Lmutamisel vheneb tmbetugevus, suurenevad plastsusnitajad, aga mrgatavalt ka tera suurus. Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimhised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatstuses mitmesuguste nude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad klmsurvettluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetdeldavad, ent seda krgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkige tnu tsingi
tõttu kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi- ja magneesiumisulamid. Näiteks sisaldab hästi valatav alumiiniumisulam silumiin kuni 14% räni; duralumiinium - kuni 5,5% vaske jne. Magneesiumi sulamid alumiinumi, vase, nikli ja tsink|tsingiga on heade valuomadustega, kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad. Neist valmistatakse masinate ja seadmete keresid ning vähekoormatud detaile. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse: · survetöödeldavad · valumessingid Al,Mn,Ni,Si vähene(kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Messingis võib olla kuni 3% pliid (Pb). Kuni 35% tsingisisaldusega messingid on plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Edasisel tsingisisalduse tõusul plastsus väheneb. Messingid on reeglina valatavad. · Valumessingi näide: CuZn23Al6Fe3 · Enimkasutatav messing: CuZn37 · Parim survetöötlemiseks: CuZn30
MESSING Valgevask ehk messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki, sisaldab paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda, mangaani, räni ja teisi elemente. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Esmakordselt kasutati messingit 1200 eKr Lähis-Idas ja 220 eKr ulastuslikult Hiinas ning hiljem hakkasid messingit kasutama roomlased. Messingid jaotatakse: · survetöödeldavad · valumessingid Al,Mn,Ni,Si vähene (kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Messingis võib olla kuni 3% pliid. Kuni 35% tsingisisaldusega messingid on plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Edasisel tsingisisalduse tõusul plastsus väheneb. Messingid on reeglina hästi valatavad, stantsitavad ja lõiketöödeldavad. Messing, mis sisaldab vähem kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Tombaku peamiseks kasutajaks on juveelitööstus
1)sulamid,mida termotöötlusega ei tugevdata(mt.vanandatavad) Al-Mn, Al-Mg 2)termotöötlusega tugevdatud sulamid(vanandatavad) Al-Cu, Al-Cu-Ni, Al-Mg-Si ... Tüüpiliseks termotöödeldavateks sulamiteks on Al-Cu sulamid-duraluminium b)Alumiiniumi valusulamid-Al-Si,ehk silumiin.Sulamites,alates ränisisaldus al.1,65%,esineb eutektmuutus temperatuuril 577c,mil moodustub eutektikum Si-siladusega 11,7%. Vasesulamid Kasutatavad vasesulamid on messingid ehk valgevased(Cu-Zn) ja pronksid (Cu-,Sn-,Cu-Al- sulamid)kui ka vaseniklisulamid. a)Messingid-Zn sisaldus kuni 45%.Zn sisalduse suurenemisel kasvab sulami tugevus(kuni 45%) ja plastsus(kuni 35%). Zn edasusek suurenemisel väheneb järsult nii plastsus kui ka tugevus. b)Pronksid-Levinumad pronksid on tinapronksid.Tinapronksidel Sn-sisalduseg 5-10% on iseloomulik likvidatsioon kristallisatsiooni alg-ja lõpptemp. suure vahe tõttu. Kasutades vähese Sn
.........................................................................................................7 4.4 Tootmisteekonna kokkuvõte.............................................................................................7 5. VASE KASUTUSALAD........................................................................................................8 6. VASE SULAMID....................................................................................................................9 6.1 Messingid ehk valgevased.................................................................................................9 6.2Pronksid...........................................................................................................................10 6.3 Vaseniklisulamid.............................................................................................................10 6.4Vase sulamite kokkuvõte.................................................................................
heade mehaaniliste ja tehnoloogiliste omadustega, neid saab hästi survetöödelda. Mangaanpronksid- on võrdlemisi halvad mehaanilised omadused, kuid nad on korrosioonikindlad ja plastsed. Nende mehaanilised om säilivad ka kõrgel temp. Pliipronksid- nende eripäraks on heade antifriktsioonomadused ja soojusjuhtivus. Berülliumpronksid-on pärast termotöötlemist head mehaanilised omadused Ränipronksid- neid kasut kallite berülliumpronkside asemel Messingid- Messingiks nim kahe-ja enamakomponendilist vasesulamit, milles põhiline legeerelement on tsink.Vasega võrreldes on messingid tugevamad, korrosioonikindlamad ja paremini töödeldavad (valatavad , surve ja lõiketöödel). Saamine: Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse erinevatest vasemaakidest. Rakendused: Vasktraat elektrijuhtmetena, sh. Trafo-jt mähistena. Vase sulamitest tuntumad on
Õppejõud: Mart Saarna Esitamise kuupäev: 28.10.09 Töö eesmärk: · Tutvuda mitteraudmetallide ja metterauasulamite struktuuri ja omadustega. Alumiiniumsulamid: 1)Alumiiniumi deformeeritavad sulamid a)sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata(mittevanadatavad) Nt: Al-Mn, Al-Mg b)termotöötlusega tugevdatavad sulamid(vanadatavad) Nt: Al-Cu, Al-Cu-Ni 2)Alumiiniumi valusulamid ehk silumiinid Al-Si Vasesulamid: a)messingid Cu-Zn, Zn sisalduse kasvades kasvab tugevus(kuni 45% Zn) ja plastsus( kuni 35%) b)pronksid Cu-Sn Mikrostruktuuride joonised ja kirjeldused: Lihv nr. 1: Kunstlikult vanandatud duralumiinium Elektronühend ühtlasemalt jaotunud just tänu kunstlikule vanadamisele. Lihv nr. 2: Loomulikult vanandatud duralumiinium Elektroühend on väga ebaühtlaselt jaotunud kuna vanadamine on
terased.Teraseid saab liigitada ka kvaliteedi,keemiliste omaduste ja struktuuri järgi.Süsinikterasest,mis on tavalise kvaliteediga valmistatakse detaile,mida ei ole vaja termiliselt töödelda.Kvaliteetsest süsinikterasest aga detaile,mis nõuavad termilist töötlust.Legeeritud terasest tehakse detaile,mis peavad olema eriti tugevad ka kuumusele. Masinaehituses kasutatakse ka värvilisi metalle ja need jagunevad põhiliselt vasesulamiteks(pronksid,messingid,babiidid) ja kergsulamiteks(alumiiniumi-ja magneesiumisulamid) Pronks on vasesulam tina,plii,raua või alumiiniumiga.Teda kasutatakse kui antifriktsioonmaterjali liugelaagrite liudade ja tigurataste hammasvööde valmistamiseks.Messing on vase ja tsingi sulam.Ta on hästi lõiketöödeldav,stantsitav ja valatav.Babtiit on vase,tina,plii ja antimoni sulam.Kuna tal on head antifriktsiooniomadused kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi-ja magneesiumisulamid
nt: EN-AW-2014 Vask Maagid koosnevad vask- ja raudsulfiididest. Tootmine pürometallurgia ja elektrometallurgia teel. Vase sulamid: messing Cu-Zn, pronks Cu-Sn, Cu-Al, vaseniklisulamid. Deformeerimise ja lõõmutuse mõju: Messing: Cu-Zn: Zn lisamine tõstab tugevust ja plastsust. Zn lahustub vases. Tuntuim 30% Zn sisaldusega nn. hülsimessing. Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosiooni kindlust merevees. Pb parandab lõiketöödeldavust. Üle 50% Zn sisaldusega messingid praktikas ei kasutata. Messingid ei nõua desoksüdeerimist enne vormi valamist. Enimkasutatavad messingi 60/40 Cu / Zn e. mustmetall. Mn sisaldusega kõrgtugevad messingid Pronks Cu-Sn: Tinapronksides reeglina alla 20 % Sn, survetöödeldavates alla 7%. Kiire kalestumine. Vedrude, müntide ja ornamentide valmistamine. Kasutatakse laagrimetallina. Suurepärane korrosioonikindlus. Pronks Cu-Al: Pleki, kondensaatorite ja soojusvahetite torustike valmistamiseks. Al sisaldusega ca10% kasutatakse
Vase lihtsa töödeldavuse tõttu on teda läbi aja kasutatud ka torude valmistamiseks, milles gaasi- või vedelikke transportida, ja samuti alkoholitööstuses kasutuses olevate mahutite tootmiseks. Vask on siiani populaarne ka ehtekunstis, kus teda lisatakse pehmele kullale, et teha kuld vastupidavamaks ja töödeldavaks. Laialdast rakendust leiavad ka erinevad vasesulamid, mis peale metallidega legeerimist jagunevad üldplaanis kolmeks. Tsingi lisamisel vasele tekivad messingid ehk valgevased, mis on vasest tugevamad ja plastsemad ning millest on võimalik toota enimlevinud esemetest näiteks autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse või mälestusmedaleid. Vase sulam tinaga annab tinapronksi, mis on kasutusel vedrude tootmisel. Vasele alumiiniumi lisades tekkiv alumiiniumpronks on väga korrosioonikindel ning leiab kasutust peamiselt masinaelementide valmistamisel ning laevanduses. Tugevaimad vasesulamid on berülliumpronksid,
· Eriomadustega malm - Vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms.) kasutatakse aga keragrafiitmalmi ning dünaamilisel koormusel töötavate põllumasinate ja autode osade tarvis ka tempermalmi. · Kõrgtugev malm Värvilised metallid Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks (pronksid, messingid, babiidid) ja kergsulamiteks (alumiiniumi- ja magneesiumisulamid). Pronks Pronks on metallisulam, mis koosneb enamasti vasest, mis on tavaliselt segatud tinaga. Vahel kasutatakse ka teisi elemente, näiteks fosforit, mangaani, alumiiniumi või räni. Pronksi kasutatakse enamasti antifriktsioonmaterjali liugelaagrite liudade, ujuknõelte ja tigurataste hammasvööde valmistamiseks. Veel on pronks laialdaselt kasutusel vedrude, pumbaosade, laagrite ja sarnaste juppide materjalina
Tavalise kvaliteediga süsinikterastest valmistatakse detaile, mida ei ole vaja termiliselt töödelda, kvaliteetsetest süsinikterastest aga termilist töötlust nõudvaid detaile. Legeeritud terastest tehakse masinate vastutusrikkaid detaile, mis peavad olema eriti tugevad, kuumustugevad jm. Värvilised metallid Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks (pronksid, messingid, babiidid) ja kergsulamiteks (alumiiniumi- ja magneesiumisulamid). 4 Pronks Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiiniumpronkse, ränipronkse, berülliumpronkse jt. Tinapronkside Sn-sisaldus ei ületa 20%, sest vastasel korral tuleksid struktuuri haprad faasid. Valusulameis tuleb struktuuri mõningal määral habras faas siiski juba alates 5% Sn- sisaldusest
Vase ja nikli sulam melhior on väga dekoratiivne (meenutab hõbedat) ja sellest valmistatakse ehteid ja lauatarbeid. Vaskvärvid tugevad sünteetilised värvipigmendid vaseühendite vaskftalotsüaniini (sinine, tuntud kui Winsori sinine, ftalosinine) ja vask-kloroftalotsüaniini (roheline, tuntud kui ftaloroheline) alusel. Kasutatakse maalimistarvete (näiteks akvarellivärvide) valmistamiseks. 1.9 VASE SULAMID 5.1 Messingid e. valgevased Messingiks nimetatakse vase ja tsingi sulamit, milles on Zn 20 - 55 %. Suurema tsingisisaldusega sulamid kõvemad ja tugevamad, värvus on heledam. Nimetatakse ka kollaseks vaseks (45% Zn ® dB = 35 kgf/mm2) Messingid Zn sisaldusega ¸ 20 % nimetatakse tombakiks. Tehnoloogiliselt liigitatakse nagu kõiki värviliste metallide sulameid: · valumessingiteks (GOST 17 711-80) 40 C turustatakse kangidena · deformeeritavateks (GOST 15527-70) 90, 80 ja erimessingiteks 60 turustatakse
tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. Messinguks e valgevaseks nim vase ja tsingi Zn (kuni 45%) sulamit. Messing, mis sisaldab vähem kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks. Valumessing sisaldab näiteks 66% vaske, 23% tsinki, 6% alumiiniumi, 3% rauda. Alumiiniumi, mangaani, nikli, räni vähene( kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Vase- nikli sulamid jagunevad konstruktiivseks ja elektrotehniliseks . . Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja
Lõõmutamisel väheneb tõmbetugevus, suurenevad plastsusnäitajad, aga märgatavalt ka tera suurus. Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimähised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatööstuses mitmesuguste nõude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami
vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Vasesulamid Pronks = Tina + Vask VÕI Alumiinium Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium-pronkse, ränipronkse, jt. Messing = Vask + Tsink Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Vaseniklisulamid = Vask + Nikkel Vaseniklisulamid on tugevad ja plastsed ning suureprase korrosioonikindlusega ja heade elektri¬liste omadustega. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Vask http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm Pildid: http://max8888.orconhosting.net.nz/images/audio/PCB/IMG_48821.jpg
Al-Si - ei moodusta ja ei ole koostises keemilisi ühendeid, väga plastne ja hea vedelvoolavusega, enamasi koostises 10...13% Si, siis eutektkoostisele lähedal. Enamasti struktuur jämedateraline -> habras. Selle parandamiseks lisatakse väikeses koguses (0,01%) Na. Tõmbetugevus 250 MPa. Madal sulamistemperatuur, suur tihedus EN AC-AlSi11 10. Vask ja vasesulamid 10.1. Vasesulamite liigitus lähtudes keemilisest koostisest. · Messingid - Cu-Zn, tugevus suureneb, plastsus ka. Zn-sisaldus kuni 35% · Pronksid - kõik ülejäänud · Vaseniklisulamid - Cu-Ni 10.2. Messingite koostis, omadused, töödeldavus. Cu-Zn - 50-65 HB, suur plastsus, tõmbetugevus kalestatuna on <700 MPa, plii lisamine parendab lõiketöödeldavust. Kahefaasilised messingid on hästi vormitavad kuumsurvetöötlemise või valamise teel. 10.3. Vaseniklisulamid (koostis, kasutus).
· raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. Tabel 1.1: Värvilismetallide peamised kasutusalad Legeerivad Väärismetallide Laagrimaterjalid Kergmetallide elemendid sulamid sulamid terastes Cr Ag Ni Be Mn Pt Cu Mg Ni Au Zn Al
aastat. Tänaäeval on palju kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastikud. Puhta vase nagu alumiiniumigi mehaanilised omadused sõltuvad suuresti deformatsiooniastmest külmdeformeerimise ja kalestunud metalli järgnevast lõõmutamisest. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega ja saadakse kasulikke sulameid, millest peamised on vasetsingisulamid e messingid (valge vask) vasetina, vasealumiiniumi jt sulamid e pronksid Nikkel ja niklisulamid Puhas nikkel on plastme, hästi töödeldav ja korrosioonikindel metall. Suur osa niklist kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamites. Niklit kasutatakse ka puhta metallina. Ta on suurepärase korresioonikindlusega alustes, hapetes ja siit tulenevalt kasutatakse seda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetööstuses
Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks. Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. 4.2 Messing ehk valgevask Messinguks ehk valgevaseks nimetatakse vase ja tsingi Zn (kuni 45%) sulamit. Messing, mis sisaldab vähem kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus, seda hapram ta on. Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks. Valumessing sisaldab näiteks 66% vaske, 23% tsinki, 6% alumiiniumi, 3% rauda. Alumiiniumi, mangaani, nikli, räni vähene (kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. 7 Kokkuvõte Vask on laialt levinud ja hinnaline metall, mille väärtus on pidevas kasvamises. Vase füüsikalised omadused võimaldavad teda hästi töödelda
Al valusulamid: 1. Silumiinid – sulamid, põhiline legeerelement räni; hästi valatavad 2. Duralumiiniumid – põhiline legeerelement vask 3. Magnaaliumid – põhiline legeerelement magneesium; suur tugevus, madal kuumustugevus. Vask ja vasesulamid Vask – kesksulav (1083 oC), raskmetall (tihedus 8,9Mg/m3), kuubilise tahkkeskse kristallvõrega (K12)(ei muutu temperatuuri muutmisel – ei ole polümorfne). Keemilise koostise järgi vasesulamid: 1. Messingid ehk valgevased – põhikomponendid vask ja tsink 2. Pronksid – põhilisand ei ole tsink ega nikkel. Väga hea korrosioonikindlus. Kasutatakse vedrude, membraanide valmistamiseks. 3. Vasesulamid, kus põhilisand on nikkel. Hõbene värvus, head elektriomadused, suur korrosioonikindlus, roomekindlus. Liuge- ja laagrisulamid – antifriktsioonmaterjalid. Laagrisulamid peavad olema: Väikse hõõrdeteguriga Hästi määritavad (sooned, õnarused)
Boori vähene lisamine suurendab joodise kõvadust ja tugevust, teeb ta iseräbustuvaks, kuid suurendab jootõmbluse haprust. Vask ja vaskjoodised annavad korosjoonikindlad liited, nad märguvad häasti põhimetalli ninf enamik neist talub suuri mehaanilisi koormusi. Vask. Puhta vasega joodetakse ulatuslikult terast ja niklit sisaldavaid tooteid. Kõrge sulamistemperatuuri(1083C) tõttu rakendatakse vasega jootmisel induktsioonkoormust või kuumutust kaitsekeskkonna ahjudes. Vasktinajoodised(messingid) on laialdaselt levinud enamike metallide jootmisel. Vasktinajoodiste suhteliselt madal sulamistemperatuur võimaldab joota ka tooteid, mida ei tohi kõrge temperatuurini kuumutada. Kui jootliide peab olema tugev ja hea venivusega, lisatakse vesinikjoodistele tina, niklit ja mangaani. Tinalisand alandab messingi sulamistemperatuuri, parandab tema korosioonikindlust merevees ning suurendab vedelvoolavust. Nende kasutamist piirab väike plastsus.
( Al+Mg+Zn). Minu kodus leidub alumiiniumi ja selle sulameid fooliumis, CD- des, aknaraamides, konservikarpides, ilutulestikus. Vask(Cu) 29* on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. - vasetsingisulamid e. messingid (Cu+Zn) (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. Sulamid e. pronksid (Cu+Sn), - vaseniklisulamid (Cu+Ni). Minu kodus leidub vaske ja selle sulameid elektrikaablites, müntides, vannitoa torudes, kraanides, traadis, lauatarvetes, ehetes. Kuld (Au) 79* on kollane metall, mida kaevandatakse maapõuest. Tuntud juba iidsetest aegadest, üks hinnalisemaid metalle. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Valge kuld saavutatakse kulla
Malmidel on head valuomadused. Tavalistes tingimustes ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid: Mn, Si, P, S. 48. Milliseid sulameid nimetatakse pronksideks ja kus neid kasutatakse? Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. 49. Pronkside liigitus. Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium-pronkse, ränipronkse, berülliumpronkse jt. 50. Mille sulamid on messingid ja kus neid kasutatakse? Messingid on vase sulamid. Juveelitooted ja dekoratiivtööd. Kõrgplastne, nt.mürsukestade valmistamiseks. Hästi lõiketöödeldav. 51. Mis on tombak, pooltombak? Tombak on vase ja tsingi sulam. Pooltombak - messing, mis sisaldab 15…20 % tsinki. 52. Alumiinium ja alumiiniumisulamid. Nende liigitus? Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina
Lõõmutamisel väheneb tõmbetugevus, suurenevad plastsusnäitajad, aga märgatavalt ka tera suurus. Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimähised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatööstuses mitmesuguste nõude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele
elemente kuni 2,5%) · Kesklegeerterased ( Leg.elemente 2,5...5%) · Kõrglegeerterased ( üle 5 %) 8). Valge malmi ja valgendatud malmi vahe? Valgemalm-kiirel jahutamisel, kuid valgendatud malm teatud osade kiirel jahutamisel. 9). Deformeeritavate alumiiniumsulamite liigitus TT põhjal? · Sulamid, mida TT-ga ei tugevdata (mitteTT) (nt: AlMn ja AlMg); · TT-ga tugevdatavad (termotöödeldavad) (nt: AlCu, AlCuNi, AlLi). 10. vasesulamite liigitus lähtudes legeerelementidest Messingid CuZn, Pronksid CuSn, Vase-nikli sulamid CuNi 11. plastide töötlemine Termoplaste valatakse, vormitakse, töödeldakse ekstruuderiga, lõiketöötlemine, keevitamine Termoreaktiive pressitakse, valatakse, vormitakse, lõiketöötlemine 12. ? On metalli ja keraamika baasil moodustatud komposiitmaterjal
Kasutusel enam kui 5000 aastat.Vasesulamid on kasulikud, kuid kallid. Vase tootmine toimub sulatusmetallurgia ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske (98,5...99,5% Cu + Fe, S, O jt) . Toorvask rafineeritakse elektrolüütiliselt saadakse puhas eletrolüütiline vask ehk katoodvask (99,2...99,7% Cu) Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, vaseniklisulamid. Messingid Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist ja plastsuse suurenemist Sobivad külmsurvetöötluseks Väikestes kogustes Al ja Sn lisamine parandab korrosioonikindlust merevees Pb lisamine parandab lõiketöödeldavust Pronksid
4,3% struktuur ledeburiit. 7. madallegeerterased kuni 2,5% legeerivaid elemente, kesklegeerterased 2,5-5% legeerivaid elemente, kõrglegeerterased üle 5% legeerivaid elemente. 8. Valgemalm tekib siis kui Si sisaldus on väike või jahtumiskiirus suur. Hallmalm tekib siis kui jahtumiskiirus on väike ja Si sisaldus suur.9 deformeeritavad Al sulamid 1)termotöödeldavad Al-Mg ja Al-Mn sulamid 2)mittetermotöödeldavad Al-Cu, Al-Ni, Al-Mg-Si, Al- Zn-Cu, Al-Li sulamid.10. messingid Cu-Zn, pronksid Cu-Sn vaseniklisulamid Cu-Ni... Al,P,Zn 11. 1)vormimine 2)pressimine 3)valamine 4)ekstrudeerimine 12. On metalli ka keraamika baasil moodustatud komposiitmaterjal 6 variant 1.Fe Fe kristallivõred(tähis,baasaatomitearv n) Fe ruumkesendatud kuupvõre K8 baas n=2 =(8*1/8+1); Fe tahkesendatud kuupvõre K12 n=4 =(8*1/8+6*1/2) 3.0,02-0,8%C alaeutektoidne,koosneb feriidist ja perliidist. 0,8%C eutektoidne,koosneb perliidist
Põhilised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (pürometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt. Toorvask rafineeritakse elektrolüütiliselt, mille tulemusena saadakse puhas elektrolüütiline vask e. katoodvask vasesisaldusega 99,2...99,7%. Vask Vask ja vasesulamid Puhas Cu Cu-sulamid Messingid Pronksid Cu-Zn sulamid (Cu-Sn-, Cu-Al- Zn45%), Cu-Si- jt. sulamid) Deformeeritavad-,valu- Deformeeritavad, valupronksid messingid Väikestes kogustes Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosioonikindlust merevees,Pb lõiketöödeldavust jne. Tsink, plii, tina Tsinki- kasutatakse laialdaselt teraste antikorrosioonpinnetena (katuseplekk, veetorud). Kontaktis terasega
Lõõmutamisel väheneb tõmbetugevus, suurenevad plastsusnäitajad, aga märgatavalt ka tera suurus. Puhta vase kasutusaladeks elektrotehnikas on igasugused elektrimähised ja -juhtmed, arhitektuuris pindade katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatööstuses mitmesuguste nõude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: · vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), · vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, · vaseniklisulamid. 28) Messingid ja nende omadused. Kasutamine. Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad.
suurendada nende tugevust ja kõvadust. Tugevuse tõstmiseks sulameid karastatakse ja vanandatakse kas loomulikult või kunstlikult. Seejuures saavutatakse tugevus mitte karastamisega, nagu terastel, vaid vanandamisega. 3. Cu ja tema sulamid: pronksid, messing, vaseniklisulamid. Cu tugevnemine külmdeformeerimisel. Vaske legeeritakse väga mitmesuguste elementidega. Saadakse palju kasulikke sulameid, millest peamised on: - Cu-Zn-sulamid ehk messingid (valgevased) - Cu-Sn-, Cu-Al- jt sulamid ehk pronksid -Cu-Ni-sulamid 4. Ni ja tema sulamid (ei pea teadma sulamite nimetusi, küll aga põhilisi Ni-sulamite legeerivaid elemente). Supersulamid. Suur osa niklist (u 15% kogutoodangust) kasutatakse legeeriva elemendina terases ja malmis, aga ka mitteraudmetallisulamites. Puhas Ni on suurepärase korrosioonikindlusega alustes, hapetes. Seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmetes ja toiduainetööstuses.
