Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keemia ja materjaliõpetus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on REACH ?
  • Mis on kastepunktid (seletus) ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused 2015/ 2016 õppeaastal
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus
  • Mateeria ja aine mõisted.
    Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus.
    Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak , kuld, hapnik).
  • Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted.
    Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid.
    Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses)
    Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul . Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega.
  • Ainete klassifikatsioon , liht ja liitainete mõisted, näited.
    *Anorgaanilised
    *Orgaanilised
    lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest.
    Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe , väävel
    liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest.
    Näiteks: vesi, lubi , süsinikdioksiid .
    Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus.
  • Aine olekud (tahke, vedel, gaas ).
    Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik.
    Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda.
    Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda . Molekulidevahelised jõud on väikesed.
  • Aine omadused (füüsikalised, keemilised).
    Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur , keemistemperatuur ja tihedus).
    Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus).
  • Materjalid- definitsioon.
    Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest.
  • Segud , nende klassifikatsioon.
    Segud -koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Puudub kindel keemiline koostis! Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil ( magnetväli , aurutamine, difusioon ).
    Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne
    - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk.
    Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit
    Segud on paljud toiduained, ravimid , taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid .
  • Materjalide struktuur (mikro-, makro).
    Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro- ning makrostruktuurist.
    Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur.
    Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel.
  • Materjalide omadused (6 kategooriat).
    Mehaaniline - deformatsioon koormuste mõjul- jäikus , tugevus jm.
    Elektriline- elektrijuhtivus , elektrivälja mõju.
    Termiline - soojusmahtuvus ja –juhtivus
    Magnetiline- magnetvälja mõju
    Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja , peegeldumisvõime .
    Keemiline- keemiline koostis.
  • Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi.
    1)metallid
    2) keraamika
    3) polümeerid
    4) komposiidid - 2 või enamat materjali koos
    5)kõrgtehnoloogilised materjalid- pooljuhid , biomaterjalid, targad materjalid, nanetehnoloogilised materjalid.
  • Metalsete materjalide üldiseloomustus.
    Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, O). Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus .
    Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad; head elektrijuhid ja soojusjuhid; valgusele läbipaistmatud; poleeritud pind on läikiv; magnetilised omadused (Fe, Co, Ni).
  • Keraamiliste materjalide üldiseloomustus.
    Ühendid metalliliste ja mittemetalliliste elementide vahel- tavaliselt oksiidid , nitriidid ja karbiidid *Traditsiooniline keraamika- koosneb savimineraalidest- portselan , tsement , klaas.
    *Omadused: Jäigad ja tugevad (sarnane metallidega); Kõvad; Purunevad kergesti (traditsioonilised); Madal elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus ; Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ja keskkonnamõjudele (rohkem kui metallid ja polümeerid).
    * Optilised omadused: võivad olla läbipaistvad, poolläbipaistvad või ka läbipaistmatud.
    * Fe3O4 - magnetilised omadused.
  • Polümeersete materjalide üldiseloomustus.
    Plastid ja kummid.
    *Orgaanilised ühendid, koosnevad C, H, mittemetallid (O, N, Si).
    *Suur molekulaarstruktuur, ahelad , C-skelett (PE, nailon , PVC, PC, PS, silikoonkummi).
    *Omadused: Madal tihedus; Mitte nii tugevad ja jäigad kui eelnevad tahked materjalid; Plastilised, kergesti valatavad ja vormitavad; Keemiliselt inertsed , keskkonnamõjudele vastupidavad; Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel ; Madal elektrijuhtivus, Mittemagnetilised.
  • Nõuded karastusjookide taara materjalidele.
    1) peab hoidma CO2, mis on rõhu all;
    2) olema mitte- toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitavalt taaskasutatav;
    3) suhteliselt tugev
    4) odav;
    5) optiliselt läbipaistev;
    6) toodetav erinevates värvitoonides.
  • Komposiitide mõiste, näited.
    Koosnevad 2 või enamast materjalist ( metall , keraamika, polümeerid). Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. Suhteliselt tugev ja jäik aga ka painduv , madal tihedus.
    Näited: Looduslikud- puit, luud ; Sünteetilised- fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga )
  • Kõrgtehnoloogilised materjalid.
    Elektroonika seadmed , arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid , lennukid jne.
    Pooljuhid- elektrilised omadused vahepealsed elektijuhtide (metallid ja – sulamid ) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); elektroonika- ja arvutitööstus.
    biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reaktsioone.
    targad materjalid- suutelised tundma ära keskkonnamuutusi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil. Koosnevad sensorist (optilised fiibrid) ja reageerijast, mis muudab kas kuju, asendit, sagedust vm. sõltuvalt temperatuuri, elektrivälja- või magnetvälja tugevuse muutustest.
  • Nanomaterjalid.
    Võivad olla metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid.
    *Ei eristata keemilise koostise järgi vaid suuruse. Struktuurikomponentide suurus on nanomeeter (st 10-9 m) kuni 100 nm (~500 aatomi diameetrit).
    Näiteks: süsinikunanotorud; nanokomposiidid tennisepallides, magnetilised nanosuuruses terad kõvaketastes jm.
    *Kõrge keemiline reaktsioonivõime - ohtlikkus on uurimata.
  • Kemikaal-definitsioon.
    Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides
  • Mineraal ja kivim - definitsioonid .
