodiks ja kiirendab korrosiooni. Leitud näiteks Mustamäe soojaveetorustikes, põhiline torude korrosiooni ja ummistuste põhjustaja.
Nitraatredutseerivad bakterid- veekogudes, merevees ; kiirendavad raua ja Cu-sulamite korrosiooni merevees 1,5 kuni 7 korda.
Metaani valmistavad bakterid- redutseerivad CO2-st metaani ja kasutavad ära raua korrosioonil tekkinud vesiniku. Kiirendavad oluliselt raua korrosiooni.

Aeroobsed bakterid:

Väävlibakterid: niiskes pinnases, kus leidus H2S või muid S-sisaldavaid ühendeid; happelises keskkonnas; kiirendavad FE korrosiooni pinnavetes kuni 13 korda.
Rauabakterid- raudioonide oksüdatsioonireaktsioonist saavad omale energia; esinevad vees või pinnases kus leidub metallide ühendeid; metalle ei kahjusta; pH 4-10; temp 5-40*C; vajab hapnikku, CO2 ja NH3. Tekivad kollakad või punakaspruunid koorikud . Kiirendavad Fe anoodset lahustumist.
Mangaanibakterid- sama eelmisega .

Korrosiooni ohtlikkus materjalidele.
Kõige ohtlikum -kristallidevaheline korrosioon.
• Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon levib metalli sisemuses kristallide vahel-> raskesti jälgitav.
• Põhjustab ootamatuid avariisid.
• Esineb kõrglegeeritud terastes ja tugevalt oksüdeerivas keskkonnas.

Metallide ja nende sulamite reageerimine korrosioonile (rida).
Metallide pingerea alusel.

Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks.
*Ei tohi tekkida sõlmi, taskuid, süvendeid, kuhu võiks niiskus koguneda.
*Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid.
* Joonisel esimene tulp ebaõige paigutus, teine tulp- õige paigutus.

Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine .
Legeerimine- st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi , alumiiniumit. legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis; Kuumuskindel legeerimine- legeeriv element peab vähendama põhikomponendi difusiooni kiirust oksiidikihis; Näiteks ZnO-le lisatakse Al, NiO-le Li.

Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed katted .
Metallkatted:
Aatomite termodifusioon- element viiakse sulami pinnakihti kõrgel temp.-l, redutseerivas kk-s, vaakumis;
Termoaliteerimine- 400-1000*C 2-5h, 0,3-0,5 mm kaitsekiht-> keeruline struktuur: Fe-Al sulam , intermetalne ühend FeAl3, Al tahke lahus Fe-s.; kõrge püsivusega SO2 gaasikeskkonnas kuni 900oC.
Termokroomimine- 1000-1150*C pulbrilise Cr ja kaoliini seguga vaakumis-> õhem kaitsekiht; kõva, kulumiskindel pind, vastupidav
Pealesulatusmeetod- vähem vastupidavate detailide katmine kuumuskindlama sulamiga; näiteks turbiinilabadele stelliidikiht.
Termomehaanilinemeetod (plakeerimine)- kasutatakse bimetall -lehtede valmistamisel; kuumuskindla metalli või sulami õhukesed lehed paigutatakse ühele või kahele poole kaitstavat metallilehte ja töödeldakse saadud paketti kuumvaltsimise või pressimisega. Näiteks C- teras->Cr või Cr-Ni terastega; katte paksus 10-20% põhimetalli paksusest; kaetakse teraslehti ja – traati , terasest mahuteid, autoklaave.
Pihustusmeetod- kuumuskindel metall või sulam kantakse sulas olekus pihustatuna õhu- või inertgaasi kk-s metallile
Mittemetallkatted:
Kuumuskindlad emailid- klaasilise olekuni sulatatud keraamiline materjal, mis sisaldab kuumakindlaid oksiide ja vähe difusiooni soodustavaid oksiide; vastupidavad 1000-1100*C; puudus väike plastilisus -> purunevad temp. järsul muutumisel, mehaanilise löögi tagajärjel.
Rasksulavatest ühenditest katted- karbiidid, nitriidid, boriidid , silitsiidid- saadakse kõrgel temp. C, N, B, Si ja kaitstava metalli otsese reaktsiooni tulemusena; kaitsekatete kuumuskindlus väga suur kuni 2000oC.
Metallkeraamilised katted- kuumakindlatele oksiididele lisatakse emaili valmistamisel metalle; kantakse metallidele atsetüleeni-hapniku leegis ja kuumutatakse vaakumis või inertgaasi kk-s.
Plasmapihustus- saab katta keerulise kujuga konstruktsioone.

Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted.
Rauda võib elektrokeemiliselt katta mõne teise metalliga( nt Zn)- galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod
Katoodsed katted- kaetakse vähemaktiivsema metalliga(Sn). Mõjub ainult siis, kui kate katab rauda täielikult.
Anoodsed katted- kaetakse aktiivsema metalliga(Zn). Tsink on pingereas rauast eespool, seega tema oksüdeerub. Saadus reageerib omakorda Co2-ga ja raua pinnale tekib tugev tsingist kaitsekiht. Kaitseb isegi, kui kate on katki või ei kata täielikult raua pinda.

Tsink katete valmistamise meetodid.
1. Kuumtsinkimine (so. kuumsukeldusmeetod)- hapetega puhastatud terasdetailid või materjalid kastetakse või tõmmatakse läbi sula Zn, Zn sulamistemp. on 419,6 oC; tsinkimisvanni temperatuur on 462 oC. Saadakse kate paksusega 40-400 mm. Kõige parem kvaliteet.(Kasut. ka Sn ja Ag)
2. Kuumpihustus - puhastatud detailidele pihustatakse sula Zn. Kasutatakse Zn pulbrit või traati, mis sulatatakse gaasi- või kaarleegis. Saadakse kiht paksusega 2-5 ‡200-300 mm
3. Elektrokeemiline (galvaaniline) katmine- detail on katoodiks, anoodiks on Zn, elektrolüüdiks Zn soola lahus, kasutatakse väikeste esemete katmiseks. Saadakse suhteliselt õhuke kate. St. suhteliselt halb kate ‡ ei kasutata katuseplekkide valmistamiseks.
4. Difusioonimeetod- puhastatud detail pannakse koos Zn- pulbriga trumlisse, mis pannakse pöörlema ja kuumutatakse Zn sulamistemp. lähedale, pinnale tekib õhuke Fe-Zn kiht.
5. Zn pulbervärv- kasut. väga peenikest Zn pulbrit. Kuivanud värvikiht sisaldab 95% Zn.

Al kaitse korrosiooni eest.
Al pinnale tekitatakse suhteliselt paks oksiidikiht (2 kihti: tihe sisekiht paksusega 0,01-0,1 mm, ja poorne väliskiht 200-400 mm kiht Al2O3).
1) Esmalt oksiidikiht, edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse pinnale - saadakse värvilised katted. Puudus: kihi paksus pole ühtlane, värvikindlus pole hea;
2) Koos oksiidikihiga saadakse värviline kiht st. elektrolüüsivannis,see on kindlam . Puudus: väike värvide valik.

Oksiid - ja fosfaatkatted.
*Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni;
* Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht (2-40 mm), mis pole küll ise korrosiooni tõrjuvate omadustega, aga on heaks aluspõhjaks värvidele.

Pinna isoleerimine katetega (värv, lakk , õli, polümeerid, biokile jm).
Polümeerid: (fluoroplast, kumm jt)
Emailid
Keraamilised katted(Al2O3)
Biokile. Uus katte vorm, kus kasutatakse teatud bakteriaalseid kilesid metallide pinnal. Kasutatakse tugevalt korrodeeruvaates keskkondades. Vähendab tunduvalt korrosiooni intensiivsust.

Inhibiitorid - toime, näited.
Inhibiitorite lisamine keskkonnale ( karbamiid , urotropiin, NaNO2 , polüfosfaadid, kromaadid).
Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes). Lisatakse keskkonda, mis on vahetus kontaktis metallkonstruktsiooniga.

Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse.
Saab kasutada seal kus saab tekitada vooluringi st. mage- ja soolases vees, pinnases ja metallist mahutites, milledes hoitakse elektrolüüte
Protektorkaitse- Ühendada kaitstava metalli külge mõni temast aktiivsem metall-> viimane on anoodiks-> tema korrodeerub ja kaitstav metal säilib. Et see töötaks, peab lisatav metal olema piisavalt pidev ja paks, et kaitstav ei hakkaks korrodeeruma.
Katoodkaitse- ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki.
Anoodkaitse: Kasutatakse välist alalisvoolu allikat.Kaitstav objekt ühendatakse alalisvooluallika posit. poolusega; neg. poolusega ühendatakse sobivast materjalist nn. abielektrood. Objekti pinnale tekitatakse komponentide oksiidide kiht.Anoodkaitse võimalik ainult kui metall antud keskkonnas passiveerub ja passiivset olekut saab säilitada välisvoolu abil.Kasutatakse Al sulamite, roostevaba teraste ja vahel süsinikteraste korral, ka kroomnikkelterased väävelhappe lahustes. Saab kasutada kõigi kergelt passiveeruvate metallide ja sulamite korrosioonitõrjeks, ei kaasne ühegi metalli lahustumist.

Korrosioonitõrje kuiva õhuga.
Metallipind puhas, sile -> niiskus kondenseerub kui suhteline niiskus ~100%. Kui metallipinnal on tolmu, roostet, mikropragusid toimub kondensatsioon poorsus suureneb.
Vältida läbivoolavat vett ja perioodilist märgumist ja kuivamist
II tüüpi korrosioon
Tsementkivi komponentide reageerimine betooniga kokkupuutuvate ainetega.
Näiteks karboneerumine (ka karboniseerumine) Ca(OH)2 + CO2‡CaCO3 + H2O
pH langeb alla 8,5->järsult kiireneb terasarmatuuri korrosioon
Kvaliteetbetoonides karboneerub pinnakiht 7-8 mm sügavuseni.
Kui on betoon poorne siis 7-8 a. võib betoonikiht täielikult karboneeruda.
Mustamäe majades esineb osaliselt ja täielikult karboneerunud betooni.
Katlamajade korstnate betoon-tsementkivi laguneb happelistes lahustes, lagundavad ka leelised ja rasvhapped -> moodustavad nn. Ca-seebi;
Ka suhkrud lagundavad‡ tekivad Ca-seebi taolised ühendid.
III tüüpi
Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st. faaside muutused‡ maht suureneb.
Kristallide kasv põhjustab surve mahuti seintele .
Tekib ettringiit (mineraal)-> seob vett->maht suureneb
Tekivad soolade kristallhüdraadid
IV Terasarmatuuri korrosioon
Betoon on tugevalt aluseline-> armatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist.
Kui pHkorrosioon
Kaitsmine:
Pinnakatted- vähendavad gaaside (CO2, SO2), vee, kloriid - ja sulfaatioonide sissetungimist betooni;
Täita poorid ;
Leelistada betoon;
Armatuur kaitsta elektrokeemiliselt;
Elimineerida kloriidioonid betoonist;
Lisada inhibiitoreid.

Plastid, nende üldised omadused, kasutamise eelised ja puudused.
polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid , mille põhikomponendiks on polümeer ning mis töötlemisfaasis on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul.
• Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid.
Omadused:
1) väike tihedus, kerged
2) suur korrosioonikindlus,
3) enamikel suur hõõrdetegur,
4) head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavate omadustega.
5) dekoratiivsed;
6) väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus.
7) vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused
8) Plaste üldiselt ei värvita vaid neisse lisatakse värvaineid
Eelised:

madal töötlemistemp- madal energiakulu .
Kerged
Ei vaja eriti viimistlemist , odav materjal
Hea töödeldavus
Tagavad vaikse töö
Head elektri ja soojusisolaatorid.

Puudused:

Haprumine, lagunemine madalatel temperatuuridel;

• suhteliselt madal lubatav töötemperatuur;
• vananemine aja jooksul;
• madal tulekindlus ; põlevad
• suur soojuspaisumine.

Polümeeride vananemine.
Vananemise põhjuseks on erinevad keemilised reaktsioonid, mida põhjustavad ja kiirendavad lisandid polümeeris, temperatuur, õhuhapnik ja valgus (ka UV kiirgus).

Polümeeride liigitus (looduslikud, tehis), näited.
Liigitus: looduslikud ja tehispolümeerid.
1.looduslikud- koosnevad süsivesinike molekulidest (näit. kautšuk, paber)
2. tehispolümeerid (näit. polüeteen, polüvinüülkloriid, polüstürool ). Tehispolümeere saadakse ühe või mitme madalmolekulaarse ühendi - monomeeri liitumisel kahesuguse keemilise reaktsiooni - polümerisatsiooni või polükondensatsiooni tulemusena.
Päritolu järgi: *looduslikud- kasutusala väheneb, kuna kallid ( tselluloos , kautšuk)
* modifitseeritud looduslikud- alusmaterjal on looduslik, kuid seda töödeldakse.
*sünteetilised- toodetud naftast, kivisöest, maagaasist.
Kasutusala järgi: * tarbeplastid
*konstruktsiooniplastid
* eriplastid
Temp. mõju: *Termoreaktiivsed (reaktoplastid) – temp. mõjul muutub kõvaks, pole tagasipööratav
*Termoplastid- kuumutades on tekkinud muutus tagasipööratav.

Polümeeride ehitus.
Polümeeride molekulid moodustavad kovalentse sidemega seotud keemiliselt aktiivsetest monomeeridest ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri.

Polüetüleen : keemilised omadused, liigitus, kasutamine.
Omadused:

sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105…130*C
heade dielektriliste omadustega
happe ja leelisekindel, laguneb kloori ja fluori mõjul
niiskuskindel ja gaasitihe;
painduv; töödeldav : survevalu , keevitatav ;
päikesevalgus kiirendab vananemisprotsessi.
läbipaistmatu või poolläbipaistev
termoplastiline
Kõrged elektrilised omadused

Liigitus:
Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhupolüetüleeni, mis erinevad üksteisest tootmistehnoloogia, füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest:
Madalrõhu polüetüleenil
• suurem mehaaniline tugevus ja jäikus kui kõrgsurvesurve polüetüleenil.
• valmistatakse mitmesuguseid torusid ja voolikuid, kaablite isolatsiooni, raadiote detaile, mahuteid ja väikestel koormustel töötavaid hammasrattaid.
Kõrgrõhu polüetüleenist

valmistatakse pakkematerjale. Füsioloogiliselt kahjutu .

• Kasutatakse kõrgsagedusvoolu kaablite põhilise isolatsioonina.
• Kõvematest markidest isolaatorid: poolikehad, paneelid .

Polüpropüleen , omadused, kasutamine.
Omadused:

Kõvem kui PE, jäigem

• Kasutatakse kuni temperatuurini 100 oC
• Vastupidav õlidele ja rasvadele
• Madalal temperatuuril haprub
• Väga tundlik UV-kiirgusele! Koostisse peavad kuuluma antioksüdandid ja UV filtrid
Valmistatakse:
pudelid, mahutid, pakkekiled, ämbrid; akuanumad.

Polüvinüülkloriid: omadused, kasutamine.
Omadused:

(termoplast) on valge tahke aine;

• Head dielektrilised ja plastilised omadused;
• väike temperatuurikindlus , laguneb üle 100 oC, kõrge külmakindlus (-50 °C);
• Suur keemiline vastupidavus õlidele, lahustitele, leelistele ja hapetele. Ei ole vastupidav nitrobenseenile, dikloroetaanile; püsiv vee, soolade vesilahuste ja naftasüsivesinike suhtes.
• Plastifikaatorite abil saab polüvinüülkloriidist valmistada mitmesuguste omadustega materjale. Saadakse painduvad materjalid, mida kasutatakse painduvate juhtmete ja kaablite isolatsioonina.
• Vinüülplast, mis sisaldab 10% plastifikaatorit on kõva, heade füüsikalis-mehaaniliste omadustega materjal.
• 40% plastifikaatorit sisaldav materjal on elastne ja külmakindel, ei põle.
Valmistatakse vibratsioonidele ja löökidele vastupidavaid akuanumaid ja isoleerdetaile;
- elektrolüüsi anumate seinad kaetakse vinüülplastiga;
- kaablijuhtmete isoleermaterjal;
- metalltorude kaitseks korrosiooni eest;
- tehisnahk, põrandakatted, painduvad torud:
- Orgaanilistes lahustites lahustatud PVC-st toodetakse kilet ja kiudaineid.
• Kuumpressimisel või valtsimisel saadakse helepruun kõva materjal: lehed, kile, plaadid, torud ja vardad .

Polüstüreen : omadused, kasutamine.
Omadused:

on tahke läbipaistev materjal;

• Kõrged elektrilised omadused;
• Happe- ja leeliskindel;
• Vastupidav osoonile;
• Termoplastiline;
• Mehaaniliselt töödeldav.
• Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena (graanulid).
Kasutamine:
Detaile valmistatakse survevalamise teel metallvormidesse:pooli (mähise) kehad, südamikud; dielektrilised antennid, paneelid, alused jm.; mõõteriistad ja raadiotehnilised isolaatorid.

Pleksiklaas: omadused, kasutamine.
Omadused:

Hästi valatav
Väga hea läbipaistvus
püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis ning õlides.
Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik - ja kroomhappes.
Lahustub orgaanilistes lahustes.
Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet.
Termoplastne (tardub vormis 50°C - 120°C pleksiklaasiks)
Tahkena mehaaniliselt töödeldav, keevitatav temp. 140-150*C, kergelt vormitav 125-130*C juures

Kasutamine:
valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid.

Elastomeerid : kautšuk, looduslik ja sünteetiline , omadused, kasutamine.
• Looduslik
Omadused:
*kulumiskindel, head mehaanilised omadused
*vastupidav erinevate lahustite suhtes.
Kasutamine: kustukummid, kalossid, vihmamantlid
Sünteetiline kautšuk-
Omadused:
• suur kulumiskindlus , elastsus ja tõmbetugevus .
• Väike kuumuskindlus kuni 130 oC, külmakindlus – 35oC, veekindlus, happe- ja leelisekindlus.
Kasutamine:
Sellest kautšukist valmistatakse jalatseid, taldu, kaablikatet, tihendeid, kiirguskaitseriietust.

Silikoonid: omadused, kasutamine.
Omadused:

Suur keemiline püsivus, erakordsed mehaanilised omadused
Suur vastupidavus veele, mineraalõlidele.
omadused sõltuvad vähe temperatuurist, hüdrofoobsed

Kasutamine:
• Kosmeetika, ehitus, meditsiin , silikoonõlid, kosmosetehnika
• Silikoonidega täidetakse liitekohti ja vuuke, nt vannitoas, et teha nad veekindlaks.
• Kasutatakse pindade, nt betooni hüdrofobiseerimiseks

Teflon : omadused, kasutamine.
Omadused:

Valge värvusega tahke aine, rasvane pind
Kasutatav vahemikus -260*C kuni 250*C.

Üle 327°C muutub amorfseks. 415°C juures laguneb ja eraldub mürgine gaas fluor .

Hästi töödeldav võib puurida, treida, freesida ja lihvida
keemilistele ainetele üpris vastupidav(> väärismetallid , eriterased )
Väga agressiivsed keemilised vedelikud ei avalda mõju, kuid hävineb kõrgel temperatuuril klooris(gaas)

Kasutusala:
Masinaehituses kasutatakse: masinate ja seadmete hõõrdsõlmete liugalustoed ja laagrid ; liikuvad kolbrõngastihendid; määrdeta või piiratud määrdega korrosiooni põhjustavas keskkonnas töötavad mansetid.
Toiduainete tööstuses ja olmetehnikas (torloonkatega pannid ja palju muud).

Plastkomposiitmaterjalid.
materjalid, mis koosnevad polümeersest maatriksist (põhimaterjalist) ja tugevdavast komponendist kiulisel või pulbrilisel kujul.
• efektiivsed tingimustes, kus oluline on minimaalne mass, korrosioonikindlus, orgaaniliste lahustite, õli- ja happekindlus.
• põhirühmad, lähtudes armatuurist on järgmised:
* klaasplastid;
* süsinikplastid;
* boorplastid;
* metalloplastid;
* organoplastid.

Biolagundatavad polümeerid.
Polülaktiid (polüpiimhape)
• Tubastes tingimustes püsiv
• Laguneb looduses mõne kuuga
• Saadakse maisist- eraldatakse sahhariidid , kääritatakse piimhappeks (2-hüdroksüpropaanhape) ning see polümeriseeritakse katalüsaatorite abil.
Toodetakse ka nisust , riisist või põllumajandusjäätmetest.
• valmistatakse kilet, karpe, konteinereid ja isegi vaipu.
40

.DOCX Laadi alla originaalfail 40 lk · .docx · 38 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kert.aa Õppematerjali autor

Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal
YKI 3030

gaas sulam tera süsinik lahustunud aine vesinik balloon reaktsioon sulamistemperatuur soojus lahustuvus karedus keemistemperatuur elektrijuhtivus aururõhk soolad sõiduk graafik osarõhk

Sarnased õppematerjalid

pdf

Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017

Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted.  Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus.  Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted.  Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid.

Keemia ja materjaliõpetus

doc

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavh?

Keemia ja materjaliõpetus

doc

Keemia kordamisküsimused

1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad esineda gaasilises, vedelas

Keemia ja materjaliõpetus

pdf

Keemia ja materjaliõpetus: eksami kordamisküsimused vastustega

1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjalid. 2. Keemilise elemendi mõiste. Element

Keemia ja materjaliõpetus

doc

Mateeria, ained, materjalid

1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 1) metallid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2) keraamika; 3) polümeerid; 2. Keemilise elemendi mõiste. 4) komposiidid 2 või enamat materjali koos; Element on kogum ühesuguse tuumala

Keemia

docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev:  homogeenne

Keemia ja materjaliõpetus

doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksami kordamisküsimused

AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööd

Keemia

doc

Keemia ja materjaliõpetuse Eksami kordamisküsimuste vastused

1.Mateeria ja aine: Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik).Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2.Keemiline element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses). 3. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, kus väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 4. lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid

Keemia ja materjaliõpetus

Rohkem sarnaseid