3. Diamagnetilised- magnetid ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale.21 Mustad metallid Mustadeks metallideks on teras ning malm.Need on oma suure tugevuse, jäikuse ning üsna madala hinna tõttu väga laialdaselt kasutusel. 7 Teras on raua ja süsiniku baasil moodustunud sulam, mille süsinikusisaldus on alla 2,14%. Kui süsinikusisaldus on üle 2,14%, siis nimetatakse seda malmiks.10 Sulamid Värvilised metallid jagunevad põhiliselt vasesulamiteks (pronksid, messingid, babiidid) ja kergsulamiteks (alumiiniumi- ja magneesiumsulamid). 7 Pronks on vase sulam tina, plii, raua või alumiiniumiga. Messing on vase ja tsingi sulam. Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam.7 Magneesiumsulamid sisaldavad kuni 99% magneesiumi ning lisaks põhiliselt alumiiniumi, tsinki ja mangaani.6 Alumiiniumisulamid koosnevad lisaks alumiiniumile põhiliselt vaske, tsinki, magneesiumi, mangaani ja räni.3 Korrosioon
tõmbetugevus on 400-430 N/ mm 2 (MPa), kuid suhteline pikenemine vai 1-2%. Puhast vaske kasutatakse eelkõige elektrotehnikas juhtme-ja mähisematerjalina, kuid ka pinnakateteks, toidu-ja tehniliste nõuda, mahutite, soojusvahetite jm valmistamiseks. Mitmesuguste elementidega legeerimise teel saadakse vasest rida erinevate omadustega sulameid. Keemilise koostise järgi liigitatakse vasesulamid kolme põhirühma: 4. Messingid ehk valgevased, milles põhikomponendiks on vask ja tsink. Tsingisisalduse järgi eristatakse neist: a) Tombakud on messingid, mille tsingisisaldus ei ületa 10% (värvusest tulenevalt nimetatakse neid ka punasteks messingiteks) b) Pooltombakud on 10-20% tsingisisaldusega messingid. Üldkoostise järgi eristatakse: Lihtmessingid (vase sulamid ainult tsingiga). Vask moodustab tsingiga (kuni 35% Zn)
4000- Al-Si-sulamid 5000- Al-Mg-sulamid 6000- Al-Mg-Si-sulamid 7000- Al-Zn-sulamid 8000- Al muud elemendid nt. EN-AW-2014 b)valusulamid 10000- puhas Al (min 99,0%) 20000- Al-Cu-sulamid 40000- Al-Si-sulamid 50000- Al-Mg-sulamid 70000- Al-Zn-sulamid nt. EN-AC-44000 Vask ja Cu-sulamid: liigitus koostise järgi (messingid, pronksid, vaseniklisulamid. Puhas vask Vasesulamid Messingid Pronksid Vaseniklisulamid Deformeeritavad Deformeeritavad sulamid sulamid Valusulamid Valusulamid Vase ja vasesulamite Eurotähistussüsteem Vase ja vasesulamite tähistamiseks kasutatakse kahte tähist: 1) Margitähist- see määrab keemilise koostise.
Hea elektrit juhtiv ja kuumakindel materjal. Kroompronksist valmistatakse elektrimootorite kollektoreid, generaatorite kontaktrõngaid, keevituselektroode jne, kus vaja kuumakindlust. Kaadmiumpronks sisaldab 1% (Cd) kaadmiumi ja on pronksidest parim elektrijuht. Kasutatakse juhtmete valmistamisel. Messinguks e valgevaseks nim vase ja tsingi(kuni 45%) sulamit. Messing, mis sisaldab vähem kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks. Valumessing sisaldab näiteks 66% vaske, 23% tsinki, 6% alumiiniumi, 3% rauda. Alumiiniumi, mangaani, nikli, räni vähene( kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Vase- nikli sulamid jagunevad konstruktiivseks ja elektrotehniliseks. Kuniaal sisaldab kuni 13% niklit ja kuni 3% alumiiniumit. Temast saab valmistada suure tugevusega detaile ja elektrotehnilisi tooteid
eutektmalm: C-sisaldus on 4,3% struktuur ledeburiit. 7.madallegeerterased kuni 2,5% legeerivaid elemente, kesklegeerterased 2,5-5% legeerivaid elemente, kõrglegeerterased üle 5% legeerivaid elemente. 8.Valgemalm tekib siis kui Si sisaldus on väike või jahtumiskiirus suur. Hallmalm tekib siis kui jahtumiskiirus on väike ja Si sisaldus suur. 9.deformeeritavad Al sulamid 1)termotöödeldavad Al-Mg ja Al- Mn sulamid 2)mittetermotöödeldavad Al-Cu, Al-Ni, Al-Mg-Si, Al-Zn-Cu, Al-Li sulamid. 10.messingid Cu-Zn, pronksid Cu-Sn vaseniklisulamid Cu-Ni... Al,P,Zn 11.1)vormimine 2)pressimine 3)valamine 4)ekstrudeerimine 12.On metalli ka keraamika baasil moodustatud komposiitmaterjal 6.variant 1.Fe ja Fe kristallivõred. Fe ruumkeskendatud kuupvõre K8 baas n=2; Fe tahkkeskendatud kuupvõre K12 n=4 3.0,02-0,8%C alaeutektoidne, koosneb ferriidist ja perliidist. 0,8%C eutektoidne, koosneb perliidist. Üle 0.8% üleeutektoidne, koosneb perliidist ja sekundaarsest tsementiidist. 4.Mis on martensiit
Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks. Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on vähesel määral levinud autotööstustes. [6] 2.3. Messing Messinguks e valgevaseks nim vase ja tsingi Zn (kuni 45%) sulamit. Messing, mis sisaldab vähem kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks. Valumessing sisaldab näiteks 66% vaske, 23% tsinki, 6% alumiiniumi, 3% rauda. Alumiiniumi, mangaani, nikli, räni vähene (kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. [6] 8 2.4. Alumiinium Alumiiniumi saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. Alumiiniumit tähistatakse A999 kõige puhtam, A98, A97 jne
või metallvormi. Kasutatavamad Al-valusulamid sisaldavad 10...13% Si, need on eutektkoostisele ligilähedased sulamid. Üldjuhul on eutektstruktuur jämedateraline, tehes sulami hapraks. Sulami struktuuri peenendamise ja üleeutektse sulami struktuuri asemel eeleutektse struktuuriga suami (nihutab eutekktpunktile vastavat koostist) lisatakase vedelmetalli väikeses koguses (ca 0,01%) naatriumi. 10. Cu-sulamid: liigitus töödeldavuse ja koostise järgi, pronksid, messingid Vaske legeeritakse väga mitmesuguste elementidega ja saadakse kasulikke sulameid, millest peamised on: - Vasetsingisulamid ehk messingid (valgevased) - Vasetina-, vasealumiinium- jt sulamid ehk pronksid - Vaseniklisulamid a)Liigitus koostise ja töödeldavuse järgi Messingid - Deformeeritavad sulamid - Valusulamid Pronksid - Deformeeritavad sulamid - Valusulamid Vaseniklisulamid b)Messingid
4000 – Al-Si-sulamid 50000 – Al-Mg-sulamid 5000 – Al-Mg-sulamid 70000 – Al-Zn-sulamid 6000 – Al-Mg-Si-sulamid nt. EN-AC-44 000 7000 – Al-Zn-sulamid 8000 – Al- muud elemendid nt. EN-AW-2014 Vask ja Cu-sulamid Messingid (Cu-Zn) - Zn lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele vases, samuti suureneb ka sulami plastsus. Väikestes kogustes Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosioonikindlust merevees, 1…2% plii lisamine parandab aga messingi lõiketöödeldavust. Pronksid – Cu ja ülejäänud keemiliste elementide sulamid, nt. Cu-Sn (vedrud, mündid), Cu-Al (klapid), Cu-Be(suurima tugevusega vasesulam) või Cu-Si sulam.
Hea elektrit juhtiv ja kuumakindel materjal. Kroompronksist valmistatakse elektrimootorite kollektoreid, generaatorite kontaktrõngaid, keevituselektroode jne, kus vaja kuumakindlust. Kaadmiumpronks sisaldab 1% (Cd) kaadmiumi ja on pronksidest parim elektrijuht. Kasutatakse juhtmete valmistamisel. Messinguks e valgevaseks nim vase ja tsingi (kuni 45%) sulamit. Messing, mis sisaldab vähem kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks. Valumessing sisaldab näiteks 66% vaske, 23% tsinki, 6% alumiiniumi, 3% rauda. Alumiiniumi, mangaani, nikli, räni vähene ( kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Vase- nikli sulamid jagunevad konstruktiivseks ja elektri tehniliseks . Kuniaal sisaldab kuni 13% niklit ja kuni 3% alumiiniumit. Temast saab valmistada suure tugevusega detaile ja elektri tehnilisi tooteid. Tugevuse suurendamiseks tuleb
damist damine t Karastamine Vanandamine Sele 1.42. Duralumiiniumi termotöötlus (karastamine + vanandamine) - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui 1.2.3. Vask ja vasesulamid valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. Vask pronksid, - vaseniklisulamid. Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid
Korrosioonipüsivus. Oleneb keskkonnatingimustest: · Väliskeskkonnas. Vask ja vähemalt 80% vaske sisaldavad sulamid on püsivad merekliimas ja tööstuskliimas. Alla 80% Cu sisaldavatest sulamitest külmvormitud tooted võivad pingeseisundis neis tingimustes korrodeeruda. · Vees ja muudes lahustes. Vask ja vähemalt 80% vaske sisaldavad sulamid on püsivad vees, merevees. Kontsentreeritud soolalahused ja väävliühendid põhjustavad korrosiooni. Alla 80% Cu sisaldavad messingid ei ole vastupidavad merevees ja kuumas seisvas vees. · Maa sees. Vask on püsiv maa sees kui seal ei leidu tuhka. Niiske rooste, söetolm ja koks ning räbu korrodeerivad vaske. Korrodeerumine toimub pindmise kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamite pinnale võib ka tekkida nn paatina kiht (roheline). Tavaliselt võib see aega võtta kümneid aastaid, kui aga lisanduvad niisked välistingimused mõned kuud. Tuhmumine toimub kiiremini mere-, tööstus ja linnaõhustikus
konverteris õhuga läbipuhumise teel toorvask (99% Cu), järgnevalt rafineeritakse toorvaske leekmeetodil tehniliseks vaseks või elektrolüütiliselt puhtaks 99,9% vaseks. 24. Vasesulamid, liigitus, kasutamine Puhast Cu kas. elektrotehnikas juhtme- ja mähisematerjalina, pinnakateteks, toidu- ja tehniliste nõude, mahutite, soojusvahetite valmistamiseks. Keemilise koostise järgi liig. Cu-sulamid 3 põhirühma: 1) messingid/valgevased, milles põhikomp-ks on Cu ja Zn. Zn-sisalduse järgi erist.neid a)tombakud - punane messing, mille Zn-sis <10%), b) pooltombakud (Zn 10-20%). Üldkoostise järgi: a) lihtmessingid (Cu sulamid Zn-ga<35%), moodustavad tahkkeskendatud kuupvõrel K12 põhineva tardlahuse; plastsed ja külmsurvetöödeldavad. b)legeer-jaerimessing (sis.Zn+teisi komp.): legeerimisega parandat. omadusi: Mn, Al, Fe, Ni tõstavad tugevust. kas.valatuna või kuumsurvetöödelduna.
Soojuskindlad terased nõude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid . Tööks temperatuuridel kuni 500…600 °C Kõrglegeeritud kiirlõiketerased Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, Karbiidterased saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiitLiblejas. valgevased), Liblegrafiit - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust pronksid, (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse - vaseniklisulamid
jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks. Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. ja messing- e valgevaseks nim vase ja tsingi Zn (kuni 45%) sulamit. Messing, mis sisaldab vähem kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks. Valumessing sisaldab näiteks 66% vaske, 23% tsinki, 6% alumiiniumi, 3% rauda. Alumiiniumi, mangaani, nikli, räni vähene( kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja
pinnases) on kokkupuutes kaks erinevat metalli, siis tekib nn galvaanipaar. Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 35. Millised järgmised metallide sulamite grupid on süsinikterase(põhikomponent raud!!!) suhtes anoodideks, millised katoodideks: pronksid (Cu sulamid Sn, Si jm.); tsink,tsink+legeerivad lisandid; alutsink; alumiiniumi sulamid; roostevaba terased 301, 304, 310, 410, 430; messingid (Cu Zn sulamid). 1) pronksid C-teraste suhtes katoodiks (hävib C-teras kui anood) 2) tsink, tsink+legeerivad lisandid C-teraste suhtes anoodiks (hävib tsink) 3) alutsink C-teraste suhtes anoodiks. 4) alumiinimumisulamid C-teraste suhtes anoodiks (hävivad Al-sulamid) 5) roostevabad terased C-teraste suhtes katoodiks (hävib C-teras) 6) messingid C-terase suhtes katoodiks (hävib C-teras) 36
on kokkupuutes kaks erinevat metalli, siis tekib nn galvaanipaar. Anoodiks on nega- tiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 34. Millised järgmised metallide sulamite grupid on süsinikterase suhtes anoodideks, millised katoodideks: pronksid (Cu sulamid Sn, Si jm); tsink, tsink + legeerivad lisandid; alutsink; alumiinimumi sulamid; roostevabad terased 301, 304, 310, 410, 430; messingid (Cu-Zn sulamid). 1) pronksid C-teraste suhtes katoodiks (hävib C-teras kui anood) 2) tsink, tsink+legeerivad lisandid C-teraste suhtes anoodiks (hävib tsink) 3) alutsink C-teraste suhtes anoodiks. (hävib alutsink) 4) alumiinimumisulamid C-teraste suhtes anoodiks (hävivad Al-sulamid) 5) roostevabad terased C-teraste suhtes katoodiks (hävib C-teras) 6) messingid C-terase suhtes katoodiks (hävib C-teras) 35
lahustes, aga ka niiskes õhus või pinnases) on kokkupuutes kaks erinevat metalli, siis tekib nn galvaanipaar. Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 35. Millised järgmised metallide sulamite grupid on süsinikterase suhtes anoodideks, millised katoodideka: pronksid (Cu sulamid Sn, Si jm.); tsink,tsink+legeerivad lisandid; alutsink; alumiiniumi sulamid; roostevaba terased 301, 304, 310, 410, 430; messingid (Cu Zn sulamid). Katoodiks: pronksid; roostevabad terased, messingid Anoodiks: tsink, tsink+legeerivad lisandid, alutsink, alumiinimumisulamid 36. Millised eelmises punktis loetletud metallide sulamid on passiveeritud roostevaba teraste mark 301, 304, 201, 286, 316L, suhtes galvaanipaarides anoodiks, millised katoodiks ? Anoodideks: alutsink, alumiiniumi sulamid, tsink+legeerivad lisandid, messingid, pronks, tsink 37. Millised soolad hüdrolüüsuvad ja kuidas
5000 aastat. Tänaäeval on palju kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastikud. Puhta vase nagu alumiiniumigi mehaanilised omadused sõltuvad suuresti deformatsiooniastmest külmdeformeerimise ja kalestunud metalli järgnevast lõõmutamisest. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega ja saadakse kasulikke sulameid, millest peamised on · vasetsingisulamid e messingid (valge vask) - Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkõige tänu tsingilahustumisele vases; samuti suureneb ka sulami plastsus, mis on ebaharilik. · vasetina, vasealumiiniumi jt sulamid e pronksid - Alumiiniumpronkside omadused on analoogsed tinapronkside omadega. Need sulamid on eelkõige ühefaasilised ja hea külsurvetöödeldavusega. (Nikkel ja niklisulamid)
• väärismetallid (Pt, Ag, Au, Pd, Rh, Ru, Ir, Os), • haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värviliste metallide Al, Mg, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn -mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) 93. Vask ja tema sulamid Vaske toodetakse vaskpüriidist. Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. *hea soojus-ja elektrijuht. *Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. *Kuivas õhus on vask püsiv. *Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt Sulamid:
annaabi.ee 