    Mineraal- looduslik anorgaaniline aine.
    Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts , päevakivi, vilgukivi
  • Ainete ja materjalide tähistamine.
    Nimi
    1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta.
    Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm , lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne.
    1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta. Näiteks lubjakivi , sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt.
    1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt.
    Valem
    1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt.
    2. Molekulvalem .
    Tähtede ja numbrite kombinatsioon.
    Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100 -199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299.
    Nomenklatuursed nimetused
    Näiteks väävelhape ( IUPAC - tetraoksosulfaat(VI) vesinik )
    • Ainete tähistamine juriidilistes ja tehnilistes dokumentides : Lisaks keemilistele nimetustele on kasutusel numbrilised tähistused (koodid), millest tähtsamad on CAS ja EINECS registrite numbrid . • CAS number on kemi
  • Ainete ohutuskaart.
    Aine ohutuskaart ( Safety Card) on igal ainel. Ohutuskaardis peavad olema järgmised andmed: 1. Identifitseerimine- nimi, valmistaja nimi jm.; 2. Koostis- keemiline koostis, CAS, EINECS jt. nr.; 3. Ohtlikkus- omaduste kirjeldus jm. vajalik; 4. Esmaabi viisid kemikaali sissehingamisel , allaneelamisel ja sattumisel nahale; 5.Tegutsemine tulekahju korral; 6. Õnnetuste vältimise abinõud ( kaitsevahendid , seadmed); 7. Käitlemine ja hoiustamine, kusjuures enamuses SC-del puuduvad sellele ainele iseloomulikud keemilised reaktsioonid. 8. Mõju inimesele ja isikukaitsevahendid . 9. Füüsikalised ja keemilised omadused. 10. Püsivus ja reaktsioonivõime. 11. Terviserisk. 12. Keskkonnarisk. 13. Jäätmekäitluse viis. 14. Veonõuded. 15. Õigusaktid. 16. Muu teave
  • Mis on REACH ? – Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. REACH on selle määruse inglisekeelsetest võtmesõnadest tulenev akronüüm
  • Gaas ja aur-definitsioonid.
    GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus.
    AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur
    Näide: CO2 balloon praktikumis ( balloonis on vedel, välja tuleb aur, kolvis gaasina).
  • Gaaside omadused.
    Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust
  • Gaaside olekuparameetrid.
    Gaasi iseloomustavad suurusedolekuparameetrid: rõhk P, temperatuur T, moolide arv n, Ruumala (maht) V, Rõhk- jõud pinnaühiku kohta 1 N/m2 = 1 Pa P = F / A
  • Gaaside põhiseadused: Boyle - Mariotte , Gay-Lussaci, Charlesi, Daltoni .
    Boyle- Mariotte seadus- Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. (joon graafikul- isoterm)
    Gay-Lussaci seadus- Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses
    temperatuuriga. (jooned graafikul- isobaarid)
    Charlesi seadus- Jääval ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga.
    p/T = const , kui V = const (p = const T)
    Kui gaasi ruumala jääb samaks, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keemia ja materjaliõpetus #1 Keemia ja materjaliõpetus #2 Keemia ja materjaliõpetus #3 Keemia ja materjaliõpetus #4 Keemia ja materjaliõpetus #5 Keemia ja materjaliõpetus #6 Keemia ja materjaliõpetus #7 Keemia ja materjaliõpetus #8 Keemia ja materjaliõpetus #9 Keemia ja materjaliõpetus #10 Keemia ja materjaliõpetus #11 Keemia ja materjaliõpetus #12 Keemia ja materjaliõpetus #13 Keemia ja materjaliõpetus #14 Keemia ja materjaliõpetus #15 Keemia ja materjaliõpetus #16 Keemia ja materjaliõpetus #17 Keemia ja materjaliõpetus #18 Keemia ja materjaliõpetus #19 Keemia ja materjaliõpetus #20 Keemia ja materjaliõpetus #21 Keemia ja materjaliõpetus #22 Keemia ja materjaliõpetus #23 Keemia ja materjaliõpetus #24 Keemia ja materjaliõpetus #25 Keemia ja materjaliõpetus #26 Keemia ja materjaliõpetus #27 Keemia ja materjaliõpetus #28 Keemia ja materjaliõpetus #29 Keemia ja materjaliõpetus #30 Keemia ja materjaliõpetus #31 Keemia ja materjaliõpetus #32 Keemia ja materjaliõpetus #33 Keemia ja materjaliõpetus #34 Keemia ja materjaliõpetus #35 Keemia ja materjaliõpetus #36 Keemia ja materjaliõpetus #37 Keemia ja materjaliõpetus #38 Keemia ja materjaliõpetus #39 Keemia ja materjaliõpetus #40
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kert.aa Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    kdc200267 profiilipilt
    kdc200267: Väga hea!
    12:02 05-01-2018


    Sarnased materjalid

    62
    doc
    YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus
    68
    docx
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal
    72
    pdf
    Keemia ja materjaliõpetus-YKI3030-eksami kordamisküsimused ja vastused 2016 2017
    19
    docx
    Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte
    27
    doc
    Keemia kordamisküsimused
    11
    pdf
    Keemia ja materjaliõpetus-eksami kordamisküsimused vastustega
    33
    doc
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011
    14
    pdf
    Keemia ja materjaliõpetus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun